Tagaseljajutud

Pärnu Vapruse naiskond

Suvel karikafinaali jõudnud naiskonnakaaslastest pajatab seekord Pärnu Vapruse 20aastane kaitsja Marie Saar.

Jaanika Järve

väravavaht, 1992

Jaanika on kõige enesekriitilisem mängija võistkonnas. Väga harva võib juhtuda, et ta oma mänguga rahul on. Teiste suhtes aga väga hooliv ja tähelepanelik.

Maarja Virula

väravavaht, 1995

Kui Ene on tiimi ema, siis Maarja on tiimi hing. Tema käe all Vapruse naiskond kunagi trennidega alustas ning tugevat sidet ja usaldust on tajuda siiani. Kui midagi emotsionaalset on toimumas, siis võib Maarjat esimesena nutmas näha, ning riietusruumist väljub ta peaaegu alati viimasena (kui mina suudan kiirem olla).

Marve Bessmertnõi

kaitsja, 1988

Meie kapu! Mitte kõige suurema jutuga kapten, kuid see-eest on teod suuremad ja meie kaitseliini tugitala on ta kahtlemata. Kui Marvet trennis ei näe, on see sama harv juhus kui hiidlaine Eestis.

Kaja Jaakson

kaitsja, 1975

Meie võistkonna vast kõige visam hing. Ilmub tihti trenni kohale tennisekleidikeses ja kui mitte üks, siis kaks trenni on tal juba päeva jooksul kindlasti seljatatud.

Ene Midenbritt

kaitsja, 1970

Ene on kui meie ema, kõigile eeskujuks oma teotahte ja võitlusvaimuga. Ütleks isegi, et kõige vanem, kuid endiselt kõige uljam ja nooruslikum. Oma tantsuliigutustega teeb ta noortele igal juhul silmad ette!

Melissa Pert

kaitsja, 1994

Kui Melil on mängupäeval kõik vajalikud asjad kotti pakitud ja ta kõigi nendega ühes tükis veel koju jõuab, on see justkui pidupäev. Eelmisel nädalal alles korjati tema kõrvarõngas rannastaadionilt üles. Väljakul meeldib talle vastaseid nahutada erinevate maadlusvõtetega. Kui kellelgi on toidujäänuseid, siis Mel viib need heameelega koju oma kanadele, võibolla saad mõne muna ka vastutasuks!

Kristina Bannikova

peatreener/poolkaitsja, 1991

Võistkonna mootor igas mõttes. Kristina on nõudlik ja õiglane treener. Ta tunnetab meie võistkonda hästi, teab, mis on meile jõukohane ja mis mitte, ning on meid kahe hooajaga kõvasti ennast ületama pannud. Mängupäevadel kehastub ta mängija rolli ning riietusruumis on ta alati DJ. Emotsiooni pealt võivad riietusruumis ka putsad lendu minna. Tegelikult võib tema juurde alati ka oma muredega pöörduda ja võid kindel olla, et ta aitab ja mõtleb sinuga kaasa.

Eneli Kutter

poolkaitsja, 1991

Tark tank on tema mängustiil. Kastis on Eneli meie suurim murdja, ta on realiseerinud suurima hunniku nurgalööke sel hooajal. Eneli on mängudel meie aktivaator, viies alati aktivatsiooni läbi. Tal on alati oma arvamus, mida julgeb ka teistega jagada ja arutada.

Galina Kuusik

poolkaitsja, 2002

Vasakujalgne pommitaja. Kuigi enamiku ajast mängudes on ta pikali või segaduses, siis andke talle pall vasaku jala peale ja sealt lendab kuule. Tema tujud on ka väga vahelduvad, vahel on trennis suunurgad kõrvuni, kuid mõnel teisel päeval on ta morn ja muserdunud.

Kristel Lepik

poolkaitsja, 1990

Kristel on tiimis kõige tähelepanelikum. Iga väiksemgi detail jääb talle silma, olgu see siis treeneri tehtud kirjaviga või kellegi kaasa võetud valet tooni kedrad. Ta on meie teine vasakujalgne kahur, kellele meeldib vastaseid hirmutada oma kauglöökidega. Nad on Meliga nagu sukk ja saabas või nagu ema ja tütar, sest tihti teab Kristel Melissa asjadest ja eluolust paremini kui Mel ise. Ütleks, et täiustavad teineteist!

Liisa Kalista Sapas

poolkaitsja, 2001

Muusik number 2. Kui Laura lauluviisi üles võtab, siis Liisa teeb taustaks beatbox’i ja kokku kombineerides kõlabki see kui päris bänd. Liisa üllatab tihti uute soengute ja juuksevärvidega, seepärast peab ta meile vahel end uuesti tutvustama.

Laura Usta

poolkaitsja, 2000

Kõige fotogeensem jalgpallur, keda mina näinud olen. Igal jalkapildil lehvivad Laura juuksed nagu modellil. Päris tihti on riietusruum täidetud tema ja õe Linda valju naeruga. Laural on alati hea tuju.

Teele Vespere

poolkaitsja, 1989

Kui treener on harjutuse lahti seletanud, siis Teelel on alati lisaküsimusi, et kõik ikka täiesti selge oleks. Trennis on ta suurim arutleja, ta peab alati teadma, kuidas ja miks ta kuskil on või mingit ülesannet täidab.

poolkaitsja, 1983

Merlega trennis väga kokku põrgata ei tahaks, võib juhtuda, et pärast seda oled kui sugeda saanud lind või lendad hoopis kaarega nagu lind. Merle on selline põnev tšikk, ütleks isegi, et vaga vesi, sügav põhi. Jutud räägivad, et suviti võib teda näha motikaga trenni tulemas – oma silmaga näinud ei ole, aga garaažis olen motikat näinud. Ta on ka väga pealehakkaja inimene, võib kindel olla, et kui keegi hullude ideedega kaasa läheb, siis see on Merle. Ükskord sai tema juures isegi jahusõda maha peetud.

Laura Voll

poolkaitsja, 2002

Muusik number 1. Kui mängupäeval peaks kõlar maha jääma, siis Laura võtab rõõmuga laulunoodi üles ja lahutab meelt. Tal on kombeks tihti mossitada, kui trennis midagi välja ei tule, aga mõne väikse naljaga võlub naeratuse kiirelt näole tagasi.

Trinity Õismets

poolkaitsja, 2003

Kui Trinity meiega liitus, sai üsna kiirelt selgeks, et tema nime hääldamine trennis/mängudes võib keele korralikult sõlme ajada. Nii temast Triin saigi.

Ragne Gromov

ründaja, 2003

Ragne alati naerab, vahel ka olukordades, kus ei peaks naerma. Selle eest saab ta trennis tihti puid. Õnneks on tal selline armas oravanaer, mis õigel hetkel nakatab teisigi. Aga kui Raku haiget saab, hakkab ta alati nutma, sellepärast on tihti raske aru saada, kui hull olukord on. Ükskord küsisin tema käest, kas tal on pilliplaastrit vaja, ja nüüd on sellest järjepidev väike nali saanud.

Elizaveta Rutkovskaja

ründaja, 1997

Liitus meiega suvel. Kiire ja tehniline mängija, peale Nastja lahkumist on kindlasti vajalik lüli meie ründeliini. Üsna vaikse loomuga, kuid tundub, et tunneb meie juures end hästi.

Anastasija Štšerbatšenia

ründaja, 1990

Energiat täis inimene, ta on alati rõõmsameelne ja nakatab oma lapselikkusega. Tal on väga huvitavad ideed ja vestlused temaga on huvitavad. Väljakul on ta klass omaette, arvan, et kõigi Eesti kaitsjate suurim peavalu oma kiiruse ja tehnikaga.