4
KULLALEHT
KULLA ABC
│ 2021
LEVINUIMAD TERMINID, MIDA KULLAST RÄÄKIDES KASUTATAKSE FREED KRUUSBERG Tavidi väärismetallide ekspert
Kuld on mänginud inimeste eluolus olulist rolli läbi ühiskonna ajaloo kuni tänase päevani ning selle väärtus tõotab tänu tema unikaalsusele tu levikus veelgi kasvada. Ehkki me ei pruugi seda igapäevaselt tead vustada, kasutatakse kulda väärtuse kirjelda
miseks nii kõnekeeles, viidates näiteks armsa male või lähedasele kui ka reaalset rahalist väär tust omavate esemete hindamiseks. Võimalik, et paljud lugejatest on püüdnud mingil hetkel kulda ning sellesse investeeri mist enda jaoks lahti mõtestada, ent takerdu nud sealjuures mõne termini tähenduse või se
gadust tekitava protsessi taha. Tegelikkuses on kullamaailma mõistmine aga küllaltki lihtne. Piisab sellest, kui saame aru teatud põhitõde dest ja rusikareeglitest. Niisiis räägime selles artiklis selgeks pea mised terminid, mida kullast rääkides kasu tatakse.
MIDA TÄHENDAB “PUHAS KULD”?
MIS ON INVESTEERIMISKULD?
Ilmselt oled korduvalt kuulnud, kuidas kulda puudutavates aruteludes räägitakse muuhulgas ka kulla puhtusest. Tegelikult ei tähenda puh tus mitte midagi rohkemat kui vastavas sulamis leiduvat puhta kulla sisaldust, mida väljenda takse kas karaatides või kulla proovina. Mida väiksem karaa tide arv, seda rohkem on sula misse segatud teisi metalle. Kõige suurem võimalik ka raatide arv kullas on 24 – see sümboliseerib “puhast” kulda. Lihtsa arvutuse abil saame tea da, et näiteks 12karaadises kul las on 50% kulda. Ülejäänud poole moodustavad teised me tallid, mida sulamisse eesmär gipäraselt segatakse, et saavuta da vastava toote jaoks vajalikud omadused. Enim levinud lisan did kullasulamites on vask, hõ be, nikkel, pallaadium ja tsink.
Mida siis tehakse kõige puhtama kullaga? Selle 999 kullaga? Kas “puhas” kuld on mõeldud vaid sulamitesse lisamiseks või on sellel ka muid funktsioone? Kulda, mille funktsioo niks on oma puhtal ku jul väärtuse hoiustamine ning selle säilitamine ja kasvatamine, nimetatak se investeerimiskullaks. Üldiselt vermitakse ja va latakse puhtast kullast eri nevaid kuldmünte ja -plaa te. Kullast investeerimistoo ted on tavaliselt lamineeri tud või kapseldatud spetsiaal setesse pakenditesse. Pakendi eesmärk on kaitsta toodet vä liste füüsikaliste mõjurite eest. Keemilised mõjurid kulda eri ti ei ohusta, kuna kuld on vä ga inertne metall ning reagee rib väga väheste teiste ainetega. Investeerimistoodete säilita mine algupärases seisundis on oluline selleks, et säiliks toote kaubanduslik välimus. Laitma tus seisukorras toote eest on jä relturul võimalik saada natuke paremat hinda kui puhta me talli hind. Piltlikult öeldes tä hendab see, et kullakaupmehel on võimalik toode järgmisele kliendile probleemideta edasi müüa. Kui toode on kahjusta tud ning ainuke realiseerimi se võimalus on saatmine rafi neerimistehasesse sulatusahju, ei saa kullakaupmees nii head hinda pakkuda. Kuldmünte ja -plaate soeta
Proov näitab kullasisaldust
Veelgi arusaadavamalt väljen dab kulla puhtust kullaproov. Kindlasti oled mõne kuldese me peal märganud kolmekoha lisi arve? Nende arvudega väl jendataksegi kullaproovi, mis viitab sellele, mitu protsenti on vastavas sulamis puhast kulda. Näiteks kullaproov 999 näi tab, et sulamis on 99,9% kulda – see on ühtlasi ka enim levinud puhta kulla proov. Kõige puh tam kuld, mida maailmas too detakse, omab proovi 99,999%, sellisest kullast teeb investeeri mistooteid näiteks Kanada Ku ninglik Vermikoda (Royal Ca nadian Mint). Kuldehete puhul väga levi nud proov 585 näitab, et tootes on 58,5% puhast kulda. Ent miks ei võiks puhta kul la puhul prooviks olla 100%? See tuleneb sellest, et rafineerimis protsessi käigus on võimatu ee maldada 100% ulatuses kõikvõi malikke lisaaineid, mida sulam sisaldab. Teatud puhtusest ala tes ei ole edasine puhastamine ka majanduslikult mõistlik. Tea tud juhtudel on teiste metallide eesmärgipärane lisamine sula
misse vajalik ka selleks, et an da sulamile soovitud omadu si, näiteks kõvadust. Kullaproovi puhul ta sub meeles pidada, et su lami proportsioon sõl tub suuresti kuldeseme funktsioonist. Ei saa öel da, et üks proov on hal vem või parem. Saab öel da, et ühes tootes on roh kem või vähem kulda, sest tooted on mõeldud täitma erinevaid funkt sioone. Seetõttu ei kohta me näiteks ehete ega ajalooliste käibemüntide puhul kulla proovi 999, kuna nii puhas kuld on selliste väärisesemete jaoks liiga pehme ning puhtast kullast toodetud ehted ja käi bemündid ei hoiaks oma vormi. Niisiis kohtame ehtekarpi des pigem 375 prooviga ehk 9karaadiseid, 585 prooviga ehk 14karaadiseid ning 750 kullap rooviga ehk 18karaadiseid kul dehteid. Ajalooliste müntide puhul on levinud proovideks 900 ja 916. Küsimus mõtisklemiseks: kas näiteks 375 prooviga ehk 37,5% kullasisaldusega sõrmust saab ikka nimetada kuldsõrmu seks, arvestades seda, et ena miku tootest moodustab mõni muu metall? Või peaks seda ni metama näiteks vasksõrmuseks, sest 62,5% tootest võib olla teh tud vasest? Massi mõõtmiseks oma ühik
Kulla, nagu ka teiste väärisme tallide, massi mõõdetakse troi untsides (oz), mida kiputakse sageli tavalise untsiga segi aja ma. Troi untsi puhul on ühe ühi ku väärtus 31,10347 grammi, tavalise untsi puhul on see ligi kaudu 10% väiksem ehk 28,34 grammi. Niisiis tasub meeles pidada, et kõige puhtam kuld on 24ka raadine ehk kullaprooviga 999, kullaproov on alati seotud too te funktsiooniga ning kuldese me massi puhul räägitakse reeg lina troi untsidest.
Ligi 60 euro eest saab juba ühe grammi kulda, mis sobib väga hästi kingituseks, aga ei ole sobiv investeerimiseks.
KUIDAS SAAB KULD OLLA VIRTUAALNE? Lisaks füüsilisele investeerimiskullale räägitakse sageli ka virtuaalsest kullast. Selle all mõeldakse reeglina nn paberkulda ehk börsil jt platvormidel kaubeldavate kullafondide osakuid, kullakaevanduste aktsiaid või muid investeerimisinstrumente, mis ei ole käega katsutavad, vaid virtuaalsed. Füüsilise metalli asemel on sisuliselt tegemist koodiridade ja pikslitega. Investoril on seega või malus paigutada raha kulda ka virtuaalsete kana lite kaudu. Füüsilist kulda peetakse aga sellegipoolest tur valisemaks ja kindlamaks investeeringuks kui vir tuaalset kulda. Miks? Füüsilise kulla eristav oma dus on see, et see asub omaniku valduses, mis ta gab täieliku kontrolli oma vara üle ja seeläbi ka suurema kindlustunde. Füüsilise kulla omani kul/valdajal on võimlik oma vara palju operatiiv semalt ja iseseisvamalt realiseerida ja vajadusel ka transportida. Mõne tõsisema kriisistsenaariumi realiseerudes võivad just need omadused osutuda investori jaoks hindamatuks. Lisaks tasub meeles pidada, et vaid alla kümnendiku virtuaalkulla investeeringutest on kaetud reaalse füüsilise kullaga. Seda põhjusel, et maailma füüsilise kulla hulk on piiratud ning kulda ei ole võimalik tehislikult juurde tekitada.
MIS ON “ROMUKULD”? Romukullaks nimetatakse igasugust füüsilist kulda, mis on kaotanud oma kaubandusliku välimuse või funktsionaalsuse. Selline kuld saadetakse enamasti rafi neerimistehastesse ümbersulatamisse. Kõi ge tüüpilisemate romukulla näidete hulka kuuluvad vanad kuldehted ja hambakuld. Selliste kuldesemete proovid on tavaliselt 375, 585, 750 ning kuldhammaste puhul ka 800 ja 830. Kullakaupmehed ja pandimajad osta vad kulda kokku vastavalt proovile grammi
hinna alusel. Enim levinud proovide määra mise viis väikeettevõtetes on kullasisalduse määramine hapete abil. Eseme pealt kraa bitakse proovikivi peale õhuke kiht kulda ning lisatakse sellele erineva kontsentrat siooniga happeid. Kulla ehtsuse tuvastamise “trikk” seis neb selles, et kuld ise (Au puhtal kujul) esi mese kasutatava happe (lämmastikhappe lahus) mõjul ei lahustu – enne lahustuvad sulami teised metallid. Seega, kui kivile kraabitud kiht lahus
tub täielikult, ei ole tegemist kullaga. Kui kivile kraabitud kihist jääb pärast esimest testi jälg, siis testitakse proovi edasi vesi nikkloriidhappe ja lämmastikhappe segu erinevate kontsentratsioonidega, et mää rata ära proov. Proovi määramise “trikk” seisneb selles, et eelnimetatud lahus on üks vähestest, mis on võimeline lahustama teatud kontsent ratsiooni juures ka kulda. Seega, teades hap pe kontsentratsioone, saab kindlaks määra ta, millise kullasisaldusega tootega on tegu.
takse investeerimise eesmärgil ning tavaliselt peitub selle taga soov kindlustada oma vara säi limine ja mitmekesistada oma investeerimisportfelli. Hea näite väärtuse säilita mise kohta võib tuua üheuntsi se kuldmündi kohta. 100 aastat tagasi sai üks džentelmen untsi kulla eest (oluline on teada, et dollari kurss oli alates oma loo mise hetkest kuni mainitud aja ni fikseeritud tasemel 20 USD = 1 troi unts) osta ülikonna ja kin gad ning viia daami õhtusöö gile. Ka tänasel päeval on unt si kulla eest kõik see võimalik, 20 dollari eest paraku mitte. USA dollar on 100 aasta jook sul kaotanud peaaegu 99% oma nominaalsest väärtusest ning üle kümne korra oma ostujõust. Riskide hajutamiseks ja vara säilimise garanteerimiseks soo vitavad kogenud investorid hoi da turvalistel aegadel 15–20% oma varast füüsilises kullas, ebakindlatel aegadel võiks kul la osakaal investeerimisport fellis olla aga 30–50%. Selle, kas praegust majanduslikku olu korda hinnata kindlaks või eba kindlaks, jätame siinkohal iga ühe enda otsustada. Investeerimiskullaks loetak se kuldplaate puhtusega 995 või kõrgem ja kuldmünte prooviga 900 või kõrgem ning vermimis aastaga 1800 või hiljem. Juba alates 2000. aastast on inves teerimiskuld Eestis, nagu ka ko gu Euroopa Liidus, käibemak suvaba.
MIDA NÄITAB SPREAD ? Kullast investeerimistoodete hinna kõrvalt võib sageli leida ka rea, mille juures seisab ingliskeelne sõna spread. See näitab kulla ostu-müügihinna vahet. Mida väiksem on spread, se da vähem peab investor kulla hinna tõusu puhul ootama, et oma investeeringuga plussi jõu da. Näiteks juhul, kui spread on 4%, siis investoril on investee ringuga plussi jõudmiseks vaja kulla turuhinna tõusu 4% võrra. Kuidas spread üldse tekib, millest ta sõltub ja miks ei saa füüsilist kulda osta turuhin naga? Füüsilise kulla hind ba seerub kulla maailmaturuhin nal, millele lisandub logistika kulu (rafineerimine, tootmine, transport, ladustamine ja kind lustus) ja tarneahelas osalejate kasumimarginaal. Ilma nende komponentideta füüsilise kul laga kauplemise äriline mudel lihtsalt ei toimiks. Tihti on erinevatel puhtast
kullast toodetel erinev spread. Millest tuleneb see erinevus? Kuld on ju kuld ja ühtäkki on ühe toote ostu-müügihinna va he 4% ja teise oma 15%? Erinevused tulenevad eel kõige tootmis- ja transpordi kuludest. 100grammise plaadi puhul on ühe grammi tootmi ne palju soodsam kui ühegram mise plaadi puhul. See muudab ühegrammise plaadi ka lõpp tarbija jaoks kallimaks. Lisaks mõjutab spread’i ka tarneahela pikkus. Kui kaup mees tellib tooted otse tehasest, on tarneahel minimaalne, mis kajastub ka soodsamas hinnas. Kui tarneahelas on palju vahe mehi, kes soovivad kõik teeni da oma väikse kasumi, on kõr gem ka toote jaehind. Spread’i kasutamise vajadus üleüldiselt on aga tingitud sel lest, et kulla maailmaturuhind on pidevas liikumises, mis tä hendab, et fikseeritud hindade ga kauplemine ei ole võimalik.
