Kuigi filmis on kesksel kohal vanameister Lembit Ulfsak, ei saa kuidagi alahinnata Elmo Nüganeni panust. Ilma tema näitlejameisterlikkuseta oleks linateos külm ja sünge
7 X ALLFILM
Eesti-Gruusia koostöös valminud „Mandariinid“ pole sõjafilm, kuigi selles peetakse maha mitu verist lahingut. Enamasti küll ainult sõnadega, milles peitubki linateose peamine võlu. KARRI KAAS
Lisainfo
Ka sõnasõjas võib langeda „MANDARIINID“ Osades: Lembit Ulfsak, Elmo Nüganen, Raivo Trass, Giorgi Nakašidze, Mikhail Meskhi Lavastaja ja stsenarist: Zaza Urušadze Operaator: Rein Kotov
Kaitse Kodu! tegevtoimetaja
Produtsendid: Ivo Felt, Zaza Urušadze
I
nimene on võrdlemisi lihtne olla, inimeseks jääda aga juba märksa raskem. Igapäevaelus võib-olla mitte, küll aga piirisituatsioonis, kus üldised eetika- ja moraalinormid langevad ohvriks tühipaljale olelusvõitlusele. Ometi on see võimalik, sest vastasel juhul oleksime juba ammu välja surnud. Eesti-Gruusia koostöös valminud linateos „Mandariinid“ just sellest räägibki. Inimeseks jäämisest keset arutut vägivalda, mida pahatihti nimetatakse suureliselt sõjaks, taipamata sealjuures, et tegelikult on tegemist tühipalja kemplemisega, milles võitjaks osutub hoopis keegi kolmas. Relvatärinast ja kahurikõminast hoolimata pole „Mandariinid“ sõjafilm. See on eelkõige lugu inimestest, kes on sattunud elama valel ajal ja valesse kohta ning peavad selle reaalsusega nüüd kuidagi
Kaitse Kodu! 2/2014
1 tund ja 27 minutit
toime tulema, minetamata sealjuures oma inimlikkust. Kuid kas elamiseks on üldse vale aega ja vale kohta? Tuleb välja, et on ja ühtlasi ei ole ka, meeldib see meile või mitte.
Sõda on ainult taustaks „Mandariinide“ tegevus toimub 1992. aastal Abhaasias. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on pikka aega enam-vähem rahulikult üksteise kõrval elanud rahvad omavahel tülli pööranud. Abhaasid võitlevad, et Gruusiast lahku lüüa, grusiinid seevastu üritavad oma värskelt iseseisvaks saanud kodumaa ajaloolist terviklikkust säilitada. 53
