EM 2012: Aus vile või kohtunike võlg Iirimaa

Aus vile või kohtunike võlg Iirimaa ees – kas Kassai tegi Eestile liiga või mitte?

Viktor Kassai nimi mõjub isegi peaaegu mäng, oleksime pidanud 2 : 1 võitma. Ukraina kohkümme aastat hiljem Eesti jalgpallisõpra- tunik eksis ja andis Hollandile lõpuks pehme pedele punase rätikuna. Tema otsused Ees- nalti. Mehel oli nii palju mune, et mõni päev hiljem ti–Iirimaa kohtumises (eelkõige punased kaardid Sergei Zenjovi mängu vilistades palus ta Zenjovilt Stepanovile ja Piirojale ning iirlaste kasuks mää- vabandust ja soovis, et ta poistele edasi ütleks, et ratud penalti) põhjustasid rahva seas tohutult kehvasti läks. Sellise mehe ees müts maha!“ pahameelt. Skandaalse kohtumise järel sündis Sergei Pareiko: „Mulle natuke kohe alguses Facebookis kiirelt lehekülg nimega „Viktor Kassai paistis, et ta on Eesti vastu. Mäng oli jõuline ja tedislike“, mis kogus vaid paari päevaga üle 30 000 rav, meie keskkaitsjad said kohe mõlemad kollase toetaja, kes seal ungarlasest kohtunikku Eesti si- kaardi, mida ilmselt Meistrite liigas ei oleks antud. hilikus põhjalaskmises süüdistasid. „Kassai“ muu- Võibolla oleks ta saanud natuke asja pidurdada, tus ühe õhtuga Eesti spordisõprade seas sisuliselt selle asemel et kohe kaarte andma hakata. Samas sõimusõnaks. ei saa Kassaid süüdistada. Sergei Hohlov-Simson

Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik Uno Tutk: oli Kassaiga koos ühel UEFA koolitusel ja Kassai „Kassai teab seda kõike. Olen teda kaks-kolm ütles seal, et mäletab seda mängu ja neid kaht korda pärast seda näinud. Tema tiimil läks keh- punast kaarti hästi – tema sõnul ei oleks seal vasti ju ka 2012. aasta EMil, kus nad jätsid Ukraina saanud midagi muud teha. Pärast sellist mängu värava lugemata (Inglismaa ja Ukraina alagru- oled natuke ikka kohtuniku peale pahane, sest pimängus ei fikseerinud Kassai brigaadi värava- kaks punast tundub natuke liiast, aga kui pärast joonekohtunik Ukraina viigiväravat – pall ületas hakata neid olukordi üle vaatama, siis minu meenapilt väravajoone, ent John Terry lõi lest olid mõned olukorrad võibolla 50-50, selle sealt kohe välja ja kohtunikud la- aga süüdistada teda kindlasti ei saa. Mõni sid mängul jätkuda. Sealjuures oleks kohtunik oleks ehk teisiti vilistanud. Kõik VARi olemasolul värav niikuinii tü- samas mäletasid, kuidas Prantsusmaa oli histatud, sest enne oli Ukraina ründa- Tarmo Kink: kaks aastat varem iirlaste arvelt MMile ja tegelikult olnud suluseisus – toim.). Kassai muigas, et oleks tore, kui Ees„Paneme nüüd ennast pääsenud.“ Konstantin Vassiljev: „Ei saa öelda, et ti ja Ukraina teeksid sõprusmängu ja olukorda, kus meie vastu kohtunik oleks tulnud mängu ära tegekutsuksid teda kohtunikuks. Ta ütles, oleks sellised vead tehtud: ma, aga ta võttis konkreetse joone, et kes et teab, et on mõlemas riigis vihatud, me oleksime ju tahtnud on tugevam ja kes nõrgem vastane. Kohe aga peab sellega elama.“ Kas Kassai otsused olid siis valed – samu otsuseid, keegi poleks see esimene kollane kaart, mis ta Stepanovile näitas – ma arvan, et see oli liiga tegi ta Eestile ülekohut? vastu vaielnud!“ lihtsalt antud. Kohtunik ei jätnud enda-

Raio Piiroja: „Ütleme, et see oli ka le edasiseks mänguks ruumi, vaid võttis ajuvaba vilepartii! Ma arvan, et isegi Uno Tutk kohe sellise liini, et sellised vead on kollase kaardi nõustuks, et see oli natuke ühele poole kaldu vile.“ väärilised. Vaatasin mõned päevad hiljem El Clá-

Paraku arvab Piiroja siinkohal valesti. Tutk: sicot, kus tehti kohe esimestel minutitel samuti „Ainus asi, mille pärast Viktor Kassai ei saanud keskväljal märksa raskem viga, aga kohtunik jookväga head hinnet, oli see, et ta ei andnud Stepa- sis mängija kõrvale, rääkis temaga ja jättis endale novile otse punast kaarti, vaid jättis selle teiseks ruumi mängu reguleerida, et asi lõppeks üksteist kollaseks. See oli viimase lootuse viga. Ülejäänu üheteistkümne vastu. Ei – kohtunik ei löönud võime ajada meie ootuste ja läbipõlemise kaela.“ meile väravaid, aga ta võttis mõnes olukorras vas-

Raio Piiroja enda eemaldamisest: „Tegelikult tu kõige rängema karistuse, mis oli võimalik.“ oli ju ründaja viga – mind lükati selga. Keskväl- Tarmo Kink: „Pigem saime aru, et andsime ise jal süütus olukorras teine kollane kaart anda – mängu ära. Kohtunik saab muidugi asju mõjutasee näitab kohtuniku suhtumise ära. Hea näide da, aga ma küll ei mäleta, et oleksin mõelnud, et on üks mu viimaseid mänge koondise eest, mis kohtunik kuidagi asja ära tegi. Seal olid 50-50 otoli kodus Hollandi vastu. See oli tegelikult meie sused – mis see kohtunik nüüd nii palju siis seal

ära tegi? Paneme nüüd ennast olukorda, kus meie vastu oleks sellised vead tehtud: me oleksime ju tahtnud samu otsuseid, keegi poleks vastu vaielnud! Jooksime mängijatena ise lati alt läbi.“

Kommentaatorid pöörasid rahva ungarlase vastu

Arvestades seda, et neutraalse pilgu läbi vääris Stepanov kindlasti punast kaarti ning ka Piiroja eemaldamine ja Iirimaa penalti ei olnud ilmselgelt valed otsused, võib spekuleerida, et päris palju mõjutas rahva arvamust ETV eetris mängu kommenteerinud Kristjan Kalkuni ja Indrek Zelinski vaenulik suhtumine. „Nüüd rikub kohtunik mängu ära. Uskumatu! Täiesti mänguline situatsioon… Mille pealt Kassai teise kollase välja mõtles?“ põrutas näiteks Zelinski pärast seda, kui Stepanov oli teise kollase kaardiga väljakult minema saadetud. Telekordused näitasid samal ajal, et kaart oli tegelikult igati õigustatud ja võinuks olla ka otse punane.

Piiroja eemaldamise puhul läks käima sama plaat. „Uskumatu! Ungarlane on täna küll absoluutselt allapoole igasugust arvestust!“ virutas Zelinski. Kalkun jätkas: „See paistab nüüd küll natuke selle moodi, et, jumala eest, ärge laske seda Eestit sinna finaalturniirile.“

Polnud siis ime, et rahvas Kassai vastu pööras – seda enam, et televiisorite taga võis olla tavapärasest kordades enam inimesi, kes jalgpallireeglite nüanssidega kursis ei olnud ja seetõttu ei osanudki kommentaatorite sõnades kahelda.

Sellest kaardist algas Eesti õudusunenägu: Viktor Kassai näitab 17. minutil Andrei Stepanovile esimest kollast kaarti. Foto: Lembit Peegel

Tarmo Kink: „Kommentaatoritega ongi vahel nii, et nad võivad mõne mängija ka mängu parimaks rääkida ja samal ajal mõnest teisest kehvema mulje jätta. Ma teinekord mõtlen ka ise, et kuidas nad seda mängu näevad. Eks see oli emotsiooni pealt, nemad ka tahtsid nii väga.“

Pohlak toob välja huvitava „juhuse“

Aivar Pohlak toob Kassaist rääkides kiirelt välja tõsiasja, et Iirimaa oli vaid kaks aastat varem väga õnnetul kombel jäänud eemale MM-finaalturniirist. Otsustavas playoff-lahingus Iirimaa ja Prantsusmaa vahel mängis prantslaste ründaja Thierry Henry lisaajal karistusalas käega, mille järel prantslased võiduvärava lõid. Kohtunikel jäi toona Henry ebaaus tegutsemine märkamata ja Prantsusmaa võit jäi hoolimata protestidest jõusse. Muide: hiljem on seda intsidenti toodud välja ühe põhjusena, miks jalgpalli tulid videokohtunikud.

Aivar Pohlak: „Teame tagantjärele öelda, et olukord päädis sellega, et Iirimaa jalgpalliliit ähvardas FIFA kohtusse anda ja FIFA maksis seepeale neile viis miljonit dollarit, et asi sinnamaani ei jõuaks. Juhuseid maailmas ei ole. Meie sõber Kassai pandi vilistama ja päev enne tema väljalendu korraldati Ungari meediasse väga korralik artikkel sellest, kuidas iirlastele eelmine kord liiga tehti. Kassai pandi seeläbi surve alla – äris ja poliitikas korraldatakse tihti selliseid asju ja nagu näha, siis tehti ka jalgpallis. Ma ei taha väita, et Kassai tuli siia selle mõttega, et Eesti ära hävitada, aga kogu see taust pidi ta peas olema ja ehk tajus ta ka seda, et eestlased on oma maksimumi juba kätte saanud.“

Pohlak tunnistab samal ajal, et Eesti ei olnud ka ise edasipääsuks piisavalt küps. „Loomulikult põlesime ka ise läbi. Ütleme nii, et meil jäi ilmselt tegemata kodutöö see osa, et meie kaitseliin oleks pidanud vastastele vigade tegemises olema väga ettevaatlik. 50-50 otsuste Eesti kasuks minemine oleks selles mängus ilmselt väga keeruline olnud. Väga raske oleks olnud ka loota, et kogu meeskond ja Eesti rahvas oleks suutnud säilitada kaine mõistuse.“

Praegu töötab Kassai Venemaa jalgpalliliidu kohtunike osakonnas.