25 minute read
Naised
by Jalka
Rahvaliiga kolm nägu
Naiste rahvaliigas osales sel aastal Eesti eri paigust 17 naiskonda, kes andsid rahvaliigale oma näo. Milline on rahvaliiga kuvand ja kes on silmapaistvaimad mängijad, kes madalaimal astmel pallivad?
Advertisement
Foto: Markus Mangusson
Tekst: Laura Jaansen
Rahvaliiga tervitab oma taseme poolest üldiselt neid pallureid, kelle oskused ei ole esiliiga ega meistriliiga tasemel. Reeglistik sätestab, et rahvaliiga mängudes ei tohi osaleda elukutselised jalgpallurid ja käesoleval aastal naiste kõrgemate liigade meistrivõistlustel osalenud mängijad. Niisiis on reeglid konkreetsed, kuid teisalt vabad: millises naiskonnas mängis pallur aastate eest või millises mängib aasta pärast – vaba valik. Ja rahvaliiga paelubki mängijaid oma vabaduse poolest. Platsil saavad kokku need mängijad, kes palli pingevabamalt oma lõbuks taga ajavad.
Rahvaliigat iseloomustavad kolm väga erineva taustalooga mängijat: Olesia Parkhomovich (FC ERR Levadia), Marike Mangusson (JK Vändra Vaprus naised) ja Luisa Klaar (FC Estonian Business School). Kõik need kolm mängijat on oma jalgpallurikarjääri eri etappides, ühenduslüliks tänavune rahvaliiga hooaeg.
Luisa Klaar
Kuigi Luisa Klaar mängis veel aastate eest Tallinna FC Flora ridades, siis „suurest“ jalgpallist Luisa Klaar ta tegelikkuses lahkunud ei ole. Mullu 66 teenindatud mänguga naiskohtunike edetabeli tipus tunike tegevus. Ta selgitab, et kuna rahvaliiga on trooninud Klaar otsustas küll mängude vilistami- oma olemuselt pingevabam, siis on ka kohtunike se kasuks, kuid ise mängimise pisik pole kuhugi suhtumine selline olnud. „Ta oli selline, et mängikadunud. „Ma tõesti ei arvanud, et ma me – täna vigu ei ole, lihtsalt mängige –, võiksin jalgpalli mängimisest uuesti see on rahvaliiga,“ pakatab Klaar vaba nii palju rõõmu tunda!“ on Klaar rah- olekuga kohtuniku kohta näidet tuues valiigast rääkima asudes üdini aus. positiivsusest ning lisab, et ega kohtuni-
Küllaltki korraliku kogemuste pa- kul selles mängus ülemäära tööd olnudki. gasiga, kuid veel 19aastane Klaar ise ei Luisa Klaar: See, kellele rahvaliiga võiks mõeldud tunne, et ta teistest rahvaliiga mängijatest päris peajagu üle oleks. Siiski leiab ta, et on tehniliselt võimekam. „Ma tõesti ei arvanud, et ma võiksin jalgpalli olla, oleneb Klaari hinnangul võistkonnast endast. Ta jätkab, et kuigi tema naiskonna eesmärk polnud kuhugi kõrgemale „Kuna ma olen rohkem palliga tööd mängimisest uuesti nii palju mängima tõusta, ei tähenda see, et teistel teinud ja harjutanud, siis on see mulle rõõmu tunda!“ võistkondadel selliseid ambitsioone olla külge jäänud,“ leiab Klaar, kuid lisab, ei tohiks. „Minu jaoks on see puhtalt see et näiteks kiiruse poolest on ta teistega võrdväär- koht, kuhu sa lähed lihtsalt nautima, mitte karjääne. ri tegema. Aga ma saan täiesti ka aru, et sa pead
Kuna Klaarile on kodusem mängude vilistami- kuskilt tiimina alustama, eriti naistejalgpallis,“ arne, siis on talle silma jäänud just rahvaliiga koh- vab Klaar.
Marike Mangusson
Just rahvaliigast on tuule tiibadesse saanud Marike Mangusson, kes jõudis kõrgemale selle aasta augustikuus, kui ta Pärnu JK Vapruse eest naiste meistriliiga debüüdi tegi. Enne seda mängis 22aastane kaitsemängija mitu aastat just rahvaliiga tasemel ja väga edukalt – kahel aastal tuldi rahvaliiga meistriks. Ka sel aastal on Vändra naiskonnal see võimalus olemas, kuid reeglid ei luba Mangussoni endist naiskonda abistama.
Siiski – kuidas jõudis madalama liiga pallur otse meistriliiga esimese poole klubisse? Mangusson selgitab, et kuna Pärnus oli kaitsemängijate puudus, siis teadsid Vändras treenivad, kuid Pärnus mängivad kaaslased treenerile just Mangussoni soovitada. Niisiis tegi noor kaitsja küllaltki suure hüppe, mis tundub end olevat õigustanud: Mangusson mängis ennast kiirelt kindlaks põhimängijaks ja pälvis hiljuti ka klubi kuu parima mängija tiitli.
Tegelikkuses polnud üleminek nõnda lihtne ja seda kinnitab Mangusson ka ise. Küsimusele, kas üleminek oli mingil määral ka hirmutav, vastab kaitsemängija kindla jaatusega. Pelg peitus just kahe liiga formaadierinevuses. „Rahvaliigas mängisin ma seal, kus tahtsin, ja samas võis teha igasuguseid vahetusi. Aga meistriliigas mängid ühe jutiga ühel positsioonil,“ selgitab Mangusson hirmutunnet tekitanud liigahüppe Foto: erakogutagamaid.
Rahvaliigat meenutab endine Vändra Vapruse mängija positiivsete emotsioonidega ning sõnab, et seal mängides erilist pinget peal ei olnud, vaid mängiti ikkagi oma lõbuks. Siiski päris sirgeks jalgu ei lastud. „Võidutahe oli ikka suur, aga samas polnud ka hullu, kui pähe said,“ iseloomustab Mangusson rahvaliiga pingevabadust.
Kui rääkida meeldejäävatest emotsioonidest, mida rahvaliiga on pakkunud, toob Mangusson välja just varasemad tasavägised, kuid enamasti edukalt lõppenud finaalmängud. Ta lisab värvikalt juurde, et finaalmängude võidud olid „täismaasikad“. Aga kas rahvaliiga ja meistriliiga triumfimaasikad maitsevad erinevalt? „Võit on võit. Pole vahet, kas meistriliigas või rahvaliigas,“ ütleb Mangussonis kindel sportlashing.
Marike Mangusson
Olesia Parkhomovich
Olesia Parkhomovich
Vastupidi Mangussonile on Olesia Parkhomovich Eesti jalgpallisõpradele tuttav alates 2016. aastast, kui Venemaa kodakondsusega pallur meistriliigasse mängima asus. Neljast hooajast kolmel mängis poolkaitsja pronksise Tallinna FC Levadia ridades. Mullu, naiskonna lagunemise järel, õnnestus Pärnu Jalgpalliklubis mängides kaela saada kraad kangem, hõbemedal. Foto: Markus Mangusson Parkhomovichi tehnilisus on ehk kõige paremini väljendunud hoopis FC Pae Unitedi vormis, kui kahe aastaga on suudetud näidata kindlat ülemvõimu saalijalgpallis. Hoolimata võimsast hoost on Parkhomovichi jalgpalluritee loogelnud tagasi Maarjamäele, esmalt treeneriameti, teisalt mängijarolli pärast. Parkhomovich selgitab, et eelmisel aastal oli ta FC ERR Levadia treener ja PJK mängija samal ajal, kuid ajanappuse tõttu valis ta esimese ameti. Siiski ei olnud võimalik putsasid lõplikult varna visata, sest uut mänguplaani välja töötades mõistis ta, et naiskond vajab ideaalse rütmi leidmiseks tema abi ka väljakul. Siiski ei plaani ta rahvaliigas mängimist pikemas perspektiivis jätkata, vaid naaseb appi suure vajaduse korral.
Aga mil moel erineb kõrgemal tasemel kogenud ja karastunud Parkhomovich teistest rahvaliiga mängijatest? „Ma ei ole parem, lihtsalt kogenum ja mingites momentides kiirem,“ toob poolkaitsja oma tugevusi välja. „Hooaja alguses oleks võistkonnal minuta raske olnud, kuid nüüd näen, et neil tuleb hästi välja,“ ei aja mängiva treeneri rolli kandev Parkhomovich nina ülemäära püsti. Meistriliigat ja rahvaliigat võrreldes oskab naine välja tuua ka elemendi, mis just kõrgemat taset halba valgusesse seab. „Üks suur pluss on see, et meie rahvaliiga naiskond on väga kokkuhoidev. Meistriliigas jääb sellest vajaka: põhirõhk on professionaalsel suhtumisel,“ kõrvutab 31aastane pallur liigasid. Siiski selgitab Parkhomovich, et tegelikkuses on jalgpallimänguga kaasnev emotsioon mõlemal tasemel niisamasugune. „Me saame anda jalgpallile täpselt nii palju aega, kui meil on,“ toob pallur välja, kuid kinnitab: „Me küll pühendame jalgpallile vähem aega, kuid rõõm mängust ei ole sugugi väiksem.“
Taastumise suurim abimees: UNI
Kui küsida jalgpallurite käest, mille abil saab paremaks mängijaks, on üldjuhul vastus see, et trenni tuleb teha ja rasket tööd ei asenda miski. See vastab tõele, aga arengul on ka teine külg – taastumine.
Tekst: Raiko Kokmann, Eesti Jalgpalli Liidu kehalise ettevalmistuse treener
Enamikule täiskasvanutest sobib väga hästi
Tihtipeale ei oska noored pallurid taastumi- seitse kuni üheksa tundi ööund. Osa meie seast se olulisusest mõelda. Selleks et treenin- aga vajavad iga öö veidi rohkem või veidi vähem gukoormusest võimalikult kiirelt taastuda, und. Need äärmused on aga küllalt haruldased tuleb samuti vaeva näha. Me mõtleme taastumi- ja mõjutavad vähest hulka inimesi. Noorukid aga sele kui passiivsele protsessile, kuid tegelikult on vajavad veidi rohkemat, üldjuhul kaheksat kuni mõned tegevused, mida saame aktiiv- kümmet tundi, alla 13aastased isegi 9–11 selt teha. Seeläbi tagame võimalikult tundi und. kiirelt taastumisprotsesside optimaalse Unetundide hulk ei ole aga ainuke toimimise ning oma keha ja vaimu värs- määraja selles, kui hästi me taastume kuse. ja kui värsked me järgmisel päeval ole-
Järgneva paari kuu Jalkas tahangi Optimaalne öine me. Ka unekvaliteet mängib väga suurt välja tuua need viisid, kuidas mängi- magamistoa temperatuur rolli. Selleks aga, et unekvaliteet oleks ja saab end ise aidata, ning esimesena on 18 soojakraadi. See võib võimalikult hea, on vaja rääkida sellisest pean kõige olulisemaks rääkida just unest. tunduda veidi jahe, aga terminist nagu unehügieen. Unehügieeni all mõistame igapäe-
Uni on miski, mis pole kellelegi võõ- kui sul on olemas soe tekk vaseid harjumusi, mis mõjutavad meie ras. Me kõik magame ning oleme koge- ja mõnus padi, siis on see und. Need võivad olla ka suhteliselt nud eri pikkuse ja kvaliteediga und. Me kõige mõnusam temperatuur väikesed detailid. Esiteks võimalikult oleme teinud uinakuid ja oleme kogenud unetuid öid. Kui palju aga peaks te- magamiseks. sama unerütm iga päev (ka nädalavahetusel!). See tähendab, et magamagelikult magama? National Sleep Foun- mineku ja ärkamise aeg on iga päev dation (NSF) ehk USA riiklik unefond on loonud võimalikult sama. Sellisel moel on keha looduslik graafiku, kust saame olenevalt inimese east näha ööpäevane rütm ja hormoonide tasakaal paigas optimaalset ööune pikkust, alates imikueast kuni ning me ei võitle nende vastu sellega, et tahame vanaduseni välja (vt graafikut). olla kauem üleval, kui keha tahaks tegelikult juba
uinuda ja panna rõhku taastumisfunktsioonide käivitamisele.
Peale selle, et hoida oma unerütm võimalikult samasugune, saame teha veel mitut asja selleks, et tagada endale võimalikult kvaliteetne uni ja optimaalne taastumine. Teine neist on õhtuste tegevuste valik. Kui sinu trennid algavad alles kell 20 või 21, siis jõuad sa tõenäoliselt koju alles kell 22–23 ning kuigi peaksid uinuma, läheb magama jäämiseni veel mitu tundi aega. See on loomulik, sest treening äratab, nõuab kehalt suurt pingutust ja palju ressurssi. Seepärast võtab puhkamisele ümberlülitamine mitu tundi aega, sest sinu keha liigub ühest äärmusest (trenn!) teise (magamine). Kui oled pärast trenni kodus juba kell 19, saad süüa ja tegeleda muude kohustustega ning valida kella 21ks juba sellised tegevused, mis lõõgastavad ja aitavad kehal sujuvalt rütmi vahetada. Sellised tegevused ei tohiks sisaldada ekraane, sest nende sinine valgus annab meie ajule signaali, justkui oleks endiselt päev, ning unehormooni (melatoniini) tootmine lükkub edasi hilisemale ajale.
Hea valik õhtuseks rahustavaks tegevuseks on näiteks lugemine (raamatud, ajalehed, ajakirjad), lauamängud ja minu lemmik: jalutuskäik õues. Mõistan, et kui on harjutud hilise õhtuni ekraani
Peale raske trenni on olulisel kohal ka taastumisprotsess, mille keskmes on just kvaliteetne uni. Kõige parem on loomulikult uinuda oma voodis, mitte vutiplatsil! Foto: Oliver Pütsep vaatama või ehk oma koolitööd õhtul hilja tegema, siis võib harjumuste nii kardinaalne muutmine tunduda ebareaalne. Oluline on siinkohal mõista, et harjumuste muutmine ei saagi kunagi käia üleöö ning sellega, et tegevusest tekiks harjumus, läheb aega (öeldakse, et harjumus tekib keskmiselt 21 päeva möödudes).
Kolmas unehügieenile kaasa aitav harjumus on oma magamistoa temperatuuri langetamine. Kui päevasel ajal on meie tubades enamasti 21–24 kraadi, siis magamiseks võib see olla liiga soe. Kui tunned magama jäädes sageli, et sul on palav ja sa ei leia tasakaalu selle vahel, kui suurt osa kehast tahad sa hoida teki all ja kui suurt teki peal, siis on see soovitus just sinule. Optimaalne öine magamistoa temperatuur on 18 soojakraadi. See võib tunduda veidi jahe, aga kui sul on olemas soe tekk ja mõnus padi, siis on see kõige mõnusam temperatuur magamiseks. Jäta meelde see, et keha tuleb hoida soojas, aga pea jahedas.
Neljandana saame oma taastumise heaks teha seda, et enne uinumist ei söö me ühe-kahe tunni jooksul suurt einet. Mõistlik on umbes tund enne uinumist süüa väike snäkk, mis sisaldab ka valku (näiteks juust), aga õhtusöök peaks olema kindlasti vähemalt kaks tundi enne magamajäämist. Muidu tegeleb keha toidu seedimisega ja ei saa lülituda ümber magamisrežiimile.
Viies soovitus on tegelikult väga lihtne: ära joo enne uinumist väga palju. Suures koguses vee joomine võib tunduda hea ideena, kuid üldjuhul tähendab see öist vajadust tualetti külastada. See aga põhjustab une katkemist ning vahel võib uuesti uinumisega minna kaua aega.
Seega – kui tahad saada paremaks jalgpalluriks, siis tuleb peale lisaharjutuste iga trenni lõpus mõelda ka sellele, et su igaöine uni oleks piisavalt pikk ja kvaliteetne.
Eesti esimene saalijalgpalli U19 koondis.
Vastsündinud U19 saalikoondis ootab esimest valikturniiri
Oktoobrikuisel koolivaheajal tehti omamoodi Eesti jalgpalli ajalugu, sest esimest korda kogunes treeningulaagriks U19 vanuseklassi saalijalgpalli koondis. Võistkonna peatreeneriks saanud Dmitri Skiperski räägib Jalkale uue rahvusmeeskonna sünnist ja esimestest sammudest.
Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Liisi Troska
Saalijalgpalli noortekoondise loomine on jalgpalliliidus olnud ideena arutlusel varemgi, ent reaalsuseks muutus see alles tänavu sügisel. Septembri lõpus - oktoobri alguses pandi paika treenerite tiim ning koondise esimene laager peeti juba mõni nädal hiljem.
Skiperski sõnul käisid asjad suhteliselt kiiresti. „Jalgpalliliidu tehniline direktor Janno Kivisild helistas mulle selle mõttega ning tõi välja, et U19 koondise sünniks peaks olema täidetud kolm eeldust: esiteks peab meil olema piisavalt selle vanuseklassi mängijaid, teiseks tuleb leida inimressurss, kes koondisega tegelema hakkaks, ning kolmandaks leida finants. Töötasime kõik kolm kriteeriumit läbi ning tuli välja, et saame koondise kokku panna küll.“ Kuna saalijalgpallis Eestis tipptasemel noorteliigasid ei ole, tuli koondise jaoks mängijaid leida muudmoodi. „Janno saatis mulle nimekirja selle vanuserühma mängijatest, kes eelmisel aastal meeste seas saalijalgpalli meistrivõistlustel – nii meistriliigas, esiliigas kui teises liigas – mängisid. Selles nimekirjas oli natuke üle 40 nime,“ meenutab Skiperski. „Hakkasin seejärel treenereid läbi helistama ning selgus, et sellest loetelust kukkus päris mitu mängijat ära – kes oli lõpetanud, kes
tegi vaid ühe trenni nädalas ning ei tegelenud Abitreeneriteks võttis Skiperski aga Viimasjaga tõsiselt, kes ei olnud treenerite meelest si Smsraha mehed Andrei Arhipovi ja Oleksandr võibolla lihtsalt piisavalt heal tasemel, et koon- Sorokini. Kui Arhipov on Eesti saalijalgpallis juba disesse kuuluda. Samal ajal tuli aga treeneritega tuttavam nimi, siis endine Ukraina saalikoondissuheldes ka mõni nimi juurde, kes varem polnud lane Sorokin hakkas Viimsi eest mängima 2019. meistrivõistlustel osalenud, aga oleks aasta alguses. perspektiivikas.“ „Teadsin, et Viimsil oli eelmisel aas-
Skiperski sõnul koorus välja, et noor- tal väga korralik noortest koosnev te saalijalgpallis on Eestis kindlad kant- võistkond, kes esiliigas osales. Kuna lõsid: Lõuna-Eestis Võru Rantipol, Ida-Virumaal Sillamäe ja Narva ning Tallinna Abitreener Oleksandr viosa koondise poistest tuleb just sealt, oli loogiline, et võtan Andrei ja Olekpiirkonnas Rummu ja Viimsi. „Tahtsime Sorokinist: sandri appi, sest nad tunnevad paljumängijaid aga ise ka näha, et nende taset „Ta on mänginud MMil, sid mängijaid ja on nendega juba tööhinnata, ning koostöös klubidega korraldasime treeningmänge – Narvas korraldas Narva Unitedi eestvedaja Aleksandr lisaks veel sõprusmängudes näiteks kaks korda Brasiilia tanud – pealegi ühtib tema nägemus saalijalgpallist minu omaga. Sorokin on aga mänginud MMil, lisaks veel sõprusDmitrijev kohtumise Narva ja Sillamäe vastu – ta oskab kõiki mängudes näiteks kaks korda Brasiilia vahel, kus saime sealsetest noortest esi- tehnilisi elemente hästi vastu – ta oskab kõiki tehnilisi elemenmese pildi ette. Võrus tuli meile vastu Jaanus Vislapuu, kes oma poisid omavahel mängima pani, ning Kiilis mänginäidata ja lisaks on ta eelmisest hooajast alates te hästi näidata ja lisaks on ta eelmisest hooajast alates Viimsis peatreeneriks olnud. Ühest küljest on ta veel 33aastasid omavahel Rummu ja Viimsi poisid. Viimsis peatreeneriks olnud.“ ne ning suudab mängida, teisest küljest Tagantjärele oli hea, et uudis koondise on ta juba treenerinägemusega. Arhikoostamisest levima hakkas – saime tänu sellele pov võib tegeleda ka väravavahtidega ning kõigele häid vihjeid, keda võiks kaasata. Narvas on näiteks lisaks on ta veel ka IT-inimene: ta filmis laagris ka selline mängija nagu Aleksei Stepanov, kes muru- meie treeninguid ning lõikas pärast klippe kokjalgpalli enam ei mängi, aga kes hakkab nüüd Nar- ku, mida teooriatundides analüüsisime,“ kirjeldab va Unitedit saalis esindama. Paar treenerit oli veel, Skiperski oma abilisi. kes helistas, et näe, mul on siin huvitavaid noori.“ Kuigi Sorokinil ja Arhipovil eesti keel erinevalt
Kokku on koondisekandidaatide nimekirjas Skiperskist päris puhtalt suus ei ole, lepiti kohe Skiperski sõnul umbes 50 mängijat. laagri alguses kokku, et koondise töökeel on siiski eesti keel – hoolimata sellest, et ka suurem Treeneriteks kogenud spetsialistid osa mängijatest tulid venekeelsest keskkonnast. Skiperski jätkab ise samal ajal ka saalijalgpalli „Üks-kaks mängijat olid sellised, kes eesti keelest meestekoondise peatreenerina. Kaks rolli tema aru ei saanud, aga teised said hästi hakkama. Aegsõnul üksteist segada ei tohiks, pigem vastupidi. ajalt tegin nii, et rääkisin pikema jutu eesti keeles „Lätis on näiteks samamoodi kahes rollis Arturs ja tegin siis igaks juhuks kokkuvõtte ka vene keeŠketovs, kes kunagi üheksakümnendate keskel U19 saali- les. Mõnda juttu, mis rohkem vene poisse puuka Eestis mängis. Tänu sellele, et üksteist sellest koondislased dutas, tuli võibolla rohkem vene keeles rääkida, ajast tunneme, on meil teinekord ka lihtsam oma- Raasiku laagris aga üldiselt probleeme ei olnud. Mängijad said ka vahel asju korraldada.“ tööhoos. omavahel hästi läbi.“
Dmitri Skiperskil on Eesti saalijalgpallis vastutusrikas roll: ta on ühel ajal nii saalijalgpalli meestekoondise kui ka U19 saalikoondise peatreener. Endisest Ukraina koondislasest abitreener Oleksandr Sorokin on Viimsi Smsraha ridades ühtlasi ka Eesti saalijalgpalli meistriliiga tippmängijaid.
Raasiku laagris hingati saalivutti kõige kaitsemängul, ent unarusse ei jäetud ka hommikust õhtuni muid elemente. „Palli võitmine, palli kaotamine, Esimene laager peeti suhteliselt väikese planee- saalijalgpallis on veel sarnaselt muruvutile olulirimisajaga 19.–22. oktoobril Raasikul. Tallinnas sed ka standardolukorrad. Lisaks on tähtsad ka ööbinud võistkond sõitis iga päev Raasikule, et nii-öelda erilised olukorrad: kaks ühe vastu, kolm teha seal kaks trenni, millele lisandus kell üheksa kahe vastu situatsioonid, mis väljakul tihtipeale õhtul toimunud teooriatund. tekivad, samuti „lendava“ väravavahiga mängimi„Juba kell kaheksa oli hommikusöök ne. Meil oli kuus trenni ja saime kuue ning alles õhtul üheksast oli teooria – põhimomendi kallal töötada.“ see toimus nii hilja, sest tahtsime päe- Skiperski sõnul võiks Eesti ka saavastes trennides filmitud videomaterja- likoondises samamoodi nagu suures li abil neile kohe näidata, mida tegime jalgpallis ehitada oma mängu just tõõigesti ja mida tegime valesti. Teise Koondise mängustiilist: husale kaitsele. „Küsisin ka mängijate trenni järel oli meil aega vaja, et saaksime treeneritega teooriatunni ajaks videod välja lõigata.“ „Küsisin ka mängijate käest – mis te arvate, mis võiks käest – mis te arvate, mis võiks meie strateegia olla? Kõik ütlesid, et kaitse. Olen sellega nõus – usun, et võiksime
Peale abitreenerite oli koondisel meie strateegia olla? Kõik kaitses korralikult töötada ja harjutakasutada ka füsioterapeut. „Natu- ütlesid, et kaitse.“ da kiirrünnakute hästi ära kasutamist. ke kartsin, et suure koormuse tõttu Ilmselt ei võimalda vastased meil väga võivad mängijad vigastada saada, aga kõik olid palju palliga positsioonirünnakuid mängida ning tublid – kogu programmi täitsime algusest lõ- teevad meile kõrget survet – seetõttu harjutasipuni ning keegi ei langenud haiguse või vigas- me seda, kuidas peaks kaitses tegutsema, kuidas tuse pärast välja. Selle üle on hea meel!“ on Ski- peaks pall liikuma ja kuidas liikumisi teha. Rünperski uhke. nakul harjutasime ka mõnda kombinatsiooni.
Fookus oli esimeses neljapäevases laagris eel- Kui viimasel päeval panime nad meeskondadega
Abitreener Andrei Arhipov on samuti Viimsi Smsraha taustaga, olles klubis treeneriks. Murujalgpallis sai ta 2011. aastal Lasnamäe Ajaxi ridades kirja ka mõne mängu meistriliigas, Ajaxis on Arhipov ka hiljem treeneritööd teinud.
omavahel mängima, oli progress juba väga märgatav, seda oli hea näha.“
Esimesest laagrist jäid eemale mõned Narva mängijad, keda ei soovinud nende treener Oleg Kurotškin murujalgpalli hooaja jooksul saalijalgpallile laenata. „Saan temast täiesti aru – meil olid laagris kaks korda päevas trennid ja see oli mängijate jaoks suhteliselt kurnav,“ on koondise treener mõistev.
Suuri eesmärke seadma ei rutata
Saalijalgpalli U19 vanuseklassi rahvusvahelised mängud on ka Euroopa mõistes suhteliselt uus nähtus: esimene EM-finaalturniir peeti alles 2019. aastal ning uue aasta alguses algab 2021. aasta EMi valikturniir. Eesti vastaseid veel loosiga paika pandud ei ole, aga Eesti alustab valiksarja eelringist, mille mängud peaksid praeguse kava kohaselt toimuma jaanuari keskel. Valikturniiri
Hispaania
võitis 2019. aastal ajaloo esimese saalijalgpalli U19 EM-tiitli.
Lätis
peeti ajaloo esimene saalijalgpalli U19 EM-finaalturniir. Järgmisena soovib korraldusõigust Leedu. põhiturniiri toimumisajaks on praegu märgitud märtsi lõpp.
Enne jaanuarikuiseid esimesi valikmänge soovib Skiperski teha veel viis-kuus paaripäevast minilaagrit, kus koondis saaks kokkumängu ja tehnilisi-taktikalisi nüansse lihvida. Plaanide sisse võiks kuuluda ka treeningkohtumine Läti U19 koondisega, mille täpset aega aga veel koroonapiirangute pideva muutumise tõttu paika pandud ei ole. „Eesmärke on praegu raske paika panna – saame hetkel vaadata vaid eelmise aasta finaalturniiri mänge, aga olgem ausad, seal mängisid tippkoondised. Valiksarja eelringis tuleb meil mängida natuke nõrgemate koondistega, kelle taset me üldse ei tea. Loodetavasti saame enne seda Läti, Leedu või Soomega mängida, siis saaksime parema pildi ette ning valikturniiriks eesmärke seada,“ lisab Skiperski.
Grigori Ošomkov
oli ajaloo esimese saalijalgpalli U19 EM-finaalis üheks kohtunikuks.
Erling Braut Håland – Norra komeet
Tänapäeva jalgpalli jõujooned on viimaste aastatega selgelt nihkunud ning Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo ülemvõim ei pruugi enam kuigi kaua kesta. 20aastase Erling Braut Hålandi tähelend on pannud noormehe ideaalsesse olukorda napsata võimuvaakum endale ja olla järgmise 10–15 aasta tähtmängija. Kuidas aga algas Hålandi jalgpallurikarjäär ning mis on teda vorminud selliseks mängijaks, nagu ta praegu on?
Tekst: Erko Litvjakov | Foto: Fredrik Hagen, PA Wire / PA Images / Scanpix
Hoolimata Norra koondise talendikast uuest põlvkonnast ei õnnestunud neil veel EM-finaalturniirile murda. Norralastel peaks aga võimalusi tulema veel küllalt – Håland on endiselt vaid 20aastane. Kuigi kodakondsuse järgi võib arvata, et Håland on sündinud Norras, siis tegelikkuses nägi noormees ilmavalgust 2000. aastal Inglismaal Leedsis, kus tol ajal mängis tema isa Alf-Inge Inglismaa Premier League’is Leeds Unitedi ridades. Isa mõjutusel on Erling intervjuudes tunnistanud end just Leedsi fänniks. Håland mainis 2017. aastal intervjuus, et tema unistus on võita Premier League just Leedsiga. Alf-Inge oli samuti proff, kes tegutses 1990ndatel ja 2000ndate alguses. Mees kogus karjääri jooksul 181 Premier League’i mängu ning lõi nende jooksul 18 väravat. Samuti esindas ta 34 korral Norra jalgpallikoondist.
Erlingu jalgpallurikarjäär algas aga viieaastaselt tema kodulinnas Brynes, kus noormees mängis kogu noorteklassi. Meestesse tegi ta hüppe kõigest 15aastaselt, kui hakkas esindama Bryne esindustiimi, mis mängis Norra tugevuselt teises liigas. Kuigi Håland ei suutnud esimesel hooajal väravaarvet avada, suutis ta oma esitustega teenida lepingu Norra kõrgliigaklubis Moldes, kus noormeest hakkas juhendama praegune Manchester Unitedi peatreener Ole Gunnar Solskjær. Hålandi sõnul oli Solskjæril tohutu mõju tema ründajaoskustele. „Ma mäletan, et noore rün-
dajana oli vaimselt keeruline, kui asjad ei tulnud Sellega sai temast esimene Bundesliga mängija, treeningul ja mängudel välja. Ma lõin nii palju kel on õnnestunud esimese kahe mänguga lüüa võimalusi mööda. Solskjær aga õpetas mulle, et viis väravat, ning Hålandil kulus selleks ka kõige pean olema rahulik, varvaste peal ja liikuma tsoo- vähem aega – vaid 56 minutit! nidesse, kuhu pall tuleb, et mul oleks võimalik Rahvuskoondise tasandil on Håland samuti väravaid lüüa – need lihtsad reeglid võimaldasid suutnud vägagi soliidselt oma teekonda alustada mul viia oma mängu kõrgemale tasemele.“ Kahe – seitsme A-koondise mänguga on ta löönud kuus hooajaga Moldes suutis Håland lüüa 50 mänguga väravat. Praegune Norra koondise peatreener 20 väravat. Lars Lagerbäck, kes juhendas mälestusväärse Is-
Noormehe tõeline väravasadu algas aga 2019. landi koondise 2016. aasta Euroopa meistrivõistaastal, kui ta liitus Austria kõrgliigaklubi RB Salz- luste veerandfinaali, sai tõenäoliselt mõtte noor burgiga. Kusjuures enne Salzburgi pakkumise ründaja A-koondise juurde kutsuda tänu tema vastu võtmist soovis noormeest oma ridadesse legendaarsele esitusele U20 koondises. Nimelt ka tema isa vana koduklubi Leeds, kuid norralane suutis Håland 2019. aastal Poolas toimunud U20 otsustas siiski Salzburgi kasuks. Håland alustas maailmameistrivõistlustel lüüa Hondurase vastu oma uue koduklubi eest imelise hooga. Esime- 12 : 0 võidumängus tervelt üheksa väravat! See oli sel hooajal suutis mees lüüa neli kübaratrikki ja Norra U20 koondise ajaloo suurim võit ja samal paugutas kokku 27 mänguga 29 väravat. Hålandist ajal ka Hondurase U20 koondise suurim kaotus. sai Salzburgi eest mängides Karim Benzema kõr- Sellega sai Hålandist ühes U20 maailmameistrival teine teismeline, kes on suutnud värava lüüa võistluste mängus enim väravaid löönud mängija, oma esimeses kolmes Meistrite liiga mängus, kui samuti oli tegu suurima võiduga võistluse ajaloos. noormehel õnnestus ühe väravaga kos- Kuigi norrakad langesid alagrupist vältitada Inglismaa hiidu Liverpooli, kahe- ja ja Håland rohkem väravaid turniiril ga Napolit ja lausa kolmega Belgia klubi ei löönud, krooniti noormees turniiri Genki. Nende kolme mänguga löödud suurimaks väravakütiks. kuue väravaga sai Hålandist rekordiomanik – kolme esimese mänguga kõige Kord ütles Håland Norra Isikuomaduste poolest on Håland äärmiselt professionaalne mängija. enam väravaid löönud mängija Meistri- meediale keset intervjuud, Teda on kirjeldatud kui kinnist inimest, te liiga ajaloos. Peale selle suutis Håland et tal on igav ja et ta tahab kuid tegelikult ei meeldi noormeheskoori teha järgmises Meistrite liiga väljakule tagasi minna. le meediaga suhelda ja intervjuusid mängus Napoliga ja ka sellele järgne- anda – ta tahab lihtsalt jalgpalli männud matšis Genkiga, mis tähendab, et noormees gida. Kord ütles Håland Norra meediale keset skooris viies järjestikuses Meistrite liiga mängus. intervjuud, et tal on igav ja et ta tahab väljakule Sellega tõusis Håland ühele pulgale selliste män- tagasi minna. Tegu on äärmiselt tasakaaluka ja gijatega nagu Cristiano Ronaldo, Neymar, Ales- jalad-maas mentaliteediga inimesega, kes üldisandro Del Piero ja Robert Lewandowski. selt räägib ainult siis, kui temalt midagi küsitakse.
Nagu arvata võib, ei jää sellise väravavaistuga Hålandi varasema treeneri sõnul võivad Erlingu talent kauaks Euroopa tippmeeskondade rada- lühikesed ja lakoonilised vastused meedias olla rilt eemale ja 2020. aasta jaanuaris napsas mehe ka tema viis end lõbustada. Kuna ta teab, et tema endale Dortmundi Borussia. Hålandile ei tundu- ülesanne ja suurim soov on mängida jalgpalli, siis nud üleminek Saksamaa Bundesligasse olevat ei lase ta meedial ennast häirida ja suhtleb nenprobleem, sest noormees on saanud Dortmundi dega vaid oma lõbuks. eest püssi korralikult paukuma. Oma debüüdil Praegu me teame Hålandit kui 1,94 meetrit sekkus Norra äss 56. minutil vahetusest liiga- pikka Norra komeeti, kes terroriseerib kaitseliine mängus Ragnar Klavani endise koduklubi Augs- üle Euroopa, kuid Hålandi isa endise tiimikaasburgi vastu ja suutis kõigest 23 minutiga lüüa lase Gunnar Halle sõnul on noormees kasvanud kübaratriki. Temast sai Pierre-Emerick Auba- alles hiljuti. „Kui ma Erlingut 15aastaselt esimest meyangi järel noorim mängija, kes on suutnud korda nägin, oli ta kiitsakas, lühike ja füüsiliselt Dortmundi särgis lüüa Bundesliga debüüdil üsnagi nõrk. Küll aga võimaldasid tema sisemine kolm väravat. Oma teises mängus Kölni vastu soov ja tung ja kolm õhtusööki päevas lisada talle sekkus Håland 65. minutil samuti vahetusest ja 15 kilo puhast lihast, mille abil sai ta kiiresti oma suutis kahe väravaga aidata tiimi 5 : 1 võiduni. koduklubidesse sulanduda.“
1.63
on viieaastaste maailmarekord hoota kaugushüppes – seda hoiab oma käes just nimelt Erling Braut Håland.
Üheksa väravat
põrutas Håland 2019. aastal U20 MMi mängus Hondurasele.
Meistrite liiga hümn
on Hålandi lemmiklaul – ühtlasi on see tema äratuskella meloodia.
Oktoobrikuu läbi kaamerasilma
Alternatiivreaalsuses oleks Märten Kuusk maavõistlusmängus Leedu vastu saanud kirja oma esimese koondisevärava. Tegelikult oli ta selles olukorras suluseisus. Enne seda sai aga looma välja lasta! Fotod: Brit Maria Tael / Soccernet.ee
Looma sai välja lasta ka Tallinna JK Legioni duubelmeeskonna peatreener Mihhail Artjuhhov, kes tüüris oma hoolealused võiduni Väikestel karikavõistlustel. Tähistada sai Artjuhhov koos oma tütre Mariaga. Fotod: Jana Pipar
Viljandi Tuleviku keskväljamees Nikita Komissarov Nõmme Kalju piiramisrõngas. Foto: Jana Pipar
10 AASTAT TAGASI Jalka
võistkond koosseisus Lennart Komp, Indrek Schwede ja Mihkel Uiboleht kaitses 2009. aastal võidetud Eesti jalgpalli mälumängu meistrivõistluste tiitlit.
Eesti
sai 4. oktoobril 2010 UEFA otsusega õiguse korraldada 2012. aasta U19 EM-finaalturniir.
Tallinna Atletik
võitles II liigas edasipääsu eest ja teadis juba toona, et 2011. aastast ühendatakse Atletik, FC Infonet ja SC Bercy ühise nime alla – FC Infonet.
Märgiline võit Serbia üle
2010. aasta novembrikuu Jalkas olime vaimustuses Eesti koondise märgilisest 3 : 1 võidust Serbia üle, mis alanud EM-valiksarjas võõrsil kirja saadi. Kuue lehekülje pikkuses
hind 29 KRooni 1,85 euRot novembeR 2010
loos tõi peatoimetaja Indrek Schwede muu hulgas välja, et see oli Eesti koondisele suur tähis, sest lõpuks ometi suutis meie rahvusmeeskond alistada valikmängus endast suurema ja üldtunnustatud vutiriigi. Schwede mõttelõng jõudis välja ka selleni, et jalgpall on Eestis lõpuks ometi saanud taas eestlaste alaks, noortekoondised näitavad üha paremaid tulemusi ning oma osa on selles ka esiliiga palju kirutud pikal hooajal. „Võit Serbia üle võib jääda viimaseks selles valiktsüklis. Me võime kaotada võõrsil Fääri saartele. Aga ei pruugi. Me võime veelgi punkte võita ja kaasa rääkida EM-piletite jagamisel,“ kirjutas Schwede prohvetlikult.
Meistriliiga rubriigis tõime statistika abil välja, et meie kõrgliiga alumised klubid vähendavad üle-
3:1 võit seRbiA ÜLe on pööRdepunKt
RAhvALiigA esimene hooAeg Koondise võLuR KAspAR RõivAssepp midA tähendAb heA AAstAKäiK poisse? FännideLe KuuLuv KLubi FC bARCeLonA
ISSN 1736-7379 postrid: 2010 NOVEMBER JALKA 1 pluss: Artur Rättel, marko Kuusik, moonika Aava, michel bastos, Üllar ja henry Kerde, Annika tikk, tomas Rimas, Kiviõli tamme Auto, Leisi JK, mustvee-Kasepää sK pärnu JK / eesti koondis serbia vastu david silva / Angel di maria
mise otsaga jõudumööda vahet: esiviisiku ja tagumise viisiku punktivahe näitas vähenemistrendi. Esikolmikul oli suurimaks punktiröövliks Marko Kristali juhendatud Tartu Tammeka, kes võitis korra Florat ja tegi kaks viiki nii Levadia kui ka Transiga. Aavo Sarap tõi üldist olukorda kirjeldades värvika paralleeli: „Kõik on läinud julgemaks ja kui ühes pajas koos oled, siis muutub ka maitse sarnasemaks. Porgand annab maitset lihale ja liha porgandile. See on täiesti loomulik!“
Lennart Komp lahkas noortejalgpalli rubriigis seda, miks on mõned aastakäigud noortekoonet põhjuseid võib olla mitu – alustades sellest, et väiksemates kohtades koostatakse ühe sünniaastaga liiga palju rühmi, mis suppi lahjendab, ning lõpetades sellega, et füüsiliselt andekad poisid ei pruugi igas aastakäigus just jalgpalli juurde jõuda.
Naistejalgpalli rubriigis heitsime pilgu tagasi meistriliiga hooajale, kus
Pärnu JK lõpetas FC Levadia naiskonna kolme aasta pikkuse valitsusaja. Naismängijatest portreteerisime odaviskajat Moonika Aavat, kes Pärnu
JK eest naiste esiliigas väravaid lõi ja paaris mängus meistriliigaski platsile pääses.
Suures usutluses rääkis oma tööst ja jalgpallurikarjäärist Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp (pildil), kes ütles, et talle tuleb jalgpallikoondise juurde kuulumine kasuks ka põhitöös Põhja-Eesti regionaalhaiglas. „Selle üle ei saa kurta, et mul haigeid ei oleks. Vastuvõtud on alati väga rahvarohked ja inimesi täis. Patsiendid tihtipeale guugeldavad enne vastuvõtule tulekut, mis doktoriga on tegu, ja jalgpallikoondise juurde kuulumine on garantii, et tegemist on hea doktoriga,“ sõnas Rõivassepp. Käbi ja kännu rubriigis portre-
teerisime korvpallitreenerit Üllar Kerdet ja tema pojapoega Henryt, kes mängis vutti parasjagu Tallinna Kalevis. Kokku võeti ka esimene hooaeg uudses võistlussarjas rahvaliigas, kus osutusid probleemseteks kohtadeks kohtunike erapoolikus ja ebakompetentsus. „Piire polnud maha tõmmatud ja kohalik kohtunik otsustas, kust joon jookseb. Kohalikud ütlesid enne mängu, et nad on alati nii mänginud ja nemad teavad, kust piirid jooksevad,“ meenutas Vaimastvere Illi meeskonna eestvedaja Tiit Lääne.