B Makroskoop
makroskoop.ee
Kui palju on väärt kogu maailma rikkus? Kui palju on maailmas materiaalset rikkust? Kui palju on väärt kõik planeedi ettevõtted, kinnisvara, kuld ja aktsiad? Millised riigid on rikkad ja millised vaesed ning millised varaliigid on teistest rohkem väärt? ADRIAN BACHMANN makroskoop.ee
Sellisena kõlavad küsimused, mida maailmamajanduse kontekstis tihti küsitakse. Miljardid, triljonid ja kvadriljonid on rahalised suurused, mida on argises mõõtkavas pea võimatu hoomata. Küsimus on muutunud eriliselt aktuaalseks olukorras, kus koroonakriisist toibuva maailmamajanduse perspektiivid on tumedad ning on küsitav, kas globaalne majandussüsteem ning sellele rajatud varanduslik kihistumus üldse tekkinud kriisi üle elab. Käivitunud on protsessid, mille käigus triljonid dollarid, eurod ja naelsterlingid on laenurahana, tagatistena, subsiidiumitena taas liikuma hakanud … valdavale üldsusele teadmata kust, kuidas ja kuhu. Üritamaks luua konteksti, mille taustsüsteemis globaalse ulatusega finantsmajanduslikke protsesse paremini mõttestada, on alljärgnevalt koostatud tabel, mis kujutab erinevate varaliikide, vara omanike ning majandusprotsesside rahalist väärtust 2019. aasta seisuga. NB! Tabelis ei ole toodud planeedi maavarade väärtust, mis on ainsa varaliigina väärt rohkem kui kinnisvara, ulatudes erinevatel hinnagutel ning sõltuvalt turuhindadest sadade triljonite kuni kvadriljoni dollarini. Maailma 10 suurimat tooraineressurssidega riiki on Venemaa, USA, Saudi-Araabia, Kanada, Iraan, Hiina, Brasiilia, Austraalia, Iraak ja Venezuela. Vaatame lähemalt mõningaid tabelis toodud suurusi.
Eesti kodanike vara koguväärtus Selleks, et tunnetada vara rahas mõõdetud väärtuse olemust ja suhet reaalse ainelise rikkusega, toome näite, mis meid endid kõige vahetumalt kõnetab. 2001. aastal oli kogu Eesti elanikkonna rikkus hinnatud ca 10 miljardile, 2019. aastal aga juba 81 miljardile USA dollarile. Kui küsime endilt, kas oleme 19 aastaga saanud reaalselt kaheksa korda rikka-
Kellel, milles ja kui palju on? Väärtus miljardites USA dollarites, 2019. aasta seisuga
Eesti aastane SKT Maailma hõbedavarud Eesti kodanike vara koguväärtus Soome kodanike vara koguväärtus Krüptovaluutade koguväärtus Maailma sõjalised kulutused Venemaa kodanike vara koguväärtus Maailma sularaha Maailma miljardäride vara Maailma kullavarud Saksamaa kodanike vara koguväärtus USA SKT USA Fortune 500 ettevõtete turuväärtus Maailma likviidne raha (sularaha + nõudehoiused pangakontodel) Hiina kodanike vara väärtus Maailma aastane SKT Maailma börsiettevõtete turuväärtus (enne koroonakriisi) Euroopa kodanike vara koguväärtus Maailma raha (likviidne raha + tähtajalised hoiused) USA kodanike vara koguväärtus Maailma võlakoorem Maailma kinnisvara turuväärtus
30 44 81 795 1700 1800 3050 6600 8000 10 900 14 660 21 400 22 600 35 200 63 800 87 265 89 500 90 752 95 700 105 990 253 000 280 600
sh eramaa ärimaa põllumajandusmaa
Maailma varade koguväärtus Maailma tuletistehingute maksimaalne hinnaguline väärtus
Raha on kohutav isand, ent suure pärane teener. P.T Barnum
Loe veebist ja jaga sõbraga: makroskoop.ee
220 000 33 000 27 000
360 600 1 000 000
maks, siis vastus sellele on kindlasti negatiivne. Eestlaste jõukuse kasvu viimasel kahel kümnendil ei saa kasvava materiaalse kihistumise kiuste (mis on intresside abil kapitali kontsentratsiooni tekitavasse rahasüsteemi sisse programmeeritud paratamatus) mõistagi eitada. Ent 19 aasta jooksul saame aineliste hüviste kvantitatiivse ja kvalitatiivse taseme kasvu ning üleüldise elukvaliteedi tõusu mõõta ehk kümnetes protsentides, aga kindlasti ei ole see 810%, nagu see bilansiliselt väljendub. Mõistmaks, millisel varandusliku kihistumise astmel keegi paikneb, olgu öeldud, et ühe eestlase kohta on keskmiselt vara 78 458 USA dollarit ehk umbes 69 000 eurot. Keskmise eestlase vara väärtus mediaannäitaja kaudu – pooltel on rohkem ja pooltel vähem – on aga 24 915 dollarit ehk umbes 22 000 eurot. Tasub kindlasti ära mainida ka Eesti välisvõlg (mitte segi ajada seni veel tagasihoidliku riigivõlaga), mis ulatub Trading Economicsi andmeil 23–24 mld dollarini.
Krüptovaluutade koguväärtus Maailma krüptovaluutade koguväärus moodustab endiselt veel suhteliselt väikese
Vaatamata tehnoloogia novaatorlikkusele, moodustavad krüptovaluutad hetkel veel alla 5% maailma raha ja rahalähendite väärtusest. Kuid vaid aasta tagasi kõikus see 0,5–1% vahel.
osa, umbes 5% maailma raha ja rahaekvivalentide koguväärtusest. Võttes arvesse krüptorahade erakordset volatiilsust – nende hind kaupade suhtes võib kõikuda lühikese aja jooksul kümneid või isegi sadu protsente –, ei võimalda antud tõsiasi plokiahelale ülesehitatud “digitaalraha” veel käsitleda “päris” rahana, vaid pigem (samuti veel) spekulatiivse finantsvarana. Aeg näitab, kas krüptovaluutad saavad olema raha tulevik või finantsajaloo üks omapärasemaid mulle. Tõsiasja, et krüptorahade koguväärtuse kasv on käesoleva kirjutise valmimise ning avaldamise vahelisel perioodil (2020 juuli – 2021 märts) kasvanud teiste varaklassidega võrreldes plahvatuslikult circa 700% 244 mld USA dollari pealt 1700 mld USA dollarini, võib tuleviku vaatevinklist käsitleda lõpu algusena – iseküsimus on, kas krüptoraha või konventsionaalse fiat-raha mõttes. Elame, näeme.
Soome kodanike vara koguväärtus Seda suurust silmas pidades on mõistagi esimene küsimus paralleelide tõmbamine Eestiga. Soomlaste koguvara 795 mld USA dollarit ületab eestlaste kogurikkuse umbes kümnekordselt ning seda umbes neli korda arvukama rahvastiku baasilt. Ühe soomlase kohta tuleb rikkust 183 124 USA dollari jagu ning keskmisel soomlasel on vara 55 532 dollari väärtuses (st mediaan rikkus elaniku kohta).
Maailma sõjalised kulutused Kõige olulisem fakt, mida peab maailma sõjaliste kulutuste kohta silmas pidama, on tõsiasi, et sõjandus on valdkond, kus üks dollar militaarkulutust ostab erinevates riikides täiesti erineval määral militaarvõimekust. Kõige ilmekamaks näiteks on siinkohal maailma number kaks militaarvõim Venemaa, mis omab kordades suuremat sõjalist võimsust kui teised Euroopa suurriigid nagu Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa kokku, kulutades samas vaid kolmandiku viimatinimetatute kokku liidetud militaarsetest väljaminekutest. Sama põhimõte kehtib ka Hiina Rahva-
vabariigi puhul, millel on samuti suuresti autonoomne sõjatööstuskompleks ning eneseküllane majandussüsteem, mis töötab sootuks teistsuguse hinnabaasi alusel kui lääneriigid. Summa summarum, Venemaa ja Hiina ohvitserid, tankid ja lennukid pole kehvemad kui lääneriikidel, ent nende maksumus on 3-5 korda odavam. Antud asjaolu muudab sõjalise võimsuse mõõtmise dollarisse konverteeritud sõjaliste kulutuste aritmeetilise võrdlemise alusel mitte reaalsust kirjeldavaks, vaid moonutavaks ettevõtmiseks. Maailma 87 triljoni USA dollari suurusest kogutoodangust moodustavad hetkel 1,8 triljoni suurused sõjalised kulutused pigem tagasihoidlikud 2%. Tulevikku vaadates annab üha langeva maailmamajanduse osakaalu kiuste jätkuvalt globaalset hegemooniat taotleva USA, tõusva Hiina, kasvavate ambitsioonidega India ning sissepiiratud Venemaa kombinatsioon alust oodata militaarsete pingete ning ka sõjaliste kulutuste kasvu – seda eriti kui Euraasia suurvõimude hinnatasemed ajapikku Läänega võrrelduna rohkem ühtlustuvad ning valuutad tugevnevad.
Vene tuumaraketiallveelaev Kazan manöövritel. Üliriikide spetsiifilistest eritehnoloogiatest pungil relvaplatvormid on erakordselt kallid, makstes miljardeid dollareid. Faktiliselt omavad kõikide relvaplatvormide tootmise võimekust vaid USA ja Venemaa.
Maailma sularaha Tabelis on kajastatud kõikide maailmas käibel olevate valuutade paberkupüüride väärtus dollari vastena. USA dollareid ringleb maailmas 1900 miljardi väärtuses, eurosid ca 1250 miljardi jagu. Sularaha on inimeste poolt vahetult kontrollitav ning keskvõimu jaoks oluliselt tülikamalt konfiskeeritav vara liik. Sellest tulenevalt on tegemist varaga, mis on digitaalse jälgimisühiskonna kaudu elanike totaalkontrolli poole liikuvas maailmas üha suurema surve all. On tõenäoline, et mitte kuigi kauges tulevikus võime näha (pankade ja keskvõimu poolt nupuvajutusega konfiskeeritava) krediidiraha pideva paisumisega paralleelselt ringluses oleva sularaha kahanemise protsessi. Hetkel pole seda veel juhtunud ning on teatud põhjused, miks maailma protsesse suunavad võimud sularaha veel käibelt
