Raul Ojassaar

Hooletud külalised seavad ohtu sportlastele tehtud erandi

Eesti valitsus venitas sellega väga kaua, aga 29. septembril anti lõpuks roheline tuli Eestis võistlevatele sportlastele, kes oleksid muidu pidanud riiki saabunult läbima kehtivate seaduste ja määruste järgi 14päevase eneseisolatsiooni.

Tuletame meelde, et seetõttu, et erandiga venitati väga kaua, tuli Eesti naistekoondisel oma valikmäng Venemaaga pidada Lätis, samuti tuli Eesti U21 koondisel kodumäng Serbiaga lõunapiiri taha kolida. Valitsuse apaatne käitumine oli kogu spordirahval pinnuks silmas. Kui erand lõpuks kehtestati, tervitati seda pehmelt öeldes leigelt: aitäh, aga miks sellega nii kaua läks?

Tänu sellele erandile sai Eesti meeste A-koondis Rahvuste liiga kohtumised Gruusia ja Armeeniaga pidada kodutandril kodupubliku ees. Armeenia koondise süüdimatu ja vastutustundetu käitumine Tallinnas võib aga valitsusele anda ettekäände reegleid karmistada.

Lühikokkuvõte neile, kes ei ole asjaga kursis: kuigi nii UEFA reeglite kui Eesti riigis kehtivate määruste järgi oleks Armeenia koondis pidanud kogu siin veedetava aja veetma ranges „mullis“ ja liikuma vaid trajektooril lennujaam–hotell–staadion, otsustasid armeenlased mingil põhjusel külastada mängupäeva hommikul Tallinna kesklinnas asuvat Armeenia apostliku kiriku kogudust ja kohtuda sealsamas Tallinna FC Ararati noormängijate ja lastevanematega. Hiljem tuli välja, et peale selle olid mängijad leidnud juhusliku kesklinna juuksuri, kus lasti tähtsa mängu eel kambakesi oma juukseid ja habet korrigeerida.

Tekst: Raul Ojassaar

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Kõige selle juures oli üks Armeenia koondise taustajõududest, kes oli ka ülejäänud meeskonnaga koos lennukis sõitnud, andnud Eestisse jõudnult positiivse koroonaproovi. Lähikontaktseks ühtegi mängijat ega treenerit ei tunnistatud, sest armeenlaste endi väitel oli positiivse proovi andnud inimene hoidnud kõigiga pidevalt distantsi ja isegi lennukis oli millegipärast just tema istunud teistest eraldatult üksinda. Mugav!

Selle taustal minna kohalike inimestega kohtuma, nendega pilti teha ja pärast veel juuksurist läbi hüpata… tõelised covidioodid!

Sealjuures jagus armeenlastel jultumust keelduda mängupäeva hommikul lisaproovist, mille terviseamet neil ühe koroonapositiivse valguses anda palus. Sportlikus mõttes võib ju armeenlasi mõista: kasvõi üks positiivne mängija oleks nende võistkonna taset nõrgendanud. Võibolla teadsid nad ka seda, et üks positiivne proov oleks suure tõenäosusega tähendanud mängu ärajäämist, sest kogu meeskond oleks ilmselt olnud lähikontaktseid täis. Kui just lennukis jälle „mugavalt“ ei istutud…

Arvata on, et valitsus ei vaata armeenlaste käi-

tumist nähes eelkõige mitte nende, vaid Eesti Jalgpalli Liidu poole. „Ise tahtsite sellist erandit, aga ei suuda siis oma külalisi kontrollida? Miks peaksime teile edaspidi selliseid erandeid tegema, kui teie külalised tulevad meie noori jalgpallureid, lastevanemaid ja juuksureid nakatama ning ei hooli siinsetest reeglitest?“ – sellist mõttekäiku ei saaks praegusel juhul valitsusele pahaks panna, sest nende silmis vastutab Armeenia koondise siinviibimise eest meie vutiliit, mitte keegi teine.

Seda enam, et valitsuse kehtestatud korralduse järgi on kõik mainitud erandi saanud spordivõistlustega seotud isikud kohustatud osalema juhutestimisel. Armeenlased sellest ju keeldusid.

Ma ei ürita siin sugugi väita, et meie jalgpalliliit on Armeenia koondise käitumises süüdi – keegi ju ei eelda, et vutiliit palkab relvastatud turvamehed vastaste hotelli juurde valvama, et keegi sealt välja ei pääseks. Küll aga seab selline käitumine otsustajate jaoks jalgpalliliidu selgelt halba valgusesse.

Õnneks tundub, et valitsusel on praegu muudki teha, kui sportlaste erandeid tagasi pöörama hakata...

Käed eemale Karol Metsast!

Kerge kriitika viimastest koondisemängudest kõrvale jäänud Karol Metsa kohta on küll kindlas mõttes õigustatud – vabatahtlikult koondise juurde mitte tulevat põhimängijat tulebki pisut „torkida“. Samas jäetakse teenimatult mainimata, et alates oma debüüdist 2013. aasta lõpus on Mets suhteliselt pika puuga olnud kõige enam koondisemänge ja -minuteid kirja saanud eestlane. Pole põhjust arvata, et ta oleks varem koondisest kergekäeliselt loobunud või jätaks tulevikus koondisesse tulemata.

See, et tema klubivahetusega seotud temaatika langes koondisepausiga ühele ajale, oli koondisele õnnetu juhus. Siit-sealt kostnud väited, et parasjagu toimuv klubivahetus ei ole piisavalt mõjuv põhjus, et koondisest puududa, on rumal jutt.

Pealegi on koondis varemgi tulnud vastu mängijatele, kel on näiteks vaja klubivahetuse järel uues paigas kanda kinnitada või oma koha eest võidelda. Suures plaanis ei erine see ju ka Metsa juhtumist.

Rahvuskoondise esindamine on mõistagi auasi, kuid aru tuleb saada ka sellest, et tippjalgpalluril moodustavad koondisepausid väikese osa aastast – leib teenitakse välja ikkagi klubimängudes. Kui mõni klubi pakub mängijale võimalust oma finantsiline tulevik sisuliselt mõne hooajaga kindlustada, siis haaratakse sellest kinni.

Miks lükati Flora mäng edasi?

Pärast seda, kui Eesti koondises Armeenia vastu väljakul käinud mängijad jäid kokkuleppe kohaselt isolatsiooni, lükati kolme päeva võrra edasi FC Flora ja Narva Transi kohtumine, mille esialgne toimumisaeg oleks jäänud üheksa floraka isolatsiooniperioodi sisse. See põhjustas paksu verd eelkõige Nõmme Kalju toetajate seas, kes leidsid, et neile on tehtud ülekohut: Kalju pidi mäletatavasti septembrikuus mängima näiteks Levadia vastu kõvasti nõrgendatud koosseisuga, sest osa nende meeskonnast pidi isolatsioonis olema.

Kalju toetajate hädakisa kõlas minu jaoks kummaliselt. Esiteks: olukord ei olnud selline, kus Kalju mänge poleks edasi lükatud ja Flora omi oleks – Kaljul ju lükati enne seda koguni kaks liigamängu edasi. Jah, teoreetiliselt oleks ilmselt olnud võimalik ka Kalju puhul mänge veelgi edasi lükata, kuid see ei olegi praegusel juhul kõige olulisem.

Kui Flora kohtumist Narva Transiga poleks edasi lükatud, oleks see olnud skandaal. Esiteks seetõttu, et Nõmme Kalju mängud lükati sisuliselt samal põhjusel edasi; teiseks seetõttu, et Flora oleks saanud karistada, sest nende mängijad esindavad rahvuskoondist. Pealegi – graafik kuue liigamänguga 19 päeva jooksul, mille edasilükkamised lõpuks tekitasid, ei ole just lahja koormus, mida ühele võistkonnale peale panna…