Lood & tsitaadid

Nii nad ütlesid

„Kui inglasi ühendab rahvuslikult jalgpall, siis meid ühendavad laulupeod.“ Londonis elav muusik Iiris Vesik

„See on natuke vägivaldne paralleel, aga FC Flora sai kolmanda taseme eurosarjas alagrupiturniirile. Kolmandat taset võiks enam-vähem võrrelda selle eurosarjaga, mida teie mängite (FIBA Europe Cup – toim.). Kui te teaksite, et jõuate alagrupiturniirile ja saate kolm miljonit…“ Korvpalliajakirjanik Ivar Jurtšenko Pärnu meeskonna abitreenerile Gert Kullamäele

„Jalgpallis eksisteerib juhuslikkuse faktor: kaks õnnelikku puudet ja oledki juba väravalööjate paremikus. Võrkpallis tähendab kaks õnnelikku puudet kahte punkti. Aga seda sadadest.“ Eesti võrkpallikoondise taustajõud

Alar Rikberg

„Käisin vaatamas Eesti–Belgia jalgpallimängu ja ütlen ausalt: mul pole üldse kahju vaadata maailma kõige kallimat mängijat mõne meetri kauguselt 23 või 25 euro eest.“ Endine tippkorvpallur, praegune Tartu Ülikooli meeskonna spordidirektor Janar Talts piletihindadest „Mina olen Eesti jalgpalli inimene. Karjääri alguses ootasin meie jalgpalli jaoks millegi suure saavutamist. Kümme aastat tagasi olime lähedal (koondisega EMi playoff’i jõudmine), aga nüüd me tegimegi seda, mida varem pole juhtunud. Kui aus olla, siis hakkasin alagrupiturniirist mõtlema paar aastat tagasi, kui tuli teade kolmanda eurosarja loomisest. Pärast 2019. aastal võidetud meistritiitlit saime aru, kui tähtis võib olla see järgmine ehk 2020. aasta oma, et meid sellele võimalusele lähemale tuua. Vaikselt-vaikselt see unistus elas. Tõesti vaikselt, sest ma ei suhelnud sel teemal kellegagi.“ FC Floraga Konverentsiliiga alagrupiturniirile jõudnud Konstantin Vassiljev „Päris hea tunne oli, kui ta tuli ühe trenni järel mu juurde ja uuris, kas olen Eestist ja et kas see asub Venemaa lähedal, ning hakkas siis minuga vene keeles rääkima. Olin üllatunud, aga treener selgitas, et mängis omal ajal Venemaal ja oskab natuke seda keelt. Kui ma mängudes paremkaitsjana tegutsesin, siis ta juhendas mind vene keeles.“ Maksim Paskotši leidis Tottenhami peatreeneri Nuno Espírito Santoga ühise keele

Kolm on kohtu seadus. Meeletu enesekindlus viis rannakoondise suurte sekka

Ei õnnestunud see 2015. aastal kodusel Pärnu rannaliival, ei õnnestunud see ka 2017. aastal – ent 2021. aasta läheb Eesti rannajalgpallis ajalukku kuldsete tähtedega, sest meie koondis murdis end viimaks ometi Euroopa absoluutsesse eliiti ehk A-divisjoni. Eesti rannakoondis on Euroopa 12 parema seas!

Tekst: Raul Ojassaar Portugalis Figueira da Fozis toimunud B-divisjoni finaalturniiril alistati kõik kolm alagrupivastast (Tšehhi, Rootsi ja Moldova), finaalis oldi 4 : 3 üle Türgi koondisest, kes jäi tänavu A-divisjonis viimaseks meeskonnaks. „Läksime jube enesekindlalt juba reisile. Juba esmamulje oli väga enesekindel ja kui mängima hakati, siis oli samuti näha, et punt oli väga ühtne,“ muheleb Eesti rannavuti pikaaegne eestvedaja Kari-Andri Kask Jalkaga vesteldes. Aastaid helesiniseks unistuseks olnud pilet kõrgseltskonda on lõpuks käes!

Kui enne turniiri oli mõne mängija tervis küsimärgi all, siis finaalturniiriks sai Galkin siiski kokku sisuliselt parima rivistuse. Napilt paranes väravakütt Sander Lepik, veidi riskiti ka Edwin Stüfiga. Võistkonna tuumiku moodustasid SK Augur Enemati klubi mängijad: 12 pallurist koguni üheksa kuuluvad just Auguri ridadesse. Sealjuures käis Portugalis väga kogenud rivistus: enam kui pooled pallurid olid 30aastased või vanemad.

Revanš Moldova üle

B-divisjoni finaalturniir koosnes Eesti puhul vaid neljast kohtumisest, kuid sisuliselt tuli neist kõik võita, et edasi pääseda. Sellega sai peatreener Aleksei Galkini meeskond hiilgavalt hakkama. „Pidime kohe algusest peale mängima iga mängu nagu viimast: meie eesmärk enne turniiri oli pääseda finaali, aga selleks ei tohtinud neljaliikmelises alagrupis kellelegi alla jääda,“ räägib Galkin. „Võistkond oli kogu aeg väga enesekindel. Aasta esimese turniiri järel tegime palju tööd ja parandasime vead. Tundus, et minu signaalid jõudsid mängijatele kohale. Alati oli plaan, kuidas me kelle vastu mängime, ja tundsin juba koosolekute ajal, et kindlus oli meeskonnas sees. Vähemalt selline kindlus, et alagrupimängud lähevad kõik hästi.“

Täpselt nii ka läks. Avamängus alistati Tšehhi 4 : 2, teises mängus purustati Rootsi lausa 7 : 1. „Rootsi läks küll juhtima, aga tegelikult polnud neil mingit varianti!“ räägib Kask.

Nii Galkin kui Kask toovad erilisena välja viimase grupimatši Moldova vastu, kus mängu keskel 1 : 3 kaotusseisu jäädi, kuid kordagi pead ei kaotatud – hoolimata sellest, et alles mõned nädalad varem oldi samale vastasele Chișinăus toimunud turniiri finaalis alla jäädud. 4 : 3 võit tõi Eestile alagrupivõidu ja finaalipileti. „Näitasime sisu! Minu jaoks oli nii tähtis, et just meie suutsime selles kohtumises otsustava värava lüüa. Olime sellest varem ka palju eraldi rääkinud: meil oli mitmel turniiril ette tulnud, et just vastased suutsid viimastel minutitel võiduvärava lüüa, mitte meie. Moldovas toimunud turniiril läks asi juba natuke paremaks ja Portugalis suutsimegi need mängud enda kasuks kallutada.“

Kask nägi selle võidumängu puhul samuti koondises midagi erilist. „See mäng näitas ära, et asi on tõsine. Isegi kaotusseisus jäid kõik väga rahulikuks ja ei närvitsenud – teati, et minna on veel palju. Galkin rääkis meestele, kuidas mäng alles algab. Enesekindlust õhkus!“

Finaal Türgi vastu võideti täpselt sama skooriga: 4 : 3. Kask meenutab õhinaga, kuidas peatreener oli meeskonda enne seda motiveerinud. „Meil oli iga mängupäeva eel koosolek ja see lause, mis enne finaali eelmisel

õhtul kõlama jäi, oli Galkinilt selline: poisid, ma tean, kuidas Türgit võita – aga ütlen seda teile homme. Ja niimoodi oligi! Türgi oma mängu niisama ei muuda. Au Galkinile, kes on heas mõttes hull ja vaatab öö läbi vastaste videoid. Ta võttis meie plaani väga hästi kokku ja edastas meeskonnale.“

Galkin tunnistab, et tema käik mõjus psühholoogiliselt hästi. „Näitasin, et olen enesekindel, ja sisendasin seda ka meestele: kõik on läbi räägitud ja kõik teavad, mida teha – nüüd on kõik teie kätes. Tundus, et kõik olid valmis, ja finaalis oli meil ka natuke õnne, aga ilma selleta ei saa. Kui vastased on võrdsed, oleneb sellest, kes rohkem tahab, keskendub ja keda soosib õnn.“

Nüüd alles läheb raskeks!

Euroopa 12 tugevama seas saab Eesti koondis rinda pista absoluutsete tippudega. „Oleme nüüd nii-öelda suurte poistega koos!“ muigab Kask. „See hakkab olema uus maailm, ettevalmistus ja kõik muu hakkab olema pisut teistmoodi. Samas olen kogu aeg poistele öelnud, et oleme A-divisjoni meeskond, kes oli lihtsalt parasjagu B-divisjonis.“

Juba tänavuse hooaja eel said koondislased harjutada Ülemistel asuvas uues rannahallis, mille rolli on tänavuste heade tulemuste juures ka keeruline ülehinnata. Ka talvisel perioodil saab seal igal nädalal koondisega treenida, aga põhirõhk jääb siiski tööle klubides.

Seda, kas A-divisjoni suudetakse ka püsima jääda, näitab juba uus aasta. Galkini sõnul oleneb palju loosist – näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Aserbaidžaan võivad olla Eestile vägagi mängitavad vastased. „Seekord Eestile kaotanud Türgi oli tänavu alagrupis koos Venemaa, Valgevene ja Hispaaniaga. Ei maksa imestada, et nad seal nullile jäid,“ toob Galkin näite.

A-divisjoni kuuluvad peale Eesti uuel aastal Aserbaidžaan, Hispaania, Itaalia, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Šveits, Ukraina, Valgevene ja Venemaa.

Eesti rannajalgpalli koondise võidukas koosseis B-divisjoni finaalturniiril: Rauno Rahnik (väravavaht), Kaspar Kotter (väravavaht), Kristian Marmor, Rasmus Munskind, Joosep Juha, Sander Lepik, Rauno Nõmmiko, Argo Alaväli, Roman Minlibajev, Edwin Stüf, Ervin Stüf, Priit Mäeorg. Peatreener Aleksei Galkin, füsioterapeut Madis Arumäe, mänedžer Kari-Andri Kask.

Foto: Jose Manuel Alvarez / BSWW

Nii nad ütlesid

„Olen kahevahel: ühest küljest tahaksin jääda pärast 19aastase väravavahi muljetavaldavat esitust mõistlikuks, samal ajal tahaksin mõelda, et ta on Bernd Lenost juba palju parem ja lihtsalt PEAB laupäeval Norwichi vastu alustama.“ Daily Telegraphi ajakirjanik Sam Dean pärast Karl Jakob Heina hiilgemängu Walesi vastu

„Meie poolt võib küll öelda, et oli päris rämmar!“ FC Kuressaare ründaja Mattias Männilaan pärast 3 : 0 võitu Nõmme Kalju üle mängus, kus Kalju mängis esimest korda särkidega, millel kirjas „rämmar“ „Oleme üsna lähedased ja veedame koos palju aega. Alles eile käisime emaga kirjandusfestivalil. Pausi me omavahelise mängu puhul ei tee.“ Levadia ründaja Hannes Anier märkis, et suhtleb venna Henriga tavapärasel moel ka enne omavahelist kohtumist

„Võtmekohaks on mängurõõm. Ta ju naudib ja armastab jalgpalli. Miks ta peaks lõpetama? Ta mängib ju nagu 20aastane! Nägite ju seda spurti Daniel Jamesi vastu? Kostja oli kiirem! Tema head esitused koondises näitavad muu hulgas ka seda, et kasutame teda õigel viisil.“ Thomas Häberli Konstantin Vassiljevist „Ausalt öeldes ei saa ma rahvuskoondiste otsustest vahel üldse aru. Paddy (Põhja-Iirimaa koondislane Paddy McNair – toim.) ütles mulle, et tema tagareis andis tunda juba pühapäevases sõprusmängus. Seejärel teatas ta mulle, et mäng toimus kõige kohutavamal kunstmurul, mida ta elus näinud on. Ime pole, et ta pärast 95 minutit seal üle kogu keha kange on! Miks peaks keegi tahtma kahe väga keerulise valikmängu vahel pidada sõpruskohtumise kunstmurul? See eirab igasugust loogikat!“ Inglismaa esiliigaklubi Middlesbrough’ peatreeneri Neil Warnocki eksitus (kunstmurul toimus tegelikult põhjaiirlaste valikmäng Leeduga, mitte sellele järgnenud maavõistlus Eestiga) jättis Eesti Inglismaa meedias halba valgusesse „Endiselt on arvamus, et Balti riikides pole piisavalt häid jalgpallureid, siinseid noorteturniire ei jälgita piisavalt ning mängijatel on raske testimisele saada.“ Genti skautide koordinaator Samuel Cardenas tõdes, et Lääne-Euroopa jalgpalliklubid üldjuhul Baltimaadest noori talente ei otsi