Lithuanian and Estonian Textile Art / Leedu ja Eesti tekstiilikunst
23.08.-21.09.2024
Galerii Pallas / Gallery Pallas
Exhibition Opening: 22.08.2024 at 17 / Näituse avamine 22.08.2024 kell 17
Participating Artists / Näitusel osalevad autorid:
Group „Baltos kandys“ (Austė Jurgelionytė-Varnė, Karolina Kunčinaitė, Miglė Lebednykaitė, Rasa Leonavičiūtė, Laura Pavilonytė-Ežerskienė, Julija Vosyliūtė),
Egle Ganda Bogdanienė, Liisa Hanvere, Lina Jonikė, Mari-Triin Kirs, Severija Inčirauskaitė Kriaunevičienė, Krista Leesi, Gerda Liudvinavičiūtė, Aet Ollisaar, Laima Oržekauskienė, Kadi Pajupuu, Marilyn Piirsalu, Monika Žaltauskaitė Grašienė Žaltė, Maryliis Teinfeldt-Grins.
Catalogue Editors / Kataloogi koostajad: Aet Ollisaar, Reet Pulk-Piatkowska
Translators / Tõlkijad: Marju Roos, Liina Kinks
Photos / Fotod: Modestas Ežerskis, Hedi Jaanisoo, Lisette Laanoja, Kaspars Lielgalvis, Francesco Rosso, Heino Prunsvelt, Jüri Seljamaa, Andrus Kannel, Marilyn Piirsalu, teoste autorid.
Supporters / Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kõrgem Kunstikool Pallas, Vilnius Academy of Arts
This event is part of the Tartu 2024 European Capital of Culture program / Sündmus on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.
Photo / Foto Marilyn Piirsalu
Dr. Odeta Žukauskienė
Photo / Foto Lisette Laanoja
One of Us
The main idea of the exhibition “One of Us” is to disclose the participation of nonhumans in our human world. This would require closer attention to other species, animals, plants, other organisms, and landscapes, as well as produced things, cloths, and environments, treating them as significant “actants” or subjects. And it would also require attention to the power of materials (textiles) that bind us together, entangle each of us with non-human organisms in the textured world.
The exhibition is centered on how to forward the understanding of the more-than-human world through contemporary textile artworks and workshops to enhance awareness of the dynamic human and morethan-human relations, ecosensitivity, entangled sustainability, and new ways of imagining life. It responds to the urgent discourse of the Anthropocene and merges into the Material turn that is basically postanthropocentric and post-humanist. Contemporary textile art is particularly sensible to natural and manufactured
materials and bodies, showing that an active material, matter, and mattering is “trans-corporeal” and is the very substance of ourselves and others. Artists from Lithuania and Estonia are invited to rethink our relationship with ecosystems (plants and forest, soils, and waters), natural and social environments, materials and cloths, the social and personal sphere, techniques, and technologies, experimenting with objects that our lives are intertwined with. Renowned and emerging artists offer new “living“ materials (from fungi and algae), reflect on human-nonhuman interactions, more-than-human clothing systems and shifting cosmologies, promoting more sustainable forms of life. They radically rethink materiality and the very “stuff” of bodies and natures; inviting us to reset our perception and restart our approach and vision.
In the context of the program of the European Capital of Culture Tartu 2024 the exhibition also seeks to relocalize the global. It aims to reveal
that we are always situated in a place and experience the world locally. Thus, some of the invited artists practice “sensory ethnography” and remained of traditional knowledge. The localized perspective encourages revitalization of what has been left out of our local cultural stories about our connections to nature and human relations to nonhuman Others. “Taking care of non-humans,” is the motto of the exhibition. It raises a question: what aesthetic, ethical or political positions emerge from the movement across human and more-than-human flesh, materials, and environments? Textile artworks disclose the material interconnectedness of more-thanhuman bodies and probe more-thanhuman entanglements, which are the effects of the fusion of the present material connections embedded in their past histories, but also tapping into the future.
Dr. Odeta Žukauskienė
Art Critic
Reet Pulk-Piatkowska, Aet Ollisaar
Photo / Foto Lisette Laanoja
Näituse “Üks meist” keskne idee on tuua nähtavale mitte-inimeste osalus meie inimmaailmas. See nõuab suuremat tähelepanu teistele liikidele, loomadele, taimedele, teistele organismidele ja maastikele, samuti toodetud asjadele, riietele ja keskkondadele, käsitledes neid oluliste “tegurite” või subjektidena. Samuti nõuab see tähelepanu pööramist materjalide (tekstiilide) võimele meid ühendada ja põimida mitte-inimeste organismidega tekstuurses maailmas. Näitus keskendub sellele, kuidas paremini mõista enam-kuiinimlikku maailma kaasaegsete tekstiilikunsti teoste ja töötubade kaudu, et suurendada teadlikkust dünaamilistest inim- ja enam-kuiinimlikest suhetest, ökotundlikkusest, põimunud jätkusuutlikkusest ja uutest elu kujutamise viisidest. See on vastus edasilükkamatule arutelule antropotseeni ajastust ja sulandub materiaalsesse pöördesse, mis on põhimõtteliselt postantropotsentriline ja post-humanistlik. Kaasaegne tekstiilikunst on eriti tundlik looduslike ja töödeldud
materjalide ja kehade suhtes, näidates, et aktiivne materjal, aine ja ainestamine on “transkorporeaalne” ja on meie ja teiste olemuse aluseks. Leedu ja Eesti kunstnikud on kutsutud ümber mõtestama meie suhet ökosüsteemidega (taimed ja metsad, pinnas ja veekogud), looduslike ja sotsiaalsete keskkondade, materjalide ja riietega, sotsiaalse ja isikliku sfääri, tehnikate ja tehnoloogiatega, eksperimenteerides meie eludega läbipõimunud objektidega. Tuntud ja alustavad kunstnikud pakuvad uusi seentest ja vetikatest tehtud “elavaid” materjale, kajastavad inimja mitte-inimeste vastastikust mõju, enam-kui-inimlikke riietussüsteeme ja muutuvat kosmoloogiat, edendades jätkusuutlikumaid eluviise. Nad mõtestavad põhjalikult ümber materiaalsuse, kehade ja loomuse “aine”, kutsudes meid üles oma taju lähtestama ning meie lähenemisviisi ja nägemust taaskäivitama. Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna programmi kontekstis püüab näitus ka globaliseerunud maailma taas kohalikuks muuta. Selle eesmärk
on näidata, et me oleme alati oma asukohaga seotud ja kogeme maailma lokaalselt. Seetõttu kasutavad mõned kutsutud kunstnikud “tunnetusliku etnograafia” meetodeid ja meenutavad traditsioonilisi teadmisi. Lokaliseeritud vaatenurk julgustab taaselustama meie kohalikust kultuuriloost välja jäänud seoseid loodusega ja inimeste suheteid mitteinimlike Teistega. Näituse moto on “Hoolitsedes mitte-inimeste eest”. See tõstatab küsimuse: millised esteetilised, eetilised või poliitilised seisukohad tekivad liikumisest inimeste ja enamkui-inimlike kehade, materjalide ja keskkondade vahel? Tekstiilikunsti teosed paljastavad enam-kui-inimlike kehade omavahelise materiaalse seotuse ja uurivad enam-kui-inimlikke põiminguid, mis on praeguste ajaloos juurdunud materiaalsete seoste ja tulevikunägemuste sulandumise tulemused.
Dr. Odeta Žukauskienė Kunstikriitik
Standing from the left / teises reas vasakult: Laima Oržekauskienė, Ambassador Extraordinary of Lithuania / Leedu suursaadik Raimonda Murmokaitė, Gerda Liudvinavičiūtė, Severija Inčirauskaitė Kriaunevičienė, Mari-Triin Kirs, Marilyn Piirsalu, Kadi Pajupuu, Aet Ollisaar, Odeta Žukauskienė, Rector of Pallas UAS / Pallase rektor Piret Viirpalu, Kaspars Lielgalvis, Miglė Lebednykaitė, Karolina Kunčinaitė, Krista Leesi, Lina Jonikė First row from the left / Esimeses reas vasakult: Reet Pulk-Piatkowska, Madis Liplap, Laura PavilonytėEžerskienė, Monika Žaltauskaitė Grašienė Žaltė, Austė Jurgelionytė-Varnė, Julija Vosyliūtė
Photo / Foto Lisette Laanoja
Curator Monika Žaltauskaitė
Grašienė Žaltė
Piret Viirpalu
Rector, Pallas University of Applied Sciences
Photos / Fotod Lisette Laanoja
Group
„Baltos
kandys“
Austė Jurgelionytė-Varnė, Karolina Kunčinaitė, Miglė Lebednykaitė, Rasa Leonavičiūtė, Laura Pavilonytė-Ežerskienė, Julija Vosyliūtė.
Group
„Baltos kandys“
The group Baltos kandys (white moths in Lithuanian) has been shaping the discourse of contemporary textiles with its collaborative art strategies for more than 26 years, combining installations, textile objects, video art, performance and photography. Performative textiles in the group’s activities become a pretext for promoting ecological self-awareness and questioning consumerism, as well as for deepening intercultural connections, presenting the traditional craft as relevant today and giving it a distinct shape using contemporary art practices. Baltos kandys base their group’s activities and creative strategy on the example of the original community that came from distant nomadic lands, where the archaic worldview and sustainable behavior are still alive. Therefore, from the very beginning of their creative path, the “moths” have been admiring the nature and properties of wool as a material and using it to create various sculptural and planar artefacts. At the same time, the ritualistic behavior that translates into the modern language of performative art captured in videos modernizes the traditions.
Rühmitus Baltos kandys (valged koid leedu keeles) on oma koostööpõhiste kunstistrateegiate kaudu juba rohkem kui 26 aastat kujundanud kaasaegse tekstiili diskursust, kombineerides installatsioone, tekstiiliesemeid, videokunsti, tegevuskunsti ja fotograafiat.
Rühmituse tegevuses saavad performatiivsed tekstiilid eelduseks ökoloogilise eneseteadvuse tõstmiseks ja tarbimise küsimuse alla seadmiseks, samuti kultuuridevaheliste sidemete süvendamiseks, esitades traditsioonilist käsitööd tänapäeval asjakohasena ja andes sellele kaasaegsete kunstipraktikate kaudu erilise kuju.
Baltos kandys rühmituse tegevus ja loominguline strateegia põhinevad kaugete rändrahvaste kogukonna eeskujul, kus arhailine maailmavaade ja jätkusuutlik käitumine on endiselt elus. Seetõttu on “koid” oma loomingulise tee algusest peale imetlenud villa loomust ja omadusi kasutades seda erinevate skulpturaalsete ja tasapinnaliste artefaktide loomiseks. Samal ajal moderniseerib tegevuskunsti kaasaegsesse keelde tõlgitud ja videotesse jäädvustatud rituaalne käitumine traditsioone.
Once walking here, you found your eyes would ache:
The forest would your soul so merry make,
Your heart so glad you wondered in surprise: Where am I – in a wood or Paradise?
“The Forest of Anyksciai” by Antanas Baranauskas
(Translation by Peter Tempest)
Lithuania is known as a land of forests; numerous mythical forest creatures are mentioned in Lithuanian folklore. People used to offer them the first mushroom or berry they picked. Customs based on the archaic life of gathering speak of people’s respect for Nature and harmony with the surrounding world. Forest plays a very important part in the mythology of different nations as a sacred and mysterious place that provides shelter and protection. The felted forest floor mirrors the rich flora of woods; creating uncanny patterns of forest paths, where symbols and signs of different times and civilizations meet. The possibility of wandering through the symbolic course of forest invites spectators to experience and meditate on the visual projections. The installation contraposes to destructive industry and aspires to harmonize the relationship between contemporary human and nature. Every time, the installation is adjusted to the exhibition space – the forest floor is put together from multiple felted elements creating a new whole.
Leedu on tuntud kui metsade maa, mille rahvapärimustes mainitakse mitmeid müütilisi metsavaime. Inimesed pakkusid neile sageli oma esimese korjatud seene või marja. Need arhailisest korilusest lähtuvad tavad väljendavad inimeste austust looduse vastu ja harmooniat ümbritseva maailmaga. Metsal on erinevate rahvaste mütoloogias väga oluline roll kui pühal ja salapärasel paigal, mis pakub kaitset ja varjupaika.
Installatsiooni vilditud metsapõrand peegeldab metsade rikkalikku floorat, luues kummastavaid mustreid metsaradadest, kus kohtuvad erinevate aegade ja tsivilisatsioonide sümbolid ja märgid. See sümboolne rännak läbi metsa kutsub vaatajaid kogema ja mõtisklema nende visuaalsete projektsioonide üle. Installatsioon vastandub hävitavale tööstusele ja püüab ühtlustada kaasaegse inimese ja looduse suhet. Igal näitusel kohandatakse installatsiooni vastavalt ruumile – metsapõrand pannakse kokku mitmetest vilditud elementidest, luues uue kompositsiooni.
Photos / Fotod Lisette Laanoja
Egle Ganda Bogdanienė 1962
www.eglegandatextile.com
Eglė Ganda Bogdanienė is a visual artist, professor of Vilnius Academy of Arts, chairwoman of Lithuanian Artists‘ Association, Honorary Doctor of Fine Arts in Textiles and Fashion at Borås University (Sweden), member of the executive committee of the International Association of Art Europe. She actively participates in contemporary art exhibitions and projects in Lithuania and worldwide, writing publications, academic papers, working as curator and expert of art study programs. Both in her art and academic work, she goes beyond the bounds of traditional textiles. Conceptual ideas are a driving force of endless experiments. Her artworks have been widely recognized and awarded in numerous exhibitions and competitions. She has had 30 solo and more than 200 group exhibitions throughout Lithuania, USA, United Kingdom, France, Germany, Poland, Dominican Republic, Sweden, Latvia, Estonia, Taiwan, etc.
Eglė Ganda Bogdanienė on visuaalkunstnik, Vilniuse
Kunstiakadeemia professor, Leedu
Kunstnike Liidu esinaine ning Boråsi Ülikooli (Rootsi) tekstiili- ja moekunsti audoktor. Ta on ka Rahvusvahelise
Kunstiassotsiatsiooni Euroopa täitevkomitee liige. Bogdanienė osaleb aktiivselt kaasaegse kunsti näitustel ja projektides nii Leedus kui ka mujal maailmas, kirjutades publikatsioone ja teadusartikleid ning töötades kuraatori ja kunstihariduse õppekavade eksperdina. Nii oma kunstis kui ka akadeemilises töös ületab ta traditsioonilise tekstiilikunsti piire. Kontseptuaalsed ideed on lõputute katsetuste ajendiks. Tema teoseid on laialdaselt tunnustatud ja auhinnatud paljudel näitustel ja konkurssidel. Bogdanienė on korraldanud 30 isikunäitust ja osalenud enam kui 200 grupinäitusel Leedus, USA-s, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Dominikaani Vabariigis, Rootsis, Lätis, Eestis, Taiwanis ja mujal.
performance, felting, video / wool performans, viltimine, video / vill
How I wanted to be a man
Kuidas ma tahtsin olla mees
Contemporary textiles speak of transformations, markings of the body, time and space, changing identities. It is conceptual, contextual, critical and performative. Daily rituals of uncovering and covering the body take place in an everyday environment. What is the role of textiles in deconstructing the identity of modern man?
I tried to answer this question together with students, organizing the performance “Trans-Parade: gender (change) fashion” in the gallery “Akademija” in Vilnius. Accompanied by the incendiary rhythm of the music, we changed into “men’s” and “women’s” costumes that we made ourselves. White woolen costumes depicted naked bodies without fearing any gender markers: female breasts, male genitalia, pregnant bellies, etc.
The men and women who took part in the performance freely changed their “bodies”, boldly pulling on the body of the other gender and changing it back to their own. It is clearly demonstrated that social gender is constructed considering the norms of masculinity and femininity established in society, but in the end its (non) dependence on gender is determined by the wearer of the body.
Kaasaegne tekstiilikunst käsitleb muutusi, keha, aja ja ruumi märgistusi ning muutuvat identiteeti. See on kontseptuaalne, kontekstuaalne, kriitiline ja performatiivne. Keha katmise ja lahtiriietamise igapäevased rituaalid toimuvad tavalises keskkonnas. Tõstatub küsimus: milline on tekstiili roll kaasaegse inimese identiteedi dekonstrueerimisel?
Püüdsin sellele küsimusele vastata koos oma tudengitega, korraldades Vilniuse galeriis “Akademija” performance’i “Trans-paraad: sugu (muutus) mood”. Sütitava muusika saatel vahetasime ise tehtud “meeste” ja “naiste” kostüüme. Valged villased kostüümid kujutasid alasti kehasid, kartmata näidata sootunnuseid nagu naise rinnad, mehe suguelundid, rasedad kõhud jne. Performance’is osalenud mehed ja naised vahetasid “kehasid” vabalt, tõmmates julgelt selga teise soo keha ja vahetades selle hiljem tagasi enda oma vastu. See näitas selgelt, et sotsiaalne sugu on konstrueeritud, arvestades ühiskonnas kehtestatud mehelikkuse ja naiselikkuse norme, kuid lõppkokkuvõttes määrab selle (mitte)sõltuvuse soost keha kandja.
Photos / Fotod Lisette Laanoja
Liisa Hanvere 1992
@halla_textiles
Liisa Hanvere is a textile artist, designer and tailor who lives and works in Tartu. She graduated from Pallas University of Applied Sciences, Department of Textiles in 2024 (BA). In 2023, she successfully participated in the product competition organized by the Estonian Folk Art and Craft Union and Pallas UAS and was nominated for the Young Estonian Textile Artist of the Year award. Last year, she also participated in the “Mapping” exhibition in Ireland. Hanvere is an artist with a sensitive mind who knows how to convey ideas clearly and with simple means. She is interested in the changing world, the environment, the human body and memories.
Liisa Hanvere on tekstiilikunstnik, -disainer ja rätsep, kes elab ja töötab Tartus. Ta on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna BA (2024). 2023. aastal esines ta edukalt Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning Pallase korraldatud tootekonkursil ja oli preemia Aasta Noor Tekstiilikunstnik 2023 nominent. Möödunud aastal osales ta ka Iirimaal toimunud näitusel “Mapping”. Hanvere on tundliku meelega kunstnik, kes oskab ideid lihtsate vahenditega ja selgelt edasi anda. Teda huvitavad muutuv maailm, keskkond, inimkeha ja mälestused.
During recent years the whole of Estonia’s surface elevation has been mapped via aerial laser scanning (LiDAR). The coat here has been modified according to a map section of a forest massif (6 km2) where the yearly changes in the elevation i.e., the decline of forest area is visible. Different colored threads represent the specific years of LiDAR mapping. There is a saying that the forest is the poor man’s coat. But what happens when the fur of the “coat” is razed or there are holes cut into it?
Kogu Eesti territooriumi kohta on olemas aerolaserskaneerimise (LiDAR) abil salvestatud kõrgusandmed. Sellele kasukale on õmblusmasina abil tikitud metsamassiivi kaart (6 km2), millel on iga-aastased kõrguse muutused ehk metsa pindala vähenemine nähtav. Erinevat värvi tikkimisniidid tähistavad erineval ajavahemikul raiutud metsa. On ütlus, et mets on vaese mehe kasukas. Mis saab aga siis kui see kehakate on väga hõredaks kulutatud?
Photo / Foto Marilyn Piirsalu
Lina Jonikė 1969
Most of my works play the first chord of textiles, which are combined with photography. TEXTILE emerges as the history of cloth, as a means of covering, ritual tool or plastic material. I create large format works in collaboration with professional photographers. I deeply cherish the history of my country and the traditions of its people. I cherish this heritage not only in my daily life, but it also provides an inexhaustible source of inspiration for my work. When I come up with an idea, I can carry it in my head for a couple of years before it is transferred to a material format. The technological aspect of my work is also important. Photography combined with embroidery – this defines my image as a creator. When embroidering, I paint and draw with threads. I think the blood of a textile artist runs in my veins. Creativity guides my life - when I create, I feel alive.
Enamus minu teostest keskenduvad tekstiili ja fotograafia kombineerimisele. TEKSTIIL on kui kanga ajalugu, katmise ja varjamise vahend, rituaalne tööriist või plastiline materjal. Suuremõõtmeliste teoste valmistamisel teen koostööd professionaalsete fotograafidega. Ma armastan oma kodumaa ajalugu ja kohalikke traditsioone. Lisaks pärandi säilitamisele oma igapäevaelus, pakub see mulle ka ammendamatut inspiratsiooniallikat loominguks. Kui mul tekib idee, võin seda oma peas kanda paar aastat, enne kui see materialiseerub. Minu töö tehnoloogiline aspekt on samuti oluline – loojana iseloomustab mind tikandi kombineerimine fotograafiaga. Tikkides maalin ja joonistan niitidega. Usun, et minu soontes voolab tekstiilikunstniku veri. Loovus juhib minu elu – kui loon, tunnen end elusana.
www.linajonike.lt
@linajonike
LINA JONIKĖ
My Beloved Ones
Minu armsad
2016 – 2023
digital print, beads stitching, embroidery / 14 pieces digiprint, pärltikand, tikand / 14 osa
Photo / Foto Marilyn Piirsalu
My Beloved Ones Minu armsad
In a hurrying world, we are just its little particle of dust. However, this does not prevent us from creating an exclusive, individualized miniature world: from spotlighted moments, moments of unexpected thoughts, memories or, finally, from the trivia gathered in the journey of life. And suddenly one can realize that all of it is a treasure, especially in an emotional sense. That it is something, what one must tell others, as if it were to acquire a new value, and create a new world, albeit a small one. With such thoughts, I started a series of miniatures “My Beloved Ones”. As a base I used pictures printed on textile and stitched them with beads.
Kiire elutempoga maailmas oleme vaid väikesed tolmuosakesed. Kuid see ei takista meid loomast oma ainulaadset, individuaalset miniatuurset maailma, mis koosneb esile kerkinud hetkedest, ootamatutest mõtetest, mälestustest ja väikestest detailidest elu jooksul kogutud detailidest. Äkitselt võime mõista, et kõik see on väärtuslik, eriti emotsionaalsel tasandil. Need muutuvad millekski, mida lihtsalt peame teistega jagama, omandades uue väärtuse ja luues uue, kuigi väikese maailma. Nende mõtetega alustasin miniatuuride sarja pealkirjaga “Minu armsad”. Teoste loomisel kasutasin kangale trükitud fotosid, millele tikkisin peale pärleid.
Photos / Fotod Lisette Laanoja
Protection
Kaitse 2023
installation / reed size around 170 cm, 7 units installatsioon / roog u 170 cm, 7 tk
The inspiration came from the worn shepherd’s boots typically made of plaited straw. These protective objects that have been given the structure of outdoor pavilions, are like some mysterious abodes of spirits. Protecting one from city noise, heat, pollution and wind.
Installatsioon on inspireeritud kulunud karjusesaabastest, mis tavaliselt punuti õlgedest. Varjualused on justkui vaimude müstilised elupaigad, mis kaitsevad linnakära, kuumuse, reostuse ja tuule eest.
Photo / Foto Lisette Laanoja
Photo / Foto Lisette Laanoja
Mari-Triin Kirs 1990
Mari-Triin Kirs is a textile artist and designer who lives and works in Tartu. She graduated Pallas University of Applied Sciences in 2019 (BA, textile) and Estonian Academy of Arts in 2023 (MA, textile design) and has been working as a lecturer at Pallas University of Applied Sciences since 2020. Her works include creative hand-woven fabrics, in which she uses local bast materials that are often hand-made by herself. In the last two years, she has participated in the international program Weave Up! (linen team), which combines local textile production, culture and designers in France and Lithuania.
Mari-Triin Kirs on tekstiilikunstnik ja -disainer, kes elab ja töötab Tartus. Ta on lõpetanud Kõrgema
Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna
BA (2019) ja Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini MA (2023) ning töötab 2020. aastast Kõrgemas Kunstikoolis Pallas õppejõuna. Tema peamiseks tegevusvaldkonnaks on loominguline kangakudumine, milles kasutab kohalikke taimseid ja tihtipeale enda käsitsi loodud materjale. Viimasel kahel aastal on Mari-Triin Kirs osalenud rahvusvahelises kohalikku tekstiilitootmist, kultuuri ja disainereid ühendavas programmis Weave Up! (lina alaprojekt) Prantsusmaal ja Leedus.
MY LINUM
MINU LINUM
2023 EAA / EKA
Supervisors / Juhendajad Kärt Ojavee, Katrin Kabun
2019 Pallas UAS / Kõrgem Kunstikool Pallas
Supervisor / Juhendaja Kristina Paju
weaving / linen grown, processed, spun and woven by author
kangakudumine / autori poolt kasvatatud, töödeldud, kedratud ja kangaks kootud lina
MY LINUM MINU LINUM
Flax seeds are sowed, plants harvested-retted-scutched, fibers hackled-spun, yarn washed-woven. The created fabric is sparse, plain and small. I had no knowledge of how to prepare the soil, and this is why the plants didn’t grow well. I didn’t know how to spin, prepare the yarn and weave it properly. I am also sparse, plain and small. Nevertheless, I feel every part of this fabric in my fingers. It is fulfilling.
Linaseeme mulda, taimed kitkutudraatsitud-leotatud-murtud, kiud ropsitud-kammitud-kedratud, lõng pestud ja kootud. Kangas sai hõre, lihtne ja väike. Ma ei osanud põldu ette valmistada, seal taimed ei kasvanud. Ma ei osanud õigesti kedrata, lõnga ette valmistada ega kududa. Olen samuti hõre, lihtne ja väike. Kuid ma tunnen igat jupikest sellest kangast oma sõrmedes. See tunne täidab.
Photo / Foto Lisette Laanoja
Severija Inčirauskaitė Kriaunevičienė 1977
Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė is a Lithuanian textile artist wellknown in the international artistic arena, professor at the Department of Textile Art and Design at the Vilnius Academy of Arts. She has won many awards, and her works have been acquired by significant art and design museums: Design Museum Rohsska (Gothenburg, Sweden), Mo Museum (Vilnius, Lithuania), Leicester Art Museum (United Kingdom), Museum of Civilization (Quebec, Canada), Contemporary Art Center/Musdienu Makslas Centras (Riga Latvia) and private art collectors. The author’s works were displayed in exhibitions along with such famous artists as Andy Warhol, Jeff Koons, Erwin Wurm, Marina Abramovich, Damien Hirst, Jenny Holzer, Daniel Firman, Banksy etc.
Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė on rahvusvahelisel kunstiareenil tuntud Leedu tekstiilikunstnik, Vilniuse Kunstiakadeemia tekstiilikunsti ja -disaini osakonna professor. Ta on võitnud rohkelt auhindu ning tema teoseid on omandanud nii olulised kunsti- ja disainimuuseumid nagu Disainimuuseum Rohsska (Göteborg, Rootsi), Mo Muuseum (Vilnius, Leedu), Leicesteri kunstimuuseum (Ühendkuningriik), Tsivilisatsiooni Muuseum (Quebec, Kanada), Riia Kaasaegse Kunsti Keskus (Läti) kui ka erakollektsionäärid. Autori töid eksponeeriti koos selliste kuulsate kunstnike töödega nagu Andy Warhol, Jeff Koons, Erwin Wurm, Marina Abramovitš, Damien Hirst, Jenny Holzer, Daniel Firman, Banksy jt.
A Path Strewn with Roses
Roosidega kaetud tee 2008–2009
drilling, cross-stitching / original “Volkswagen Golf 2” and “Honda Civic” car details, cotton / 3 pieces puurimine, ristpiste / autode “Volkswagen Golf 2” ja “Honda Civic” detailid, puuvill / 3 osa
A Path Strewn with Roses Roosidega kaetud tee
The series of works was created more than 15 years ago as a reaction to the problem of speeding and road accidents. In 2008-2009, Lithuania was among the European leaders in terms of the number of people killed in road accidents. Embroidered floral patterns are references to flowers left at the places of deadly accidents. In 2016, the installation was shown in the project “Dismaland” (Great Britain) curated by the famous street artist Banksy.
Teoste sari on loodud enam kui 15 aastat tagasi reaktsioonina kiiruseületamistele ja liiklusõnnetustele. Leedu oli aastatel 2008-2009 liiklusõnnetustes hukkunute arvu poolest Euroopa liidrite hulgas. Tikitud lillemustrid viitavad surmaga lõppenud õnnetuste kohtadele jäetud lilledele. 2016. aastal näidati installatsiooni tuntud tänavakunstniku Banksy kureeritud projektis “Dismaland” Suurbritannias.
Photo / Foto Lisette Laanoja
A Path Strewn with Roses Roosidega kaetud tee
Photo / Foto Lisette Laanoja
Krista Leesi 1966
www.kristaleesi.ee
I operate in the border zone between art and design, using textiles as well as other materials and techniques. In my artistic practice, I connect historical pattern styles and common textile patterns with contemporary motifs and current themes. I am inspired by the ambiguity of language. Unexpected connections and interpretative possibilities, new systems of meaning, arise from translating or interpreting the untranslatable, whether it’s textile vocabulary or everyday language. Intrigue or an element of surprise is what I aim to offer through my work.
Tegutsen kunsti ja disaini vahelises piiritsoonis, kasutades tekstiilseid, aga ka muid materjale ja tehnikaid. Oma kunstipraktikas seon ajaloolised mustristiilid ja üldlevinud tekstiilimustrid tänapäevaste motiivide ja aktuaalsete teemadega. Mind inspireerib keele mitmetähenduslikkus. Nii tekstiilse sõnavara kui ka igapäevakeele tõlkimisest või tõlkimatu tõlgendamisest tekkivad ootamatud seosed ja interpretatsiooni võimalused, uued tähenduste süsteemid. Intriig või üllatusmoment on see, mida soovin oma loominguga pakkuda.
Wall Hanging
Küütri
sein + rippuma = seinatekstiil
2021
digital jaquard weaving / cotton
žakaarkudumine / puuvillane
146 x 205 cm
Photo / Foto Hedi Jaansoo
Wall Hanging
Küütri
My work Wall Hanging uses a photo of an old wall at Küütri Street in Tartu; the image is woven with jacquard looms as a wall hanging. Hence the wall is literally hanging.
Žakaarkoes teose loomiseks on kasutatud fotot Tartu Küütri tänava seinast. Seega sõna sõnalt võttes sein ripub.
Photo / Foto Lisette Laanoja
Shit Happens
2021
Hand-knotted / wool, viscose sõlmvaip / villane, viskoos 183 x 245 cm ... is something that can be said in general about everything that has been happening around us in recent years. My work, bearing the same title, was born as a collaboration between the city birds of Tallinn and the Nepalese hand-knotted carpet weavers. Although such a white blotchy pattern on the pavement might raise some concerns, this collective co-creation implies that there is still some hope.
… võib öelda paljude meie ümber toimuvate asjade kohta viimastel aastatel. Minu sellenimeline teos on sündinud koostöös Tallinna linnalindude ja Nepaali sõlmvaiba kudujatega. Valgelaiguline muster kõnniteel võib teha küll ettevaatlikuks, aga teos üritab omal moel öelda, et ehk on siiski veel lootust.
Photo / Foto Lisette Laanoja
Photo
www.realybrasciai.com
Gerda Liudvinavičiūtė 1993
Gerda Liudvinavičiūtė is a Lithuanian artist currently focused on the reimagination of human beings and other life forms. With degrees in product design, psychology, and health studies, she has merged all her knowledge into artistic research as PhD candidate in Design at Vilnius Academy of Arts. Gerda explores the vagus nerve, which she calls “a beast-like creature that controls us from within.” Through rituals that surround our bodies, the artist invites us to rethink the forms of human existence and life. She asks the question: how can we be sure that our thoughts are ours if most of our bodies are made up of non-human colonists and we are dependent on them?
Gerda Liudvinavičiūtė on Leedu kunstnik, kes keskendub oma praeguses loomingus inimeste ja teiste eluvormide ümbermõtestamisele. Ta on omandanud hariduse tootedisainis, psühholoogias ja terviseuuringutes. Hetkel on ta kogu oma teadmistepagasi pühendanud kunstilisse uurimistöösse, olles disaini doktorant Vilniuse Kunstiakadeemias. Gerda uurib uitnärvi, mida ta nimetab “metsalise moodi olendiks, mis juhib meid seestpoolt.” Keha ümbritsevate rituaalide kaudu kutsub kunstnik meid ümber mõtlema inimolemuse ja elu vorme. Ta esitab küsimuse: kuidas saame olla kindlad, et meie mõtted on meie omad, kui suure osa meie kehast moodustavad mitte-inimlikud kolonistid ja me sõltume neist?
VAGUS_XPLORE
Wandering Being
Rändav olevus 2024
copper, paper, wax, organic glass, oil vask, paber, vaha, pleksiklaas, õli 125 x 40 cm
The Wandering Being series delves into our existence and the act of wandering in space, proposing that nerves can create new forms of life.
VAGUS_XPLORE invites us to reimagine humanity through our stranger bodies. What would humanity and design look like if we were designing for the stranger beings within and around us?
Sari Rändav olevus uurib meie eksistentsi ja ruumis rändamise tegevust, väites, et närvid võivad luua uusi eluvorme.
VAGUS_XPLORE kutsub meid üles ümber mõtestama inimkonda meie võõraste kehade kaudu. Milline näeks välja inimkond ja disain, kui disainiksime võõraste olendite jaoks meie sees ja ümber?
Photos / Fotod Lisette Laanoja
Aet Ollisaar 1966
Aet Ollisaar is a textile artist and lecturer who lives and works in Tartu. She obtained her degree from the Estonian Academy of Arts in 1991 and has been working as a Professor and Head of the Department of Textile at the Pallas University of Applied Sciences since 2000. In her work, the author interprets the possibilities of weaving techniques and explores various found objects and their stories. In 2024 she received the prestigious Estonian art prize Kristjan Raud Art Award and has twice been named Textile Artist of the Year (2023, 2007). Aet Ollisaar has organized numerous solo exhibitions and participates in many exhibitions both in Estonia and abroad. Her works can be found in private and museum collections. Aet Ollisaar is a member of the Estonian Artists’ Association and the Nordic Textile Art organization, and she has long been involved in organizing the activities of the Estonian Textile Artists’ Association as a board member and chairperson.
Aet Ollisaar on tekstiilikunstnik ja õppejõud, kes elab ja töötab Tartus. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilikunsti eriala 1991. aastal ning on alates 2000. aastast professor ja tekstiiliosakonna juhataja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Oma loomingus interpreteerib autor kudumistehnikate võimalusi ning uurib erinevaid leidobjekte ja nende lugusid. 2024. aastal pälvis autor Kristjan Raua kunstipreemia ning on kahel korral valitud Aasta Tekstiilikunstnikuks (2023, 2007).
Aet Ollisaar on korraldanud arvukaid isikunäitusi ning osaleb oma töödega paljudel näitustel Eestis ja välismaal. Tema töid leidub nii erakollektsioonides kui muuseumide kogudes. Aet Ollisaar kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja organisatsiooni Nordic Textile Art ning on pikalt korraldanud Eesti Tekstiilikunstnike Liidu tegevust juhatuse liikme ja juhatajana.
Photos / Fotod Lisette Laanoja
Someday, Everything Will Be Possible Again Ükskord on
kõik jälle võimalik 2024
tapestry, author’s technique / wool, linen, silk
gobelään, autoritehnika / vill, lina, siid
125 x 230 cm
Memories live in this greenhouse. If you close your eyes, you can still reach out and pick the ripened fruits. Feel the melt-in-your-mouth flavor that has filled all those summer days, through many years. Time floats in the empty greenhouse, the soil is waiting. It needs just a silent signal, and everything will return to the way it was.
Selles kasvuhoones elavad
mälestused. Kui silmad kinni panna, võib ikka veel sirutada käe ja noppida valminud vilju. Tunda suus sulavat maitset, mis on tulvil kõiki neid suvepäevi, läbi paljude aastate. Aeg hõljub tühjas kasvuhoones, muld on ootel. Piisab vaiksest märguandest ja kõik saab endiseks.
Photos / Fotod Lisette Laanoja
Photos / Fotod Lisette Laanoja
Garden Bed
Peenramaa 2024
author’s technique / cord, ribbon, tools
autoritehnika / nöör, pael, tööriistad
95 x 280 cm
The garden bed is ready and waiting. Seeds have been sown, and invisible sprouts are spreading their roots. It’s time to dig, water, and weed. The sun and summer rain will take care of everything, if you have the patience to wait. Autumn is not far away anymore.
Peenar on valmis ja ootab. Seemned on külvatud, nähtamatud idud ajavad oma juuri laiali. On aeg kaevata, kasta ja rohida. Päike ja suvevihm kannavad kõige eest hoolt kui on kannatust oodata. Sügis pole enam kaugel.
Photos / Fotod Lisette Laanoja
Photos / Fotod Lisette Laanoja
Laima Oržekauskienė 1959
Laima Oržekauskienė Ore is one of the most compelling Lithuanian textile artists. She has established her creative principle of combining the classical and avant-garde, which is now being used by many textile artists. She is a professor of Vilnius Art Academy, member of the Lithuanian Artists’ Association, Head of the Board of Kaunas Art Biennial. She has exhibited all over the world and has been nominated several awards: Lithuanian National Prize for Culture and Arts, Best Artist nomination at Art Vilnius 2015 Lithuania, Silver Medal, 15th Lodz international triennial of Tapestry. Poland etc. The works have been purchased by museums and collectors in Lithuania and abroad: National Museum of Lithuania, National M. K. Ciurlionis Museum of Arts (Kaunas), The Szombathely Art Gallery (Hungary).
Laima Oržekauskienė Ore on üks tähelepanuväärsemaid Leedu tekstiilikunstnikke. Oma loomingus ühendab ta klassikalise avangardiga, seda loomeprintsiipi kasutavad nüüdseks paljud tekstiilikunstnikud. Ta on Vilniuse Kunstiakadeemia professor, Leedu Kunstnike Liidu liige ja Kaunase Kunstibiennaali juhatuse esimees. Ta on esinenud näitustega üle kogu maailma ning pälvinud mitmeid auhindu: Leedu rahvuslik kultuuri- ja kunstipreemia, parima kunstniku nominatsioon Art Vilnius 2015 üritusel Leedus, hõbemedal 15. Lodži rahvusvahelisel gobeläänitriennaalil Poolas jne. Tema teoseid on muuseumite ja erakollektsionäääride kogudes nii Leedus kui ka välismaal: Leedu Rahvusmuuseum, M. K. Čiurlionise nimeline Rahvuslik Kunstimuuseum (Kaunas), Szombathely Kunstigalerii (Ungari).
weaving, digital print / telgedel kudumine, digiprint 90 x 90 cm
Water as a sign of the circulation of life becomes a reference to ritual offerings and a primordial reality, which requires these (self) sacrificial rites. On the surface of the tapestries, one can see the photographically detailed imprints of the fabric’s folds—the creases, ripples, curves, seams, and joints. Once again, the all-encompassing abstraction and the infinite depth of the surface emerge. The planes merge and overlap, causing meanings to shift, urging the gaze to rise and fall, to dwell both in the depths and on the surface.
Text: Dr. Odeta Žukauskienė
Vesi kui eluringluse sümbol muutub viiteks rituaalsetele ohvritele ja ürgsele reaalsusele, mis nõuab (enese-) ohverdusriitusi. Gobeläänide pinnal on näha kangavoltide fotograafiliselt täpseid jälgi - kortse, laineid, kumerusi, õmbluseid ja liitekohti. Siin ilmneb taas pinna kõikehõlmav abstraktsus ja lõputu sügavus. Erinevad kihid sulanduvad ja kattuvad, põhjustades tähenduste nihkumist, julgustades vaatajaid pilku tõstma ja langetama, vaatama nii pinna peale kui sügavustesse.
Tekst: Dr Odeta Žukauskienė
Photos / Fotod Lisette Laanoja
Water
Vesi
Photos / Fotod Lisette Laanoja
Photos / Fotod Lisette Laanoja
Kadi Pajupuu 1963
Railreed.ee
kadipuu.ee
Kadi Pajupuu is an inventor, textile artist, and a professor at Pallas University of Applied Sciences. The author is involved in organizing art projects, developing and promoting textile tools together with Marilyn Piirsalu at Kadipuu Ltd. She also designs books for the publisher SE&JS.
Inspiration from old written language from 17th-18th century Bible translations plays an important role in the author’s work.
Kadi Pajupuu on leiutaja, tekstiilikunstnik ja Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõud. Autor tegeleb kunstiprojektide korraldamise, tekstiilitöövahendite arendamise ja ehitamisega koos Marilyn Piirsaluga firmas Kadipuu oü. Kujundab raamatuid kirjastusele SE&JS.
Autori loomingus on tähtsal kohal inspiratsioon vanast kirjakeelest 17.18. sajandi piiblitõlgete kaudu.
… she gave me of the tree ... Gn 3:12 … sesamma andis mulle sest puust … 1Ms 3:12
2024
author’s technique / paper yarn, veneer
autoritehnika / pabernöör, puiduspoon
250x150 cm
…
she gave me of the tree ... … sesamma andis mulle sest puust …
The work made of wood and paper consists of smaller parts that resemble decaying roofs, the exposed skeletons of rafters and battens, as nature reclaims what was built by human hands, taking it back and melting it back into itself. The reference in the title to Adam’s response to God: “But you gave me a wife who gave me this from the tree” is like our response when we try to justify our greed and wastefulness. The gaze from wood and paper looks through and beyond us.
Puust ja paberist töö koosneb väiksematest osadest, mis meenutavad lagunevaid katuseid, sarikate ja roovide paljastuvaid skelette, kui loodus võtab üle inimkäega ehitatu, võtab tagasi, sulatab taas endasse. Pealkirjas viidatud Aadama vastus Jumalale: “Aga ise sa andsid mulle naise, kes andis mulle sest puust” on kui meie repliik, kui me oma ahnust ja raiskamist püüame õigustada. Paberist ja puust pilk vaatab meist läbi ja üle.
Photo / Foto Marilyn Piirsalu
Marilyn Piirsalu 1981
kadipuu.ee
@marilyn_weaving
Marilyn Piirsalu is a graphic and textile artist. In her recent work, she is known for her tapestries with human figures, mostly depicted in a simple and sketchy style in everyday recognizable situations. The artist uses vertical composition surfaces, playing with the dynamic tension between the background and the silhouettes of the characters. When weaving the tapestries on the loom, she uses a RailReed - an adjustable reed, which enables to change warp density while weaving, creating “warpographic” elements in her works. Some embroidery is used to highlight the movement and airiness of outlines. The artist seeks a balance between the composition that is becoming visible row by row through the process of weaving, the jagged edges of robust color patches, and the wavelike warpographic design seemingly growing from the inside of the tapestry.
Marilyn is a member of the Estonian Artists’ Association, the Estonian Textile Artists’ Association, and the Association of Estonian Printmakers.
Marilyn Piirsalu on graafik ja tekstiilikunstnik. Autori viimaste aastate loomingus eristuvad gobeläänpõimes vaibad, kus sõnumit kannavad inimfiguurid, enamasti üksikud, napi visandlikkusega kujutatud tegelased argistes äratuntavates olukordades.
Autor kasutab vertikaalseid kompositsioonipindu, ja mängib tausta ja tegelaskuju silueti dünaamilise pingega. Kangastelgedel kootud põimevaipade kudumisel kasutab kunstnik RailReedireguleeritavate piivahedega suga, millega loob teostesse lõimegraafilisi elemente. Töödes on kasutatud mõne piirjoone liikuvuse ja õhulisuse esiletõstmiseks tikandit. Kunstnik otsib tasakaalu kudumise ridahaaval nähtavaks kasvava kompositsiooni, robustsete värvilaikude sakiliste servade ja otsekui vaiba sisemusest kasvava lainelise lõimegraafika vahel.
Marilyn on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Tekstiilikunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige.
Balance I and Balance II are woven narratives that depict a tale of children and their relationship with nature, finding balance within themselves and their surroundings. When rocks, trees, and clouds participate in the game as imaginary companions. When everyday life is filled with excitement and adventures. It is scary to think that in the next moment, the balance may be lost, the environment as we know it may thin out and be destroyed. Thus, our sense of belonging and trust in life are also at risk.
Tasakaal I ja Tasakaal II on kootud kaadrid, mis jutustavad lugu lastest ja nende kontaktist loodusega, tasakaalust iseenda ja ümbritsevaga. Kui kivid ja puud ja pilved osalevad mängus kujuteldavate kaaslastena. Kui igapäevane on põnevusest ja seiklustest üleni täidetud. Kui hirmutav on mõelda, et järgmisel hetkel võib tasakaal kaduda, keskkond, sellisena nagu teda tunneme, hõreneda ja hävida. Nii on ohus ka meie kokkukuulumistunne ja usaldus elu vastu.
Balance I, II
Tasakaal I, II
Photos / Fotod Lisette Laanoja
www.maryliisteinfeldt.ee
Maryliis Teinfeldt-Grins 1993
Maryliis Teinfeldt-Grins practice as an artist and writer looks into changes in landscapes, language and memory. In her work, she combines embroidery, photography, tapestry, drawing, and poetry in dialect.
Teinfeldt-Grins has graduated from the Pallas University of Applied Sciences with a degree in Textile (BA, 2015) and from the master’s program of Contemporary Art at the Estonian Academy of Arts (MA, 2022). She also studied in the Department of Textile Art of the Art Academy of Latvia and practiced with different artists in the United Kingdom.
She has been awarded with several Estonian art prizes, such as the Eduard Wiiralt scholarship (2019) and the Adamson-Eric scholarship (2021). She has also been awarded several literature prizes. In 2021 and 2022 the Estonian Textile Artists’ Association nominated her as the Textile Artist of the Year. Her works are displayed in the collection of the Estonian Museum of Applied Art and Design, and she has won prizes at public art competitions. The artist is a member of the Estonian Textile Artists’ Association and the Estonian Artists’ Association. She is a founding member of a residency program for textile and fiber artists NGO Stuudio Labus.
Maryliis Teinfeldt-Grins on tekstiili- ja installatsiooni kunstnik, kes jutustab igatsuslugusid läbi maastiku kujutiste.
Ta kombineerib oma loomingus tikandit, fotot, gobelääni, joonistust ja murdekeelset luulet.
Teinfeldt-Grins on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiili eriala (BA, 2015) ja Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekava (MA, 2022). Õpingute ajal täiendas ta end Läti Kunstiakadeemia tekstiilikunsti kateedris ja on teinud koostööd mitmete kunstnikega Suurbritannias. Teda on hinnatud mitme Eesti kunstipreemiaga: Eduard Wiiralti stipendium (2019), Adamson-Ericu stipendium (2021). 2021. ja 2022. aastal pälvis ta Aasta Tekstiilikunstniku preemia. Maryliisi on tunnustatud ka kirjanduspreemiatega.
Kunstniku tööd on Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumi kogus ning ta on võitnud avaliku kunsti konkurssidel preemiaid. Kunstnik kuulub Eesti Tekstiilikunstnike
Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu. Lisaks veab ta tekstiilikunstnikele mõeldud residentuurprogrammi Stuudio Labus.
“Military Base” is part of the artist’s series of landscape memoirs, inspired by the thought of a French philosopher, where landscape and storytelling meet. The work depicts a bird’s eye view of an old Russian military base. It is a significant place for both the artist and the surrounding people, being an important monument to landscape changes.
„Sõjaväelinnak” on osa kunstniku maastikumälestuste seeriast, mis on innustust saanud Prantsuse filosoofi mõttest, kus kohtuvad maastik ja loojutustus. Teosel kujutatu on linnulennuvaade vanale vene militaarbaasile. See on märgiline koht nii kunstniku kui ka ümberkaudsete seas, olles oluline maastikumuutuste monument.
Photos / Fotod Lisette Laanoja
Monika Žaltauskaitė Grašienė Žaltė
1975
Monika Žaltauskaitė Grašienė Žaltė creates meaningful visual stories, touching on sensitive topics of the present. This artist could be called a philosophizing master of computer jacquard technology, connecting textiles and media, creating installations. In her works, which are characterized by a conceptual approach to textiles, aesthetics and high quality of performance, a synthesis of traditional means of expression and modern performance technologies unfolds. The author’s works are often based on sensitive, careful observation and reflection of a person and their life processes. Her works have been presented in various galleries and museums around the world: Poland, France, Great Britain, Belgium, Japan, etc. The works have been purchased by private collectors in Lithuania and abroad. The artist has received several awards: silver medal for the installation “Good Luck” at Riga International Textile and Fiber Art Triennial (2020); 1st prize for the installation “Network” at Contextile Biennial, Portugal (2020); the laureate of the LDS Gold Badge (2022); the best installation nomination for the work “Moon Sea” at Art Vilnius (2023).
Monika Žaltauskaitė Grašienė
Žaltė jutustab tähendusrikkaid visuaalseid lugusid, mis puudutavad praeguse aja tundlikke teemasid. Seda kunstnikku võiks nimetada filosofeerivaks digitaalse žakaartehnoloogia meistriks, kes ühendab tekstiili ja meedia, luues installatsioone. Tema töödes, mida iseloomustavad kontseptuaalne lähenemine tekstiilile, esteetika ja kõrgetasemeline teostus, rullub lahti traditsiooniliste väljendusvahendite ja kaasaegsete tehnoloogiate süntees. Autori teosed põhinevad sageli inimese ja tema eluprotsesside tundlikul ja hoolikal jälgimisel ja mõtestamisel. Tema töid on esitletud paljudes galeriides ja muuseumides üle maailma: Poolas, Prantsusmaal, Suurbritannias, Belgias, Jaapanis jne. Kunstniku töid on erakogudes nii kodu- kui välismaal. Kunstnik on pälvinud mitmeid auhindu: hõbemedal installatsiooni “Hea õnn” eest Riia rahvusvahelisel tekstiilija kiukunsti triennaalil (2020); 1. auhind installatsiooni “Võrgustik” eest Contextile biennaalil Portugalis (2020); LDS Kuldmärgi laureaat (2022); parima installatsiooni nominatsioon töö eest “Kuumeri” Art Vilniusel (2023).”
MONIKA ŽALTAUSKAITĖ GRAŠIENĖ
Network
Võrgustik
2019
digital jaquard weaving / fir tree needles, grandmother’s scarf, cotton digitaalne žakaarkudum / kuuseokkad, vanaema sall, puuvill 150 x 1014 cm
Network Võrgustik
„Network“ is based on the connections of trees and humans, imagination and memory. From the mythological aspect fir trees have different meanings: it is the mother of all trees, that protects family from evil; the tree of eternity in Christmas etc. In Lithuania we have a tradition of spreading out fir branches on the paths after a person’s death. Also, we call the fir tree the protecting tree, which has a connection to a textile object – a woven sash in the women’s traditional costume. One incentive of creating this artwork is my family tradition of planting a fir tree for the young generation. This universal communication between nature and humans creates a strong network which belongs to this and another world and is important for the energy regeneration in the world.
“Võrgustik” põhineb puude ja inimeste, kujutlusvõime ja mälu ühendustel. Mütoloogias on kuusel palju erinevaid tähendusi: see on kõigi puude ema, mis kaitseb perekonda kurjuse eest; igavikupuu jõulude ajal jne. Leedus on kombeks pärast inimese surma katta tee kuuseokstega. Samuti nimetame kuuske kaitsvaks puuks, millel on seos tekstiilobjektiga – kootud vööga naiste rahvariietes. Selle teose loomise üheks ajendiks on minu perekonna traditsioon istutada kuusk noorele põlvkonnale. See universaalne side looduse ja inimeste vahel loob tugeva võrgustiku, mis kuulub nii siia kui ka teise maailma ja on oluline maailma energia taastamas.
Leedu ja Eesti tekstiilikunst
ÜKS MEIST
ÜKS MEIST
Grupp „Baltos kandys“ (Austė Jurgelionytė-Varnė, Karolina Kunčinaitė, Miglė Lebednykaitė, Rasa Leonavičiūtė, Laura Pavilonytė-Ežerskienė, Julija Vosyliūtė), Egle Ganda Bogdanienė, Liisa Hanvere, Lina Jonikė, Mari-Triin Kirs, Severija Inčirauskaitė Kriaunevičienė, Krista Leesi, Gerda Liudvinavičiūtė, Aet Ollisaar, Laima Oržekauskienė, Kadi Pajupuu, Marilyn Piirsalu, Maryliis Teinfeldt-Grins, Monika Žaltauskaitė Grašienė Žaltė
