Ühe staadioni lugu

Mõte, et üks jalgpalliklubi vajab oma päris kodu, hakkas Tartu Welco inimestel peas keerlema juba aastal 2012. Aastal 2016 andis

Tartu linnavalitsus Welco kasutusse krundi

Tartus Raadi linnaosas, ent ehitamiseni jõuti 2019. aastal. Praeguseks on jalgpallipark Holm sisuliselt valmis saanud ning see on Eesti mõistes ainulaadse klubi ainulaadne kodu.

Klubi tegevjuht Edgar Leht vaatab möödunule tagasi ning sõnab, et esialgne plaan oli staadion valmis saada 2020. aastaks. „Paraku tuli kiirelt muutuva maailma tõttu rinda pista COVIDi ja sõjategevusest tuleneva ehitusmaterjalide hinnatõusuga, seetõttu lükkus valmimine aina edasi.“

Leht toonitab, et ehitus siiski kordagi päris seisma ei jäänud. „Püüdsime leida erinevaid variante ja võimalusi, kuidas edasi liikuda. Kuigi 2020. aasta märtsis algama pidanud ühisrahastuskampaania tuli Eestis välja kuulutatud eriolukorra tõttu päris viimasel minutil ära jätta, õnnestus üsna lootusetuna näivast olukorrast

Jalgpalliparki on istutatud 40 kirsipuud, mis moodustavad kauni allee. Puud on hetkel veel pisikesed, aga tulevikus peaksid pakkuma kevaditi õitsedes palju silmailu. „Omanimelisi kirsipuid said inimesed ja ettevõtted soetada ühisrahastuskampaania kaudu, mille abil kogusime kokku viimase, staadioniehituseks puudu olnud osa. Need puud on sümboolse ja ilusa tähendusega, sest kasvavad koos meie staadioni ja kogukonnaga ning jäävad seda teekonda meenutama loodetavasti veel kauaks,“ sõnab Leht. Foto: Liisi Troska

Staadionile mahub istuma umbes 600 inimest. Holm jalgpallipargi ametlikku avamängu, kus Tartu JK Welco võõrustas 10. juunil Tartu JK Tammeka U21 meeskonda, käis vaatamas 694 inimest. „Istekohad ei ole sildistatud, pealtvaatajad saavad mugavalt leida endale sobiva koha. Tolles mängus seisid väga paljud pealtvaatajad ka püsti,“ kommenteerib Leht. Foto: Remi Roosmann päris vingelt välja tulla. 2020. aasta oktoobris võitsime kogukonna abiga 100 000 eurot Tartu linna kaasavast eelarvest ning staadioniprojekti viimases faasis 2023. aasta kevadel kaasasime ühisrahastuskampaania kaudu inimestelt veel umbes 70 000 eurot. 2023. aasta 10. juuni on daatum, mille võib ära märkida kui staadioni ehitussaaga lõpukuupäeva. Täielikult staadion siiski veel päris valmis ei ole, sest ehitus käib detailide juures veel edasi. Hetkel ehitame baari ja paigaldame statsionaarset helisüsteemi. Avalik WC, tabloo ja filmitorn ootavad veel tegemist, kontoriruumid sisustamist,“ kommenteerib Leht.

Fännid ja kogukond on olnud tagant tõukav jõud staadioni valmimisel ja ka staadioni korrastamisel. „Kogukonna toest ja jõust on olnud suur abi: appi on tuldud aktiivse osalemisega ühisrahastuskampaanias ning abikäed on aidanud mitmel talgupäeval. Inimesed on uhked selle üle, mis koos on valmis tehtud. Kogukondlik olemus ja tugi teeb südame soojaks,“ sõnab klubi tegevjuht Leht. Tagasiside tribüünihoone kohta on tema sõnul olnud sada protsenti positiivne. „Tribüün on pealtvaatajasõbralik, siin ei ole tugiposte, mis varjaks nähtavust. Päevase palavuse eest pakub tribüünihoone varju, õhtustel mängudel soojendab tribüüni aga loojuv päike.“ Foto: Liisi Troska

Lisaks kirsipuudele oli inimestel võimalik ühisrahastuskampaania kaudu soetada omanimelisi tänavakiviplaate. Staadioni peasissekäiku, eesti rahva muuseumist otse üle tee kulgevat ala ehib nendest 180 tänavakiviplaadist tekkinud kuulsuste allee. Kampaania käigus said omanimelise kivi endale tuntud Eesti sportlased, Welco kogukonnaliikmed, vastsündinud ja isegi koduloomad. Foto: Liisi Troska

Selline on vaade Holm pargi tribüünihoone kõige ülemiselt korruselt. Seal asub peale jalutamisala ka värskelt valminud baar, mida aitas ehitada Welco legend ja mitme Tartu populaarse toidukoha omanik Mikk Valtna, kelle eestvedamisel ja abil saavad Welco kodumänge külastavad inimesed juba lähitulevikus muhedalt keha kinnitada. Foto: Edgar Leht

Welco esindusmeeskond madistab esiliiga B-s. Tiim on konkurentsis tugevalt sees ning selle eesmärk on tõusta sammuke kõrgemale. Meeskond on staadioni positiivselt vastu võtnud ja kiitnud atmosfääri, mis annab mängijale koduväljakul väga palju indu juurde. Klubi ootab põnevusega aega, mil staadion võõrustab ka Premium liigat. Aga iga asi omal ajal! Foto: Remi Roomann

Welco fännid ehk Electric Legion, nagu neid kutsutakse. „Kui olude sunnil pidime mängima Annelinnas ja staadioniehitus võttis kogu aja ja võhma, jäi fännikultuuri arendamine veidi tagaplaanile. Oleme siin mõne aasta paratamatult järele andnud ja nüüd on aeg selles valdkonnas kõvasti juurde panna. See suvi on olnud fänluse poolest täitsa teine tera ja kodustaadion on andnud ka ultrafänlusele uue hingamise,“ kinnitab Edgar Leht.

Rebane on Holm jalgpallipargi sage külaline. „Naljatades võib öelda, et ta on igal õhtul kindlal kellaajal staadionil kohal. On hea meel, et loomad on oma koha meie staadioni juures leidnud, ja vahva on selle oranžikarvalise looma tegutsemist jälgida. On äge, et meie staadion on loodussõbralikkuse poolelt koduks ka metsaelanikele. Kuna rebane on tihe külaline ja on pälvinud palju tähelepanu, siis ehk saab temast ka uus Welco maskotiloom. Mõtleme midagi ägedat välja,“ kinnitab Leht. Mikk Valtna lisab: „Ega ta ei varasta ainult meie palle, ta niisama vaatab ka ringi. Me oleme ju tema koju läinud ja ta peabki vaatama, aga tundub, et tal on meiega koos seal hea.“

Foto: ekraanitõmmis videost juba saamislugu, park sündis kogukonna ja partnerite toel, ning asukoht. „Staadion asub päriselt nii ägedas kohas – meie kõrval on kohe Tartu kuulus tagurpidi maja. Kui staadionit vaadata telepildis, siis kogu seda kompleksi ümbritsev atmosfäär on võimas. Tegemist on vaieldamatult Eesti ühe ilusama staadioniga,“ õhkab Leht. Keskkonnasäästlikkuse kontseptsioon on väga tähtsal kohal. „Oleme seda silmas pidanud ehitamise algusest saadik. Kompleksis on 50 kW päikesepaneelide park. Tulevikus on sinna võimalik arendada juurde naturaalmuruga esindusväljak, võimalus selleks on olemas. Tribüünihoone ehituses on kasutatud maksimaalselt palju puitu, mis on teatavasti üks keskkonnasõbralikumaid ehitusmaterjale, sest seob CO2. CO2 kompenseerimine on ka projekti üheks võtmekohaks. Hetkel tegeleb klubi CO2-auditiga, ning peagi selgub, kui palju on CO2 staadioni ehitamisel emiteerunud. Edasi plaanitakse seda kompenseerida uue metsa istutamisega. Keskkonnasääst on meile väga oluline, oleme läinud seda teed, et kogu kompleks oleks võimalikult roheline ja keskkonnasõbralik. Ka hoone siseviimistluses on kasutatud loodussõbralikke ehitusmaterjale.“

„Tunne on selline, nagu olekski endale oma kodu ostnud. Seal on hea olla. Tuled, lähed ja teed, millal midagi tahad – nagu inimestel ikka oma kodus tunne on. Kas ma uskusin, et see meie oma kodu kunagi tuleb? Jah. Mul oli kohe algusest usku. Ma arvan, et kui midagi juba rääkima hakatakse, siis võiks ka ära teha. Ma ei arvanud kunagi, et see on niisama jamajutt, et meil on ühel hetkel oma kodu. Ja klubi jaoks tähendab see ka kindlasti palju: järgmised sportlikud sammud on selle võrra lihtsam ära teha, sest eeldused on loodud,“ sõnab mängijana klubi legendiks saanud Mikk Valtna.

Foto: Liisi Troska

140 m3

Staadionihoonet ehitades kasutati 140 kuupmeetrit puitmaterjali, mille ühendamiseks kulus 48 000 kruvi-naela-polti.

174 P Ikesepaneeli

Staadionile on paigaldatud 174 päikesepaneeli koguvõimsusega 50 kW. Teine sama suur päikesepark on võimalik rajada tribüünihoone katusele ning sel juhul võiks nende kogutoodang katta ära kogu staadioni aastase elektrienergia vajaduse.

„Oleme mõelnud, et staadion kuulub klubile ja klubi peab suutma seda staadionit nii majandada, et finantsplaan toimiks. Selleks peab olema staadion aktiivses kasutamises. Kuigi juba praegu on praktiliselt kõik treeninguajad väljakul hõivatud, oleme isekeskis arutanud, et staadionil võiksid toimuda tulevikus ka näiteks vabaõhuetendused, välikinod ja kontserdid. Sellega tegelikult konkreetse väljaku ja tribüüni valmimise lugu ei lõpe. Meil on võimalus rajada juurde veel teine kompleks. Kaugem plaan on rajada naturaalmuruväljak ja seda päris esindusstaadioniga, kus on mitu tuhat istekohta,“ kommenteerib Leht. Praegu tõmmatakse veidike hinge ja vaadatakse edasi, kuidas oleks loogiline kompleksi arendada ja mis oleks järgmine mõistlik samm. Foto: Liisi Troska

150

000 €

Eesti Jalgpalli Liit toetab staadioni valmimist kokku 150 000 euroga – 100 000 eurot sellest moodustas investeeringutoetus, sellele lisandub viiel esimesel tegevusaastal 10 000 euro suurune tegevustoetus.