9 minute read
Nimed & numbrid
by Jalka
Arto Saar
Paide Linnameeskond jäi hiljuti mõneti ootamatult ilma kogukonnajuhist. Seda ametit kaks aastat pidanud Arto Saarest sai Järva vallavanem, mispärast otsustas ta Paide klubi juures olevast tööst loobuda. 37aastane Saar on vallavanema ametit pidanud ka varem: haldusreformi eel oli ta vallavanem Järva-Jaani vallas. „Üks silm nuttis ja teine naeris. Mu praegune töökoht Paide Linnameeskonna kogukonnajuhina on super, töö ja hobi käsikäes. Nüüd tulen oma mugavustsoonist välja,“ sõnas Saar, kes sai 2017. aasta KOV valimistel 350 häält, tehes sellega valla parima valimistulemuse.
Advertisement
Lisette Tammik
Eesti naistekoondise ründaja Lisette Tammik kustutas kaardi pealt viimase tippliiga, kus Eesti jalgpallurid pole veel mänginud: oktoobri alguses debüteeris Tammik Santa Teresa naiskonna ridades Hispaania kõrgliigas. 1 : 1 viigimängus Sevillaga andis eestlanna sealjuures nurgalöögi, millest sündis Santa Teresa viigivärav. Eesti jalgpallurid on nüüd meeste ja naiste koostööna vallutanud ühtlasi kõik viis Euroopa tippliigat: Inglismaal on platsil käinud Mart Poom ja Ragnar Klavan, Saksamaal Klavan, Itaalias peale Klavani ka Georgi Tunjov ja Vlada Kubassova ning Prantsusmaal Getter Laar. Nimekirja värskeim liige ongi Hispaania kõrgliigas platsile saanud Tammik.
Artjuhhovi hoolealused parandasid suvise iluvea
Väikeste karikavõistluste võitjaks kerkis tänavu Tallinna JK Legioni duubelmeeskond, kes alistas põnevas finaalis Tallinna FC Zeniti 3 : 2.
Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar
Tegu oli mõnes mõttes vastandite heitlusega: Legioni võistkond koosnes mõne erandiga noormängijatest (kogu koosseisus oli vaid kaks mängijat, kelle sünniaasta algab numbriga 1), Zenit aga peamiselt ülikogenud mängijatest – algkoosseisus olid näiteks 56aastane Fjodor Voronin ja 54aastane Toomas Wilson.
Sügiseselt jahedas vihmasajus jäi seekord peale noorus: Rimo Hundi ja Tarmo Kingi väravad viisid küll Zeniti poolajapausiks 2 : 1 ette, kuid Legion II võitles lõpuni ja keskkaitsest rünnakule viidud Anton Ljubejevi väravad 84. ja 88. minutil pöörasid seisu pea peale.
Sealjuures käis mitu Legioni mängijat sel aastal A. Le Coq Arena murul karikafinaali mängimas ka 4. juulil, kui Legioni võistkond sai U19 eliitliiga meistriliiga finaalis 0 : 1 kaotuse Tartu Tammeka eakaaslastelt. Väikeste karikavõistluste finaalis oli platsil suisa seitse mängijat, kes ka juulikuises finaalmängus platsil käisid. Sama oli ka treener – mõlemat võistkonda juhendas Mihhail Artjuhhov.
Vigade parandus oli Legionile magus – kohtumise järel Soccernet.ee ülekandele intervjuud andnud Artjuhhov jäi otsepildis võidumeeskonna lõbusa tormijooksu kätte, kui treeneriga koos tähistada sooviti. „Suvel seisime siinsamas ja siis olin ma väga kuri,“ meenutas Artjuhhov juulis saadud valusat kaotust. „Aga täna olen väga õnnelik! Kõik on väga hästi, kõik on korras!“
Legioni duubelvõistkond ei pruugi saada võimalust karikat kaitsta, sest ta võitleb II liiga põhja/ida tsooni tipus pääsu peale esiliiga B-sse. Zenit mängib tänavu III liiga põhjatsoonis.
2.02.09
…oli Eesti jalgpallilegendi Raio Piiroja aeg, millega tuli orienteerumisklubi West liige Eesti orienteerumise meistrivõistlustel M40 klassis esikohale.
10
…personaliliiget on FCI Levadia viimastes Premium liiga mängudes protokolli kandnud – see peaks olema omalaadne Premium liiga rekord. Lisaks peatreenerile on nimekirjas kaks abitreenerit, väravavahtide treener, kolm füsioterapeuti, arst ja kaks võistkonna esindajat! 2633 …pealtvaatajat tuli vaatama Eesti koondise kolme oktoobrikuist kodumängu, kui kolme kohtumise publikuarvud kokku liita. UEFA lubab alates oktoobrist oma võistlussarjade kohtumistele publikut kuni 30 protsendi ulatuses staadioni mahutavusest.
Nii nad ütlesid
„Treeningutel võib saada vigastada, seetõttu on hea käia ainult võistlustel.“ Kultuuriminister Tõnis Lukas mängis esimest korda pooleteise aasta jooksul jalgpalli, osaledes iseenda ellu kutsutud Tartu sõprusturniiril
„Vältides Helmele punase kaardi näitamist, hoiab Ratas koos valitsust, aga aitab lõhkuda ühiskonda.“ Eesti Päevalehe juhtkiri
„Selline tunne, nagu jalgpallimeeskond oleks mulle peksa andnud.“ Telenägu Hannes Hermaküla jäi koroonaviirusesse
„Tegevus, mida ma kohe esimesel võimalusel jalgpalliga seoses tegema lähen, on see, et lähen löön palli nii palju väravavõrku, kui jaksan.“ Kuu aega isolatsioonis olnud ja selle jooksul peaaegu kümme negatiivset koroonaproovi andnud Kaspar Paur isolatsiooni lõppemisest
„Kui kümme gruppi treeniks nelja asemel kuus korda, siis läheks vaja kolmandiku võrra rohkem trenniaegasid. 90 protsendil gruppidest pole see reaalne. Asi hakkaks igapidi pooma.“ Viimsi JK juht Martin Reim sellest, miks noorterühmad ainult neli korda nädalas treenivad
„Oleme naljatanud, et kui meile krooniajal oleks keegi öelnud, et kümne aasta pärast müüte miljoni eest, siis poleks uskunud, aga see piir on tänaseks ületatud. Naljatades võib öelda, et Eintrachtiga peetud kohtumise järel ostis pool Frankfurdi linna Flora särgi. Kui jääd kusagil positiivselt silma, siis laias maailmas on nännikogujaid väga palju.“ FC Flora president Pelle Pohlak klubi edukast nännimüügist
„Mängisin poolteist aastat Sarajevos ja seal räägitakse sama keelt, mida Makedoonias. Selja tagant kuulsin, et nende keskkaitsja ütles väravavahile, et ma löön väravavahi poolt vaadates paremale. Minu eelistatud nurk oli teisel pool ja nii oli otsust selle kasuks lihtsam teha. Lõingi sinna. Vast see saigi nurga valimisel otsustavaks. Keeled suhu ja Euroopasse!“ Frank Liivak oma penaltiväravast Põhja-Makedoonia vastu
Welco roheline kodu teenis tartlaste usalduse ja 100 000 eurot
Tekst: Raul Ojassaar | Eskiis: Mihkel Meriste Tartusse Raadile Eesti rahva muuseumi vahetusse lähedusse uut rohelist jalgpalliparki (loe sellest lähemalt aprillikuu Jalkast!) loov Tartu Welco klubi sai oktoobri alguses suurepärase uudise: vutipargi tribüünihoone osutus Tartu kaasava eelarve projekti hääletusel valituks, mis tähendab, et Tartu linn toetab tribüüni valmimist 100 000 euroga.
Kaasava eelarve projektis jõudis hääletusvooru 25 ideed, mille vahel said vähemalt 14aastased Tartu elanikud oma valiku teha. Nädalapikkusest hääletusest võttis lõpuks osa 7260 Tartu elanikku, kellest 1311 toetasid just nimelt Raadi rohelise jalgpallipargi tribüünihoonet. See tähendab, et Welco idee oli kõige populaarsem ja saab linnalt rahastuse.
Jalgpallipargi projektijuhi Mart Raamatu sõnul on kuuekohaline toetussumma neile äärmiselt oluline, kuid sellega pole veel kogu vajalik raha koos – koroonakriisi tõttu tuli esialgsed plaanid mitmel rindel ümber mängida. „Olen ise naernud, et oleme need lollid, kes hakkasid sisuliselt enne maailmasõda staadionit ehitama,“ muigab Raamat. „Tegime kõvasti tööd ja läks õnneks, saime kogukonna ja linna toetuse. See viis meid küll 100 000 euro võrra lähemale, aga päris metsast väljas me veel ei ole – meil tuleb nüüd leida viis, kuidas finantseerida staadioni olmepool. Lubasime linnarahvale, et teeme tribüünihoone, kus saab istuda, aga sinna juurde oleks vaja ka näiteks kohta, kus riideid vahetada, ja muud sellist.“
Raamatu sõnul oleks nimetatud olmepoole jaoks vaja veel minimaalselt 50 000 eurot. „Täpne summa sõltub valikutest. 50 000 euroga saaksime teha nii, et seal oleks võimalik normaalselt treenida, mängida ja varustust hoiustada, aga seda pigem askeetlikes tingimustes.“
Istekohti hakkab Welco rajataval tribüünihoonel olema 580. „Tooksin analoogiks näiteks Kuressaare staadioni, aga meie tribüün on igalt poolt kaetud, nii et tuul ja vihm ei saaks kimbutada. Sisult on see lihtne ja vilede-tuledeta lahendus,“ kirjeldab Raamat.
Väljaku ehitus on koroonaviiruse tõttu viibinud, aga klubi loodab kunstmuru lõpuks maha saada novembri esimeses pooles, tribüün võiks valmida suvel. „Veksleid välja ei käi ja Facebooki üritust veel valmis ei tee, aga ehk võiks staadioni pidulikult avada EM-finaali ühisvaatamisega?“ jätab Raamat otsad lahtiseks.
„Vähem kui kuue tunni pärast on avavile – marss Riiga!“
Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Nora Krevņeva-Baibakova
Eesti kohtunike brigaad (peakohtunik Roomer Tarajev, abikohtunikud Sander Saga ja Jaan Roos) määrati 13. oktoobril teenindama Läti ja Venemaa vahelist U21 valikmängu. Täpsemalt öeldes: 13. oktoobri hommikupoolikul tuli neile Šveitsist kõne, et kell 17 on Riias avavile!
Esialgu pidi mängu vilistama Tšehhi brigaad, mängupäeva hommikul selgus aga, et nemad siiski mängu teenindada ei saa. Varunimekirjast võeti välja just eestlased, seda eelkõige geograafilise läheduse pärast. „UEFA on juba mõnda aega kasutanud sellist süsteemi, et kõikidel mängupäevadel on olemas ka kohtunike varumeeskonnad, kes on määratud nii-öelda reservkohtunikeks. See tähendab, et nad on kodus valmis ja kui kellegagi midagi juhtub, siis on nad võimalik kiirelt mängule saata. Kõik on mõistagi ka koroonaviiruse suhtes testitud,“ räägib Tarajev Jalkale. „Olin teisipäeva hommikul jõudnud lastega just kaubanduskeskusesse, kuhu olin nad lubanud vaba päeva puhul viia, kui nägin, et mulle helistab Šveitsi number. Sain aru, et see saab ainult üht asja tähendada.“
Alguses aimas vilemees, et tal tuleb lihtsalt samal päeval välja lennata. Kaugel sellest: sisuliselt kohe tuli istuda autosse ja Läti poole teele asuda, sest mängu avavile pidi olema vähem kui kuue tunni pärast. Kui Tarajev asus teele Tartust, siis abikohtunikud Saga ja Roos veel pisut kaugemalt, Tallinnast. „Tee peal saime teada, et Lätis tahetakse meid kohapeal testida, nii et pidime veel ka piltlikult öeldes suvalisest magalarajoonist läbi käima, kus oli paar soojakut selleks püsti pandud. Mina jõudsin sinna kaks tundi enne mängu algust, teised pisut hiljem. Staadionile saime sisse tänu sellele, et näitasime Eesti digiloost ette negatiivse testi, alles soojenduse järel öeldi meile, et ka Lätis antud test oli negatiivne ning saame mängu ära teha.“
Kui tavapäraselt eelneb sellise kaliibri mängule kohtunike põhjalik ettevalmistus koos võistkondade videoanalüüsi ja muu sellisega, siis seekord tuli kõik lahendada teisiti. Vabakäesüsteemi abil sai brigaad autosõidu ajal omavahel ühenduses olla ja minimaalselt eeltööd teha. „Kui sõitsime, siis helistas veel üks teine Šveitsi number. Tuli välja, et see oli UEFA kohtunike komitee esimees Roberto Rosetti, kes tänas kiire reageerimise eest isiklikult ning soovis edu. Kõrgetasemeline tänu tegi südame soojaks!“ muigab Tarajev.
Kohtunike vaatevinklist õnnestus matš suurepäraselt. „Tegime nalja, et suurele mängule samal päeval minemine on hea, sest ei jõua üle mõelda. Muidugi oleme ka nii palju välismaal vilistanud, et suurt probleemi polnud – kõike tuli mängu eel lihtsalt tavapärasest viis korda kiiremini teha.“
Venemaa alistas Läti 4 : 1.
Nii nad ütlesid
„Miks on kergejõustikus palgatud jänesed? On vaja kedagi, kes aitab tempot seada. Kui igapäevaselt sel tasemel ei mängi, siis on vahel raske seda kõrget taset enda seest üles leida.“ FC Flora peatreener Jürgen Henn pärast kaotust Zagrebi Dinamole
„Koolitustel räägitakse, et kui koormusi tõsta, saavad mängijad vigastada. Ent kui järjepidevalt tööd teha ja koormusi tasapisi tõsta, siis vigastusi ei tule! Kes eestlastest on välismaal pidanud liigse koormuse või vigastuste tõttu karjääri pooleli jätma? Neid mängijaid ei ole. Olen isegi jooksnud Barcelonast, Ajaxist tulnud meestega, ja sain hakkama.“ Joel Lindpere leiab, et Eestis tehakse trenni liiga vähese koormusega
„See kõlab küll utoopiliselt, aga iga kord, kui me oleme enne meie mängu „UNOt“ mänginud, oleme ka punkte saanud. Ise ka ei saa aru, kuidas see võimalik on, aga ei julge seda rikkuda ka. Pavel on ikka öelnud, et „Kapper-Kapper, davai, tule ööseks, meil on homme punkte vaja!“.“ Sander Kapperi sõnul teenib Viljandi Tulevik punkte, kui kohtumise eel on ta tiimikaaslase Pavel Marini juurde ööseks läinud ja „UNO“-kaarte mänginud
„Mattias Käit tegi kaks suurepärast mängu, ärge saage valesti aru, aga kui 86. minutil tehakse vahetus, siis sa kõnnid (platsilt ära – toim.)! Oih, vahepeal kaob säärekaitse ära... Käit pani aga sprindiga välja, lõi patsu ja lükkas mehe hooga sisse ka veel. Need on need kogemused, mida on vaja.“ Tarmo Kink selgitas, kuidas oleks Eesti pidanud 3 : 1 eduseisus Põhja-Makedoonia vastu mängu tapma
„Mul vedas sellega, et sain jõuludeks Mart Poomi raamatu. Lugesin sealt, kuidas see mees isegi vigastatuna lisatrenni tegi. Tol hetkel jõudis mulle reaalsus kohale: kui ma ise trenniväliselt aega ei pühenda, siis ei ole võimalik isegi Tartust välja jõuda.“ FCI Levadia ääreründaja Karl