Lood & tsitaadid

Nii nad ütlesid

„Jalgpalliga me olimegi tegelikult tipus. Olin 12aastane ja mul oli stipendium, riietus ja kõik asjad Kalevi poolt. Tegime kooli kõrvalt täitsa tippsporti. Mis aga profiks saamisesse puutub, siis kui vaatan täna tagasi sellele, kes meil seal grupis olid – Lemsalu, Zelinski, Terehhov –, siis nendel oli seda annet rohkem. Näiteks Zelinski oli juba noorest peast meeletu tööloom. Elas Mai rajoonis, rand oli lähedal, käis ise jooksmas, tegi harjutusi ja oli kohe näha, kuidas areng toimus. Mina olin selline lihva-lohva, kes käis trennis ja tegi korralikult, aga vabal ajal ma ise ennast ei arendanud.“ Muusik Indrek Raadik alias Summer mängis noorena Pärnu Kalevi jalgpallimeeskonnas

„Pühendusin terve oma lapse- ja teismeea balletile ning trennimaht oli iganädalaselt meeletu. Peale seda olin väike hulkur, sest leida just sotsiaalset trenni eakaaslaste seltsis, kus sa ise oled oskuste poolest väike pardipoeg luikede kõrval, oli paras hoop enesekindlusele. Vähemalt tollel hetkel tundus erinevaid trenne (kergejõustik, tennis, muud tantsuliigid) proovides, et kõik on omal alal juba väga osavad. Võrdluseks – samamoodi kui keegi oleks teismeeas balletti tulnud, siis järelejõudmine Vanemuise lavalaudadele oleks olnud kordades raskem teekond kui neile, kes juba lapsena alustasid.“ Welco naiskonna kapten Stella-Lotta Aria alustas jalgpalli mängimisega alles 2016. aastal

„Endal jäi imelik maitse suhu sellest mängust. Ei taha rahvaliiga kohta midagi halvasti öelda, aga kohati tundus rahvaliiga tasemel see mäng. Tuleb vist endal peeglisse vaadata. Väljak on tegelikult heas olukorras, aga lihtsalt hooaja lõpp, ei tule asjad nii lihtsalt välja.“ Tallinna Kalevi ründaja Ats Purje pärast 2 : 0 võitu Tallinna Legioni üle „Meil ei olnud näiteks enne mängu Kuressaarega mitte ühtegi videoanalüüsi. Mängijatele ei antud mitte ühtegi ülesannet väljakule kaasa – mida teha, mis on meie taktika, mida me täna teha tahame? Jalgpall on nii palju arenenud, et enam ei tööta selline asi, enam ei saa niimoodi mängida.“ Mark Oliver Roosnupp FCI Levadia kümnepäevasest ajast ebaõnnestunud peatreeneri Maksõm Kalõnõtšenko käe all

Jalkas ilmunud ettepanek saab teoks: Rahvuste liiga luuakse ka naistele

Kas mäletate, kui Ville Arike kirjutas eelmise aasta aprillis Jalka naistevuti erinumbris sellest, kuidas Rahvuste liiga süsteemi juurutamine oleks vajalik ka naiste koondisejalgpallis? Novembri alguses teataski UEFA, et meeste- ja noortekoondiste tasandil õnnestunud Rahvuste liiga süsteem tuuakse sisse ka naiste koondisejalgpalli ning kogu naistekoondiste võistlussüsteem teeb läbi suure reformi.

Naiste Rahvuste liiga jagab Euroopa naiskonnad kolmeks: kõige tugevamad 16 asuvad mängima A-liigas, järgmised 16 B-liigas ja ülejäänud C-liigas. Samamoodi nagu meeste Rahvuste liigas koosnevad A- ja B-liiga neljast neljaliikmelisest alagrupist, C-liigas on naiskonnad jaotatud kas kolme- või neljaliikmelistesse gruppidesse. Olenevalt tulemustest jäävad naiskonnad kas oma liigasse püsima, tõusevad liiga võrra kõrgemale või langevad liiga võrra madalamale, A-liiga alagrupivõitjad pääsevad aga Rahvuste liiga finaalturniirile. Erinevalt meeste Rahvuste liigast on naiste puhul tähtsad ka alagrupi teine ja kolmas koht – A-liigas grupis kolmandaks jäänud naiskonnad mängivad üleminekumänge B-liiga gruppides teiseks jäänud koondiste vastu, sama toimib ka B-liiga kolmandate ja C-liiga teiste kohtade vahel.

Lisaks ühendatakse Rahvuste liiga suurturniiride valiksarjadega – iga nelja aasta tagant selgitatakse Rahvuste liiga finaalturniiril välja need kolm naiskonda, kes Euroopat olümpiamängudel esindavad. Samuti hakkab Rahvuste liiga laadne süsteem olema seotud ka EM- ja MM-valiksarjadega, mis tähendab, et Euroopa tipud ei pea enam mängima sisuliselt pingevabu kohtumisi kõige nõrgemate tiimidega ja saavad enamjaolt mängida valikmänge omavahel. Otse EM-finaalturniirile pääsevad A-liiga alagruppide kaks paremat (kokku kaheksa naiskonda) ja võõrustajariik, ülejäänud seitse kohta jagatakse välja playoff’i kaudu.

Playoff’i kaudu on sealjuures võimalik koht EM-finaalturniiril välja teenida kõikide tugevusgruppide koondistel, sest nendes osalevad ka C-liiga parimad, kes kohtuvad esimeses ringis A-liiga tagumise otsa tiimidega ja saavad edu korral kohtuda ka B-liiga võistkondadega.

C-liigast alustavale Eesti koondisele võib seega jääda tänavu septembris peetud kohtumine Prantsusmaaga mõneks ajaks viimaseks matšiks Euroopa absoluutse tipptiimi vastu – edaspidi tuleb sellised mängud ise välja teenida. „Uus süsteem tähendab, et naistekoondistel on aasta peale oluliselt suurem hulk võrdsete vastastega kohtumisi. Konkurentsivõimelisem keskkond kasvatab sportlikku pinget, mis muudab omakorda mängu veelgi atraktiivsemaks ka pealtvaatajate jaoks. See aitab uute tüdrukute mängu juurde kaasamisel. Tegu on ülimalt olulise ja jätkusuutliku sammuga kogu naistejalgpalli rahvusvahelise taseme tõstmiseks,“ leiab UEFA naistejalgpalli komisjoni juht ja EJLi peasekretär Anne Rei.

Esimene naiste Rahvuste liiga hooaeg peetakse 2023. aasta sügisest 2024. aasta kevadeni.

Foto: Liisi Troska