LOOD & TSITAADID
Nii nad
ütlesid
„Kui inglasi ühendab rahvuslikult jalgpall, siis meid ühendavad laulupeod.“ Londonis elav muusik Iiris Vesik „See on natuke vägivaldne paralleel, aga FC Flora sai kolmanda taseme eurosarjas alagrupiturniirile. Kolmandat taset võiks enam-vähem võrrelda selle eurosarjaga, mida teie mängite (FIBA Europe Cup – toim.). Kui te teaksite, et jõuate alagrupiturniirile ja saate kolm miljonit…“ Korvpalliajakirjanik Ivar Jurtšenko Pärnu meeskonna abitreenerile Gert Kullamäele „Jalgpallis eksisteerib juhuslikkuse faktor: kaks õnnelikku puudet ja oledki juba väravalööjate paremikus. Võrkpallis tähendab kaks õnnelikku puudet kahte punkti. Aga seda sadadest.“ Eesti võrkpallikoondise taustajõud Alar Rikberg „Käisin vaatamas Eesti–Belgia jalgpallimängu ja ütlen ausalt: mul pole üldse kahju vaadata maailma kõige kallimat mängijat mõne meetri kauguselt 23 või 25 euro eest.“ Endine tippkorvpallur, praegune Tartu Ülikooli meeskonna spordidirektor Janar Talts piletihindadest „Mina olen Eesti jalgpalli inimene. Karjääri alguses ootasin meie jalgpalli jaoks millegi suure saavutamist. Kümme aastat tagasi olime lähedal (koondisega EMi playoff’i jõudmine), aga nüüd me tegimegi seda, mida varem pole juhtunud. Kui aus olla, siis hakkasin alagrupiturniirist mõtlema paar aastat tagasi, kui tuli teade kolmanda eurosarja loomisest. Pärast 2019. aastal võidetud meistritiitlit saime aru, kui tähtis võib olla see järgmine ehk 2020. aasta oma, et meid sellele võimalusele lähemale tuua. Vaikselt-vaikselt see unistus elas. Tõesti vaikselt, sest ma ei suhelnud sel teemal kellegagi.“ FC Floraga Konverentsiliiga alagrupiturniirile jõudnud Konstantin Vassiljev „Päris hea tunne oli, kui ta tuli ühe trenni järel mu juurde ja uuris, kas olen Eestist ja et kas see asub Venemaa lähedal, ning hakkas siis minuga vene keeles rääkima. Olin üllatunud, aga treener selgitas, et mängis omal ajal Venemaal ja oskab natuke seda keelt. Kui ma mängudes paremkaitsjana tegutsesin, siis ta juhendas mind vene keeles.“ Maksim Paskotši leidis Tottenhami peatreeneri Nuno Espírito Santoga ühise keele
10
JALKA OKTOOBER 2021
Kolm on kohtu seadus. Meeletu enesekindlus viis rannakoondise suurte sekka Ei õnnestunud see 2015. aastal kodusel Pärnu rannaliival, ei õnnestunud see ka 2017. aastal – ent 2021. aasta läheb Eesti rannajalgpallis ajalukku kuldsete tähtedega, sest meie koondis murdis end viimaks ometi Euroopa absoluutsesse eliiti ehk A-divisjoni. Eesti rannakoondis on Euroopa 12 parema seas! Tekst: Raul Ojassaar Portugalis Figueira da Fozis toimunud B-divisjoni finaalturniiril alistati kõik kolm alagrupivastast (Tšehhi, Rootsi ja Moldova), finaalis oldi 4 : 3 üle Türgi koondisest, kes jäi tänavu A-divisjonis viimaseks meeskonnaks. „Läksime jube enesekindlalt juba reisile. Juba esmamulje oli väga enesekindel ja kui mängima hakati, siis oli samuti näha, et punt oli väga ühtne,“ muheleb Eesti rannavuti pikaaegne eestvedaja Kari-Andri Kask Jalkaga vesteldes. Aastaid helesiniseks unistuseks olnud pilet kõrgseltskonda on lõpuks käes! Kui enne turniiri oli mõne mängija tervis küsimärgi all, siis finaalturniiriks sai Galkin siiski kokku sisuliselt parima rivistuse. Napilt paranes väravakütt Sander Lepik, veidi riskiti ka Edwin Stüfiga. Võistkonna tuumiku moodustasid SK Augur Enemati klubi mängijad: 12 pallurist koguni üheksa kuuluvad just Auguri ridadesse. Sealjuures käis Portugalis väga kogenud rivistus: enam kui pooled pallurid olid 30aastased või vanemad.
Revanš Moldova üle
B-divisjoni finaalturniir koosnes Eesti puhul vaid neljast kohtumisest, kuid sisuliselt tuli neist kõik võita, et edasi pääseda. Sellega sai peatreener Aleksei Galkini meeskond hiilgavalt hakkama. „Pidime kohe algusest peale mängima iga mängu nagu viimast: meie eesmärk enne turniiri oli pääseda finaali, aga selleks ei tohtinud neljaliikmelises alagrupis kellelegi alla jääda,“ räägib Galkin. „Võistkond oli kogu aeg väga enesekindel. Aasta esimese turniiri järel tegime palju tööd ja parandasime vead. Tundus, et minu signaalid jõudsid mängijatele kohale. Alati oli plaan, kuidas me kelle vastu mängime, ja tundsin juba koosolekute ajal, et kindlus oli meeskonnas sees. Vähemalt selline kindlus, et alagrupimängud lähevad kõik hästi.“ Täpselt nii ka läks. Avamängus alistati Tšehhi 4 : 2, teises mängus purustati Rootsi lausa 7 : 1. „Rootsi läks küll juhtima, aga tegelikult polnud neil mingit varianti!“ räägib Kask. Nii Galkin kui Kask toovad erilisena välja viimase grupimatši Moldova vastu, kus mängu keskel 1 : 3 kaotusseisu jäädi, kuid kordagi pead ei kaotatud – hoolimata sellest, et alles mõned nädalad varem oldi samale vastasele Chișinăus toimunud turniiri finaalis alla jäädud. 4 : 3 võit tõi Eestile alagrupivõidu ja finaalipileti. „Näitasime sisu! Minu jaoks oli nii tähtis, et just meie suutsime selles kohtumises otsustava värava lüüa. Olime sellest varem ka palju eraldi rääkinud: meil oli mitmel turniiril ette tulnud, et just vastased suutsid viimastel minutitel võiduvärava lüüa, mitte meie. Moldovas toimunud turniiril läks asi juba natuke paremaks ja Portugalis suutsimegi need mängud enda kasuks kallutada.“ Kask nägi selle võidumängu puhul samuti koondises midagi erilist. „See mäng näitas ära, et asi on tõsine. Isegi kaotusseisus jäid kõik väga rahulikuks ja ei närvitsenud – teati, et minna on veel palju. Galkin rääkis meestele, kuidas mäng alles algab. Enesekindlust õhkus!“ Finaal Türgi vastu võideti täpselt sama skooriga: 4 : 3. Kask meenutab õhinaga, kuidas peatreener oli meeskonda enne seda motiveerinud. „Meil oli iga mängupäeva eel koosolek ja see lause, mis enne finaali eelmisel
