Eesti naistekoondis alustab uudset ja nüansirohket

Rahvuste liigat

Septembris saab hoo sisse naiste Rahvuste liiga, mille süsteem on keeruline, kuid põnev, ning võib aidata suurturniiridele riike, kel pole varem olnud võimalust osaleda.

Tekst: Mathias Sinimäe / Foto: Liisi Troska

018. aastal tutvustas UEFA Euroopa jalgpallile meeste Rahvuste liigat. Nüüd on järg jõudnud ka naistejalgpallini. Liiga algab alagrupifaasiga, kus eri gruppides mängi- vad omavahel samasse tugevusgruppi kuuluvad naiskonnad. Tugevusgrupid on moodustatud UEFA naiste rahvuskoondiste koefitsiendi põhjal. Eesti kuulub koos Malta, Iisraeli, Aserbaidžaani, Türgi, Põhja-Makedoonia, Kosovo, Montenegro, Luksemburgi, Moldova, Leedu, Kasahstani, Läti, Bulgaaria, Küprose, Fääri saarte, Gruusia, Armeenia ja Andorraga C-liigasse. C-liigasse kuuluvad riigid, kelle edetabelikoht jääb allapoole 33. reast. Eesti asetseb reitingutabelis 42. positsioonil.

Eesti kuulub samasse alagruppi koos Iisraeli, Kasahstani ja Armeeniaga. Alagrupi kaks esimest mängu toimuvad septembris, kaks järgmist oktoobris ning kaks viimast novembri lõpus ja detsembri alguses. Eesti naiskond peab kaks esimest mängu septembris Tartus: 22. septembril minnakse Tamme staadionil vastamisi Kasahstani naistega ja 26. septembril Iisraeliga. Oktoobris kohtutakse viie päeva jooksul kaks korda Armeeniaga. 27. oktoobril võõrsil ja 31. oktoobril kodus. Alagrupi kaks viimast kohtumist mängitakse võõrsil – 1. detsembril Kasahstaniga, 5. detsembril Iisraeliga.

Eelseisvaid septembrikuised vastasseise hindab Eesti koondise peatreener Sirje Kapper tasavägiseks. „Kasahstan pole kerge vastane, aga on meie masti võistkond. Nad on üsna organiseeritud ja neil on pikalt olnud üks treener. Nad tahavad meid võita ja meie neid samuti. Ma arvan, et nendega peaks tulema väga tasavägine mäng, sest me oleme neis varasemalt tekitanud sellise tunde, et nad tahavad meie vastu väga võitu. Saame nende vastu palliga arvatavasti palju toimetada, sest nad jätavad liinide vahele palju ruumi, mida meile meeldib kasutada. Nad peaks meie jaoks olema mugav, kuid mitte kerge vastane,“ ütleb Kapper Kasahstani kohta.

Iisrael peaks koondise peatreeneri sõnul olema Kasahstaniga suhteliselt sarnane naiskond. „Need kaks mängu tulevad kindlasti sarnased, kuid Iisrael on kaitses kõvasti rohkem distsiplineeritud. Iisraeli kaitset on keerulisem murda. Palliga mäng on nende vastu ilmselt keerulisem,“ sõnab Kapper.

Kuidas liiga toimib?

A-liiga nelja alagrupi võitjad mängivad omavahel finaalmänge. Poolfinaalide kaotajad mängivad kolmanda koha mängus ja võitjad finaalis. Kõiki finaalmänge on üks ning kordusmänge ei peeta. Kaks finalisti tagavad pääsme 2024. aasta Pariisi suveolümpiamängudele. Juhul kui korraldaja Prantsusmaa saab finaali, pääseb olümpiale kolmanda koha saavutanud riik, sest korraldajana on prantslannadele olümpiakoht juba tagatud.

B- ja C-liiga alagruppide võitjad tõusevad tugevamasse liigasse; A- ja B-liigade alagruppides neljandaks jäänud naiskonnad langevad nende asemele nõrgemasse liigasse. Lisaks langeb C-liigasse

B-liigas vähim punkte kogunud kolmanda koha naiskond. A-liigas kolmandaks jäänud naiskonnad mängivad püsimajäämiseks üleminekumänge

B-liigas teise koha saanud võistkondadega. B-liigas kolm enim punkte kogunud, kolmanda koha saavutanud võistkonda mängivad samuti üleminekumänge, aga C-liigas kolme enim punkte kogunud, teisele kohale tulnud naiskondadega.

Teekond 2025. aasta EMile

Kõik A-liiga gruppides esimese ja teise koha saavutanud võistkonnad tagavad otsepääsme 2025. aasta EMile, mis toimub Šveitsis. Teistel võist-

Naiste Rahvuste liiga

A-liiga

Alagrupp 1: Inglismaa, Holland, Belgia, Šotimaa

Alagrupp 2: Prantsusmaa, Norra, Austria, Portugal

Alagrupp 3: Saksamaa, Taani, Island, Wales

Alagrupp 4: Rootsi, Hispaania, Itaalia, Šveits

B-liiga

Alagrupp 1: Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Ungari, Albaania

Alagrupp 2: Soome, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia

Alagrupp 3: Poola, Serbia, Ukraina, Kreeka

Alagrupp 4: Tšehhi, Sloveenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Valgevene

C-liiga

Alagrupp 1: Malta, Moldova, Läti, Andorra

Alagrupp 2: Türgi, Luksemburg, Leedu, Gruusia

Alagrupp 3: Aserbaidžaan, Montenegro, Küpros, Fääri saared

Alagrupp 4: Iisrael, Eesti, Kasahstan, Armeenia

Alagrupp 5: Põhja-Makedoonia, Kosovo, Bulgaaria kondadel on EMile pääsemiseks vaja mängida veel mänge – neid ootavad ees playoff-kohtumised. A-liiga alagruppides kolmandaks ja neljandaks jäänud võistkonnad peavad EMile pääsemise nimel playoff’ide esimeses voorus mängima C-liiga alagrupivõitjate ja kolme enim punkte kogunud teise koha võistkonnaga.

B-liiga alagruppide võitjad ja kaks enim punkte kogunud teise koha võistkonda peavad madistama kahe ülejäänud teise koha võistkonna ja samas liigas kolmandale kohale platseerunud naiskondadega.

Seejärel ootab kohtumiste võitjaid ees teine playoff- voor, kuhu jõuab 14 riiki. Neist omakorda seitse jõuab EMile, kuhu on juba varem koha lunastanud kaheksa parimat võistkonda A-liigast.

Eesti koondise loots peab Rahvuste liigat Eestile vajalikuks. Eesti saab mängida jõukohasemate võistkondadega ning see muudab mängud põnevamaks. „Varasemalt oleme mänginud võistkondadega, kes on edetabelis meist kõvasti kõrgemal. Eelmisel aastal mängisime Prantsusmaaga, mis on ühest küljest küll tore – saab ennast proovile panna tugevamate võistkondadega ja näha, kus me taseme poolest oleme. Selleks et olla kõige parem, peab parimatega mängima, aga ma arvan, et vaheetapina on Rahvuste liiga vajalik. Me saame tasavägisemaid mänge, mis aitavad mängijate enesekindlust tõsta,“ ütleb Kapper. „Meie eesmärk on jõuda B-tasemele,“ lisab ta.

Ühesõnaga – igast tugevusgrupist on võimalik jõuda suurturniirile ja iga kohtumine mängib olulist rolli riikide asetuste suhtes. Selleks et Eestil oleks lootust pääseda EMile, tuleb oma alagrupis olla vähemalt kahe parima naiskonna seas.