Kaitse Kodu! nr 2 2016. a by Kaitse Kodu!

TULETA MEELDE: ESMAABI ALGORITM <C> ABCDE KAITSELIIDU AJAKIRI 2/2016

Kuidas linnas 端le elada

VAATA OTSA PARIMATELE: AASTA KAITSELIITLASE JA NAISKODUKAITSJA NOMINENDID

Kontakt: tanel.laan@kaitseliit.ee ane . aan@ aan@kaitse aitse iit.ee

10 VÄLJAÕPE „Orkaan“ 10 ehk lahingutest Pärnus kolmest küljest

VÄLJAÕPE Õppima koos õppuritega ehk vabatahtlik instruktor Kaitseliidu Koolis sõjalise juhtimise õppesuunal

21 VÄLJAÕPE Kaitseliidu instruktorid asusid end täiendama

2 | 2016

24 INIMENE Palju toredaid inimesi

30 MEDITSIIN Kõige tähtsamad on veri ja hapnik

KAANEFOTO: KRISTJAN PRII

34 ELLUJÄÄMINE Ka linnas saab üle elada

38 HARITUD SÕDUR Kuidas segada mereala valitsemist

42 HARITUD SÕDUR Elukestev õppimine ja organisatsioon

46 HARITUD SÕDUR Kool alustab uute kursustega

48 VARUSTUS Parim sõber külma ajal

50 AJALUGU Kuidas mul Eesti vabariigi väljakuulutamine äpardus

56 NAISED Info liikuma!

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul

58 NOORED Võrumaa noorte tegusad päevad

60 KOOSTÖÖ Ka üks kadunu on liiga palju

63 TEST Salvetaskud – head on kõik, parim siiski üks

66 MILITAARSPORT Scoutspataljon kaitses Utria esikohta

68 KAITSELIIT 2016 jõustus uus riigikaitseseadus

www.facebook.com/kaitsekodu

Ühel hetkel pole enam vahet, kas liikuda kaasa lätlastega või olla eestlaste poolel. Kõik on üksteisest granaadiviske kaugusel.

Kindlasti peab koolitaja leidma aega küsimustele vastamiseks, arutlemiseks ja tagasiside andmiseks, isegi siis, kui selleks tuleb aega näpistada vaheajast või toidupausist.

10 21

Loomulikult ei tee paha meelde tuletada mõni vana asi, mis on vajunud unustuse hämarusse.

Linnas ellujäämiseks tuleb erilist tähelepanu pöörata julgeolekule. Oht inimeselt inimesele on kõige suurem ikka seal, kus on inimesi rohkem.

34 4

2 | 2016

2 | 2016 Rannikukaitset tuleb vaadelda koos nii maismaakui õhuoperatsioonidega, sest ainult ühe valdkonna eelistamine tänapäeva sõjas efekti ei anna ega võitu too.

Mitteformaalset õppimist võib kirjeldada kui inimese east sõltumatut teadlikku arenemist sotsiaalses keskkonnas.

Vaksalis tundub õhk täis elektrit. Inimesed liiguvad närviliselt ringi, üks sosistab siin midagi, teine seal. Keegi ei julge valjusti rääkida.

Seaduse peamine eesmärk on tagada Eesti kiirem ja parem valmisolek muutunud julgeolekuohtudeks. 2 | 2016

LIIVI REINHOLD MEHIS BORN

Sündmused

Saaremaa malev sai kiirabiauto Saaremaa maleva pealiku kohusetäitja kapten Ülar Truu sõnul hakkab Saaremaa malev kiirabiautot kasutama õppustel, laskeharjutustel ja kriisiolukordades. „Hea näide oleks abi osutamine merepäästevõi kadunud inimese otsingul. Meie meeskond saab koos kiirabiautoga viibida sündmuste keerises kuni positiivsete tulemusteni, mida kohalik haigla alati tagada ei suuda,“ ütles kapten Truu. Kiirabiauto sisustamisel tehnikaga nõustab malevat Kuressaare haigla. Meditsiinilist abi hakkavad andma naiskodukaitsjatest parameedikud ning kiirabiautot hakkavad juhtima alarmsõidukijuhi koolituse läbinud kaitseliitlastest autojuhid. Kiirabiauto kinkis Saaremaa malevale firma Bristol Trust OÜ omanik Ants Põldsam.

2 | 2016

KARRI KAAS

TAAVI TUISK

Lääne-Eesti malevate talvine üleelamine Pärnumaal Ermistu järvel ja selle lähiümbruses kestis 29.–31. jaanuarini Lääne maleva Hiiumaa malevkonna ning Pärnumaa maleva ühine üleelamisõppe baasoskuste talvekursus. Kursuslastele anti teadmisi talvise üleelamise iseärasustest: jääalune kalapüük, sõduri standardvarustuse kasutamine ekstreemtingimustes, külmakahjustused ja nende ravi, talvine toit ja hügieen. Mooduli lõpus läbisid kursuslased nn jääaugudrilli. Kursus järgis möödunud aasta alguses Kaitseliidu ülema poolt kinnitatud SERE (survival, evasion, resistance, escape) kontseptsiooni ja kandis markeeringut SERE A0(T).

Kaitseliidu keskkogu kinnitas eelarve 24. jaanuaril kogunes Tallinna maleva õppekeskuses Kaitseliidu kõrgeim kollegiaalne otsustusorgan keskkogu, mille juhatas sisse kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. „Kaitseliit on Eesti riigikaitse A ja O,“ ütles kindral Terras. „Kaitseliitlaste ülesanded ei ole oma tähtsuselt erinevad, nad on erinevad oma sisult,“ rõhutas kaitseväe juhataja kõigi Kaitseliidu liikmete olulisust laiapindses riigikaitses. Töise pühapäeva jooksul langetati organisatsioonile olulisi otsuseid. Ühehäälselt kinnitati 2016. aasta eelarve ja revisjonikava. Kodutütarde põhikiri sai uuenduskuuri tulemusena mõned täpsemalt sõnastatud sätted, muudeti ka liikmemaksust vabastamise otsustuskohta ning toetati ühehäälselt Kaitse Kodu! eesti-vene kakskeelse pilootprojekti algatust.

Looduspiltnikud kogunesid Soomaale Veebruari esimesel nädalavahetusel harjutasid Kaitseliidu vabatahtlikud fotograafid Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses kätt loodusfotograafia vallas. Õpetussõnu ja näpunäiteid jagas tunnustatud loodusfotograaf Remo Savisaar.

2 | 2016

VALGAMAA MALEV

Kaitse Kodu! 90. aastapäeva näitus alustas teekonda ümber Eesti 4. veebruaril avati Rapla maavalitsuses rändnäitus Kaitse Kodu! 90 aasta jooksul ilmunud kaanekujundustest. Näitus on Raplas avatud kuni 4. märtsini ning suundub seejärel Viljandisse. Näitusele on valitud iga viienda ilmumisaasta kaanepildid kuni aastani 2015 eesmärgiga kirjeldada ajakirjade kaanekujunduste kaudu oma ajastut ning näidata elu ja maailma sel päeval ja hetkel. Kaitse Kodu! on Eesti Naise, Loomingu ja Sõduri kõrval üks vanemaid seni ilmuvaid ajakirju Eestis.

MERLE NORIT

VELLI EHASALU

Kaitseliitlased käisid Leedus paraadil Vilniuses toimus 17. jaanuaril paraad Leedu vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni KASP 25. aastapäeva puhul. Paraadil osalesid ka riigikaitsjad Lätist, Taanist ja Eesti Kirde maakaitseringkonnast. Aastapäeva raames viibis paraadil Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kes kohtus Leedu KASPi ülema ja Läti Zemessardze ülema kohusetäitjaga, et allkirjastada Balti riikide vabatahtlike organisatsioonide koostöölepe 2016. aastaks. KASP on Leedu vabatahtlikest koosnev riigikaitseline organisatsioon, mis loodi 17. jaanuaril 1991. KASPil on 6 territoriaalset üksust, mis katavad kogu riigi. Organisatsiooni kuulub umbes 4500 vabatahtlikku liiget ja 700 palgalist kaitseväelast.

Kaitseliidu tänavused murdmaasuusameistrid on Valgamaalt Valgamaal, Tehvandi spordikeskuses 30. jaanuaril peetud Kaitseliidu murdmaasuusatamise meistrivõistlused võitis võistkondlikus üldarvestuses Valgamaa malev, teise koha saavutas Võrumaa malev ja kolmandale kohale võitles end Tartu malev. Võistlused viidi läbi 11 võistlusklassis individuaalses ja võistkondlikus arvestuses ning lähe anti 349 tüdrukule, poisile, naisele ja mehele.

HELEN SAAL

Valgamaa malev sai tänapäevase lasketiiru Tõlliste vallas avati 31. jaanuaril Valgamaa maleva Metsniku lasketiir, mis on 2013. aastal valminud Sakala maleva Väluste lasketiiru järel teine Kaitseliidu vajadustele vastav tänapäevane välilasketiir. Kaitseliidu Valgamaa maleva pealiku major Tõnis Orgi sõnul on Metsniku lasketiir Valgamaa kaitseliitlastele tähtis väljaõppeobjekt, sest laskeoskus on sõduri väljaõppes väga olulisel kohal. „Nüüdisaegne elektrooniliste sihtmärkide süsteem võimaldab edaspidises väljaõppes saavutada lühema ajaga paremaid tulemusi. Vabatahtlikele on aeg kõige kriitilisem ressurss.“

2 | 2016

1 1919. aastal vabastati Valga ja Võru Punaarmeest; 1993. aastal taasloodi Kaitseväe orkester

2 1919. aastal suri Julius Kuperjanov; 1920. aastal kirjutati alla Tartu rahulepingule

4 1919. aastal jõudsid Eesti väed Petserisse

7 1994. aastal taasloodi õhuvägi

8 1944. aastal loodi 200. jalaväerügement

10 1879. aastal sündis kindral Ernst Põdder; 2010. aastal saabus Kosovost koju viimane riviüksus ESTRIF-6

12 1884. aastal sündis kindral Johan Laidoner

13 1919. aastal saabusid Eestisse Rootsi vabatahtlikud; 1944. aastal algas Meerapalu lahing

14 1944. aastal toimus Punaarmee dessant Merikülas

17 1990. aastal taasloodi Järvakandis Kaitseliit

19 1872. aastal sündis kontradmiral Johan Pitka; 1944. aastal saabus 20. Eesti diviis Narva rindele

20 1919. aastal moodustati soomusrongide divisjon

22 2002. aastal avati Kaitseväe peastaabi uus hoone Juhkentali 58

23 1874. aastal sündis Konstantin Päts; 1918. aastal loeti Pärnus ette iseseisvusmanifest

24 Eesti iseseisvuspäev; 1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik

25 1999. aastal asutati Balti Kaitsekolledž

28 1905 sündis kolonel Karl Tarpak

3 2000. aastal loodi Kaitseliidu jalgpalliklubi „Kalev“

5 1879. aastal sündis kindral Andres Larka; 1919. aastal loodi meredessantpataljon

6 1944. aastal toimus Narva suurpommitamine; 1944. aastal likvideeriti Vaasa-Siiversti-Vepsküla sillapea

9 1944. aastal toimus Tallinna suurpommitamine

12 1880. aastal sündis kindral Jaan Soots

13 1998. aastal taasloodi luurepataljon; 1998. aastal taasloodi suurtükiväegrupp

17 1990. aastal asutati Alutaguse malev; 1998. aastal taasloodi KVÜÕA

18 1992. aastal taasloodi Kalevi pataljon; 1992. aastal taasloodi Kuperjanovi pataljon

19 2003. aastal loodi luurepataljon; 1919. aastal toimus Munamäe lahing

22 1990. aastal asutati Põlva malev; 2000. aastal heisati Saksamaal Wilhelmshavenis Eesti lipp miinijahtijal Wambola

25 Küüditamisohvrite mälestuspäev; 1949. aastal toimus Eestis suurküüditamine

26 1917. aastal (vkj) toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus; 1919. aastal ilmus ajakirja Sõdur esimene number

29 2004. aastal liitus Eesti NATO-ga; 1990. aastal taasloodi Nõmme malevkond

31 1920. aastal jõustus Tartu rahuleping; 2004. aastal toimus esimene õhuturbe tutvumislend Eesti kohal

Märts

Veebruar

Kalender

2 | 2016

kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI 2 | 2016

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keeletoimetaja: Anu Jõesaar

Kaitseliit

Makett: Allan Kukk/Directormeedia Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Naiskodukaitse

Inimlikud inimesed

Noored Kotkad

Mõelda vaid, millistel aegadel on elatud. Viktor Neggol on rääkida lugu päevast enne Eesti Vabariigi sündi. Kõhe, juhustest tulvil lugu riskidest, vedamisest, ebaõnnest ja kõige ebatõenäolisemast õnnelikust lõpplahendusest. Et Neggo ohtlik retk oli tagantjäreletarkusena asjata, ei muuda tema mälestust vähem vapraks. 11 kuud pärast sinimustvalge heiskamist sündis teine inimlikkuse sügavusest kõnelev lugu. Vahepeal alanud Vabadussõja ühe episoodina maabus Nõukogude vägede tagalas Utria rannal dessant, mis viis Narva tagasivõtmiseni. Dessanti sooritanud Eesti väeosad koosnesid valdavalt Soome vabatahtlikest. Nemad ei olnud midagi Narva ära kaotanud – aga oma isetu abiga vennasrahvale söövitasid soome poisid end ajalukku. 97 aastat pärast dessanti peame neid ikka meeles ning noogutame tunnustavalt meestele ja naistele, kes ajaloolise dessandi mälestuseks raske võistlusraja seljataha jätavad. Võib-olla võiks vabariigi suure juubeli puhul korraldada mälestusvõistluse ka manifesti smugeldajatele? Füüsiliselt on rongi-, kaariku- ja autosõit vahest lihtsam, psühholoogiliselt sugugi mitte. Aga, vot, olid ajad, mis vajasid kangelasi – ja kangelased sündisid. Vaadake silma neile kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele, kes tänavu esile tõstetud. Mis te arvate, kas sellel vajalikul hetkel – mis loodetavasti kunagi ei saabu – on nende meeste ja naiste selg küürus ja pea õlgade vahel? Või pigem mitte?

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226 Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kodutütred Kaastööde saatmise tähtajad: 29. veebruar, 11. aprill

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu kuulub üle 15 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 25 000 vabatahtliku. Kaitse Kodu! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

peatoimetaja 2 | 2016

TAAVI TUISK

VÄ L J A Õ P E

Tihedas rivis teineteise kõrval olevad sõdurid täidavad kogu aiaga piiratud torni ümbruse

2 | 2016

„Orkaan“ 10

Detsembri algus tõi Pärnu linna ja selle ümbrusesse ligi tuhat viissada riigikaitsjat nii Eestist kui Lätist. Kolme Lääne-Eesti maleva õppusel juhtunust räägivad Kaitse Kodu! vabatahtlik reporter Martin Pärnumaa malevast, staabiassistent Merli Naiskodukaitse Tartu ringkonnast ja sidemees Aivar Saaremaa malevast.

2 | 2016

VÄ L J A Õ P E

ehk lahingutest Pärnus kolmest küljest

VÄ L J A Õ P E

MARTINI VAATENURK: lahingus on digitaalne ainult laik ehk (filmi)kaameraga lätlaste juures Reedel, 4. detsembri pärastlõunal võtan laost välja vihmariiete komplekti ülemise osa. Millegipärast ma arvan, et kõik eesootav saab olema ilus, tore ja kuiv. Suures osas läheb see hinnang täiesti mööda. Mõned tunnid hiljem loksun autokongis lõunasse. Vastu Läti vabatahtlikele. Ööpimeduses teeme aega parajaks, tõstame Häädemeeste elanike moraali teatega, et kui läheb päris ehtsaks tormiks, nagu ilmateade lubab, siis me oleme kohe siinsamas olemas, ja mõni aeg hiljem sikutamegi juba eest ära teele langenud puud, et kohalikud noored oma autoga liikuma saaksid. Orkaan on saanud alguse. Lahkume Eestist ja kohtume oma järgmiste päevade lahutamatute kaaslastega – Läti vabatahtlikega. Arutame läbi järgmise päeva ja meie vahekohtunikud jaotatakse üksuste vahel ära. Hommikuhämaruses kohtume lätlastega uuesti, nad edenevad Kabli suunal. Kontaktist kontakti. Julgestamine, valve, ringkaitse. Vaenlased (või siis omad?) on ümberringi. Pildistan ja fi lmin – esimest nii mälukaardile kui ka fotofi lmile. Viimane pälvib ka lätlaste tähelepanu. Kaela ladistav vihm teeb elu põrguks – vaheldumisi on soe ja külm ning pidevalt niiske. Ilmselt on erinevus ka adrenaliinitasemes, kui istun koos lätlastega tankitõrjevaritsuses. Nemad ootavad, pulss laes, saabuvat soomustehnikat, mina ootan vaid

seda, et saaks tagasilöögi ja Pasi kuidagi korraga kaadrisse, sest käsitsi edasikeritava fi lmikaameraga seeriat just ei pildista. Lõpuks aga selgub, et soomust ei tulegi. Kuivatan kaamera, liigume edasi järgmistele positsioonidele ja siis see algab – pimedani kestev lahing. GoPro kaamera mu peas muudkui fi lmib, fi lmirullid täituvad, aga muidugi jäävad hämaras peale vaid eredamad hetked – tankitõrjelasud ja muu tõsisem tulevahetus. Pimedus lõpetab selleks päevaks ka meie tegemised ja vihm, mis taob oma halastamatut trummipõrinat meie bussi katusele, ei lase justkui magama jääda. Kuigi hommikul selgub, et Pasi öist manööverdamist ümber meie laagri pole ma märganud. Tegevus jätkub aga sealt, kus õhtul pooleli jäi. Lätlaste esimene üksus hävitatakse in corpore ja teerist, mille lähedusse nad jõudsid, jääbki selle päeva tegevuse lõppjooneks koos tundidepikkuste vihaste rünnakute ja kiirete taandumistega. Ühel hetkel pole enam vahet, kas liikuda kaasa lätlastega või olla eestlaste poolel. Kõik on üksteisest granaadiviske kaugusel. Lätlased üritavad mere poolt servast teeristi vallutada, kuid lüüakse lõpuks ikkagi tagasi. Saan hea pildi, kuidas paukmoona salvedesse laetakse. Samal ajal kostab kõrval lause: pange kaks täis ja siis kohe positsioonile, kiirestikiiresti. Kuulipildujad laulavad ja üle metsa lendab korduvalt helikopter. Vaikselt hakkab sõja hõng metsa vahel hajuma ning vahekohtunik annab lätlastele ülevaadet ja tagasisidet. ENDEX.

MARTIN ANDRELLER

Lätlased laevad salvedesse paukmoona, et järgmisel hetkel uuesti rünnakule tormata

2 | 2016

„Orkaan 2015“ on minule kolmas. Jõuan hästivalgustatud klassiruumi, mis peatselt hakkab täitma meie staabi funktsiooni. Esialgu viitavad vaid üksikud seljakotid ja mõned talvejoped sellele, et peagi on ruum täis digilaigulisi ning raadioside möllab. Olen oma tiimist üks esimesi kohalolijaid, alustan staabi ülesseadmisega. Inimesi tuleb aina juurde, tore on näha tuttavaid nägusid varasematelt „Orkaanidelt“. Häiretase on küll alles „normal“, kuid ärevus poeb vaikselt põue. Esimesed tunnid mööduvad justkui mesilastarus. Ruum on täis sagimist, kaarte kiletatakse, raadioside sahiseb, telefonid helisevad ning sõna „sidekontroll“ on paljude huulil. Info maastikul toimuva kohta jõuab meieni kokku kuuel erineval viisil, toimima saime ka elektroonilise lahingupäeviku. Otsustame seekord proovida 6 h vahetustega ja asume Heliga (Tuisk – toim.) keskööst valvesse. Õhtusel koosolekul selgub, et ligi 20 m/s puhuv tuul on nii mõnegi õppuseplaani vussi ajanud. Esimene öö möödub rahulikult. Tõeline madin algab teisel päeval. Ilmateade lubab kuni 33 m/s. Vahetuse alguseks on juba selge, et väljas on käimas tõeline sõda. Osa objekte on vallutatud, vigastatute hulk aina suureneb. Luureraporteid vastase tegevuse kohta voolab katkematu laviinina igast allikast. Kella 16 paiku on pinge jõudnud haripunkti. Käed-jalad on toimetamist täis, raadioside töötab lakkamatult, andmeside aina plingib, olukorra kaart seinal muutub aina kirjumaks. Info haldamiseks tuleb luua kiirsüsteem, mis tähendab kõikide asjade ülestähendamist paberitele ning alles seejärel sisestamist arvutisse. Kuuest eri allikast tuleva info maht on päris võimas. Eriti suurt ärevust tekitab ühe luureüksuse sosinal edastatud teavitus vastase tegevusest. Eetrivaikuse sekunditele järgnevad lasud taamal ning kaasvõitleja valjuhäälne hüüatus: „KONTAKT-KONTAKT-KONTAKT!“ Tol hetkel vaatame Heliga teineteisele otsa ning ma tunnen end ühekorraga nii abituna kui ka

MARKO KEEMAN

VÄ L J A Õ P E

MERLI VAATENURK: infolaviin kuuest kanalist

Une peletamiseks ning teise advendi tähistamiseks meisterdasid Merli ja Heli käepärastest materjalidest jõulupuu

tänulikuna. Õnneks möödub ka teine öö rahulikult. Vahepeal tundub olukord isegi kahtlaselt vaikne, mistõttu otsustame kõikide üksustega sidekontrolli teostada. Kõik on siiski korras. Une peletamiseks ning teise advendi tähistamiseks meisterdame Heliga käepärastest materjalidest jõulupuu. Vahetuse lõppedes

saame nautida mõned tunnid und ning seejärel kohtume kõigiga lõpurivistusel. Tahaksin lõpetuseks edastada suured tänusõnad naiskodukaitsjatele, kes õppustel meid lahkesti toitlustasid, ning sidetiimile, kes hoolimata suurest tuulest sidesüsteemid kenasti toimivana hoidsid! 2 | 2016

VÄ L J A Õ P E 14

Neil päevil oli kogu maailm hirmsasti ähmi täis, otsekui endistel aegadel Issanda haua pärast. Kõik suured isandad ja härrad pantisid oma maid ja müüsid lauahõbedat, et palgata sõjamehi soovis ühineda suure vabastajate Teraskompaniiga, mis suundus Pärnusse, linna vastasest puhastama. Kogusin raha minagi, et ühel ilusal detsembripäeval AD 2015 minna oma soomusrüü ja sõjakirvega, mürisevate suurtükkide ja raske raadiojaamaga relvastatult koos meie Teraskompaniiga pühasse sõtta, mille eesmärgiks on paisata vastane merre ja vabastada pärnakad ikkest. Ronime Kuressaares veoauto DAF kasti ja sõit sõjaväljale võib alata. Veel täna hommikul magasin puhaste ja valgete linade vahel pehmes voodis, mis olid majaperenaise hella ja sooja käega minu jaoks valmis seatud. Aga nüüd? Nüüdseks on kõik see kadunud igavikku ja ainult möödanikust jäänud helged mälestused kerkivad pimedusest mu vaimusilma ette. Pime autokast. Ühtegi tuld ei vilksata. Piilun aeg-ajalt kasti katva tenti vahelt välja. Tuul ja vihm peksavad näkku. Kole, kole, kole. Issand, kuhu sa mind süütut loomakest oled paisanud! Kas siis sellisena olen ma oma noort ja aktiivset elu ette kujutanud, et see lõppeks märjas hauas meresügavikus või halastamatu vaenlase kuulist Pärnumaal? Mingi aja pärast märkan taamal taevas kuma. Kas need on kosmoselaevad? Ei, tundub, et see on siiski kõigest Pärnu linn, kus vastased, kes istuvad soojas toas ja põletavad elektrilampe, tunnevad ennast niivõrd õdusalt, et see õnnekiirgus paistab kõrgele taevasse. Liigume edasi. Kaugelt pärast südaööd jõuame oma majutusalasse ning võitlejad asuvad püstitama telke. Laupäeva hommikul saame luureüksuste ennastsalgava töö tulemusena teavet, et Pärnu sadam on vastase poolt täiesti ära võetud ja vastane istub seal. Meie ülesanne on vastane purustada, sadam vabastada ja kõik laevaonud keldrist lahti

2 | 2016

TAAVI TUISK

AIVARI VAATENURK: jalaväeradisti mälestused

Laupäeva hommikul saame luureüksuste ennastsalgava töö tulemusena teavet, et Pärnu sadam on vastase poolt täiesti ära võetud ja vastane istub seal.

Avatud maastikul asuva lennuvälja puhastamise vastase üksustest tegi tublisti raskemaks asjaolu, et neile polnud võimalik märkamatult ligi hiilida

tuleb kui küllusesarvest vastase lahingurelvade tuld ja tina. Üks meie rühmadest tormab sisse vanasse tellistest kasarmusse. Kasarmus läheb lahti tulemöll. Laskude ragin kurdistab isegi meid väljasseisjaid. Taamal olevast majast avab vastane oma relvadest tule. Haaratuna valitsevast psühhoosist, meeles mõlkumas hiljuti kuuldud, isamaaarmastusest pakatavad lausekatked, vahin tühjal pilgul läbi ukseava paistvaid vastase kuulipilduja sähvatusi. Hirmunult ringi vahtides ei märka kusagil ühtegi varjupakkuvat koobast. Äkki kostab kõrva, selgelt nagu siisikese laul hommikukastega kaetud rohust, ENDEX. Läbi ladiseva vihma vantsin koos teiste allesjäänud ja varemetest üles leitud võitlejatega tagasi oma koduselt armsaks saanud DAFi suunas. Vinnan ennast kasti ning koos teistega vahin tölbi ja tühja pilguga enese ette. Pühapäeva hommik, nagu kaks varasemat, näruse ilmaga. Ainukene vahe on, et tegemist on pühapäeva hommikuga. Käest libisevaid jonnakaid saapapaelu sõlmides mõtlen, et täna see õudus lõppeb. Mulle meenub häguselt, et enne veel peaksime vabastama Pärnu lennujaama.

Kohale jõudes oleme sunnitud oma autodest väljuma ja sisse võtma ringkaitse. Kuna oleme seda eelmisel päeval oksendamiseni treeninud, siis saame sellega – vähese sagimise, arutamise ja üksteisele soovituste jagamise järel – hakkama ilma eriliste viperusteta. Loetud hetked, umbes minutit kümme ettevalmistust ja algab hoogne rünnak … tühjale ja mahajäetud hoonele. Automaadivalangute ja granaadiplahvatuste saatel tungivad meie üksused torni. Tihedas rivis teineteise kõrval olevad sõdurid täidavad kogu aiaga piiratud torni ümbruse. Sõjamöllust haaratuna ei ole pealetungijatel aega tähele panna asjaolu, et vastane on loobunud vastupanust. Enne kohutava tulelöögiga meie rünnakuid tagasi tõrjunud vastane on tornis vaikseks jäänud. Meie võitlejate pealetungile ei mängi kaasa ükski vastase relv. Rappuvas veokis aeg-ajalt teadvusele tulles näen läbi uduse akna, kuidas meie naeratavate nägudega võitlejad liiguvad marsikolonnides kesklinna suunas, võiduparaadile. Kaugel taamal kuulen sadamasse saabuvate aurikute vilesid ja lennujaamas õhkutõusvate reisilennukite mootorimöirgeid. Pärnu on jälle vaba.

2 | 2016

VÄ L J A Õ P E

päästa. Läbi suure häda ja eksimuste jõuame sadama lähedale jalastumisalasse. Kas nüüd siis läheb lahti? Algatuseks, nagu ikka, kerge peataolek. Ees silmapiiril terendavad majakas ja taevani kõrguvad palgivirnad. Ei jõua seda idülli küllaldaselt enesesse ahmida, kui saame vastasega tulekontakti. Rünnak jääb toppama, ees on vastase kuulipilduja. Hetkeks märkan nukrat nõutust meie rühmaülema silmis. Pakun talle, et saame selle vastase kuulipilduja oma rühma TTga puruks lasta. Aeg näib peatuvat. Aeglaselt, kohutava aeglusega liigub läbi vihma ja tuule väljalastud mürsk. Plahvatus. Tabas. Kuulipilduja kohalt lendab õhku sodi ja räbalaid. Hurraa. Saame rünnakule asuda. Rühm liigub jagude kaupa edasi. Vaenlane teab, et ta purustatakse siin ja samas. Olen uhke oma ülemale, kelle ennastsalgava surmatrotsiva julguse ja geniaalse juhtimise all suutsime hõivata Pärnu sadama ja vabastada selle vastase ikkest. Arvan, et see suur sõjasõit on selleks korraks siis õnnelikult lõppenud. Kuid kohe kostab läbi hurraahüüete ja eetrimüra kompaniiülema terasene hääl. Antakse käsk kohe autodele ronida ja liikuda meie lähtealale. Meie kompaniiülem, olles teada saanud, et vastane on ennast kindlustanud linnas vanades kasarmutes, otsustab anda neile väärika õppetunni ja vastane ära hävitada. Annan selle käsu kohe edasi ka meie rühmaülemale. Hakkame liikuma. Nagu ikka, sigin-sagin ja formatsioon lambakari. Üritan saavutada liikumisel mingi formatsiooni, et oleks julgestatud kõik küljed ja taevas pea kohal, kuid põrgates rühmaülema vastupandamatule soovile võitlusesse asuda, löön käega. Liigume kasarmute vahel jooksuga varjet otsides edasi. Igast hoonest

TAAVI TUISK

Sadamas terendavad saarlaste silme ees taevani kõrguvad palgivirnad

ehk vabatahtlik instruktor Kaitseliidu Koolis sõjalise juhtimise õppesuunal Reede, pealelõuna, paljudel on juba nädalavahetuse mõtted peas ja kell tiksub mõnusalt tööpäeva lõpu poole … aga nagu ikka, kaitseliitlane ei saa igal reedel puhkusele keskenduda. Tekst: TOOMAS PIIRMANN

Sõjalise väljaõppe tasemekursused algavad üldjuhul reede õhtul ja kestavad pühapäeva pealelõunani. Nii venib vabatahtliku kaitseliitlase pidev töönädal 12 päevani, vahel pikemakski. Kaitseliitlased ongi vintsked ega kurda selle üle, ei õppurid ega õpetajad. Miks käivad vabatahtlikud instruktorid oma vabast ajast sümboolse tasu eest kaitseliitlasi õpetamas? Mis toimub nendel nädalavahetustel? Kas tulla Kaitseliidu Kooli õppima või õpetama? Käesolev lugu püüab vastata nendele küsimustele vabatahtliku seisukohast.

Kuidas saadakse vabatahtlikuks instruktoriks? Kuldreegel kipub olema, et kursuse juhendajad leiavad kursuse käigus inimesed, kelle omadused vastavad vajalikele kriteeriumitele. Nii juhtus minugagi, kui tolleaegne kursuse ülem kapten Ahto Alas (nüüdne Sakala maleva pealik majori auastmes) küsis „Kotkalennu“ lõpus, kas olen nõus edaspidi koolile appi tulema, kui vaja on. Tänuliku kursuslasena polnud mul võimalik anda muud vastust peale jaatava. 16

2 | 2016

KOIT KÜNNAPUU

VÄ L J A Õ P E

Õppima koos õppuritega

Instruktoreid leitakse ka endiste tegevväelaste raudvara hulgast, kes on tänased kaitseliitlased. Palju sõltub kursuse ülema suhtlemisoskusest ja tutvusringist. Koolitajaid on appi vaja paljudel nädalavahetustel, sest toimuvad jao-, rühma- ja kompaniiülemate kursused, rühmavanema ja kompaniivanema kursused, rääkimata erialakursustest. Seetõttu on kursuste ülemad üritanud jagada koormust ühtlasemalt paljude koolitajate vahel, et ressurssi jätkuks aastateks.

Õppenädalavahetus Instruktoritega lepitakse kokku kolm kuud või pikemalt ette. Suurim mure kipub olema sellega, kui instruktor vahetult enne õpet teatab, et ei saa tulla. Kursuse ülematel on reserv olemas, aga liiga sage kasutamine võib selle ära kurnata. Siit palve vabatahtlikele instruktoritele: aidake leida endale asendaja, kui te ise tulla ei saa. Kursuse materjalid saadetakse instruktoritele ikka e-postiga ette nagu õppuritelegi. Tuleb kasuks, kui koolitaja tuletab õpetatava materjali ka endale meelde. Tundub naljakas?

VÄ L J A Õ P E

Osata vastata tulevaste ülemate küsimustele, leida nendega koos lahendusi – sellega saab hakkama ainult hea koolitaja

KOMMENTAAR

ERIK REINHOLD Kaitseliidu Kooli pealik Kui Kaitseliidu Kool 15 aastat tagasi loodi, otsustati algusest peale, et selles koolis saab vabatahtlikel olema mitte ainult õppija, vaid ka õpetaja roll. Sellel otsusel on kolm head põhjust: praktiline, pedagoogiline ja emotsionaalne. Praktilisest küljest on tähtis, et kooli majandataks tõhusalt. See tähendab, et pole mõtet hoida alaliselt palgal sellist hulka instruktoreid, nagu võib-olla ainult loetud nädalavahetustel aastas vajaksime. Meil peab olema teatud reserv, mida mobiliseerida konkreetseteks õppepäevadeks või -tundideks, lastes neil inimestel muul ajal rakendada oma oskusi ja võimeid mujal. Tänaseks moodustavad kooli alalised instruktorid kogu koolis tegutsevast instruktorkonnast ühe kümnendiku. Pedagoogilisest vaatenurgast on õpetamine ka üks tõhusamaid õppimise viise. See, et meie vabatahtlikud allüksusejuhid annavad oma teadmisi ja kogemusi teistele edasi, aitab ka neil endil oma oskusi süvendada ja arendada. Emotsionaalselt annab vabatahtlike kaasamine selle vahel nii vajaliku „Me saame hakkama!“-tunde. Kui noortel juhihakatistel on õppetundides eest vedamas ja kõrvalt toetamas kogenud vabatahtlikud – inimesed nagu nemad isegi, kes on heaks instruktoriks saanud oma põhitöö kõrvalt õppides ja harjutades, annab see usku ka enese võimalustesse ja suutlikkusse.

2 | 2016

KOIT KÜNNAPUU

VÄ L J A Õ P E

Sisseastumiskatsed nooremallohvitseride kursusele möödunud aasta lõpus

Tegelikult peaks see olema lausa reegel. Enamasti on koolitajad küll pädevad. Aga kui nad ei tegele igapäevaselt rühma- või jaoülema ega -vanema ülesannetega, võib-olla ei puutu nendega kokku ka õppustel, sest

nende ametikoht on näiteks pataljoni staabis, siis on vaja siiski mõnda asja meelde tuletada. Sellest algab ka instruktorite endi jätkukoolitus või siis naasmine juurte juurde. Kohati jääb kõrvalt vaadates ka mulje, et mõnel nädalavahetustel on

KRISTJAN PRII

Nädalavahetused koolis on erinevad – on maastikuharjutusi, klassitunde, loenguid, mitmesuguste ülesannete lahendamist

2 | 2016

koolitaja töö liialt „ette ära kirjutatud”. Võib-olla tahavad kursuse juhendajad olla kindlad, et õpetatakse täpselt ühtemoodi ja samal tasemel, või siis on koolitajate tase nii erinev? Sellele tasub mõelda. Kindlasti peab koolitaja aga leidma aega küsimustele vastamiseks, arutlemiseks ja tagasiside andmiseks, isegi siis, kui selleks tuleb aega näpistada vaheajast või toidupausist. Arvan, et nõrk instruktor praagitakse kiirelt välja. Osata vastata tulevaste ülemate küsimustele, leida nendega koos lahendusi – sellega saab hakkama ainult hea koolitaja. On meeldiv jälgida, et tihti arenevad koolitaja ja õppurid koos.

Mida arvab instruktor kursuslastest? Nagu ikka, on õppenädalavahetused pikad, magamisaega lahedalt käes pole. Üllatavalt motiveerivad on need sellegipoolest. Iga koolitaja näeb tulevikku nendes, keda ta koolitab. Saan enda kogemusest kinnitada, et Kaitseliidu Kooli läbinud kursuslased on asjalikud, nutikad, avara silmavaatega ja neid saab ülematena usaldada. Üks huvitav kõrvalepõige tasemete võrdluse juurde. Olin möödunud aastal hindaja Lõuna maakaitseringkonna õppusel „Sibul“, kus kõrvuti tegutsesid äsja Kaitseliidu Kooli rühmaülema kursuse läbinu, varasema kaitseväekogemusega rühmaülem ja lahingukooli reservrühmaülema kursuse (mitte aspirantuuri) lõpetanu. Vahe oli suurelt Kaitseliidu Kooli kasuks. Eks oma osa selles oli teadmiste värskuselgi. Hea on tõdeda, et Alu kool on asu-

KOMMENTAAR

ERMO KARILAID rühmavanema kursuse ülem Kaitseliidu kontekstis on rühmaülemate ja -vanemate paralleelkoolitamine vajalik ja hea eelkõige vähese ajaressursi tõttu. Kursuslaste tagasisides oli nurinat eriti selle üle, et rühmavanem peab teadma liiga palju rühmaülema tööst, mistõttu enda töö jääb justkui tahaplaanile. Tegelikkus on aga selline, et toimetatakse ühises inforuumis ning hea meeskonnana on mõlemal selles täita oma oluline osa. Rühmavanemal tuleb OLLA VALMIS vajadusel katma ka rühmaülema tegevust, vähemalt mingil perioodil. Nii et paindlik kursuslane ei näe selles mitte takistust, vaid väljakutset. On paratamatu, et tihti saab ohvitser oma heade allohvitseride krediidi enda kontole. Sama juhtub ka halbade allohvitseride negatiivse mainega. Seetõttu ongi minu hinnangul oluline rühmaülema ja rühmavanema kokkukoolitamine kohe algusest peale. Vabatahtlikke instruktoreid soovin vaid tänada panustatud aja ja pingutuste eest. Loodan, et nende pink pikeneb veelgi ja erakorralisi äraütlemisi enne õppenädalavahetusi jääb veel vähemaks. Ilma nende käepikenduseta on kursuseülemal raske, kui mitte võimatu kvaliteetset õpet läbi viia. Loodetavasti mõistavad seda ka rahandust korraldavad isikud, kelle tegematajätmised või põhjendamatud viivitused võivad rikkuda selle niigi hapra ressursi toimimist ja seeläbi ei kannata mitte ainult kursuseülemate maine, vaid kogu läbiviidava õppe kvaliteet ja riigikaitse kogutulem.

nud rohima ka seda põldu. Ees on ootamas täiendkursused ülematele.

Mured, naljad ja arutelud Nädalavahetused koolis on erinevad – on maastikuharjutusi, klassitunde, loenguid, erinevate ülesannete lahendamist. Igav pole mul instrukto-

VÄ L J A Õ P E

Kindlasti peab koolitaja leidma aega küsimustele vastamiseks, arutlemiseks ja tagasiside andmiseks.

rina kunagi hakanud. Loodetavasti kehtib see ka õppurite kohta. Vahel aga läheb kahjuks nii, et liialt palju auru kulub administratiivsele poolele, mistõttu mõni teema jääb ripakile või lõpetamata. See kipub olema läbiv mure ka Kaitseliidu õppustel. Lühike näda-

Õppenädalavahetused on pikad, magamisaega lahedalt käes pole. Üllatavalt motiveerivad on need sellegipoolest. 2 | 2016

MARGUS LAAR

Instruktoriks olemine on pannud teise pilguga vaatama malevas toimuvaid õppusi. Märkad rohkem õppuste korraldamise köögipoolt.

Kaitseliidu Kooli läbinud kursuslased on asjalikud, nutikad ja avara silmavaatega – neid saab ülematena usaldada

VÄ L J A Õ P E

KOMMENTAAR

SILVER KOIT rühmaülema kursuse ülem Täna on ainuvõimalik variant, et kursusi viiakse läbi koos vabatahtlike instruktoritega. Kohati vajab parendamist-ühtlustamist ainult instruktorite tase. Instruktorite pink on pikk, kujunenud on hea tuumik, millele kasvatan uusi peale varuga. Suurem osa nendest on kooli vilistlased. Vabatahtlik instruktor on reeglina läbinud instruktorikursuse ja ideaalis ühe tasemekursuse kõrgemalt. AIN NURMLA rühmaülema kursuslane Valgamaa malevast Kursuse huvipakkuvamad teemaplokid olid taktikalise vastase osa ja kaardiharjutus pataljoni tasemel. Ootused kursusele olid suuremad, eriti taktikaliste meetodite rakendamise osas, näiteks hiljutiste relvakonfliktide õpikohad. Lahinguliikide käsitlemisel jäid puudu tegevused pärast lahingu lõppu. Koolist saime vajalikke baasteadmisi, nüüd tuleb õppustel ennast täiendada ehk teha peenhäälestust. Instruktoridkoolitajad olid kursusel pädevad, teemad huvitavalt üles ehitatud ja hästi läbi viidud. Grupitööde käigus suunati tandemit rühmaülem ja -vanem planeerimis- ja rakendusprotsessides arutelusid pidama. Vajadusel osalesid arutelus ka instruktorid, kes tõid välja plaanide häid ja veel parendamist vajavaid aspekte ning pakkusid vahel välja alternatiivseid võimalusi ja lahendusi. Arutelud aitasid minul kui kursuslasel mõista koostatud plaanide häid ja arendamist vajavaid osasid. Kui kogemuste pagas suureneb, siis tuleksin ka kunagi koolile appi.

2 | 2016

lavahetus ei võimalda kahjuks kõiki vajalikke tegevusi läbi mängida ja nii tulebki paljudesse asjadesse suhtuda loominguliselt või jätta mõned administratiivsed või kaasnevad ülesanded tegemata. Vaidlusi, mida jätta, millest kiiremini üle minna … jätkub kauemaks. Piike on murtud teemal rühmavanem versus rühmaülem (sellest kirjutab ka Ermo Karilaid oma kommentaaris). See on kohati tekitanud pingeid nii koolitajates kui õppurites. Lahingus peavad rühmaülem ja -vanem olema nagu sukk ja saabas, aga õppeprotsessis kipuvad nad vahel üksteist segama. Ega siin väga häid lahendusi olegi, mõned asjad tuleb läbi põdeda. Küll on tänu sellele juhtunud lõbusaid, koomilisi, aga ka vanduma ajavaid seiku. Mõnikord on asjaolude selgitamist jätkunud kauemakski, selle tulemusena on osapooled jõudnud siiski uuema teadmiseni.

Teadmine, mis motiveerib Hea tunde annab nägemine, et sinu teadmistest ja kogemustest on kellelegi kasu. See kasu jõuab loodetavasti ülemate kaudu üksusteni ja nii me arenemegi kõik koos. Saad jälgida õppurite kohest arengut õppeprotsessis – midagi sellist sa igal pool ei näe. See on hea motivaator koolitajale. Töötasust siinjuures väga ei räägiks. Üks on kindel – keegi meist ei tee seda raha pärast. Instruktoriks olemine on pannud teise pilguga vaatama malevas toimuvaid õppusi. Märkad rohkem õppuste korraldamise köögipoolt. Juba kasutadki koolist saadud teadmisi ja oskusi igapäevases väljaõppes. Selle kõrval ei lähe rooste ka igapäevased metsa- ja lahingutarkused. Koolis näeme!

KRISTJAN PRII

Kaitseliidu instruktorid asusid end täiendama Möödunud aasta teises pooles, täpsemalt augusti lõpust detsembri alguseni, lihvisid kaheksa Kaitseliidu instruktorit Jõgeva maleva Kirna väljaõppekeskuses oma instruktorioskusi. Tulemustega jäid rahule nii kursuse korraldajad kui kursandid ise. Tekst: KARRI KAAS

Kokku pea kaheksa nädalat kestnud kursusel täiendasid väljaõppeinstruktorid oma teadmisi pedagoogikas ja andragoogikas ning õppisid muuhulgas tunde ette valmistama ja läbi viima. Sõnaga – tuletati meelde seda, mida instruktorid juba varem olid erinevatel tasemekursustel omandanud. „Selle kursuse peamiseks eesmärgiks on kõikide Kaitseliidu instruktorite taset ühtlustada,“ lausus kursuse veebel Gaido Nurmsalu Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonnast. „Lähtusime põhimõttest, et õpetame instruktoreid õpetama asju korrektselt. Kui me teeme ühte asja, siis teeme seda hästi korralikult,“ lisas staabiveebel Nurmsalu Kursuse veebli sõnul täitis kursus igati oma eesmärgi. Kursuselt langes tervislikel põhjustel välja ainult üks mees. Ülejäänud kaheksa 2 | 2016

nvbl REINART ROO, Rapla malev Sain siit eelkõige erinevaid kogemusi. Näiteks kuidas tunde läbi viia, mismoodi õppuritele teadmisi paremini edasi anda ja palju-palju muud sellist. Järgmistele kursuslastele soovitan eelkõige: õppige. Siin saab palju häid ideid nii kursusekaaslastelt kui ka instruktoritelt. Ja kindlasti ka nautige seda, sest jumala pull on.

VÄ L J A Õ P E

nvbl KIRSTI PAAVEL, Valgamaa malev

Õppisin siin mitmesuguseid tunniandmise viise ja meetodeid, millega polnud enne kokku puutunud. Näiteks relvadrille, välitunde ja kuidas neid anda, rääkimist ja liigutamist. Kuna ma ei ole pikalt kaitseväes teeninud ja instruktorikogemus on vähene, siis on see kursus mulle äärmiselt väärtuslik. Teistele soovitan ilma igasuguste eelarvamusteta kohale tulla. See on hea kursus.

2 | 2016

Instruktorite täiendkursust hakatakse ka edaspidi läbi viima augusti lõpust detsembri alguseni. pidasid lõpuni vastu ja puudusid null päeva. „Kaitseliidus on see hea näitaja, isegi tegevväelaste puhul,“ sõnas staabiveebel Nurmsalu. Ka peastaabi väljaõppeosakonna ülem major Alari Saega jäi kursuse tulemustega igati rahule. „Kursus oli täielik õnnestumine. Kursuse lõppedes tõid kursuslased oma tagasisides välja, et kursuse käigus õpiti tundide planeerimist, tundide andmist, abivahendite kasutamist ja, mis veelgi tähtsam, rakendama erinevaid õpetamismeetodeid,“ lausus major Saega.

vvbl URMAS PINDIS, Võrumaa malev

5 X KRISTJAN PRII

Ma sain sellelt kursuselt teadmise, et kui meil peaks vaja olema, siis me saame kutsuda omale malevasse lisajõudu, kelle peale võib alati sada protsenti kindel olla. Me räägime kõik ühte keelt ning astume ühte jalga. See on küll vana asja meeldetuletamine, kuid ka instruktoreid on vaja aeg-ajalt mugavustsoonist välja tuua. Järgmistele soovitaksin julget pealehakkamist. Ei ole midagi karta, see kursus pole väga pikk ega jookse mööda külge maha.

VÄ L J A Õ P E

Instruktorite täiendkursust hakatakse ka edaspidi läbi viima augusti lõpust detsembri alguseni. Kokku kaheksa nädalat on jagatud mooduliteks – pedagoogika ja andragoogika, relva-, välioskuste ja sõjatopograaﬁa tundide planeerimine ja läbiviimine ning väljaõppe-eeskirjal põhinevad tegevused. Kui pilootkursusest võttis osa kaheksa instruktorit viiest malevast, siis tulevikus on plaanis mahtu kasvatada paarikümne õppurini. Eesmärgiks on värskendada kõikide malevate kõikide instruktorite teadmisi ja oskusi.

vvbl VAHUR OJAMETS, Põlva malev Kõige väärtuslikum, mis ma sellelt kursuselt kaasa võtan, on kogemus. Uute asjade õppimine ning loomulikult enda värskendamine. Kuigi ma olen kakskümmend aastat instruktor olnud, ei tea ma kindlasti kõike, sest igal instruktoriõppel on omad nipid. Ja loomulikult ei tee paha meelde tuletada mõni vana asi, mis on vajunud unustuse hämarusse. Teistele soovitan samas vaimus jätkata, nii lihtne see ongi. Inimesel on teatavasti omadus unustada ja vahel peab ka instruktorit raputama, et tal asjad meelde tuleksid.

nvbl TÕNIS OTSTAVEL, Rapla malev Sain sellelt kursuselt alla päris hea põhja, millega hakata edasi minema. Ma arvan, et see on põhiline, mis ma siit oma kodumalevasse endaga kaasa võtan. Teistele soovitan, nagu iseendalegi soovitasin – töötada usinasti algusest lõpuni kaasa, kuulata kõike ja vastu võtta. See ongi põhiline ning töötab päris hästi.

2 | 2016

SIT

I IN

KÜ

ÜN AL MM NÕ OR KT

2 | 2016

SI I

TO OM A

UT SA R

KA DR E

O IN

KA BE L

AL M

AA RE

O IK

INIMENE

KAJA-MARIT MANDER

Esmakordselt on aasta kaitseliitlane ja aasta naiskodukaitsja oodatud 24. veebruaril tänavusele vabariigi presidendi vastuvõtule. KK!

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja Naiskodukaitse esinaise ülesandeid täitev Ave Proos andsid 11. jaanuaril Viljandi pärimusaidas äsjavalitud aasta kaitseliitlasele ja naiskodukaitsjale üle rändauhinnad, kaitseliitlase ja naiskodukaitsja pronkskuju. Aasta naiskodukaitsjaks 2015 valiti Triinu Küünal Naiskodukaitse Jõgeva ringkonnast ja aasta kaitseliitlaseks Aare Kabel Kaitseliidu Järva malevast. Ka kõik nominendid said Kaitseliidu ülema, kaitseministri ning kaitseväe juhataja hinnalised kingitused. Aasta naiskodukaitsja Triinu Küünal astus Naiskodukaitsesse 2011. aastal. Tänu terasele taibule ja tegutsemislustile sai temast õige pea Jõgeva ringkonna suurima, Jõgeva jaoskonna esinaine. Koostöös juhatusega on ta nii vanu liikmeid kodust välja toonud kui ka uusi värvanud. Jaoskonna esinaisena on ta ellu viinud tava, et kõik liikmed saavad kokku vähemalt kaks korda aastas – kevadel metsas ja jõulude ajal toitlustuskursusel, et vahetada häid mõtteid enne koduse peolaua katmist. Praegu on Triinu Küünal Jõgeva jaoskonna esinaine, Jõgeva ringkonna avalike suhete grupi juht, Jõgeva ringkonna esindaja Naiskodukaitse keskkogul ja Naiskodukaitse esindaja Kaitseliidu keskkogul ning kaks aastat tagasi valiti ta Naiskodukaitse keskkogu asendusliikmeks. Aasta kaitseliitlane Aare Kabel on ligi 23 aasta vältel järjepidevalt osalenud Kaitseliidu tegevuses ja väljaõppes. Üle kümne aasta on ta olnud kompaniipealik ja pikki aastaid kuulunud Järva maleva juhatusse. Ta on kaaluka sõnaga kompaniipealik. Juhtkonna tasandil ja väljaõppes on ta alati seisnud selle eest, et Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde omavahelised suhted edeneksid. Suurima tähelepanu on Aare Kabel pälvinud sõjalis-sportlikel võistlustel osalemisega. Võistlejana on ta osalenud Utria dessandil 11 korda ja Erna retkel 13 korda, lisaks osalemised vastutegevuses ja korraldamismeeskonnas neil aastatel, mil ta võistlejana kaasa ei löönud.

INIMENE

Palju toredaid inimesi

LISAINFO

Eelmistel aastatel on aasta naiskodukaitsjaks valitud: 2010 Kristiina ABEL Tartu ringkonnast 2011 Nele PERNITS Rapla ringkonnast 2012 Lembe LAHTMAA Sakala ringkonnast 2013 Anu SAUE Lääne ringkonnast 2014 Kaire LÕHMUS Järva ringkonnast

Aasta kaitseliitlaseks on valitud: 2010 Madis MINTEL Lääne malevast 2011 Kaupo VARIK Pärnumaa malevast 2012 Kristjan BACHMAN Tartu malevast 2013 Meelis TINNO Alutaguse malevast 2014 Tiia KIIS Võrumaa malevast

2 | 2016

LE I

PR I

ÄG I

KRISTI RANDLA

HK PA

JA NA OT S

N JA IST

INIMENE

REELIKA ROHUSTE

IG OR TA RO

KÜ

LL IK

ET AM

ME VE

NALMOND MERI

INIMENE

Aasta kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat valiti kuuendat korda. Iga malev ja naiskodukaitse ringkond esitas tiitlile oma nominendi. Veiko Reino (Alutaguse malev) on meister iga ala peale: maismaal liikuvast tehnikast oskab ta juhtida peaaegu kõike, Avinurme malevkonna pealiku abi kohuste kõrval jändab ta noorkotkastega, peab mesilasi ja käib jahil. Kui igav hakkab, voolib puust lusika. Kadre Maalma (Alutaguse ringkond) töötab kehalise kasvatuse õpetajana ja muudab ringkonna võistlusrajad kolm korda huvitavamaks. Toomas Kutsar (Harju malev) on olnud Kose malevkonna juures selle sünnist saadik. Kaitseliitlasena on ta palju õppinud. „Õppepäevad, õppused, kursused, praktilised harjutused on andnud teadmisi ja kindlustunde," ütleb ta. Kaja-Marit Mander (Harju ringkond) alustas Naiskodukaitses samal ajal, kui sai alguse Kose jaoskond. Ta võttis kaasa oma teadmised laste tervishoiust: on esmaabiõpetaja ja kohtunik meditsiinivõistlustel. Viktor Nõmm (Jõgeva malev) tõi riigikaitseõpetajana eelmisel aastal malevasse juurde 12 noorliiget. Ta on maleva formeerimistöö edendaja ja lööb kaasa peaaegu kõiges, mida malevas tehakse. Kaitseliidu kõrvale mahub hobina veel ka judo. Siiri Sitska (Järva ringkond) jagab oma sära Naiskodukaitse ja kodutütarde vahel, aga see on hea, sest ta toob tüdrukuid ikka Naiskodukaitse tegemiste juurde. Tema ettevõtmised vaatavad kaugele tulevikku. Raido Egipt (Lääne malev) on arenev ja õppiv juht. Ta võtab innukalt osa koolitustest ja kursustes ning leiab aega ka selleks, et kättesaadavaid õppematerjale iseseisvalt läbi töötada. Ta peab väga oluliseks laskeoskuse arendamist. Küllike Tammeveski (Lääne ringkond) arvates on inimeste aitamine tähtsam kõigest muust. Selle tõestuseks on tal peagi taskus parameedikukursuse lõputunnistus. Aga teda on auhinnatud juba ka toitlustamise, side- ja staabierialal. Igor Taro (Põlva malev) on nelja lapse isa, kelle õlul lasub sel aastal maleva patrullvõistluse „Must kotkas“ korraldamine. ERRi endise reporterina on tal olnud tähtis osa Kaitseliidu tegevuste tutvustamisel, praeguse rühmaülemana on ta aga mees, kellega võib luurele minna. Kristi Randla (Põlva ringkond) korraldab ringkonnas grupijuhi abina juba 6 aastat side- ja staabieriala väljaõpet. Töötukassa karjääriinfospetsialisti oskuste ja tarmukusega tutvustab ta pisitütre kõrvalt koolides Naiskodukaitse tegemisi ja jõuab veel õigeks ajaks rahvatantsutrenni ka. Kristjan Pahk (Pärnumaa malev) vedas sisuliselt käima terve Kilingi-Nõmme rühma, kui värbas kõigepealt Kaitseliitu oma klassivennad ja seejärel äratas uinakust ka vanemad olijad. Saarde valla inimesed teavad Kristjanit kui spordiedendajat, kes leidis ja korraldas võimalused Kilingi-Nõmme ja Häädemeeste laste jalgpallitreeninguteks. Jana Ots (Pärnumaa ringkond) tunneb ennast eriti hästi metsas ja merel: naisi viib ta igal aastal matkale ja kutsub osa võtma rannakaitserühma õppustest. Lisaks Kaitse Kodule! võib Jana kirjatükke leida ka Pärnu Postimehest ning ajakirjast Pere ja Kodu. Leino Priimägi (Rapla malev) olla rahulik ja mõnus sell, pealtnäha lihtsa moega maamees. Aga mis välja tuleb – saarlane! See tähendab, et ka hea huumorisoonega. Leino kätte usaldatakse ikka keerukamad ja vastutusrikkamad ülesanded. Reelika Rohuste (Rapla ringkond) ütleb „ei“, kui miski talle huvi ei paku. Aga kui pakub, siis hoidke alt. Temast kujuneb ikka liider, kui see ka algul nii mõeldud pole. Rapla naiste kuulsas saalihokipundis on Reelikal asendamatu koht.

MAIDI TILK

JAAK PÕLDMA 2 | 2016

2 | 2016

JA N

LE V

M BI ARIT RG HO LT

S G

NA S

ER MB SU US DR

ÄI

JA A

NU SP EE T

ID IT OR ME T

SIG RI

INIMENE

R LE EG

HENRIK GUTHAN

KAISA PEEDOSAAR

INIMENE

Nalmond Meri (Saaremaa malev) päevadesse mahub palju: Sõrve säärel pesitsev kahe lapse isa juhib laevaehitusettevõtet, tegutseb Torgu vallavalitsuses ja Mäebe küla rannaseltsis, edendab MTÜs Sõrve turvalisust ja mis kõik veel. Isikliku eeskuju ja paari hea sõnaga on ta toonud Saaremaa malevasse palju uusi liikmeid. Maidi Tilk (Saaremaa ringkond) ehitab juba viisteist aastat silda noorte ja Naiskodukaitse vahele. Rahulik ja tasakaalukas Maidi annab alati loogilist ja mõistlikku nõu ning leiab ikka uue mõtte, kui selle järele on vajadus. Jaak Põldma (Sakala malev) kuulub maleva taastajate hulka. Jaagu algatusel ja pideval osavõtul taastati, täiustati ja korrastati mitmeaastase ühise töö tulemusena Lilli lasketiir. Märkimisväärne osa masinatöödest tehti Jaagu oma traktori ja mootorsaagidega ning tema enda kulul. Tema viiest lapsest rohkem kui pooled on samuti Kaitseliidu liikmed. Egle Reinup (Sakala ringkond) on üks neist, kellele kohe meeldib metsas olla, ükskõik mis kella- või aastaajal. Väljaõppinud kokana hoiab ta ikka toitlustusmeeskonnas maitseainepurgil silma peal – kui ta just võistlusel vööni mudas ei sumpa. Jaanus Peet (Tallinna malev) on ohvitser suure O-ga. Reaalne lahingukogemus, pühendumus ja pealehakkamine on toonud talle kaaslaste lugupidamise. Toompea malevkonna abina ning samal ajal aktiivselt tegutseva kompaniiülemana on ta suutnud tuntavalt edendada oma üksuste varustust ja tehnikaparki. Heidi Tormet (Tallinna ringkond) on sidejao ülem ja õpetab sama tööd ka teistele naiskodukaitsjatele. Abivalmis, sihikindel ja väga aktiivne Heidi on ringkonnale tõeliseks aardeks. Henrik Guthan (Tartu malev) on kõvasti vaeva näinud, et end juhina harida, ja tulemus on ilmselgelt väga hea. Oma rühma vedamise kõrval jagub tal tähelepanu ka Noortele Kotkastele ja tema rühmast tulevad kotkad Kaitseliitu üle küll. Kes käinud Sõjamuuseumis, on küllap nautinud Henriku läbimõeldud näitusekujundust; kes vaadanud mõnd Front Line Eesti lahingut, on näinud teda ajaloolises rüüs sõjamehena. Marit Birgholts (Tartu ringkond) on ametilt meedik ja hingelt noortejuht: temas on imetabasel moel ühendatud hooliv meditsiinispetsialist ja innustav eeskuju lastele. Ta seob ühenduslülina kokku noored ja Naiskodukaitse, Naiskodukaitse ja maleva. Andrus Sumberg (Valgamaa malev) on rühmapealiku abi, kes toimetab igapäevaselt 30 noore aktiivse mehega Raudkulli rühmas. Tema oli taasiseseisvumispäeva näidislahingu idee autor ja peakorraldaja. Sihikindlat ja ausat kahe lapse isa on Otepää vald tunnustanud valla medaliga. Sigrit Säinas (Valgamaa malev) on nimi, mille võid leida noorteüritustel tehtud elusate ja värviliste piltide kõrvalt nii Kaitse Kodus! kui kohalikus lehes. Naiskodukaitse töö kombineerub mänglevalt Kodutütarde tegemistega ja vastupidi – ja nägu on ikka naerul. Janek Levin (Viru malev) õpetab Kaitseliidu Koolis vabatahtliku instruktorina, juhib kodumalevas miinipildujarühma ja lööb kaasa kõikjal, kus abi vaja. Pühendumus ja korrektsus on omadused, mis teda kaaslaste silmis teistest esile tõstavad. Lea Matusorg (Viru ringkond) on ringkonna meditsiinigrupi eestvedaja ja teda jagub ka teistesse ringkondadesse, niisamuti staabiassistendiks ja formeerijaks. Väike-Maarja valla pearaamatupidaja Lea on kolme lapse ema ja kuue lapse vanaema. Indrek Hunt (Võrumaa malev) astus Kaitseliitu Hiiumaal, aga nüüd on jõudnud ringiga Võrumaa malevasse. Oma sõbraliku, humoorika ja sooja olemise tõttu klapib ta hästi noortega ja sobib kui rusikas silmaauku igale avalikule üritusele, kus tuleb Kaitseliitu tutvustada. Tööajal õpetab Indrek muusikakoolis kitarrimängu, Kaitseliidu-ajal on ta üks Rõuge-Vastseliina paremaid laskureid. Kaisa Peedosaar (Võrumaa ringkond) on ringkonna esinaine, kes kahe lapse kõrvalt on naiste töö mõnusalt käima tõmmanud. Väikeettevõtjana elavdab Kaisa Võrumaa majandust ja Uma Lehe kaasautorina kultuurielu.

LEA MATUSORG

INDREK HUNT 2 | 2016

EHA JAKOBSON

MEDITSIIN

Kõige tähtsamad on veri ja hapnik Lahingus kannatanu käsitlemise algoritm ABCDE on nii NATO liitlaste juures kui ka meie kaitsejõududes täienenud ühe olulise lisaga, seetõttu tähistatakse elupäästmisjuhendit täna <c>ABCDE. Tekst: ERMO KARILAID

2 | 2016

Eelmises KK! numbris tutvustasin, kuidas juba väikeüksuse ja esimese võitleja tasemel tuleb hakata koolitama žguti kasutamist lahinguolukordades. Algus tehtud, ei saa jääda poolele teele pidama, vaid tuleb rääkida tervikust ehk meditsiinikomplektist nr 1 (MK1), iga võitlejaga kaasas oleva meditsiinivarustuse kasutamisest ja selleks vajalikest teadmistest. Komplekti kuuluvad sidemekomplekt, kolmnurkrätik, žgutt ja MIST-kaart. MIST on akronüüm ingliskeelsetest sõnadest Mechanism, Injury, Signs, Treatment, mille S-tähe ehk „sümptomite“ punkti all avaneb omakorda algoritm <c>ABCDE. Meeldiv oli KK! jaanuarinumbrist lugeda, et meie kaitseliitlased käivad oma tegevust harjutamas ka ülemereliitlaste juures. Artiklis kirjeldati ka üsna hästi toimivat esmaabi lahingus kannatanule. Lisan sellele mõned täpsustused, et abiandmine saaks veel efektiivsem. Artiklis väljatoodud algoritm ABCDE on nii NATO liitlastel kui ka

meie kaitsejõududes täienenud ühe olulise lisaga. Elupäästmisjuhendit tähistatakse täna: <c>ABCDE. Nurksulgudes lisandunud <c> tähistab massiivseid verejookse (eelkõige kõrgendatud tähelepanu vajavad arteriaalsed verejooksud), mis vajavad kohest reageerimist, et kannatanu ei kaotaks väärtuslikku hapniku transpordivahendit – verd. MIST-kaart on vajalik selleks, et kohe lahinguvigastuse tekkides algaks kannatanu vigastuste ﬁ kseerimine. Kaardile märgitakse kogu vigastusega kaasnev info, mis liigub reaalajas kannatanuga kaasa ning millest osa saadetakse vajalikele tasemetele ka ette, et kannatanu saaks võimalikult head esmaabi. Oma teenistuspraktika jooksul olen koostanud võimalikult kompaktse, lihtsa ja kiiresti käsitletava MIST-kaardi formaadi, millel on olemas kõik vajalik koos selgitavate juhistega ning mis on arusaadav ka liitlasvägedele, kellega koos meil tuleb tegutseda nii õppustel kui ka lahinguolukordades. Kuid ütlen

kohe, et MIST-kaardi puudumisel on võimalik sama informatsioon kirja panna ka kõige lihtsamale märkmikulehele. Kui MIST-kaarti vaja läheb, siis kasutatakse kannatanu oma, täpselt nagu žguti puhul. See eeldab loomulikult vähemalt rühmaparameediku tasemel tehtud eeltööd, et igal tema rühma liikmel oleks komplektne MK1. Kõige esimese rea kaardil võib eeltäita (aga ei pea), see aitab kokku hoida lahingutes väga vajalikku aega. Nüüd täpsemalt MIST-kaardi algoritmi igast tähest. Kaardi päisesse kirjutatakse teenistusnumber, kui seda teatakse. Kui ei, siis läheb sinna lihtsalt kannatanu nimi, kelle kohta kaarti täidetakse. See on oluline, et näiteks transpordi käigus mahapillatud kaart pandaks õige kannatanu juurde tagasi. Muidu võib juhtuda, et ajuvapustusega võitleja saab endale jalaproteesi, sest tema ravikaart on vahetusse läinud amputeeritud jäsemega kaasvõitleja omaga. Sel põhjusel tasub enda taskus oleva MIST-kaardi esimesele reale kirjutada oma nimi. M (Mechanism) – vigastuse mehhanism. Siin tuleb lühidalt kirjeldada, kuidas kannatanu vigastada sai. Lahinguvigastuse kohta kirjutame näiteks: käsirelva tuli. Kui kannatanu jäi kaudtule alla või viibis miiniplahvatuse lähedal, siis kirjutame: plahvatus. Kui istus avarii teinud auto kastis, kirjutame: liiklusõnnetus. Kukkus puu otsast: kukkumine kõrgusest jne. I (Injury) – vigastused. Esialgse info kõige olulisem rida. Kirja lähevad kõik kannatanu ülevaatusel tuvastatud vigastused. Kui kannatanu astus miinile ja selle tulemusena on vasak alajäse keha küljest lahti tulnud, siis kirjutame: vasaku jala amputatsioon. Kui jäi vastase kuulipildujatule alla ja sai tabamuse õlga, siis kirjutame: parema õla kuulihaav. Sellega võib kaasneda vigastuste asukohtade märkimine kaardi pöördel olevale ﬁguurile. S (Signs) – sümptomid (<c>ABCDE algoritm)

Siit edasi jääb oodata või transportida kannatanu kõrgemasse abiandmise etappi. Ootamise ajal hoiame kannatanu tähelepanu all ning iga 5–10 minuti järel kontrollime tema elulisi näitajaid (hingamine ja pulss), et vajadusel uuesti sekkuda abiandmiseks. T (Treatment) – tehtud ravi, näiteks: paigaldatud CAT kell 11.11.

Nurksulgudes lisandunud <c> tähistab massiivseid verejookse.

A (Age) – vanus. NATO väed on välismissioonidel sõduritelt soovinud võimalikult täpset infot ka kannatanu vanuse kohta. Kuna teatud vanuses patsientidel tuleb mõningatel juhtudel kasutada teistsuguseid ravivõtteid, on hea, kui kohapeal saab kannatanu vanus näiteks lähedaste abiga võimalikult täpselt ﬁ kseeritud. Tihti piisab aga märkest „laps“ või „täiskasvanu“. T (Time) – aeg. Nii mõneski ärevas olukorras kipub ajataju kaduma ja hiljem on sündmuste käiku väga raske taastada. Kui sisseharjunud drillina ﬁ kseeritakse sündmuse juhtumise või kannatanu leidmise aeg, on see mure lahendatud ja ka kõrgema taseme abiandjatel on lihtsam kannatanut aidata.

Lõika kaart välja, kirjuta esimesele reale oma nimi ja lisa isiklikku meditsiinikomplekti!

Teenistusnumber / ZAP code .......................................................................................

M I

Mehhanism (Mechanism) (Vigastuse mehhanism/tekkepõhjus)

Vigastus (Injuries) Sümptomid /elulised näitajad (Signs) <c> – Massiivsed verejooksud (Catastrophic bleeding) A – Hingamisteed (Airways) B – Hingamissagedus (Breathing rate) C – Pulss (Circulation) D – Teadvus (Disability) E – Keskkond (Other signs)

Tehtud ravi (Treatment) (žgutt, i/v., lahas jne)

A T

Kannatanu iga (Age) (täiskasvanu / laps)

<c>

................... On / Ei ole (Yes / No) ................... Kinni / Vabad (Clear / Blocked) ................... x min

................... x min

A V P U

........................................ ........................................

Vigastuse juhtumise aeg (Time of wounding)

MIST-kaart on abiandjale ühtlasi heaks spikriks kannatanule abiandmise järjekorra kohta. Kui kõrval oleva lahingupaarilisega, kes on väga tihti ka hea sõber, midagi halba juhtub, on MIST-kaart hea abimees, kes tuletab kiirelt meelde, et kohe on vaja leida verejooksud (eelkõige massiivsed, eks) ja need peatada ning seejärel tagada hingamisteede avatus, et püsiksid kõige vajalikumad elulised näitajad. Kui me oskame lahinguolukorras tuua vigastatud võitleja välja vastase efektiivse tule alt – nii, et me ise jääme terveks ja kannatanule on antud elusäästvat esmaabi –, kui me teame, oskame ja abistame kannatanut vastavalt etteantud juhistele ning suudame ta ette valmistada kõrgema taseme abiandmiseks ja transpordiks, on meie võitlejate ellujäämise võimalused suured

LISAINFO

MK1 komplekt:  

esmaabisidemepakk – verejooksude peatamiseks kolmnurkrätik – aitab fikseerida vigastatud jäset ning on ka muidu kasulik (kuni selleni välja, et paljud võitlejad kasutavad seda peakattena või higipaelana)  žgutt – massiivsete verejooksude peatamiseks  MIST-kaart

Kannatanu pea kuklasse lükkamine on esmaabivõttena arvestatav abiandmine hingamisteede avamiseks.

ja seeläbi on kõrge ka meie kõigi moraal, mis on ju tegelikult eduka lahingu üks põhialuseid. Kui me oleme harjutanud lahingus kannatanute päästmist, neile abi andmist oma oskuste tasemel ja saatmist kõrgemasse etappi paranema, oleme me läbinud TCCC (Tactical combat casualty care) ehk eesti keeli LKK (lahingus kannatanu käsitluse) vajaliku keti ning võime puhta südametunnistusega iseendale otsa vaadata ja tõdeda: oleme endast andnud kõik võimaliku, et meie kaasvõitlejad ei peaks vikatimehele alla vanduma.

<c>ABCDE põhjalikumalt

Märkused:

Algoritm <c>ABCDE avaneb MIST reas S-tähe all. <c> – massiivsed verejooksud. Tuleb leida võimalikult kiiresti ja peatada. Eelistatud vahend on žgutt ja vajadusel tuleb see paigaldada otsekohe, ka vastase efektiivse tule all. Hea väljakutse on žguti paigaldamise harjutamine õppustel ja baasväljaõppes. Kui kannatanu ülevaatusel tuvastati massiivne verejooks ja see peatati, läheb vastav märge ka MISTkaardile. Žguti paigaldamisel tuleb märkida ka paigaldamise kellaaeg. A – hingamisteede avatus. Kui on tagatud hapniku transport organismis vere kaudu, siis on tarvis ka veenduda, et organism üldse hapnikku saab. Kui kannatanu on teadvusel ja saab ennast ise aidata, siis viitab juba tema kõnelemine sellele, et ta suudab hingata. Kui ta on (näiteks plahvatuse tagajärjel) jäänud sundasendisse, mis blokeerib hingamisteed, siis tuleb teda otsekohe abistada. Kannatanu pea kuklasse lükkamine on esmaabivõttena arvestatav abiandmine hingamisteede avamiseks. Teadvusetule kannatanule tuleb seejärel anda ka õigesti teostatud püsiv küliliasend. Märge hingamisteede

LISAINFO

MEDITSIIN

MIST (Mechanism, Injury, Signs, Treatment) – sõduri isiklik infokaart, millele kantakse esmaabi andmisel tema vigastused. Vaata ka näidist <c>ABCDE (<Catastrophic Haemorrhage Control> , Airways, Breathing, Circulation, Disability, Exposure) ehk massiivsed verejooksud, hingamisteede avatus, hingamissagedus, pulsi sagedus, teadvus, keskkond. Algoritm kannatanu sümptomite kirjeldamiseks TCCC (Tactical combat casualty care) ehk eesti keeli LKK (lahingus kannatanu käsitlus) sisaldab lahingus kannatanute päästmist, esmaabi andmist ja kõrgemasse etappi transportimist MK1 (meditsiinikomplekt nr 1) – meditsiinivarustus, mis peab kaasas olema igal sõduril: sidemepakk, kolmnurkrätik, žgutt ja MIST-kaart Akronüüm – sõnade algustähtedest moodustatud ning sõnana häälduv nimetus, näiteks NATO (North Atlantic Treaty Organisation) ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Algoritm – eeskirjade kogum kindlat tüüpi ülesannete lahendamiseks, lahenduseeskiri

EHA JAKOBSON

avatuse kohta kantakse MIST-kaardile. Esimesed kaks esmaabivõtet on kannatanu seisukohast kõige vajalikumad ja tuleb ära teha võimalikult kiiresti. Veri ja hapnik on organismi eluspüsimiseks olulisimad. Kõik järgnev on samuti tähtis, aga selle teostamisega saab oodata ka hetkeni, mil ei viibita enam eluohtlikus tsoonis, näiteks vastase tule all. B – hingamissageduse määramine. Lahinguolukorras ei pruugi piisata ainult kuulamisest, tuleb asetada käed varustuse alla rindmikule ja saada adekvaatne tulem ühe minuti jooksul tehtud hingamiskordadest. Tulem kantakse MIST-kaardile. C – pulsi sagedus. Mina koolitan jao tasemel kannatanu pulsisagedust määrama kahest kohast: kõigepealt randmelt ja kui sealt ei suuda tuvastada, siis kaelalt. Kui pulss on leitav randmelt, võib abiandja tunda natuke kergendust, vererõhk on veel piisaval tasemel. Kui kaelalt, siis võib samuti kergendust tunda – kannatanu siiski elab. Kõrgema taseme meedikud palpeerivad pulssi ka küünarvarre õndlast, kubemest või mõningatel juhtudel ka jalgadelt, aga sellega ei pea hea lihtsõdur ennast vaevama. MIST-kaardile läheb kirja mõõdetud pulsilöökide arv ühe minuti jooksul. D – teadvus. Lihtsustamaks lahinguolukorras kiiret hinnangu andmist teadvusele, kasutame liikumist lihtsamalt keerulisemale: A (alert) – kannatanu on teadvusel ja kõneleb; V (verbal) – kannatanu reageerib abiandja kõnele; P (pain) – kannatanu reageerib abiandja põhjustatud valule; U (unresponsive) – kannatanu ei reageeri, eeldame teadvusetust. Vastavale tähisele MIST-kaardil tõmmatakse ring ümber. E – keskkond. Iga traumaseisundis kannatanu reageerib väliskeskkonna mõjutustele otsekohe. Kuna viga saanud isiku organism pöörab kõik vabad ressursid vigastusega tegelemisele, hakkab kannatanu kohe jahtuma ning selle vältimiseks tuleb pärast kõikide esmaabiprotseduuride läbimist kannatanu soojalt kinni katta. Enne kinnikatmist tehakse ära kõik see, millega ei olnud kõige kiirem, s.o lahastamised, väiksemate haavade sidumised, muud ﬁkseerimised jms.

Ka linnas saab üle elada

Novembris õppisid Kaitseliidu üleelamisõppe instruktorid üleelamist hoonestatud alal endise Rummu vangla territooriumil. Rahva mäletamist mööda leidis viimane selline kursus aset rohkem kui 10 aastat tagasi. Tekst: KRISTJAN PRII Illustratsioonid: MEHIS BORN

2 | 2016

KRISTJAN PRII

Linnas ellujäämisest lähemalt Inimene peab saama sooja, ta peab jooma ja sööma. See „kolme reegel“ kehtib linnaoludes samamoodi nagu vabas looduses, sest keskkonna muutudes baasvajadused ei muutu. Võrdleme natuke linna ja loodust. Iga olukord on erinev, kuid proovime vaadata üldist pilti. Reegel ütleb: halva ilma käes veeda kõige rohkem kolm tundi. Metsas tähendab see esmalt kiiret varjualuse ehitamist ja seejärel tule tegemist või vastupidi. Hoonestatud alal peavarju pärast väga muretsema ei pea – ulualust leiab nii mahajäetud

Metsas korraliku kõhutäie hankimine on paras peavalu. Tuleb tunda taimi, osata käepäraste vahenditega kalastada ja küttida. Sama kehtib ka linna kohta, kuigi korralikke kalapüügivahendeid leiab asustatud alalt märksa tõenäolisemalt. Seevastu linnas küttimine muutub huvitavaks väljakutseks stiilis: kas naabri kass või naaber ise? Linnas ellujäämiseks tuleb aga erilist tähelepanu pöörata julgeolekule. Oht inimeselt inimesele on kõige suurem ikka seal, kus on inimesi rohkem, sest meeleheide viib ka meeletute tegudeni. Võib-olla seetõttu peakski asetama julgeoleku linnas ellujäämise „kolme reeglis“ peavarju ja vee vahele. Linnaolud võimaldavad kasutada oma innovaatilisust ja kui otsene oht ei ähvarda, siis on võimalik jäänustest ja vrakkidest teha endale päris mugav äraolemine. Piire seavad siin pigem silmaring ja käelised oskused. Allpool mõned avardavad ideed.

ELLUJÄÄMINE

kui ka purukspommitatud majades. Kõlbab isegi enam-vähem terve auto, kuigi pikema peatumise korral tuleb mugavaks äraolemiseks teha selles mitmeid parendusi. Väikeelamurajoonis võib hea õnne korral leida korraliku küttekolde, aga suuremas linnas peab selle tõenäoliselt tünnidest või kividest ise ehitama. Õhku jääb muidugi küsimus: kas lihtsam on metsas ilma kirveta küttepuid hankida või linnas kirvega parketti üles katkuda? Vett leida on Eestis lihtne. Maal on rohkelt kraave, jõgesid ja järvi, kust hankida janukustutust. Mõistlik oleks vesi enne tarvitamist ﬁ ltreerida või keeta, aga kui selleks ei ole võimalust, kannatab ilma tõsisemate tagajärgedeta tarvitada ka puhastamata vett. Linnas leidub samuti kraave ja ojasid, heal juhul jõgesidki, aga kui elektrit pole ja kanalisatsioon ei toimi, siis võib kindel olla, et see vesi juua ei kõlba. Seega on vee ﬁ ltreerimise ja puhastamise oskus äärmiselt oluline.

Veeﬁlter Tavalise veefiltri üks põhikomponente on turvas. Linnas seda hankida on muidugi raske, kuid mitte võimatu. Näiteks lillepoodidest või ehituspoodide aiandusosakondadest. Jälgida tuleks ainult, et turvas oleks väetisevaba. Kui turvast ei leia, siis aitab suurema osa kemikaale ja raskemetalle välja filtreerida ka mitmekihiline söe- ja liivafilter, kuid kindlasti tuleb vett pärast keeta. 2 | 2016

Saepuruahi Kui kõik lauad on saekaatritest ära viidud ning tuhaks põletatud, siis saepuru pole ilmselt puutunud keegi. See on suur viga, sest õiges ahjus annab saepuru kaua sooja. Saepuruahju ehitamiseks lao 200-liitrise vaadi põhja telliskivid. Aseta nende peale umbes 150-liitrine tünn, mille põhja tee umbes 8 cm läbimõõduga auk. Torka selle sisse toru või kooritud puidust pulk ning tambi tünn saepuru täis. Võib ka pisut niisutada, et mass hoiaks paremini vormi. Lõpuks raputa saepurule tuhka või liiva, et see pealt ei süttiks. Tõmba toru või pulk saepurust välja nii, et saepuru keskele jääb auk, ning kata suurem tünn kaanega. Kaane sisse tee auk korstna jaoks. Lükka korstna toru kahe vaadi vahele, kuid mitte päris põhjani välja. Tähtis on, et õhk ja soojus saaks vaadis ühtlaselt ringi liikuda. Seejärel lõika suurema vaadi küljele alla auk tuha jaoks ning tee vaadile tuli alla. Rohkem ei ole vaja selle tünni all tuld süüdata, saepuru hõõgub iseseisvalt, kuni on otsa saanud. Saepuruahi on väga tõhus – ühe tünnitäiega saab hakkama 7–10 tundi.

Keevitus ELLUJÄÄMINE

Kui üleelamisolukorras on vaja midagi keevitada, aga keevitusaparaati pole parasjagu käepärast, siis tuleb seegi ise teha. Vaja läheb kahte või kolme sõiduauto akut, käivituskaableid ja elektroode. Akud ühenda jadamisi, nii on võimalik saavutada kõrgem pinge. Massijuhe läheb keevitatava objekti külge, teise otsa jääb elektrood. Vajaminevate akude hulk sõltub materjalist ja elektroodist ning selgub katse-eksituse meetodil. Kindlasti tuleb keevitamisel kasutada kaitsevahendeid.

Tulekustutist külmkapp Kui konservid on otsas ja keldritest enam midagi võtta pole, siis saab ehk abi kalastamisest ja küttimisest. Kui saak on suurem ja ülejääki ei õnnestu suitsutada, marineerida ega soolata, siis on CO2-tulekustutiga võimalik teha kuiva jääd. Selleks tuleb muidugi leida sobiv kustuti, neid on tavaliselt tööstushoonetes. Tegutsemise ajal on vaja kaitsta oma käsi, sest kuiva jää temperatuur on alla -70 °C. Pane kustuti otsa riidest kott, suurem sokk, padjapüür vmt ning lase kustutist sellesse süsihappegaasi umbes 7 sekundi vältel. Seejärel noki koti sisse tekkinud kuiv jää välja ja aseta külmkasti, mille võid ise valmistada näiteks vahtplastist või ehitusvahuga vooderdatud pappkastist. Asja ajab ära ka vana külmkapp. Korralikult tehtud lahenduses säilib toit päevi, kui kuiva jääd vahepeal juurde lisada. 36

2 | 2016

Linnas ellujäämiseks tuleb aga erilist tähelepanu pöörata julgeolekule.

Puugaas Puugaasi on kõige lihtsam toota järgmiselt. Süüta 200-liitrisesse tünni lõke. Võta 20-liitrine bensiinikanister, pane selle korgi otsa umbes meetripikkune metalltoru, mille otsas on kraan. Topi kanister puujuppe nii täis, kui vähegi võimalik. Aseta kinnine kanister lõkkesse ja hoia kraan lahti. Praktiliselt kohe hakkab eralduma veeaur, seejärel vesinik koos vingugaasiga, mis põleb suurepäraselt. Aeg-ajalt katseta, kas aurus on piisavalt gaasi. Kui see süttib, sulge korraks kraan ja ühenda selle otsa voolik, millega juhtida gaas õigesse kohta, näiteks mootori karburaatorisse.

ELLUJÄÄMINE

Generaator Autoakudest saab voolu juba päris paljudele asjadele. Kui juhtute leidma veel inverteri, mis teeb 12 voldist 220, või oskate seda ise ehitada, siis on kodutehnika kasutaminegi käegakatsutav reaalsus. Nüüd on vaja ehitada veel akude laadimise süsteem. Vajalikke võtmeid, näpitsaid ja tange leiab ikka kuskilt. Lisaks tuleb hankida üks generaator, näiteks sõiduautolt, ja üks kahetaktiline mootor, mis on mõeldud pikemaajaliseks töötamiseks. Hästi sobib muruniiduki mootor. Aseta kõik mootorid ühele tasapinnale, pane peale rihm ja pinguta see ning ühenda seadeldis akuga. Generaatori ja mootori hoorattad peavad olema võimalikult ühel joonel ja nii mootor kui ka generaator peavad olema kõvasti kinni, vastasel juhul on oht, et viskab rihma pealt maha. Viimaks käivita mootor ja vii väikese traadijupiga juhe aku plussklemmilt umbes sekundiks generaatori külje peal asuvale ergastusmähisele. Õnnestunud ühendusest annab märku mootori tööhääle muutus. Kui kõik on õigesti tehtud ja asjad töötavad korralikult, siis peaks aku laadima.

HAM-raadiovastuvõtja See on ilmselt üks lihtsamaid vahendeid, mille abil end välismaailmaga kursis hoida. Vaja on ainult antenni, mille saab teha traadist; mähist, mille saab samuti valmistada traadist, ja heliväljundit. Kuna see lahendus ei ole väga võimas, oleks hea ühendada see näiteks muusikakeskuse või autoraadioga läbi AUX-ühenduse. Aitab seegi, kui enne kõlareid lisada trafo, mille võib leida kust iganes – uksekellast mikrolaineahjuni. 2 | 2016

Kuidas segada mereala valitsemist Mereriigi Eesti hästi liigendatud rannajoon on ligikaudu 3795 km pikkune ja viimaste mõõtmiste andmetel pikeneb veelgi. Sellest umbes 310 km moodustab Hiiumaa samuti suhteliselt hästi liigendatud rannajoon, mistõttu ei saa meie riigi kaitsest rääkides üle ega ümber rannikukaitsest.

MERIKE ANNUK

HARITUD SÕDUR

Tekst: MART REINO

Tuleb kohe märkida, et enne Teist maailmasõda ja ka hiljem räägiti Eestis rannakaitsest. Rand on aga merd äärestav maismaaosa rannajoonest kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini ja selle kaitsmisest üksi ei piisa, vähemalt tänapäeval. Rannik on aga rannalähedane maismaaja veeala koos seal paiknevate saarte, laidude ja rahudega. Kuigi inimene elab maismaal, pole tänapäeval enam võimalik merelt lähtuvale sõjalisele ründele vastu astuda pelgalt mõnekümne meetri laiust rannariba kaitstes. Seetõttu tuleb rünnakut merelt tõrjuda kogu rannikuala ulatuses. Oleme mereriik ega saa ei-

2 | 2016

rata rünnakut merelt, niisiis peame selleks ka valmis olema. Seda enam, et meie potentsiaalne vaenlane asub meiega ühise mere kaldal ja tal on meresõjaline võime nii Soome lahe idasopis kui ka endisel Ida-Preisimaal. Vaatamata Mistralide tehingu ebaõnnestumisele on oht ikkagi väga suur ja võib osutuda reaalseks.

Sissisõda merel Peab mainima, et kuni viimase ajani ei peetud meil rannikukaitset väga oluliseks või jäeti see vähemalt mainimata. Mureks on see olnud aga paljudes mereäärsetes Kaitseliidu malevates ja juba pikka aega ka

Hiiumaa malevkonnas. Üle riigi on teema päevakorda tõusnud seoses möödunudsügiseste sündmustega Rootsi saarestikes ja nüüd ka Soome ja Baltimaade ranna lähistel toimuvaga. Olenemata ajendist on rannikukaitsega seotud küsimusi tõstatada igati asjakohane. On ju meie rannikukaitse kahjuks pikaks ajaks unarusse jäänud. Rannikukaitset tuleb aga vaadelda koos nii maismaakui õhuoperatsioonidega, sest ainult ühe valdkonna eelistamine tänapäeva sõjas efekti ei anna ega võitu too. Erinevalt maismaast merd otseselt vallutada ei saa ja seetõttu on sõ-

HARITUD SÕDUR

japidamise eesmärk merel mereala valdamise saavutamine, mida ajalooliselt kutsutakse merevõimuks. See seisneb mereala ärakasutamises oma eesmärkidel. Seda saavad teha ainult tugevad mereriigid. Väikese rannikuriigi ülesandeks on takistada oma mereala valdamist – kui ise vallata ei suuda, siis teed selle vähemalt teisele keeruliseks. See tähendab tegelikult sissisõja taktikat, kus nõrgem saab vaenlasele anda kiireid varjatud lööke ning kaduda saarekeste ja abajate labürinti. Sellist mereala valdamise takistamist nimetatakse NATO strateegias väikesõjaks.

Tänapäevase sõjapidamise ühendiseloomu tõttu pelgalt rannikukaitset eraldi enam ei käsitletagi, pigem räägitakse rannikuala sõjapidamisest, mis ühendab endas amﬁibse sõjapidamise mõlemat, nii ründavat kui kaitsvat poolt. Eestis aga puuduvad sellise sõjapidamise vahendid ja võime. Nii peame siiski enam tähelepanu pöörama traditsioonilisele rannikukaitsele, sest oht merelt on endiselt suur.

Jalaväega dessandi vastu Kahjuks tuleb nentida, et tänapäeva vaenlase laevade ründerelvastuses on suurtükid ja raketid, mis on

võimelised juba suurelt kauguselt neutraalvetest andma tulelööki suurele osale meie riigi territooriumist. Nende relvadega on võimalik tagada ka määratu tuletoetus vaenlase dessandile. Dessant on aga määrav territooriumi hõivamisel ja ikkagi vajalik võidu saavutamiseks. Seetõttu üritab vaenlane kindlasti dessanti maandada ja kaotuste vältimiseks sooritada see rannikulõigule, kus kaitsjaid ei ole. Siin saab otsustavaks kiirus – kumb pool, kas vastane või kaitsjad, suudab oma lahinguvõimet dessandikohta liigutada. Kui vaenlase laevastik on võimeline dessandikohta valima

2 | 2016

HARITUD SÕDUR

käigult, nõuab kaitsvate maaväeüksuste ümberpaigutamine tunduvalt rohkem ressursse ja aega ning seetõttu ei ole dessanditõrje jalaväega rannaliival eriti tõhus. Pealegi puuduvad meie jalaväel kahjuks efektiivsed dessanditõrjevahendid. Jalaväega dessanti tõrjudes on võimalusi põhiliselt kaks. Esiteks võib juhtuda, et dessantüksus ja kaitsjad ei kohtugi, sest vastane maabub seal, kus kedagi ei ole, ja liigub kiiresti oma sihtmärgi suunas. Teiseks võib dessant oma massiivse tuletoetuse katte all kaldal ootavat jalaväge lihtsalt eirata ning tungib planeeritud minimaalsete kaotustega ikkagi edasi oma eesmärgi sihis. Meil on küll olemas teatud hulk tankitõrjerelvi ning peagi saavad need olema sõjanduse viimase sõna tasemel, kuid need ei suuda tõhusalt tõrjuda meredessanti. Tankitõrjerelvade laskeulatus on suhteliselt piiratud, dessantalused ei pruugi tulla rannal asuva võitleja laskeulatusse ning tankitõrjerelv ei tee sõjalaevale ka piisavat kahju, et kallaletungi peatada.

Tõhusad laevatõrjerelvad Peab arvestama, et tänapäeval on rannikukaitse põhirelvaks laevavastane rakett, mida saab välja tulistada nii laevadelt kui ka maapealsetelt mobiilsetelt sõiduvahenditelt. Kõige tõhusam on muidugi paigutada raketid vees liikuvatele alustele, siis on võimalik vaenlast tuvastada, talle läheneda ja kahjutuks teha ühelt platvormilt. Rannikukaitse peamised vahendid on seega raketilaevad, peale selle konventsionaalsed allveelaevad, miiniveeskajad, ründelennukid ja mobiilsed rannikukaitse raketipatareid. Kindlasti tasub kaaluda ka torpeedode taaskasutamist, kuigi enamiku NATO riikide torpeedokaatrid on poliitilistel ja taktikalistel kaalutlustel maha kantud. Üheks odavamaks ja tõhusamaks laevatõrjerelvaks on aga jätkuvalt meremiin. Seda illustreerib näiteks tõsiasi, et

Oleme mereriik ega saa eirata rünnakut merelt, niisiis peame selleks ka valmis olema. 40

2 | 2016

ligi kolmveerand USA sõjalaevade lahingukahjustustest Korea sõjast saadik on meremiinide põhjustatud. Meil väikeriigina sellised tõhusad relvad kahjuks peaaegu puuduvad, küll on nad aga olemas paljudel meie liitlastel ja seega saame NATO raames nendega arvestada. Samas tuleb meil endil vastu võtta vaenlase esimene rünnak ja vastu pidada kuni liitlaste saabumiseni. Õnneks on liitlaste kohalolek viimasel ajal suurenenud. Läänemerel on elavnenud liitlaste laevastiku tegevus ja Ämaris baseeruvad lisaks liitlaste hävitajatele juba mõnda aega Ühendriikide ründelennukid A-10 Thunderbolt, mida ka Hiiumaa taevas aeg-ajalt näha võib.

MERIKE ANNUK

Kaitseliidu panus mereseiresse Rannikukaitse tõhusus sõltub aga eelkõige mereseirest. Mereseire tulemus on mereolukorrateadlikkus, teadlikkus kõigest merekeskkonnas toimuvast, mis võib mõjutada meie riigi julgeolekut. Kuigi politsei- ja piirivalveamet teeb mereseiret piiri valvamiseks ja merepäästeks, puudub Eestil sõjaline mereseirevõime. Meie mereseire on üles ehitatud rahuaja vajadustele ja eeldab, et kõik vaenlase laevad, sealhulgas allveelaevad, sõidavad meie vetes vee peal ja näitavad oma lippu. Selliseid eeldusi ei saa kahjuks aluseks võtta sõjalisel planeerimisel. Seega tuleb ka mereseires suures osas tugineda liitlaste laevastikule. Hoolimata aga paljudest tänapäevastest elektroonilistest abivahenditest on sõjalise tuvastamise peamine vahend ikkagi inimsilm koos optikaga. Ainult inimfaktorile tuginedes on võimalik täpsustada ja otsustada, kelle vastu surmavat jõudu kasutada, ning ainult sellise täpsusega andmetest on kasu liitlaste mereoperatsioonide teostamisel meie kaitseks. Siin tuleb mängu ka Kaitseliit. Kuigi see ei saa käesoleval ajal olla olulise tähtsusega, võib

kaitseliitlaste panusest siiski teatud kasu tõusta. Kohalikud kaitseliitlased tunnevad oma rannikut ja teavad kohalikke mereolusid kõige paremini ning võivad merelt nähtuvat ohtu suhteliselt hõlpsasti tuvastada. Ka Rootsi rannikuvetes tuvastasid tundmatu veealuse objekti kõigepealt kohalikud randlased. Seetõttu püüavad ka meie malevkonna kaitseliitlased mereseirele kaasa aidata. Juba möödunud aasta veebruari lõpus toimus meie malevkonna staabis üleriigiline mereseireõppus paljude mereäärsete malevate esindajate, reservmereväelaste ja merepäästjate osavõtul. Õppusel püüti kaardistada rannikuala ja leida murekohti, kus on võimalik kaasa aidata meie rannikukaitse parandamisele. Suve jooksul on meie tragid kaitseliitlased püüdnud teostada seiret ka merel, kasutades selleks kättesaadavaid pealveealuseid, ja on tuvastanud paljusid meie rannikumerel seilavaid võõraid objekte. Kuna Hiiumaa lääne- ja põhjarannikust mööduvad rahvusvahelised laevateed, on nende jälgimine oluline ka rannikukaitse seisukohast. Jälgimine merelt on meil veel lapsekingades, kuid kaitseliitlased saavad seiret teostada vähemalt rannikult. Selleks kaardistame parimad kohad, kust on võimalik seiret läbi viia varjatult ja suurema raadiusega. Viimasel rannikukaitseõppusel osales märkimisväärne hulk kaitseliitlasi, samuti meile tuttavad Soome reservväelased. Et ka Soome on mereriik ja kaitset vajavad nii mererand kui ka idapiiril asuvad suured järved, said soomlased anda meile tõhusaid näpunäiteid mereseire teostamiseks kaldajoonelt. Seega saavad kaitseliitlased, vaatamata piiratud ressurssidele ja vahendite nappusele, siiski panustada meie rannikukaitsesse ja kaasa aidata turvalisema julgeolekukeskkonna loomisele. Mereriik vajab kaitset ka merelt.

2 | 2016

HARITUD SÕDUR

Kohalikud kaitseliitlased tunnevad oma rannikut ja teavad kohalikke mereolusid kõige paremini.

Elukestev õppimine ja organisatsioon Euroopa haridusterminoloogias jaotatakse õppimine ja haridus tänapäeval tavapäraselt kolmeks: formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine.

HARITUD SÕDUR

Tekst: SANDER KIVILOO

2 | 2016

Formaalset õpet võib seletada kui õppekava järgi õppimist haridusasutuses, kus omandatut tõendab kvaliﬁ katsioon või sertiﬁ kaat. Mitteformaalse õppimise all mõistetakse õppimist väljaspool haridusasutusi ja selline õpe on tihtipeale kujundatud kindla inimeste grupi õppimisvajaduse järgi. Informaalne õpe hõlmab igasugust õppimist, näiteks töö käigus või vabal ajal perekonna ja sõprade ringis, see ei ole struktureeritud ja sel puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppematerjalid ja õppekavad. Tänapäeval pälvivad formaalhariduse kõrval rohkem

tähelepanu just mitteformaalne ja informaalne õppimine – rõhutamaks, et õppida saab kõikjal.

Mitteformaalne õpe on paindlik Mitteformaalseks õppeks (non-formal learning) võivad sobida mitmesugused keskkonnad, mis ei pruugi olla loodud ainult või peamiselt õpetamiseks ja õppimiseks. Mitteformaalne õpe on eesmärgistatud, kuid põhineb vabatahtlikkusel. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised. Tavaliselt ei lõpe

Mitteformaalset õppimist võib kirjeldada kui inimese east sõltumatut teadlikku arenemist sotsiaalses keskkonnas.

Kaitseliit kui koolitaja Kaitseliidu väljaõppel on suuremal või väiksemal määral kõik mitteformaalse õppe omadused. Kaitseliit, kuhu kuulub üle 25 000 vabataht-

liku, on arvatavasti kõige suurem mitteformaalset täiskasvanuharidust pakkuv organisatsioon Eestis. Igal aastal viiakse siin läbi väljaõpet kümnete tuhandete inimpäevade väärtuses. Me võime ütelda, et Kaitseliit mõjutab järjepidevalt lugematu arvu inimeste enesearengut, minapilti ja väärtushinnanguid. Seetõttu on meil organisatsioonina nende inimeste ees tohutu vastutus, et pakkuda kvaliteetset ja õppijast lähtuvat väljaõpet. Kuidas aga mõjutavad need inimesed ja nende õppimine omakorda meie organisatsiooni? Tänu viimaste aastate arengutele majanduses ning elukestva õppe populaarseks muutumisele Euroopas on täiskasvanukoolitus tõusnud tähelepanu

HARITUD SÕDUR

sest, oskuste-teadmiste tasemest, majanduslikust olukorrast vms.  Püüdlus individuaalse ja sotsiaalse õppimise tasakaalu poole. Mitteformaalne õppimine on paindlik, õppijakeskne, sotsiaalne ja vabatahtlik ning soodustab maailmapildi ja väärtuste kujunemist. Loomult kannab mitteformaalne õppimine demokraatlikke, osalemisega seotud väärtusi, sest see ei toimu autoriteedi ühepoolsete sõnumite kaudu, vaid pigem ühist teadmist luues.

ISTOCK/ROMOLO TAVANI

õpe tunnistuse saamisega, kuid on siiski korraldatud õppe-eesmärkide, õpiaja ja õpitoe tähenduses. Mitteformaalset õppimist võib kirjeldada kui inimese east sõltumatut teadlikku arenemist sotsiaalses keskkonnas. Seda iseloomustavad järgmised omadused.  Eesmärgipärasus ja kavatsuslikkus. Erinevalt informaalsest õppimisest pole mitteformaalne õppimine juhuslik; õppimistegevusel on teatud eesmärgid, õppetegevus on neile vastavalt organiseeritud ja struktureeritud.  Vabatahtlikkus. Õppimise oluline alus on õppija motivatsioon.  Õppijakesksus. Õppimisprotsessi ülesehitus tugineb õppija varasemale kogemusele, teadmistele ning enesetäiendamise vajadusele.  Paindlikkus. Paindlik lähenemine on vajalik nii mitteformaalse õppimistegevuse protsessi, struktuuri, keskkonna kui ka meetodite väljatöötamisel.  Kättesaadavus kõigile. Ideaalis on mitteformaalne õppimine kättesaadav ja jõukohane igaühele, olenemata eelnenud õpikogemu-

2 | 2016

ENN SUTTING

HARITUD SÕDUR

keskpunkti ka Eestis. Lisaks täiskasvanuhariduse ja -koolituse muutunud kontekstile elame me üha rohkem konkureerivas julgeolekukeskkonnas ja meie ümber on palju kriise. Ettenägematute olukordadega toimetulekuks ei piisa enam ühe organisatsiooni traditsioonilistest vahenditest ega lineaarsest mõtteviisist. On vaja suurt hulka teadlikult enesearenguga tegelevaid inimesi.

Õppiva organisatsiooni eelised Inimestesse investeerimist nähakse maailmas kasvava tähtsusega protsessina ning selle üheks põhjuseks on, et üks organisatsioon suudab tänapäeva konkurentsis püsima jääda vaid siis, kui kasutatakse ära iga inimese teadmiste ja loovuse potentsiaal. Kui organisatsioon soodustab ja toetab õppimist, siis julgustab see õppima kõiki organisatsiooni liikmeid ning lõppkokku44

2 | 2016

Kaitseliit, kuhu kuulub üle 25 000 vabatahtliku, on arvatavasti kõige suurem mitteformaalset täiskasvanuharidust pakkuv organisatsioon Eestis. võttes areneb ka organisatsioon ise. Sellest mõtteviisist on välja kujunenud õppiva organisatsiooni käsitus. Õppiv organisatsioon õpib pidevalt ja kujundab end ise ümber. Õppiv organisatsioon kirjeldab, kontrollib ja täiustab protsesse, mille abil teadmist luuakse, omandatakse, jaotatakse, tõlgendatakse, säilitatakse, taastatakse ja kasutatakse eesmärgiga tagada organisatsiooni kestev edukus. Õppivad organisatsioonid on need, kus inimesed jätkuvalt suurendavad oma võimet saada neid tulemusi, mida nad tõepoolest taotlevad, kus edendatakse uusi avatud mõttemalle, kus on lahti tee ühistele püüdlustele ning kus inimesed õpi-

vad, kuidas üheskoos õppida. Õppiva organisatsiooni peamiseks erinevuseks teistest organisatsiooni arendamiskontseptsioonidest on suhtumine muudatustesse ja muutumisse ning oluliselt laiem kontekst, miks ühte või teist arendusmeetodit kasutatakse. Õppiv organisatsioon ei rõhu niivõrd uue teadmise omandamisele (know-how), kuivõrd olemasoleva teadmuse tõlgendamisvõime suurendamisele (know-why) ja uue teadmuse loomisele. Lisaks iseloomustab õppivat organisatsiooni pidev kahtlemine üldaktsepteeritud toimeviisides. Organisatsiooni õppimine on rohkem kui lihtsalt indiviidide õppimise summa, see lähene-

Õppimise viis komponenti Peter Senge on välja toonud, et õppiva organisatsiooni põhitöö tugineb viiele „õppimise distsipliinile“ ehk elukestvale õppimise ja praktiseerimise programmile. Esiteks ühisvisiooni arendamine ja jagamine. See hõlmab pühendumistunde loomist organisatsioonis, luues ühiseid kujundeid soovitud tuleviku kohta. Samuti luuakse ja arendatakse põhimõtteid ja peamisi tegevusi, mille abil on kavas soovitut saavutada. Teiseks organisatsiooni liikmete isikliku meisterlikkuse arendamine. Seeläbi õpivad liikmed laiendama oma oskusi valdkondadesse, kus nad kõige rohkem soovivad saavutada tulemusi, ja organisatsioonile luuakse uus keskkond, mis julgustab kõiki liikmeid arenema enda valitud eesmärkide suunas. Kolmandaks organisatsiooni liikmete mõttemudelite arendamine. Soodustada tuleb igaühe sisemise maailmapildi ülesleidmist, selle järjepidevat selgitamist ja täiustamist. See aitab kaasa mõistmisele, kuidas mõttemudelid mõjutavad liikmete käitumist ja otsuseid. Neljandaks toob Senge esile meeskondliku õppimise. Vestlused ja kollektiivne mõtlemine tuleb muuta selliseks, et inimeste rühmad saaksid töökindlamalt arendada kollektiivset intelligentsust ja oskusi, mis on suuremad kui üksikute liikmete talentide summa. Viiendaks distsipliiniks on süsteemne mõtlemine. Oluline on omavahel rääkida ning arutleda, kuidas ja mil viisil me millestki aru saame ning millist keelt kasutades sellest räägime. Arutleda tuleb motiivide, väärtuste ja seoste üle, mis mõjutavad süsteemi. See distsipliin aitab meil näha, kuidas süsteeme efektiivselt muuta ja ulatuslike protsesside keskkonnas kooskõlastatult käituda. Nende distsipliinide rakendamine ei tohiks olla ühekordne, vaid jätkuv, rajades aluse elukestvale õppimisele ja arenemisele. Seda nii üksikisiku kui organisatsiooni kontekstis. Elukestva õppe toetamine ning õppivaks organisatsiooniks kasvamine on Kaitseliidule kui organi-

LISAINFO

Lisalugemist Cameron, R. & Harrison, J. L. (2012). The interrelatedness of formal, nonformal and informal learning: Evidence from labour market program participants. Australian Journal of Adult Learning. 52, 277-309. Department of the Army. (2011). The U.S Army Learning Concept for 2015. Illeris, K. (2003). Workplace learning and learning theory. Journal of Workplace Learning.15, 167-178. Jarvis, P. (1990). International Dictionary of Adult and Continuing Education. London: Routledge. Jõgi, L., & Gross, M. (2012). Professionalization of Adult Educators in Estonia - From a Biographical Perspective. VS Verlag für Sozialwissenschaften: Springer-Verlag. Kiili, M. (2013). Mehena meeste ridadesse! M. Jürjo, Isamaalised väärtused püsivad. Tallinn: Kaitseliit. Kilmann, R. H. (1996). Management Learning Organizations. Management Learning, Vol. 27. Kim, D.M. (1993). The link between individual and organization learning. Sloan Management Review, Vol. 35 No. 1. Merriam, S. B., & Caffarella, R. S. (1999). Learning in Adulthood. San Fransisco: Jossey-Bass. Mitleton-Kelly E. 2003 ‘Ten Principles of Complexity & Enabling Infrastructures’ in ‘Complex Systems & Evolutionary Perspectives of Organisations: The Application of Complexity Theory to Organisations’. Morgan-Klein, B., & Osborne, M. (2007). The Concepts and Practices of Lifelong Learning. London: Rotledge, Taylor & Francis Group. SA Innove. Mitteformaalses hariduses. http://www.innove.ee/et/karjaariteenused/karjaariteenused/karjaariope/mitteformaalses-hariduses (2016. 01. 21.) Senge, M. P. (1990). The Fifth Discipline. The Art of Practice of the Learning Organization. New York: Random House. Virovere, A., Alas, R., & Liigand, J. (2005). Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Kirjastus Külim, EBS.

HARITUD SÕDUR

mine hõlmab kollektiivset õppimist, teadmiste jagamist, omandamist ja nii individuaalsete kui kollektiivselt jagatud teadmiste kasutamist.

Watkins, K. E., Marsick, V. J. (1996). Creating the Learning Organisation. Alexandria, VA:ASTD. Whitmore, J. (2009). Coaching for Performance. London.

satsioonile äärmiselt oluline. Seda mõtet toetab ka Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kes on ütelnud: „Tänapäeva elutempo ning muutuste kiirus nõuavad elukestvat õpet, oskust improviseerida ja olla

Õppiv organisatsioon õpib pidevalt ja kujundab end ise ümber.

uuendusmeelne. Samas tuleb silmas pidada, et meie põhiväärtused säiliksid sellistena, nagu meie esiisad need lõid.“ Õppiva organisatsiooni põhimõtteid ja elukestva õppe väärtusi kirjeldavad ka Kaitseliidu eesmärk, missioon ja visioon. Küll on aga iga organisatsioon oma põhiolemuselt selle tulemus, kuidas tema liikmed mõtlevad ja suhtlevad. Seega, ükskõik millise organisatsioonilise õppimise peamisteks mõjutusvahenditeks ei ole strateegiad, eelarved ega organisatsiooni struktuuri graaﬁ kud, vaid inimesed ise. Kui me saame teadlikuks sellest, kuidas me mõtleme ja üksteist mõjutame, ning hakkame arendama võimet mõelda ja suhelda teistmoodi, siis oleme alustanud ka oma organisatsiooni paremaks muutmist. 2 | 2016

HARITUD SÕDUR

Kool alustab uute kursustega 2016. aastal käivitub Kaitseliidu Kooli sõjaväelise juhtimise õppesuunal kursuseid ja täiendõppemooduleid, mida seni pole nähtud: näiteks lahingus kannatanu käsitlemise kursus juhtidele ja pioneerijao pealiku kursused. Tekst: PEETER KALLAS

2 | 2016

Koolis on välja kujunenud põhimõte, Kust tulevad uued kursused? et paarituarvulistel aastatel (nagu Kooli sõjaväelise juhtimise uued 2015) koolitame tasemekursuslasi kursused luuakse lähtuvalt Kaitse(rühmavanem, rühmaülem, komliidu väljaõppevajadustest, kuid tihti paniiülem ja kompaniivanem) ja algatavad neid ka kooli instruktorid paarisarvulistel aastatel (nagu 2016) ise. Selle eelduseks on iseendale täiendame varem tasemekursustel püstitatud ülesanne osaleda ise kooosalenud õppurite teadmisi. li kursustel ja võimalikult paljudel Kui tasemekursuste aasta eesKaitseliidu suurõppustel. Nii tagame märk on seotud vastava taseme instruktorite pädevuse ja kompejuhi koolitamisega, siis käesoleva tentsi ning omandame kõrgema aasta eesmärk on tagada Kaitseliidu taseme õpetatavates valdkondades vabatahtlikele juhtidele võimalus nagu planeerimine, ettevalmistamipidevalt täiendada oma teadmisi ne ja juhtimine praktikas. Sama oluja oskusi. Selles organisatsioonis ei line on näha suurt pilti, et paremini ole ju olemas sina või tema, on vaid tajuda, millised teemad vajavad MEIE. Näiteks kui täna sina ei jõua arendamist. Ei maksa unustada ka või ei soovi kursusel osaleda, siis ei vabatahtlike juhtide endi panust. tähenda see, et keegi kaasvõitleja ei Kui vabatahtlik soovib arendada sooviks! Inimesed tulevad ja lähekooli õpetamispädevust, kaasame ta vad, üks on parajasti vähem aktiivprotsessi. Üks kooli visioonidest on: ne, teisel on kukil ajapiirangud. Aga „Arenda loovaid, inspireerivaid ja anname kõigile võimaluse tagasi ennastarendavaid sõjaväelisi juhte rivvi astuda. ja taktikuid Kaitseliidus.“

LISAINFO

Leia sobiv aeg ja teema kooli täienduskursustelt: 18.–20. märts. Vastane 20.–22. mai. Lahingus kannatanu käsitluse juhtimine 27.–29. mai. Lahinguplaneerimistoimingud 26.–28. august. Kaasnevad tegevused (üksuste väljavahetamine, läbiliikumine) 07.–09. september. Lahingus kannatanu käsitluse juhtimine (sama, mis 20.–22. maini) 23.–25. september. Eelnevat hõlmav ja integreeritud õpe kaardiharjutusena

KRISTJAN PRII

on juhtimise olulisemad etapid ehk planeerimine ja ettevalmistused (või lahinguplaneerimistoimingud). Lisaks käsitleme teemasid nagu üksuste väljavahetamine ja nendest läbiliikumine. Kogu aasta lõpeb kaardiharjutusega, kus praktiseeritakse ja kinnistatakse õpitut, seega soovitame läbida kõik neli moodulit – aga see ei ole kohustuslik.

Kursuse väljatöötamise protsess toetub kooli arenguplaanile ja instruktoritele, lisaks kaasame arendusseminaridele alati inimesi nii malevatest, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest kui ka vabatahtlike instruktorite ja vastava teema ekspertide seast. Arendusseminarid toimuvad umbes 4 kuud enne kursuse algust ja nende eesmärk on luua pedagoogiline raam, mis inspireeriks õppurit end edasi arendama ning kaasama alluvaid väljaõppesse ja Kaitseliidu tegevustesse. Õpiväljundid peavad saama täidetud niikuinii, aga terviklik lähenemine tagab organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja pideva arengu. 2016. aasta täiendkursuste sihtgruppidena näeme eelkõige juba mõnda aega tagasi koolitatud, rühma taseme kursuslasi ja neid, kes tahaksid meelde tuletada, kuidas vastast analüüsida ja millised

Läheme süvitsi Loome juhtidele esmakordselt võimaluse täiendada oma teadmisi ja oskusi lahingus kannatanu käsitlemise juhtimisel. „Meditsiin on meedikute teema, meie peame sõda!“ on paljude juhtide liiga kaua süvenenud mõtteviis. Siiski ei saa seda arvamust pahaks panna, sest juhtide senine väljaõpe ongi üheselt keskendunud ainult sellele, kuidas võimalikult efektiivselt vastasele kahju tekitada. Seega, kui siiani on õpetatud, kuidas tappa, siis nüüd on viimane aeg õppida, kuidas ellu jääda, ja lahingus kannatanu käsitlus on kõikide relvakonﬂ iktide paratamatu osa. Kunagi peame ikka selle teemaga kõige esimesel, madalamal tasemel pihta hakkama. Kursusele ootame juhte alates rühma tasemest. Õpiväljundiks anname teadmised ja arusaama, mida koordineerida oma plaanides, et lahingus kannatanute arv jääks võimalikult väikeseks, ja et paratamatult tekkinud kannatanud lõpuks ikkagi tervetena lahinguüksusesse tagasi jõuaksid. Siin on

oluline rühmavanema toetus, samuti rühmaparameediku kogemus ja ekspertiis, seega on ka nemad väljaõppes vajalikud tegelased ja kuuluvad kursuse sihtgruppi. Kõrvale ei jäeta ka kompanii taseme huvilisi. Iga kaitseliitlase moraal, tervis ja elu on hindamatu väärtusega. Suhtudes sellesse aksioomi hooletusega, ei pruugi me kanda kaotusi üksnes taktikalisel või strateegilisel tasandil, vaid me võime kaotada iseennast. Juba alanud teine pioneerirühma jaoülemate pioneerieriala kursus (PJEK II) on pärast pilootkursust kavas esmakordselt. See kursus sai ellu kutsutud 2014. aastal ja arenduse aluseks on võetud pioneeripataljoni ajateenijate jaoülema kursus. 2015. aastal kohendasime kursust, arvestades esimese kursuse õppetunde ja Kaitseliidu iseärasusi, ning tänavu viime kursuse läbi seitsme nädalavahetuse ja lõpuharjutusega. Kursuse eesmärk on anda pioneerirühmade juhtkondadele jao tasemel pioneerieriala väljaõpe ja osalemine eeldab vähemalt jaoülema koolituse läbimist, sest jao juhtimine peab olema eelnevalt selge. Kursusel keskendutakse sellistele oskustele nagu pioneeritegevus üldiselt, tõkestamine, liikuvuse tagamine, pioneeriluure, pioneeritehnika, vastase pioneeritegevus, tööde juhtimine ja lahinguvõime säilitamine. Kursuse läbimine loob eeldused osaleda tulevikus pioneerirühma erialakursusel. 2 | 2016

HARITUD SÕDUR

24–30. oktoober NAKi lõpuharjutus

Parim sõber külmal ajal Kindlasti on selle artikli lugejatest iga teine tundnud õppustel olles vähemalt korra, et külm poeb naha vahele. Rääkimata neist, kes on osalenud Utria dessandil.

VA R U S T U S

Tekst: KERT MEIDRA

2 | 2016

Soojapakke või nendega seotud tooteid kasutavad lisaks militaarsektorile ka matkajad, talisportlased, külmades tingimustes ﬁ lmijad, jahimehed, kalamehed ja ka niisama jalutajad või need, kellel vaja mõnda konkreetset piirkonda soojendada. Soojapakke valmistavad mitmed tootjad. Allpool tutvustan ühe kõige laiema valikuga tootja, The Heat Company (edaspidi THC) tooteid. THC tootevalikus on soojapakke: - varvastele, - taldadele, - kätele, - seljale, - kaelale, - kehale, - sisetaldadele, - universaalseid. Soojapaki kasutamine on väga lihtne: piisab vaid paki avamisest. Õhuga kokkuSoojapakke puutel hakkab toimima valmistavad paljud keemiline reaktsioon, tootjad, The Heat Company kõrval võid mis toodab sooja. Kõik uurida ka näiteks firmasoojapakkides kasutade Highlander Scotland, tavad komponendid on UniHeat ja HotHands täielikult looduslikud ja valikuid ohutud. Üks pakk annab

Külmetamine sunnib organismi kulutama rohkem energiat, et keha töös hoida, ja võitleja väsib kiiremini. Lisaks väga headele sokkidele, kinnastele, aluspesule ja pealisriietele on olemas ka väga mõnusad soojusetekitajad – soojapakid. Loomulikult on enese soojendamiseks veel teisigi viise, nagu lihaste pingutamine, harjutused jne, aga tunduvalt lihtsam on kasutada sooja saamiseks soojapakke. Õieti ei olegi need tooted tänapäeval enam „pakid“, vaid neid leidub mitmesuguse suuruse ja kujuga ning nad sobivad paigaldamiseks väga erinevatesse kohtadesse.

KARRI KAAS

VA R U S T U S Kindad on veekindlad ja väga mugavad kasutada

pärast aktiveerumist sooja 12–18 tundi. Soojapakkide üks pool on kleepuv ja võimaldab paki kinnitada näiteks sokkidele, alussärgile või mujale. Otse ihu peale soojapakki asetada ei tohi. Pakid tekitavad sõltuvalt tootest soojust 40 kuni 60 °C. Pakid on ühekordseks kasutamiseks ja utiliseerides ei ole nad keskkonnale ohtlikud. Lisaks erinevatele soojapakkidele pakub THC ka väga kvaliteetseid ja

funktsionaalseid talvekindaid, mida kasutavad ka mitme riigi eriüksused. Kindaid on mitu mudelit, aga soojapakkidega koos kasutamiseks on mõeldud mudelid HEAT 3 SMART ja HEAT 3 SPECIAL FORCE, millel on soojapakile spetsiaalsed taskud. Kindad on kahetoimelised: labakindad,

mida saab muuta sõrmkinnasteks, ja mudelil SMART on ka nutiseadmete kasutamiseks sobivad sõrmeotsad. Nii soojapakid kui ka funktsionaalsed kindad on ideaalsed kaaslased, kui on vaja külma ilmaga viibida valvepostil, patrullida, vaadelda ja nõnda edasi.

ROHKEM INFOT TOODETE JA OSTMISE KOHTA: http://www.theheatcompany.com/en/ https://www.reorg.ee/tootjad/category/201-the-heat-company 2 | 2016

Kaitse Kodu! toimetaja mälestused sellest, kuidas ta 1918. aasta veebruaris Pätsi ja Vilmsi kõrval manifesti Tallinast Haapsallu püüdis toimetada ja miks ta tagasiteel talumehele sõidu eest maksmata jättis, ilmusid esmakordselt 24. veebruaril 1926. Isiklikke mälestusi. VIKTOR NEGGO

2 | 2016

21. veebruar 1918. a. Ennelõunane aeg. Haritlaste klubi ruumides, Estonia teatrimaja ülemisel korral kihab elu. Koos on Maapäeva vanematekogu, maavalitsus, mitmed Eesti seltskonnategelased ja sõjaväelased. Peetakse nõu, kuidas kõige hõlpsamini pääseda Haapsalusse 1. Eesti polgu juure, et seal Maapäeva manifesti Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks kuulutamise kohta veel enne sakslaste kohalejõudmist avaldada. Kas rongiga või autoga? Viimaks jõutakse otsusele — autoga. Tuppa jookseb Juhtund ja teatab, et auto ootabki juba maanõunik K. Sarali korteri juures. “Aga kes sõidab?“ “Kolm saadikut — K. Päts, J. Vilms ja veel keegi.“ “Aga kes?“ Nimetatakse K. Konikut, F. Petersoni, kuid need ei saa sõita. Viimaks pöördakse minu poole — sõitke Teie.“ “Olen nõus, kuid mul puudub soe riie, pean pilguks koju jooksma.“ “Ei, aega on selleks liig vähe, valmisseatud auto võiks äratada punakaartlaste tähelepanu ja siis võib kõik äparduda. Peab leppima kahe saadikuga.“ K. Päts ja J. Vilms suruvad kaaslaste kätt ja lahkuvad toast. Vaikides seisavad mahajääjad ja läkitavad südames neile kaasa palavamaid soove julge ettevõtte kordaminekuks. Seisatan ühes teistega, kiiresti keerlevad mõtted peas, — aga kui neil äpardub, kui nad teel tapetakse? Kes viib siis manifesti Haapsalusse Eesti polgu juure?

RAHVUSARHIIV

AJALUGU

Kuidas mul Eesti vabariigi väljakuulutamine äpardus

Maapäeva juhatuse liige Viktor Neggo 1923. aastal

Aga miks ei võiks siis mina ise seda enda peale võtta? Pealegi sobiks see täiesti mu kavatsusega Tallinnast ühes perekonnaga lahkuda, sest täna hommikul teatati mulle korraldusest mind arreteerida lasta. Nii siis viiksin perekonna paosse, ruttaksin ise edasi Haapsalu poole ja tuleksin ühes Eesti polguga Tallinna tagasi. Kui teistele oma mõtteid avaldan, kiidetakse mu kavatsus heaks ja usaldatakse mulle üks eksemplar manifestist. Pistan manifesti tasku ja ruttan koju naisele ütlema, et ta kiiresti kõige hädatarvilisemad asjad kokku pakiks ja end ühes lastega ärasõiduks valmis seaks.

HMK _ F 958, HARJUMAA MUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/2022588

Kuna kodusviibimine hädaohtlik, siis astun uuesti uulitsale, kus kohtan arhitekt E. Kuusiku. Kõnelen talle oma kavatsusest. “Tead mis, tuleksin ühes, kuid ma ei saa sõita enne homme hommikut. “Pole viga, sõida hommikul, pean nii-kui-nii perekonna ärasaatmisega pisut aega viitma. Teel kohtame üksteist.“ Sõber on nõus. Kohtamiskohaks määrame Minnika veski, mis asub Raplast 12 klm. ja mille omanik on meile tuttav ins. Simastel. Kohtamine peab sündima järgmisel ööl. Õhtul lähen koju perekonna järele ja viin ta Sadama vaksali. Vaksalis tundub õhk täis elektrit. Inimesed liiguvad närviliselt ringi, üks sosistab siin midagi, teine seal. Keegi ei julge valjusti rääkida. Ustel seisavad punakaartlased ja vahivad sünge pilguga inimesi. Äkki liigub jutt ringi — kogu rong otsitakse enne ärasõitu läbi. Mis nüüd? Kui tõesti käsk minu arreteerimiseks on antud, siis võidakse mind passi ettenäitamisel tabada. Pealegi on mul ju veel revolver taskus. Kui see läbiotsimisel leitakse? — Astun põksuva südamega platvormile. Jah, tõepoolest — seal teostatakse juba läbiotsimist. Kõigepealt on käsile võetud II klassi vagun. Nüüd ollakse sellega valmis. “Pange vaguni uksed kinni ja ärge laske enam kedagi sinna sisse!“ kärgatatakse konduktorile ja läbiotsijad astuvad järgmisse vaguni. Kui nüüd sinna sisse pääseks, sähvab mõte pähe, siis pääseksin kontroleerimata minema.

Viimaks pöördakse minu poole — sõitke Teie.“ „Olen nõus, kuid mul puudub soe riie, pean pilguks koju jooksma.“

Astun konduktori juure, sosistan talle mõned sõnad kõrva ja kümnerublaline rändab käest kätte. — Asi ongi korras. Toon perekonna platvormile ja siin seisatame meile nii ihaldatava vaguni lähedal. Ootame kuni pärast teise vaguni läbiotsimist punakaartlased sellest välja ilmuvad, sama

AJALUGU

Sõjaväeparaad Sõj ä dE Eesti ti V Vabariigi b ii i 1 1. aastapäeval t ä lP Paldiski ldi ki Lutheri L th i kiriku ki ik ees

ähvardavalt uksi sulgeda käsevad ja kolmandasse kaovad. Nüüd on paras aeg tegutsemiseks. Hiilime teisele poole rongi, salapäraselt avatakse siin üks vaguni uks ja üks-kaks-kolm olemegi vagunis. Konduktor suleb rahuliselt ukse ja juhib meid kohtadele. Veel paarkümmend pikka minutit ja rong hakkabki liikuma. Kergendatud ohe libiseb huultelt. Nüüd oleme pääsnud. Aga äkki astub konduktor minu juure ja sosistab, et peavaksalis teist korda vaguneid läbi otsida kavatsetakse. Tuhat ja tuline! Vaevalt olime end rahustada jõudnud ja nüüd see uus üllatus. Kõigepealt revolver. Võtan selle ühes kindaga taskust, libistan ta istepatjade vahele ja surun teda sügavamale ja sügavamale, kuni ta — kolksti! põrandale langeb. Ehmunult istun kui tikk. Vaatan arglikult ringi. Kuid õnneks pole nähtavasti keegi midagi iseäralist tähele pannud. Kõigil vist iseenda mõtetega küllalt tegemist. Hakkan kalosse õiendama ja nihutan revolvri kalossi. Siis topin teise kalossi revolvri peale esimese sisse ja asetan nad kõigile nähtavale kohale, nagu ei tahakski neid peita. Kui mind nüüd nime järele ära ei tunta, on kõik korras. Olemegi peavaksalis.

Eesti päästekomitee 23. veebruaril 1918 ERM FK 2938:698, EESTI RAHVA MUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/1630175

2 | 2016

Kaitseliit ja Naiskodukaitse

AJALUGU

IM F 2376:7, SA IISAKU KIHELKONNA MUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/441408

Möödub veerand tundi, kakskümmend minutit, pool tundi. — Juba hakkan jällegi kergendatult hingama, sest nähtavasti loobutakse teistkordsest läbiotsimisest. Aga nüüd. Äkki avatakse vaguni uks ja mitu inimest astub sisse. Ettevaatlikult vaatan tagasi — kas punakaartlased? Ei, õnneks mitte. Need on uued reisijad. Ja peagi selgub, et tõepoolest pääseme teise läbiotsimiseta, kuna peavaksalis reisijaid vaksali hoones läbi on otsitud, et mitu korda juba tehtud tööd — vagunite läbiotsimist — mitte korrata. Möödub veel hea hulk aega, kuni viimaks rong uuesti liikuma hakkab. Nagu taevaline muusika kõlab rataste rutuline tümin meie kõrvu. Nüüd oleme pääsnud.

Astun konduktori juure, sosistan talle mõned sõnad kõrva ja kümnerublaline rändab käest kätte. — Asi ongi korras.

Vaatan ümberringi. Vagun on täis kiilutud püssidega varustatud Viljandi punakaartlasi, kes täis võitlushimu Tallinna “seltsimeestele“ appi ruttavad, et Haapsalust pealetungivaid “valge-kaartlasi“ pihuks ja põrmuks puistata. Meeleolu on hoogne, üks hoopleb teise võidu. ** Kuna olen ainuke, kes üldises kiHommikul jõuame Olustveressas ja käras vaikib, hakatakse mind se. Sealt sõidame Suure-Jaani, kus viimaks teravamalt silmitsema. perekonna köstri H. Kappi hoole alla “Kas sõidad ka Tallinna valgekaajätan. Pärast lõunat astun Olustvertlast nottima?“ küsib üks meestest. rest uuesti vaguni, et pääseda HerLoen paremaks jaatavalt vastata, metisse ja sealt teed kohtamispaika kuna taskus kannan manifesti. — Minnikale — jätkata. “Aga kuhu püssi jätsid?“ Seekord sõidan kolmandas klassis, “Ei jätkunud kõigile, küllap Talkuna selles reisijaid vähem tähele linnas juba saab. Aga revolver mul pannakse kui teises. on,“ vastan küsijale ja õiendan suure Vagun on puupüsti täis. Nihutan vaevaga sõjariista taskust, et seda end teiste vahelt läbi ja jään viimaks näidata. nagu silk kalatünnis teiste vahele rippuma. Ei pääse enam edasi ega Kuna nii avameelselt kõigile revolvtagasi. Jalad ei puutu enam põranrit näitan, tõuseb kohe usaldus minu dat. Nii algab sõit. 52

2 | 2016

vastu. Kuid ühtlasi hakatakse ka pärima, et kes ja kust? Seletan meestele, et olen õieti tallinlane, et käisin maal mehi mobiliseerimas, ja kirun õige tublisti, et nii loiult üldisest asjast osa võetakse. Nüüd olen juba päris “oma mees“ ja vahe-juhtumiseta möödub sõit Hermetisse. Hermetisse jõuame õhtul kella üheteistkümne paigu. Litsun enda suure vaevaga ukse poole ja tähendan “seltsimeestele“, et tahan minna pisut “keha kinnitama“. Pääsengi õnnelikult välja ja astun vaksali, kust salamahti teisest uksest välja lippan. Liigun teed mööda Minnika poole, Rapla alevit kõrvale jättes. Ilm on selge ja ilus. Täiskuu naeratab taevavõlvilt ja valab oma hõbedast valgust üle lumiste väljade ja metsatukkade. Juba ongi kuus kilomeetrit selja taga ja vasakult poolt teed hakkavad paistma Kuusiku mõisa majad. Äkki näen suurt meeste salka teel vastu tulevat. Esimesel hetkel mõtlen kõrvale hiilida, et kohtamisest eemale hoida, kuid ümberringi väljendab lage väli ja võimata on end nägematuks teha. Pole siis muud kui aga julgesti edasi. Tulgu, mis tuleb. Meestesalgale lähemale jõudes näen, et kõik on sõjariistus. Nende keskel liigub kaks rege, milledel lamavad mingisugused raudpaeltega kastid. (Nagu pärast selgus, oli see ühe valla röövitud kassa.)

Topin teise kalossi revolvri peale esimese sisse ja asetan nad kõigile nähtavale kohale, nagu ei tahakski neid peita.

Minnika veski valgendab mu ees. Avan õuevärava ja astun majaukse poole. Kuid ähvardav urin kõlab mulle vastu ja hiigla-koer tõuseb maja lävel aeglaselt püsti. Meelitan koera lahkete sõnadega ja astun ettevaatlikult lähemale. Niipea kui jõuan ukseni ja kätt ukse käepideme poole hakkan sirutama, ajab end korraga seni vaikselt paigal seisnud loom tagumistele jalgadele püsti, asetab esimesed käpad mu õlgadele ja uriseb mulle vihaselt näkku. Nii seisame tüki aega silm silma vastu. Niipea kui end ukse poole nihutan, muutub urisemine ähvardavamaks. Hoian kramplikult revolvrit peos ja mõtlen, mida teha?

Saksamaale andmise vastu võidelda. Nüüd päästis see paber, nagu mõnigi kord varem juba seda oli juhtunud, minu täbarast seisukorrast. Aitäh sulle sellegi eest, V. Kingisepp! Viimaks kogun julgust ja astun samSammun edasi mööda krigisevat mu tagasi. Rahuliselt laskub koer lund ja jõuan Kuusiku metsa vahele. jälle neljakäpakile. Astun veel ühe Äkki kõlavad paremalt poolt metsammu tagasi. Koer mulle ei järgi, sast paugud ja kuulid vihisevad üle vaid istub ukselävele. mu pea. Lähen julgemaks. Astun mõne Sööstan kuuvalgusega üleujutasammu kõrvale ja lähenen aknale, tud maanteelt kõrvale kraavi, kisun et sellele koputada. Kuid vaevalt revolvri taskust ja lasen mõned pau- sirutan käe akna poole, kui koer ühe gud vastu, kuigi ma ühtki inimest ei sööstega jälle mu ees seisab ja käpad näe. Siis rooman kraavis edasi, kuni vihaselt urisedes mu õlgadele asetab. jõuan tihedamate põõsasteni. Nüüd Uus vastastikune silmitsemine, uus rooman põõsaste taha, ajan enda taganemine minu poolt. Nõnda jänsiin püsti ja liigun kaugemale metsa, dame tükikese aega. kuni mind teelt enam näha ei või, ja Viimaks näen, et sel kombel sihile jätkan teed paralleelselt maanteele ei jõua ja ses naeruväärses seisukorkuni mets lõpeb. ras hommikuni siin võin seista. Metsa serval seisatan hulk aega. Hakkan uute abinõude peale mõtKuid kõik on vaikne ja maha jäetud lema, kuidas endast majasolevatele – ei kippu ega kõppu kaugel ümbermärku anda. Hüüan, lasen mõned ringi. Viimaks usaldan edasi liikupaugud õhku, piilun lund vastu akent ma hakata. Vahejuhtumiseta jõuan — ei midagi. No, mis häält sa teed? Et, tunni aja pärast Minnikale pöörva kas pole kurat lahti?! — Juba mõtlen teeni. Peagi olen pärale jõudnud. koera mahalaskmise kui viimase abinõu peale, kui äkki maja uks avatakse ja ins. Simastel lävele ilmub.

AJALUGU

Meeste kohale jõudes hüüan: “Tere, jõudu, mehed!“ ja tahan peatumata mööda sammuda. Kuid nii hõlpsasti see ka ei lähe. Kogu salk peatub ja ähvardavate pilkudega astuvad mehed mu ümber. “Kes oled ja kuhu lähed?“ kõlab küsimine käskival toonil. “Lähen Märjamaale.“ “Aga mis otstarbel?“ “Ei tohi öelda. Mul on salajane ülesanne.“ “No-noh, kes sa siis oled?“ Pistan vastuse asemel käe tasku ja tõmban sealt ühe paberi välja, mille küsijale ulatan. Mees silmitseb paberit ja seda lugedes muutub äkki äärmiselt viisakaks. “Vabandage, et teid peatasime, aga ega's praegu kedagi uskuda tohi.“ Nende sõnadega ulatab ta mulle paberi tagasi ja pöörab kaaslaste poole: “Kõik on korras. Lähme edasi, poisid!“ Jah, see paber. Selle olin saanud mõne kuu eest V. Kingisepp'alt, kui “Okupeeritud saarte elanikkude seltsi“ avalikul ja Maapäeva salajasel ülesandel eelmise aasta detsembris ühes H. Piip'i, L.Ainson'i ja P. Olakiga Petrogradi ja Helsingi sõitsin protesti avaldama, et Eesti saari Brest Litovski rahulepingu tegemisel muust Eestist lahutada taheti, ja milles V. Kingisepp'a ja Käsperti allkirjadega palutakse meile üles näidata “igasugust kaasabi ja täielist usaldust“. Selle tunnistuse olime tolkorral V. Kingisepp'alt välja mangunud, talle seletades, et tema kui sündinud saarlase püham kohus peaks olema igasuguse abinõuga saarte

Tänu taevataadile! Lumepildumine vastu akent oli pärast tunnilist võitlust oma kodu kaitsva loomaga viimaks ometi kedagi äratanud ja mul polnud vaja koera mõrtsukaks muutuda. Liig kahju oleks ka olnud sellest ilusast loomast, kellega pärast veel suureks sõbraks saime. Astun sooja tuppa, söön mõne suutäie ja heidan siis paariks tunniks puhkama, et siis värske jõuga mind siin ootava arkitekt Kuusikuga teed Haapsalu poole jätkata.

Eesti sõjaväe paraad Vabaduse väljakul 24. veebruaril 1919 KLM FT 796 F 796, EESTI SÕJAMUUSEUM – KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/3074462

Järgmisel hommikul asume uuesti teele. Sõit läheb takistuseta, kuni pärast lõunat jõuame Nõmmealu2 | 2016

AJALUGU

sele Simasteli vanema venna juure. Siin võtame pisut einet, vahetame hobuse ning jälle algab reis. Vahepeal hakkab juba videvik maad katma. Poole tunni pärast jõuame kitsast puudevahelist teed mööda Tallinna-Pärnu post maanteele välja. Puude vahelt Kükita kõrtsi juures maanteele välja käänates satume aga — otse Saksa sõjaväe moonavoori keskele. Pagan võtku, mis see siis tähendab?! — Ehmunult vahime üksteisele otsa. Ei. Seda me küll ei oodanud, et nad juba nii kaugele on jõudnud. Mis nüüd teha? — Vabariigi aastapäeva paraad Tartus 24. veebruaril 1919 Tegime, mis sel juhtumisel kahtKLM ET 1424:3 F 1305:3, EESTI SÕJAMUUSEUM – KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/1379954 lemata kõige mõistlikum oli — liikusime moonavoori keskel ühes sellega Päts ja Vilms arvatavasti tapetud ja edasi. sakslased juba nii Tallinna lähedal, „Kas sõidad Peagi seltsib meie kõrvale üks millest tallinlastel nähtavasti veel veltveebel ja küsib, kust oleme ja ka Tallinna aimugi pole. Mis nüüd? — kuhu sõidame. Peame isekeskis nõu ja jõuame otvalgekaartlast Meie küüdimees Limaste seletab, susele, et peame, maksku mis maket oleme siitsamast ühest talust ja nottima?“ küsib sab, — veel enne sakslasi Tallinnasse soovime posti peale sõita. Pärast uutagasi jõudma, et sealsetele Eesti üks meestest. Loen rivat pilku meie nägudele rahuldub tegelastele muutunud olukorrast veltveebel selle vastusega. paremaks jaatavalt teateid viia. Võib olla läheb siis siiski Mõne aja pärast jõuamegi postikorda Tallinnas enne sakslaste vastata, kuna taskus veel asutuse juure välja ja kääname tee päralejõudmist manifest avaldada. pealt kõrvale. Seome hobuse käsipuu kannan manifesti. Mõeldud, tehtud. Asume pärast külge ja astume tuppa. Postiasutuse sooja käepigistust Aksimiga uuesti juhatajas leian ootamata kombel reele ja hakkame tagasi sõitma. Sõivana tuttava eest — see on isand dame enam kraavis kui tee peal, sest et Eesti polk Haapsalust Tallinna Aksim, Saaremaalt. sellel liigub otsatu näiv sakslaste Ärritatult külvame ta küsimistega poole teele pole saanud asuda, sest voor, ja jõuame seetõttu õige aegaüle ja saame kuulda õige kurbi sõnu- sakslased olid liig ootamatult kohale mööda edasi. Ka tuleb meil veel õige jõudnud. Nii siis — kõik äpardunud, meid. Aksimil on teateid, et K. Päts mitmel korral enda kohta teateid ja J. Vilms Haapsalusse pole jõudnud, — Eesti iseseisvaks kuulutamata, anda, kuid viimaks jõuame siiski

Iseseisvusmanifest loeti Paide turuplatsil ette 25. veebruaril 1918 PM F 3435:7, JÄRVAMAA MUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/239575

2 | 2016

uuesti Nõmmealusele viiva tee juure välja ja nüüd jätkub sõit seda kiiremini. Nõmmealusel vahetame veel kord hobuse ja siis kihutame läbi öö Rapla poole, et Hermeti jaamas hommikusele Tallinnasse minevale rongile jõuda. Vara hommikul jõuame Raplasse ja siin tabab meid uus äpardus. Hermetist ei lähe enam ühtki rongi Tallinna poole. Raudteeliikumine on seisma pandud. Tunni aja eest olevat viimane rong põgenevate enamlastega Tallinnasse sõitnud. Hakkame hobust kauplema. Kuid keegi ei taha välja tulla. Kõik on hirmunud ja kardavad. Pole ka ime, sest Rapla alev on kuulujutte täis, üks õudsem kui teine. Tund veereb tunni järele ja meil ei ole ikka veel sõiduabinõu. Ja samal ajal näeb meie vaimusilm, kuidas too mustjashall madu vahetpidamata edasi roo-

mab ja Tallinnale ikka lähemale ja lähemale jõuab, Tallinnale, kus võib olla pahaaimamata Haapsalu poolt abi oodatakse, et ka siin enamlaste võimu murda ja Eesti iseseisvus välja kuulutada.

Nüüd jõuame esimeste majade juure. Ühe maja katusel lehvib lipp. “Näed, need kuradid on sakslaste tervituseks lipu vardasse tõmmanud. Kaabakad niisugused!“ uriseb mu kaaslane. “Aga see on ju ometi Eesti lipp!“ lausun talle vastu. “Eesti või Saksa, kas pole see

Eesti Vabariigi 1. aastapäeva tähistamise paraad Tallinnas Vabaduse platsil TLM F 9870:129, TALLINNA LINNAMUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/1419922

Aksimil on teateid, et K. Päts ja J. Vilms Haapsalusse pole jõudnud, et Eesti polk Haapsalust Tallinna poole teele pole saanud asuda. ükskõik, õieti veelgi närusem, et see on Eesti oma,“ kiristab kaaslane hambaid. Pean sõbrale õiguse andma — jah, tõepoolest see on veelgi närusem. Kuid, — ka järgmisel majal lehvib Eesti lipp, ja kolmandal, neljandal, kümnendal... Mida kaugemale jõuame linna, seda tihedamaks muutub Eesti lippude mets ja — mitte ühtki Saksa oma.

Eesti Vabariigi 1. aastapäeva paraad Peetri platsil (Vabaduse väljakul)

“Kuule, see asi pole õige, egas vahest ometigi — või siiski — kas peaks see neil siiski õnnestunud olema? — Uus lootusesäde kerkib rindu ja muutub iga uue Eesti lehviva lipuga säravamaks tuleks, lööb viimati täie jõuga lõkkele — “see on neil korda läinud, see ei või muud tähendada kui Eesti iseseisvuse väljakuulutamist!“ — ja rõõmu pärast naerdes ja nuttes jõuame V. Pärnu maanteele mu korteri ette. Torman üle hoovi härra K. Pätsi korterisse. Ta on kodus ja jutustab mulle läikivail silmil, kuidas nad Vilmsiga Haapsalusse pole pääsnud, kuidas äpardunud kavatsus Tartu sõita ja kuidas viimaks täna, 24. veebruaril 1918. aastal, enamlaste võim Tallinnas Eesti sõjaväelaste ja õpilaste abil murtud ja Eesti iseseisvaks, rippumatuks demokraatlikuks vabariigiks on kuulutatud. “Homme hommikul kõlavad vägevad kellahelid üle Tallinna, kannavad lainetades selle rõõmusõnumi üle kogu Eesti, pannes helisema ka iga Eesti mehe ja naise südame, täide on läinud aastasadandete jooksul Eesti rahva hinges pesitsenud unistus — Eesti on jälle vaba! Tulgu nüüd sakslane või kes tahes, seda fakti ei saa enam olematuks teha, nüüd ei karda me enam midagi!“ lõpetab ta oma sõnu ja sügav rahuldustunne peegeldub ta õnnelikus näos. Raputan tal jumalagajättes kätt ja ruttan tagasi oma kaaslaste juure, et ka neile rõõmusõnumit kuulutada. Kui talumehega arveid tahan õiendama hakata, raputab see iseteadlikult pead ja sõnab uhkelt: “Ei, rahalist tasu ma ei vaja, olen saanud suurema tasu kui seda rahas mulle kunagi maksta jõuaksite.“

AJALUGU

Viimaks, viimaks ometi läheb korda leida meest, kel hea hobune ja kes valmis on meid Tallinna küütima. Viibimata asume teele. Ilm on ilus ja päike naeratab taevavõlvil, kõike oma kuldsetesse kiirtesse mähkides, kuid meie silm ei suuda seda nautida, me loeme väriseva südamega versti, mis meid Tallinnast lahutavad. Kas jõuame veel õigel ajal või jääme hiljaks? Verst kaob versta järele. Päike veereb. Videvik katab maad, läheb pimedaks, kuid ikka ei ole me veel Tallinna jõudnud. Viimaks ometi hakkavad Tallinna tuled paistma. Jõuame Liiva-Ristile, Nõmme-Tallinna teele. “Hilja! — Liig hiljaks jäänud, kõik on mokas,“ — kuulen kaaslast ohkavat. Jah, tal on õigus. Ka mina näen nüüd tee ääres Saksa halle mundreid, need on rattasõitjad, kes siin laagris asuvad. Kurvalt, süda täis kibedust halastamatu saatuse vastu jätkame teed.

AM F 20295, EESTI AJALOOMUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/2041934

2 | 2016

Info liikuma! Harju ringkonna erialagrupijuhtide õppepäeval 30. jaanuaril said kokku seitsme erialagrupi juhid, abid ja aktiivsemad liikmed, et läbi arutada koordineeritud tegevuskava.

NAISED

Tekst: AVE NAEL

Sellises formaadis ühine laiendatud arutelu leidis aset esimest korda

2 | 2016

Erialagruppide õppepäev Harjus

erialagruppide sisu ja tegevusi ning kokku leppida ühises koordineeritud tegevuskavas. Selline laiendatud ühine arutelu leidis aset esimest korda. Kogunemise eesmärgiks oli eelkõige suurendada omavahelist koostööd ja sidusust ning planeerida ja ühtlustada käesoleva aasta tegevusi. Õppepäeva esimese ülesandena tuli erialagrupiti välja selgitada need üritused ringkonna aastaplaanis, kus mingi grupp rakendust leiab. Ning kuna Naiskodukaitses on kõik erialad dünaamilised ja paljuski omavahel seotud, tuli järele mõelda, kas läheb vaja ka teiste erialagruppide abi, milliste täpsemalt, milleks ja kui suures mahus. Sellest koondinfost peaks sündima ühine koordineeritud tegevuskava, kus kõigil osapooltel on kindel vastutus ja ülesanded. See omakorda aitab tekitada suuremat omavahelist sünergiat.

Jaanuari viimasel laupäeval kogunesid Harju maleva staapi Harju ringkonna erialagruppide juhid ja grupi liikmeskonna esindajad, et arutada

Oluline õppepäeval käsitletud teema oli info liikumine ja edastamine. Nii

Naiskodukaitse on üles ehitatud erialagrupiti tegutsemisele. Iga liige peab kolm kuud pärast baasväljaõppe läbimist (või juba varem) valima endale erialagrupi, millele ta edaspidi spetsialiseerub. Harju ringkonnas on tegevad kõik kaheksa Naiskodukaitse erialagruppi: side ja staap, avalikud suhted, formeerimine, noortejuhid, meditsiin, toitlustamine, kultuur ja loomulikult sport. Kuigi on võimalik osaleda väga paljudes tegemistes, nõuab see suurt ajaressurssi, nii et mõistlikum on valida endale üks põhieriala ja tegutseda seal kindla tahtmise, soovi ja südamega. Muidugi ei keela keegi panustada ka mitmesse valdkonda, kuid iga liige peab jääma realistlikuks nii oma aja kui ka võimaluste hindamisel.

Info peab liikuma

UUDISED Uuskasutuspäev Keila Noortekeskuses Koostööüritus „Uuskasutuspäev“ 30. jaanuaril Keila Noortekeskuses teenis eesmärki kasvatada meile järelkasvu, tutvustades töötubades oskusi, mida läheb vaja igas olukorras ja mida saab õppida Kaitseliidus. Kogu suur maja oli kaetud mitmesuguste töötubade ja tegevustega. Naiskodukaitsjad sisustasid viis erinevat töötuba ja korraldasid loterii. Kaitseliitlased õpetasid kolmes töötoas lõkke tegemist ja lõkketüüpe. Rannamõisa laevaselts õpetas meisterdama puidust purjekaid. Teisel korrusel avatud uuskasutusnäitusel oli näha väga põnevaid esemeid, mis kõik tehtud taaskasutatud materjalidest. Iga külastaja sai sisenedes majaplaani, kuhu märkida töötoad, peale selle tuli tal üles otsida aardekast ning lahendada sellest leitud ülesanne. Lõpuks loositi osavõtjate vahel välja auhindu. Uuskasutuspäeva korraldamises osalesid Naiskodukaitse Keila jaoskond, Kaitseliidu Keila rühm, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste Keila ja Paldiski rühmad ning Keila Noortekeskuse töötajad. Kokku oli ürituse korraldamisega ametis 39 Kaitseliidu liiget.

Pärnakate rahulik spordipäev Pärnumaa ringkonna talvine spordipäev 17. jaanuaril konti ei murdnud, sest igaüks sai ise sättida oma kiiruse ja valida distantsi. Spordipäeva sisuks oli plaanitud kena jalgsimatk algusega jõe ligiduses. Määratud ajaks tuli kohale kümmekond vaprat naist, mõnel olid kaasas ka lapsed. Jalutuskäigu pikkuse ja liikumiskiiruse sai igaüks ise valida. Mõned otsustasid liituda hiljem, teised seevastu olid väledamad ja liikusid oma pundiga eespool. Mõni eriti tubli saabus hoopis suuskadel mööda jõge. Päeva lõpuks oli spordigrupi juhil ja matkapäeva korraldajal Maiel varuks ka üllatus. Kõik osalejad said kuldse medali ja, mis kõige vägevam, termoses soojas hoitud pirukaid! Mõnusalt jalutades ja maailmaasjadest lobisedes veedetud pärastlõuna sai sellega väärika lõpu.

NAISED

grupitöö kui ka iseseisva ajurünnaku käigus kinnistati arusaamisi nii erialagrupi juhi, abi kui ka liikme ülesannete kohta erialagrupis ning selgitati välja oluline info, mida oma ülesannete täitmiseks vajavad grupi juht ja liige. Liikmed sõnastasid ootused grupijuhile, milleks on peamiselt info liikumise tagamine valdkondlike sündmuste, koolituste, õppepäevade, võistluste jm kohta, samuti adekvaatsete andmete omamine ja kogumine liikmete kohta (läbitud väljaõpe, kontaktandmed). Erialagrupi liikmetelt aga oodatakse aktiivset panustamist valdkonna töösse ja enese koolitamist vastavalt erialagrupi funktsioonikirjeldusele. Infovahetus on vajalik mõlemale poolele – nii grupijuhile kui ka liikmele. Tõdeti, et erialagrupi juhil peab olema ajakohane teave kõigi grupiliikmete ja nende erialase tegevuse kohta Naiskodukaitses. See annab võimaluse kiiresti reageerida ning infot jagada, samuti ülesandeid ja tegevusi planeerida. Siis on ka grupi liikmele tagatud kindlustunne, et tal on pädev informatsioon ja ta on õigeaegselt kaasatud. Kerkis üles idee koostada nö elav, ühiskasutuses olev aruandedokument, kuhu iga erialagrupi ja jaoskonna juht saab sündmusi lisada ja osalejaid märkida. See aitaks hoida infot koordineeritult ühes kohas ja lihtsustaks hiljem aastaaruande täitmist. Järgmisena arutati läbi vajalikud koolitused. Lisaks baasväljaõpetele on Naiskodukaitses arvukalt erialagruppide koolitusi. Näiteks selleks, et tagada oskuslik tegelemine avalike suhete grupis, on soovitatav läbida Naiskodukaitse avalike suhete eriala kursus, lisaks Kaitseliidu Kooli avaliku esinemise kursus I ja II. Soovitused erialakursuste kohta on leitavad Naiskodukaitse erialagruppide funktsioonikirjeldustest. Kui vastav pädevus saavutatud, on võimalik oma teadmisi ka kogukonna tasandil jagada. „Oli väga sisukas ja vajalik õppepäev, mida kindlasti kordame,“ leidis päeva lõpuks ringkonna esinaine Helen Allas. Tarkust tänaseks ja ideid edaspidiseks said kindlasti kõik õppepäeval osalejad.

Lumepäev pani punkti Haanja sünnipäevanädalale Haanjas pandi pühapäeval, 17. jaanuaril peaaegu tuuletus miinus seitsme kraadises idüllis punkt valla 25. sünnipäeva nädalale, kui sajad inimesed tulid lumepäevale nautima värsket õhku ja muidugi lund. Südapäevast alates sai Haanja spordikeskuses peale suusatamise proovida kätt lasketiirus, mängida lumediski, kelgutada, proovida sõjaväesuuski või lasta end sõidutada Ulgumaa koerterakendil. Naiskodukaitse poolt olid tee ja pirukad.

Naised pidasid nõu Hiiumaa ühenduste naiste ümarlaua esindus kutsus 17. jaanuariks kokku liikmed ja huvilised, et rääkida katusorganisatsiooni, Eesti naisteühenduste ümarlaua (ENÜ) mullustest tegemistest ning alanud aasta plaanidest. „Selline kokkusaamine ja vestlusring avardab kõigi silmaringi,” ütles pärast kohtumist Naiskodukaitse Lääne ringkonna instruktor Svetlana Mustkivi Hiiu lehele. „Nii mõnigi teema oli silmiavav, sest paljusid asju teemegi harjumuse jõul, ilma mõtlemata,” lisas ta. Vestlusringis kohvikus Viiger osales 14 naist ja samas otsustati, et kohtumisi ja arutelusid korraldatakse ka edaspidi. 2 | 2016

2 X ROMET PAZUHANITŠ

NOORED

Võrumaa noorte tegusad päevad Võrumaa kodutütred tähistasid organisatsiooni aastapäeva Tartus. Järgnenud nädalavahetusel kogunesid aga Varstusse tavapärasesse laagrisse noored, kes on ilmutanud huvi Noorte Kotkaste ja Kodutütardega liitumise vastu. Tekst: EVE TÄHT, LIIS KIKAS 27. jaanuaril külastasid Võrumaa kodutütred Tartus Teatri Kodu, kus tutvuti Tartu Mänguasjamuuseumi püsinäitusega ning vaadati etendust „Inetu pardipoeg”. Enne seda aga said neiud osaleda etiketikoolitusel, mille teemaks oli käitumine muuseumis ja teatris. 29.–30. jaanuarini Varstus toimunud laagrisse kogunes ligi sada huvilist tervest maakonnast. Esimesel päeval olid kavas tutvustavad tegevused. Tüdrukud said aimu kodutütreks ning poisid noorkotkaks olemisest. Õhtu jätkus töötubadega, kus gruppide kaupa saadi uusi põnevaid teadmisi paljudel teemadel, loomadest rallikrossini. Oma oskused ja koostöövõime võisid lapsed proovile panna küpsisetordi meisterdamises, patsipunumises, sõlmede tegemises ja riviõppes. Enne öörahu vaadati üheskoos südamlikku põnevusﬁ lmi ,,Operatsioon Arktika”, mille sisu seostub hästi kodutütarde ja noorte 58

2 | 2016

kotkastega: abivalmidus, kaitsetahe, ellujäämine looduses, ootamatud olukorrad, käitumine kriisiolukorras. Uus päev oli suunatud kehalisele aktiivsusele. Spordimängu eri punktides said lapsed võrrelda oma võimeid: keerutada hularõngast,

hüpata hüppenööriga, koostada tükkidest T-tähe, rippuda, sooritada vabaviskeid, teha kätekõverdusi, võidu joosta, veeretada golﬁpalli slaalomirajal ja põrgatada tennisepalli. Populaarseks kujunes täringumäng, kus tulevased kodutütred ja noorkotkad jagunesid võistkondadesse ning otsisid majja peidetud küsimustele vastuseid. Laagri lõpetas laste fantaasiarikas kokkuvõte teemal: missugune kodutütar või noorkotkas oleksin mina. Tegevust täis jaanuari viimaste päevadega jäid rahule nii Teatri Kodu külastanud kodutütred kui laagris osalenud Võrumaa noored.

LISAINFO

Kuidas käituda muuseumis ja teatris  

Muuseumis ei puutu ma midagi kätega, kõik on silmaga vaatamiseks. Teatrisse sisenedes annan üleriided hoiule, vahetan jalatsid. Enne saaliminekut heidan pilgu peeglisse, et korrastada oma välimust.  Saali sisenen vaikselt. Istujast möödumiseks ei pööra ma talle selga, vaid liigun oma kohale, näoga istujate poole.  Etenduse ajal olen kuulaja ja vaataja. Ei jutusta naabriga ega söö kommi, mingil juhul ei löö jalaga takti. Mobiiltelefoni lülitan välja.  Aplaus on tunnustus lavastajale ja näitlejatele, pärast etendust väljendan aplausiga oma heakskiitu.

UUDISED Talvine spordilaager Saaremaal

Kodutütred tähistasid aastapäeva Kodutütred tähistasid 23. jaanuaril oma organisatsiooni 84. aastapäeva piduliku aastapäevaaktusega Pärnus Strand hotellis, kuhu olid kutsutud Kodutütarde tublimad juhid ning organisatsiooni aktiivsemad toetajad. Aktusel tunnustati möödunud aastal teiste seast silma paistnud noortejuhte. Kodutütred esinesid koorilaulu ja võimlemiskavaga. Näidati filme Kodutütarde ajaloost ning söödi ühiselt pidupäevatorti. „Pidu läks väga hästi,“ ütles ürituse üks korraldajatest, Kodutütarde teeneteristi pälvinud Paikuse kodutütarde rühmavanem Anu Tammearu-Mežule. „Katsusime kasutada nii palju kui võimalik ainult oma organisatsiooni lapsi ja juhte – nii palju on meil ju tublisid, kes tegelevad saja muu asjaga lisaks kodutütreks olemisele,“ lisas ta. Aastapäeva puhul õnnitlesid kodutütreid Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Kaitseliidu keskjuhatuse liige Teet Kurs ja Pärnu maavanem Kalev Kaljuste. Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste vabatahtlik isamaaline skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja sisekord. Kodutütardeks võivad olla 7 –18aastased tütarlapsed.

Alutaguse maleva rühmapealikud kogunesid Lüganusel 22.–23. jaanuarini kestsid Noorte Kotkaste Alutaguse maleva rühmapealike õppepäevad Lüganusel. Osalejad külastasid Kiviõli Seikluskeskust ning pidasid maha ka rühmapealike kogu, kus vaadati tagasi möödunud aastale ja tehti plaane käesolevaks aastaks. Alanud aasta tegevusplaanis on nii tavapäraseid üritusi nagu laagrid, erinevad võistlused ja paraad kui ka uusi, nagu suvine Eestimaa võimlemispidu ja Noorte Kotkaste suvekool. Kindlasti jätkub koostöö seniste partneritega. Igal aastal on noorkotkaste tegevus juhindunud mingist läbivast teemast. Kui 2015 oli meedia-aasta, siis nüüd on käes noorte kaasamise aasta. Noored on oodatud senisest enam osalema otsustamises ja korraldamises.

NOORED

KRISTJAN PRII

Jaanuari alguses Kaitseliiduga koostöös korraldatud kahepäevane talvise koolivaheaja spordilaager oli tavapäraselt mitmekesine. Kõige enam elevust tekitas laagis idamaiste võitluskunstide esitlus, mille viisid läbi Raivo Paasma, Anton Lii ja Robert Hõbelaid. Orissaare noorkotkaste spordirühm sai juurde uue tubli liikme Karmo Kase ja noorkotkad sooritasid järgukatseid. Laagris osales nelikümmend üks last, neist kaheksa noorkotkast ja viis kodutütart.

Mererühma liikmekandidaatide õhtupoolik Ristnal 23. jaanuari õhtupoolikul tegutsesid Noorte Kotkaste Tallinna maleva mererühma liikmekandidaadid pikemat aega muuseumilaeval Ristna. Lisaks tavapärasele merendusõppele, mis erandlikult oli tõstetud kolmapäevalt laupäevale, oli päevakavas laeva kaipoolse vasaku parda teki puhastamine lumest ja jääst. Lund kooriti ja kühveldati lumelabidaga, jääd klopsiti puuhaamriga lahti ja pühiti harjadega kokku. Päeva mahtus veel kandidaatide vormis pildistamine liikmekaardi jaoks ja noorkotka baasteadmiste kontroll, mille sooritasid kõik. Põhi-õppetunni (lipud ja vimplid) viis läbi Tauri Roosipuu, pildistas Marco Sepp ning testi korraldasid Ander Asberg ja salgapealik Rasmus Russak. 2 | 2016

KOOSTÖÖ

Ka üks kadunu on liiga palju Vabatahtlikuna ühiskonda panustavad inimesed on tihtipeale aktiivsed mitmel alal. See kehtib loomulikult ka kaitseliitlaste kohta, kes on sageli tegusad erinevates siseturvalisusega seotud valdkondades. Üks on vabatahtlik päästja, teine abipolitseinik, kolmas käib regulaarselt abiks kadunud inimeste otsingutel. Tekst: JUKKO NOONI

2 | 2016

Pool aastat tagasi loodud mittetulundusühing ESTSAR (ingliskeelse nimetuse Estonia Search and Rescue esitähtedest koosnev lühend) koostöös politsei ja teiste organisatsioonidega tegelebki just selle viimasega. Ühingu kaheksast asutajaliikmest kaks – Aivo Kaoküla ja Ragnis Topkin – on aktiivsed kaitseliitlased Harju maleva Männiku malevkonnas. Ühingu juhi Aivo Kaoküla sõnul sündis operatiivne otsingu- ja päästerühm soovist moodustada professionaalne meeskond, kes on valmis ulatama hättasattunule abikäe ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas. „Meie vabatahtlike otsijaVeel üks ajaröövel? te võrgustikku kuulub mitu tuhat Aivo Kaoküla on Kaitseliitu kuuluinimest üle Eesti. Lisaks koostööle nud kuus, Ragnis Topkin kaheksa politsei ja päästjatega kaasame aastat. Kuidas suhtuvad lähedased neid, kes teavad, mida teha. Näisellesse, et Kaitseliidule on lisanteks teeme koostööd jahimeeste, dunud veel üks „ajaröövel“, mis off-roadi entusiastide ja teistega, mehi sageli kodust ära viib? „Pean kel on kohe valmisolek panustatänama oma abikaasat, kes on olnud da otsingutesse oma inimeste ja väga mõistev nii Kaitseliidu kui ka tehnikaga. Meie võrgustikus on ESTSARi tegemiste suhtes. Lisaks olemas isegi sertifitseeritud tuukneile käin ju veel päästjate politseirid,“ rääkis ta. õppustel kannatanuid kehastamas,“ Senise lühikese tegutsemisaja rääkis Aivo, kes teeb igapäevatööd jooksul on osaletud ligi paarikümnel Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse koordiotsingul ning mitmel koostööõppunaatorina. „Lähedased on arusaajad sel. ESTSARi vabatahtlikel on köielt inimesed, aga, nagu vist kõigil aktipäästmise oskused ning nad suudavistidel, on vahel ikka vaja selgitusvad otsida inimesi ka raskesti ligitööd teha,“ lisas Ragnis. pääsetavatest kohtadest nagu vee Ragnis on kümme aastat töötapealt ja kärestikest. „Jõulude ja uue nud matkajuhina mägedes, jõgeaasta vahel pidime kammima jõge, del ja metsades. Tema käe all on kalipsod seljas, rinnuni voolavas köietehnika koolitust saanud ka vees, sest kaldad olid juba jäätunud,“ elukutselised päästjad. „Aitan meenutas Ragnis.

Kaitseliitlane Aivo Kaoküla vahetab ESTSARi tegemiste ajaks meile tuttava, loodusega ühtesulava väljanägemise otsinguteks palju sobivama neoonriietuse vastu

korraldada veel spordiüritusi, olen militaarvõistlustel ette valmistanud köieülesandeid, olen nõu ja jõuga abiks üleelamislaagrite korraldamisel ja läbiviimisel. Aga praegu läheb

suurem osa aurust ESTSARi käimatõmbamisele,“ märkis ta. Meeste sõnul tulevad kaitseliitlase oskused vabatahtlikule otsijale ainult kasuks: alates kas või sellis-

KOOSTÖÖ

ESTSARi võrgustikus on palju erinevate oskuste ja spetsiifiliste teadmistega inimesi, näiteks tuukreid ja offroadi entusiaste, köite abil päästmine on vaid üks paljudest vajalikest oskustest

test lihtsatest asjadest nagu maastikul liikumine, kaardi lugemine ja kompassi kasutamine.

Inimesi ei kao rohkem Aastas tuleb politseile tuhandeid teateid kadunud inimestest. Ka meedias on sellistest juhtumitest palju juttu. „Leidmata jäänud inimeste hulk on liiga suur ka siis, kui neid on ainult üks,“ ütles Aivo. Siiski lisas ta: „Statistiliselt ei ole kadumiste arv oluliselt suurenenud, kuid juhtumite sisu on muutunud – sageli jõuavad sotsiaalmeedias ja mujal otsingutesse ka sellised inimesed, kes tegelikult kadunud ei ole. On juhtunud, et veel mitu aastat hiljem jagatakse kellegi kadumiskuulutust, kes juba ammu kodus. Reaalselt kaduvate inimeste hulk on siiski stabiilne. Suurem meediakajastus jätab mulje, et jutt käib viimasel ajal kadunud 2 | 2016

KOOSTÖÖ

Kaitseliitlane Ragnis Topkin on kümme aastat töötanud matkajuhina mägedes, jõgedel ja metsades ning õpetanud köietehnikat ka elukutselistele päästjatele

On juhtunud, et veel mitu aastat hiljem jagatakse kellegi kadumiskuulutust, kes juba ammu kodus.

inimestest, aga tegelikult on kadunute statistikas ka need, kellest oli viimati elumärki 1990. aastate alguses.“ „Olgem ausad, kui inimene ikka ei taha, et ta leitakse, siis teda üldiselt ei leitagi, olgu ta elus või surnud. Aga loomulikult on ka erandeid. Pal-

LISAINFO

Mida teha, kui lähedane on kadunud 1. Helista või mine inimese elukohta, veendumaks, et teda tõesti ei ole ning et temaga ei saa ka kontakti. 2. Helista või käi läbi tema tuttavad ja sõbrad, uuri, millal ja kus keegi teda viimati nägi, pane need andmed paberile. 3. Kui on teada tema lemmikkohad ja liikumismarsruudid, käi ka need läbi, soovitatavalt mitte üksi. 4. Helista politseisse ning anna teada inimese kadumisest. Kindlasti informeeri, et oled tuttavad läbi helistanud ja võimalikud kohad läbi käinud. 5. Ühendust tasuks võtta ka ESTSARiga, sest aeg on sellistel juhtudel kõige suurem vaenlane nii otsijatele kui ka kadunud või hätta jäänud inimesele. Me saaksime asuda operatiivselt tegutsema ning kooskõlastada oma tegevusi politseiga. Allikas: www.facebook.com/estsar

2 | 2016

judest leitud inimestest ei kirjutata ja siis võib samuti jääda mulje, et nad jäidki kadunuks,“ lisas Ragnis. Aivo sõnul ei ole võimalik joonistada „keskmise kadumaläinu“ portreed ja ka kaotsimineku põhjused on mitmesugused. „Mõnel tekib terviserike, teisel esinevad mäluhäired ja ta ei oska enam koju tagasi minna, kolmas kannatab lähisuhtevägivalla käes ning on hirmuga kodust põgenenud, neljas on otsustanud minna vabasurma,“ loetles ta. „Suurim hulk „kadumaläinuid“ on need, kes jäävad mitmeks päevaks pidutsema, nii et lähedased nendega kontakti ei saa. Suure murega antakse kadumisest politseile teada ja jagatakse infot sotsiaalmeedias, kadunud inimene ilmub aga mõne päeva pärast ise välja,“ jätkas Aivo. Just sellistel puhkudel juhtub pahatihti, et inimese leidmisest või väljailmumisest ei anta märku ning otsimisele kulutatakse aega ja ressurssi edasi. „Samas on just sotsiaalmeedia vahendusel saabuvad vihjed otsimisel suureks abiks,“ lisas ta. Mida ennetavalt teha, et näiteks metsa eksinud inimene kiiremini üles leitaks? „Metsa minnes tuleb kindlasti kaasa võtta laetud akuga mobiiltelefon. Samuti võiks lähedastele teada anda, kuhu kanti on plaanis minna, et kui midagi juhtub ja telefoniga ühendust ei saa, oleks otsijatele vähemalt piirkond teada. Selga tuleks panna ilmastikule vastav hele riietus, jalga mugavad jalatsid. Kui ollakse eksinud ja enam tagasiteed ei leita, tuleks jääda rahulikuks, leida kõrgem koht ja lagedam ala ning jääda sinna ootama,“ õpetas Aivo. Ükskõik, kui raske see ka poleks, hoidu paanikast, sest paanika on halvim vaenlane, mis halvab targalt tegutsemise juba enne, kui jõuad tegutsema hakata. Jäta meelde kuldreegel: oluline on iga vihje või viide otsitava võimalikule asukohale.

head on kõik, parim siiski üks Seda artiklit ajendas kirjutama asjaolu, et väliõppustel tulevad tihti jutuks praegused jalaväerakmete salvetaskud, õigemini probleemid nende praktilise kasutamisega. Tekst: MARGUS ARGE

Ehkki pealtnäha täidab suurem osa salvetaskuid oma peamist ülesannet väga hästi, tekivad probleemid just lahinguolukorras, kui on vaja nende sisu kiiresti kätte saada. Salved kipuvad klapi külge takerduma, see suurendab salvevahetusele kuluvat aega, aga nii mõneski olukorras on selle toimingu kiirus vägagi kriitilise tähtsusega. Seetõttu otsustasimegi koos MilTesti meeskonnaga järele uurida, kas on võimalik leida laost väljastatavatele taskutele paremat alternatiivi. Valiku otsustasime teha Eesti toodete seast, muidu läheks pilt liiga kirjuks. Mujal toodavad AK-4 salvedele sobivaid (G3, M14) taskuid näiteks Condor (USA) ja Tasmanian Tiger (Saksa). Võrdlemiseks valisime lisaks tabelvarustuse salvetaskule kaks erinevat tüüpi taskut, üks neist klapiga, mis kinnitub nii truki kui ka takjaribaga, teine pealt lahtine. Kõik mainitud taskud on varustatud

TEST

MARGUS ARGE

Salvetaskud – tagaseinal MOLLE kinnitusega ja on mõeldud AK-4 salvedele. Loomulikult ei ole salvevahetuse kiirus salvetaskute ainus nõutud omadus, tähtis on ka salvede kaitstus mustuse eest, mis padrunite vahele sattudes võib laskmisel tõrkeid tekitada. Seetõttu oli meie esimene käik metsa, kus uurisime, kui palju võõrkehi on võimalik roomates taskutesse koguda. Tulemused ei olnud väga üllatavad, sest juba välisel vaatlusel tehtud oletused leidsid praktikas ka kinnitust. Kõige paremini tõestas ennast siin meie igapäevases kasutuses olev tasku, ehk siis see, mille laost saades oma rakmete küljest leiame. Salvevahetuse „kiiruskatsed“ toimusid juba tubastes tingimustes, järgides ühesuguseid protseduure. Lähteasendiks oli laskeasend põlvel, järgnes salve eemaldamine tühja salve taskusse, uue salve haaramine taskust, selle kinnitamine ja lõpuks relva õlga tagasi viimine. Vinnas2 | 2016

tamise jätsime ära, sest selle kiirus jääb igal juhul enam-vähem samaks. Standardtasku puhul mõõtsime aega eraldi nii suletud kui ka lahtise pistiklukuga. Tasku, millest uus salv võeti, sisaldas kahte salve. Iga taskuga sooritasime 10 salvevahetust. Arvestades, et katse käigus vilumus kasvab ja viimasel testis osaleval taskul on juba liiga suured eelised esimesena proovitu ees, tegime igaks juhuks standardtaskuga uued mõõtmised, mille keskmine tulemus lõpuks kirja läkski.

TEST

Kokkuvõte Nagu eelnevast selgub, on kõik siin välja toodud salvetaskud kasutamiskõlblikud, kuid peab arvestama sellega, et kõiki häid omadusi korraga saavutada pole võimalik. Kes näeb valiku tegemise vajalikkust, saab selle langetada oma üksuse või eriala spetsiiﬁ ka põhjal. Pole ju väga mõistlik kiirema ja mugavama salvevahetuse arvelt riskida suurema tõrgete arvuga. Lõpetuseks saab võrdluse tulemuste üle ainult rõõmu tunda – kõik võistlejad mahtusid pjedestaalile ja võivad seal vastavalt olukorrale vabalt kohti vahetada. Siiski jättis kõige parema üldmulje klapiga tasku nr 2, sest siin on leitud tähtsate omaduste vahel kuldne kesktee ja tundub, et pole mindud ka liigsetele kompromissidele.

Klapiga tasku nr. 1 Plussid

Miinused



Hea kaitstus välise mustuse eest



Salvevahetus on aeglane



Klapp hoiab salve kadumise eest



Klapi pistiklukk avaneb raskelt

Laost väljastatav lahingurakmete salvetasku on klapiga, suletav nii pistiklukuga kui ka takjakinnisega. Klapp on külgedelt kinnine, mis takistab suurema mustuse kogunemist taskusse. Samuti püsivad salved seal väga hästi, ka lahtise pistiklukuga. Samas kipub lahtine lukk liikudes kolisema. Selle vältimiseks on võimalik lahinguks valmistumisel klapp salvede taha torgata, mis suurendab jällegi oluliselt salvede kaotsimineku ohtu ja on seetõttu enamikus olukordades rangelt mittesoovitatav. Parem on punuda pistikut hoidev rihm ümber nii, et rihma ots jääb lahtises olekus pistiku ja luku vahele ning takistab neid liikumisel teineteisega kokku puutumast. Paraku muutub just tänu salvesid hästi hoidvale klapile salve välja võtmine sellest taskust suhteliselt ebamugavaks ülesandeks, sest klapp kipub avamisel salve nurkade ümber takerduma. Kui klapp on veel pistiklukuga suletud, kulub salvevahetuseks suhteliselt pikk aeg, sest kõigele lisaks on ka luku materjal väga jäik, võrreldes näiteks lahingurakmete eelmise versiooni taskutel olevatega. Eriti annab see tunda madalamal temperatuuril. Keskmine salvevahetuskiirus:  suletud pistiklukuga – 7 s;  avatud pistiklukuga – 6,2 s. Tootja: Gevatex.

Mil-Test on grupp uudishimulikke kaitseliitlasi, kelle maailm algab sealt, kus käsiraamat lõpeb. Kõik, mis neid ümbritseb, on põhjalikult testitud, võrreldud ja proovile pandud. Et ennast grupi tegemistega kursis hoida, külasta nende lehte aadressil www.fb.com/ militaartest või trüki Facebooki otsingusse „mil-test“. Vaata ka http://www.mil-test.eu/.

2 | 2016

MARGUS ARGE

LISAINFO

Klapiga tasku nr. 2 Plussid

Miinused



Salvevahetus on kiire



Klapp hoiab salve kadumise eest est

MARGUS ARGE

Suhteliselt vähene kaitstus välise mustuse eest

TEST

See klapiga salvetasku on suletav lisaks trukkidele ka laia takjakinnisega. Erinevalt eelmisest taskust ei ole selle klapi küljed kinnised ja see muudab tasku välisele mustusele märksa vastuvõtlikumaks. Samas võimaldab klapi ehitus salve ve väga kiirelt taskust kätte saada, ilma ma et see kuhugi takerduks. Tasku tagumisel siseseinal on samuti takjakinnis, mille külge saab klapi kinnitada ja a seetõttu ta pealt täiesti lahtiseks muuta. Üllataval kombel püsivad salved sellises lahtiseks tehtud taskus skus väga hästi sees ega tule välja ka tugevama rappumise mise korral. See kehtib muidugi ainult kahe salve puhul. Kui üks salv on juba välja võetud, siis peab kulutama utama eraldi aega klapi väljatõmbamiseks ja selle korralikuks kuks kinnitamiseks, mis seab sellise kasutusviisi otstarbekuse kuse siiski kahtluse alla. Keskmine salvevahetuskiirus: 5,4 ,4 s. Tootja: j Galvi-Linda.

MARGUS ARGE

Lahtine tasku La Plussid P

Miinused

Salvevahetus on kiire S

Vähene kaitstus välise mustuse eest

Pealt avatud salvetaskul hoiab salvesid kumminöör, mida on Pe võimalik tagaküljel asuva klambri abil pingutada. Nagu pildi võ õ järgi võibki arvata, on sellest taskust salvede kätte saamine jä kõige lihtsam, siiski tuleb jälgida, et pärast ühe salve eemalkõ damist kumm õigesse asendisse tagasi saaks, vastasel juhul da võib allesjäänud salv välja rappuda. võ Samas on see tasku igasugusele mustusele liiga avatud, et temaga julgeks metsa minna, pigem jääb tema kasutusala te rohkem linnamaastikule, kus kuuseokastel ja liivahunnikutes ro roomamist tuleb vähem ette. ro Keskmine salvevahetuskiirus: 4,4 s. Tootja: Galvi-Linda.

2 | 2016

MILITAARSPORT

Scoutspataljon kaitses Utria esikohta Utria dessandi tänavune võitja on Scoutspataljoni I võistkond koosseisus nooremleitnandid Valdo Hälvin ja Janari Jaanso ning nooremseersandid Peedu Perner ja Sten Sillaots. Teiseks tuli Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii meeskond ning kolmandaks Rootsi I võistkond.

2 | 2016

Võitjavõistkonna liikme nooremleitnant Valdo Hälvini sõnul tõid neile edu eelkõige hea stardinumber ning stabiilsus ja tahe. „Kuna teede kasutamine oli keelatud, pidid esimesed pehmes ja paksus lumes raja nö sisse lükkama. Peaaegu lõpus, kahekümne kuuendana trassile minnes, sai pooleldi kasutada vanu radu ja tänu sellele jõudsime kõikidesse punktidesse õigeaegselt,“ ütles Hälvin ning lisas, et tegelikult pidid pingutama ka nemad, sest radu kasutades oli probleeme kontrollaega mahtumisega. Liikuda tuli puhkamise ja sokkide vahetamise arvelt, trotsides hetki, mil kõik tundub olevat p….s – punktid on halvasti läinud, väsimus tapab ja lootust ei paista kuskilt. „Igal võistlusel on igal võistkonnal oma kriitiline punkt. Ka meil, kuid see tuleb üle elada, sest edasi läheb tavaliselt lihtsamaks,“ on nooremleitnant Hälvin veendunud, et tähtis on edasi minna, juhtugu, mis tahes. Nagu näha võis, tõi selline lähenemine neile ka edu, sest paljud konkurendid lihtsalt kukkusid eest ära, tänu millele tõusid nemad tasa, aga targu järjest ettepoole. „Kui me oleksime rongist maha jäänud, oleksime ka viimastena lõpuni tiksunud, kasvõi hambad ristis. Oleksime olnud küll 13., kuid sellest hoolimata lõpetanud esimeses pooles. Suurem osa katkestajaid lihtsalt loobus, Utrial on aga kõik lõpetajad võitjad,“ ütles Hälvin. Kokku osales luurepatrullide võistlusel „Utria dessant 2016“ 30 võistkonda, kellest lõpuni jõudis vaid 13. Utria dessanti korraldab Erna Selts alates 1999. aastast koostöös Kaitseliidu ja Vaivara vallaga, meenutamaks Vabadussõja suurimat dessantoperatsiooni, mille tulemusel vabastati punastest Narva ja Jaanilinn.

Kokku osales luurepatrullide võistlusel „Utria dessant 2016“ 30 võistkonda, kellest lõpuni jõudis vaid 13. 2 | 2016

KAITSELIIT

2016 jõustus uus riigikaitseseadus

„Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne.“ Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv? Tekst: LIIVI REINHOLD

2 | 2016

Kaitseliidu liikmed on võrdsed

muudeti selliselt, et Kaitseliit võib nüüd valvata riigikaitseobjekte, mitte vaid kaitseministeeriumi objekte, nagu oli seaduses seni. Nüüd võib riigikaitseline objekt olla ka näiteks elutähtsaid teenuseid osutav ehitis, Kadrioru lossi või isegi Lennusadama muuseumi kogu. Veel olulisem muutus Kaitseliidule on see, kuidas me komplekteerime sõjaaja ametikohti: nüüdsest saavad samasse üksusesse kuuluda läbisegi nii kaitseväekohustuslased kui ka need, kes on lihtsalt andnud oma nõusoleku sõjaaja ametikohale määramiseks. „Kui seni pidime kaitseliitlaste kokkuharjutanud üksused laiali jagama selle järgi, kes saavad sõjaaja ametikohal olla ja kes ei saa, siis alates 1. jaanuarist on kõik Kaitseliidu tegevliikmed võrdsed,“ ütles Kaitseliidu peastaabi üldosakonna juhataja Lea Vainult. See puudutab näiteks vanuse või tervise tõttu kaitseväekohustusest vabastatud inimesi, aga ka naisi, kes pole kunagi kaitseväekohustuslased olnudki. Pole vaja ajada asju kaitseressursside ametiga, piisab Kaitseliidu liikme kirjalikust nõusolekust sõjaaja ametikohale määramise kohta.

Kaitseliidu jaoks on seaduses laias laastus kaks olulist muutust: nüüd on deﬁneeritud riigikaitseline objekt ja selle valvamine ning palju vabamad käed on uue seadusega antud sõjaaja ametikohtade komplekteerimisel. Uus riigikaitseseadus deﬁneerib, mis on riigikaitseobjekt ja mis on selle kaitse. Kaitseliidu seadust

Kui räägime sõjaajast, näeb riigikaitseseadus ette nelja sorti rolle: riigikaitselise töökohustusega ametikohad, sõjaaja ametikohad, sundtöökohustus ja tavakodanikud. Riigikaitselise töökohustusega ametikohad on niisugused, mille pidajad mobilisatsioonikutset ei saa,

Kui vastasite jah, siis kuulute valdava enamiku eestimaalaste hulka, kui ei, on teil mõttekaaslasi vaid 10 protsendi jagu. Samasugust küsimust on uuringus „Avalik arvamus ja riigikaitse“ küsitud alates 2014. aastast, mil algas töö uue riigikaitseseaduse eelnõuga. Seadus tsementeerib riigikaitse strateegias kirjeldatud riigikaitse laia käsitluse põhimõtte: riigikaitses peavad olema ühendatud nii riigi sõjaline kaitse, kõigi ministeeriumide valitsemisalad, ühiskonna osalemine riigikaitses kui ka riigi elanikkonna kaitse. „Seaduse peamine eesmärk on tagada Eesti kiirem ja parem valmisolek reageerida muutunud julgeolekuohtudele,“ ütles tollane riigikaitsekomisjoni esimees Jürgen Ligi BNS-ile. 11. veebruaril 2015 sai riigikogus eelnõust seadus, mis võtab kokku kõik selle, mida varem reguleerisid sõjaaja riigikaitse-, rahuaja riigikaitse- ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seadused. Riigikaitseseadus rakendus 1. jaanuarist 2016.

Neli viisi kasulik olla

2 | 2016

REIN SÄINAS

KAITSELIIT

KRISTJAN PRII

KAITSELIIT

Seaduse peamine eesmärk on tagada Eesti kiirem ja parem valmisolek reageerida muutunud julgeolekuohtudele.

2 | 2016

sest nende jätkamisest oma ametis sõltub riigi toimimine. Näiteks on riigikaitselise töökohustusega ametikohad vabariigi presidendil, riigikogu liikmetel ja valitsusel, aga riigikaitselise töökohustusega ametikohti on ka näiteks elutähtsaid teenuseid osutavates ettevõtetes ja riigiasutustes. „Elektrit tahame me sõja ajal ka, verepank peab toimima, veepuhastid samuti,“ tõi Vainult näiteid. Iga elutähtsat teenust osutav asutus otsustab ise, millised ametikohad näiteks elektrijaamas on niisugused, mis peavad ka sõjaajal tingimata alles jääma.

Kaitseressursside amet peab nende ametikohtade üle eraldi registrit ja riigikaitselise töökohustusega ametikohtadel töötavaid inimesi sõjaaja ametikohale määrata ei saa. Kaitseväe koosseisus asuvatel sõjaaja ametikohtadel on lahingulised ülesanded. „Nendele ametikohtadele saab nimetada vaid kaitseväekohustuslasi või Kaitseliidu liikmeid, kes on andnud nõusoleku enda sõjaaja ametikohale määramiseks,“ loetles Vainult. See on see, mida nimetatakse maakaitsestruktuuriks või „roheliseks“ struktuuriks, selgitas Vainult – need inimesed on

LISAINFO

Laiapindse riigikaitse kuus valdkonda on:      

sõjaline kaitse tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele rahvusvaheline tegevus sisejulgeoleku tagamine elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine psühholoogiline kaitse

Allikas: Riigikaitse strateegia, kaitseministeerium

Kaitseliit jääb alles Järele jääb hulk tavakodanikke, kes pole kaitseväekohustuslased ega täida riigikaitselist töökohustust. Kui nad on Kaitseliidu liikmed, siis saavad ka nemad anda oma panuse, sest sõja ajal ei lakka Kaitseliit olemast. „Kaitseliidul on valmimas plaan, kuidas kasutada kogu Kaitseliidu täiskasvanud isikkoosseisu kriisi või sõja ajal,“ rääkis Lea Vainult. „Üks osa neist läheb maakaitse koosseisus kaitseväe juhataja alluvuses sõjategevusse; teised jäävad täitma ülesandeid Kaitseliidu koosseisus, et teostada jätkuvalt ka näiteks sisejulgeolekulisi ülesandeid.“ Ülesannete ulatus on kokku lepitud ja politsei toetamise kohta on plaan olemas. Kaitseliidu rakendamine rahuaegses hädaolukorras uue riigikaitseseadusega sisuliselt ei muutu. Kaasamise põhimõtted ja otsustamise mehhanism on jäänud samaks: korrakaitseliste ülesannete puhul teeb abivajaja taotluse kaitseministrile; vabariigi presidendi nõusolekul annab seejärel valitsus välja vastava korralduse, millega Kaitseliidu üksused antakse kriisi ohjava asutuse, näiteks politsei või päästeameti alluvusse. Eriolukorras, loodusõnnetuse

Kaitseliidu üksused antakse kriisi ohjava asutuse, näiteks politsei või päästeameti alluvusse.

tagajärgede vastu võitlemiseks võib päästeamet või politsei- ja piirivalveamet pöörduda otse Kaitseliidu ülema poole, kes kaasumise üle ise otsustab. Kaitseliitu kaitseväele allutada selles kontekstis ei saa.

Toimekindlam juhtimine Mõeldes praegusaja julgeolekuohtudele on uuendatud riigikaitse juhtimist – seaduse loojad tahavad olla kindlad, et juhtimine toimib igas olukorras, ka näiteks otse juhtimisahelale suunatud rünnaku korral. Töökindlust peaks suurendama rahu- ja sõjaaegsete juhtimissüsteemide ühtlustamine ning paindlikum asenduskord. Peaminister, valitsus ja riigikantselei on saanud riigikaitse seisukohalt olulisema rolli, ette on nähtud valitsuse vähendatud koosseis – et otsused ei jääks kvoorumi puudumise tõttu tegemata. Mobilisatsioon puudutab edaspidi ainult kaitseväge, ülejäänud riigile kehtestatakse kriisi ajal vajadusel kõrgendatud valmisolek, mis võimaldab kiiresti korraldada ümber täidesaatva riigivõimu tegevusi ja vahendeid, loetles seaduses sätestatud muutusi BNS. Täpsustatakse ka Eestit toetavate välisriigi relvajõudude õigusi ja kohustusi Eesti territooriumil toimuval sõjalisel operatsioonil ning muudetakse paindlikumaks kaitseväe kasutamist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, millega muudetakse kiiremaks Eesti panustamist rahvusvaheliste kriiside lahendamisse. 2 | 2016

KAITSELIIT

pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist kaitseväe koosseisus ja alluvad kaitseväe juhatajale. Kõigi ülejäänute suhtes kehtib veel kolmas võimalus: sundtöökohustus. Uue seadusega on riik näinud ette võimaluse, et sõjaajal tekib lühiajalisi ülesandeid, mis ei nõua erioskusi, kuid vajavad kohest tegemist. Sellisel juhul võib suvalise inimese 48 tunniks rakendada näiteks teid varemetest puhastama pärast pommitamist vmt. Tegu pole siiski päris sunnitööga: sundtöökohustuse täitjale on ette nähtud ka rahaline toetus.

Autasustamine teenetemärkidega VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU KESKJUHATUSE OTSUSEST K-0.1-1/15/20998PR VALGERISTI II KLASS Harju malev 980 HEIKI PAJUR Jõgeva malev 981 VÄINO JOOSUA Järva malev 982 RAID SAAR

KAITSELIIT

Rapla malev 983 HEINO JUUR 984 VILLU ÕUN Viru malev 985 URMAS AID Võrumaa malev 986 AIVAR KROONMÄE 987 TIIT TÕNTS Kaitseliidu peastaap 988 TANEL RÜTMAN VALGERISTI III KLASS Harju malev 989 MARGUS BERGMANN 990 ARDO PIISKOPPEL 991 JAANUS TAPERSON Jõgeva malev 992 MATI KUUSVERE Järva 993 994 995

malev MATI TEDER TARMO AAL ALAR SAKKOOL

Lääne malev 996 JANEK AUG Põlva malev 997 KAIDO ARULEPP Pärnumaa malev 998 ROBERT KÕRNAS

2 | 2016

999 AARE VÄLISTE 1000 ASSO KOMMER Sakala malev 1001 ARNO SULA Tartu malev 1002 AARE NURM Valgamaa malev 1003 ALEKSANDER MÕTTUS TEENETEMEDALI I KLASS Alutaguse malev 547 EVALD JAKOBSON 548 LEINO TAMMANN 549 TÕNU MAALMA 550 AIN KALAUS 551 AVO RANDLO 552 PEETER TAPNER Järva malev 553 TÕNU KIBENA Lääne malev 554 TIIT KALJUVEER 555 ARNOLD JUHANS 556 URMAS KOLGA 557 ARVI MATTO Põlva malev 558 HEINO VUHT Pärnumaa malev 559 ATS PULK 560 KALLE MÜREL 561 MARTIN LEPIKU 562 VALDU VAHEMETS 563 GERDO LIIVAMÄGI 564 ANDRES RÄTSEPP 566 KASPAR REILE 567 KRISTIAN KIVIMÄE Rapla malev 568 KALEV KIVISTE 569 ELARI HIIS Tartu malev 565 TAIMO LOODE 570 IGOR PAAL

571 572 573

RENE LEPIK HEINAR VÄLJAK AIN EHARI

Valgamaa malev 574 JAANIS VESKIMETS Viru malev 575 VAHUR PÕDRA 576 URMAS LEESNURM 577 SANDER GUTMANN 578 PRIIT PIIRMA 579 JAAN LAIG 580 JAAN KANG 581 HEIKI PAJUSSAAR 582 EERO SAAREMETS 583 AGU LINDAM 584 ANDRES KALMAN 585 ENNO JERŠOV 586 ANDRES SILD TEENETEMEDALI II KLASS Alutaguse malev 1678 ANTS AASAMETS 1679 ANTS KÄRBERG 1680 JANNO TRAKS 1681 LIA REKS 1682 RAIVO SUURMAA 1683 VALMAR LIUHKA 1684 ALAR MÜÜR 1685 ENE LEITUD 1686 MAREK RANNE Harju malev 1687 MAIT ADLER 1688 MOONIKA KULL Jõgeva malev 1689 RÜNNO SAVIR 1690 MATI KEPP Järva malev 1691 LAURI KIVISTIK 1692 OLEV VISNAPUU Pärnumaa malev 1693 HANNES AUS 1694 TOOMAS JUKSAAR 1695 ANDRUS MÄNNISTE 1696 ANDRUS ÕNNIK

MARGUS SIRELI ROMEK KOSENKRANIUS TAAVI RAADIK RIHO RUNNEL KALMER SIMONOV PRIIT PAULUS MART METS REIN MÄNNIK

Rapla 1704 1705 1706 1707 1708 1727

malev PEEP UMMALAS AIN PAJO OLAVI KOLD ENDEL KAASIKU HEINRICH KUUSMAN JAANUS IRA

Sakala malev 1709 JÜRI RAHE Tallinna malev 1710 ARVI SAAR Tartu 1711 1712 1713 1714 1715

malev ÜLLO LAANEOJA TÕNU TAHTI MEHIS ILVES ÜLLAR KASEMETS SULEV TAIMUR

Valgamaa malev 1716 REIN SÄINAS Viru malev 1717 TIIT SAARMETS 1718 TIIT SAAREMETS 1719 PEEP JÜRGENS 1720 NEEME VAKULENKO 1721 LEILI KANG 1722 HEINO TELVIK 1723 HEINO KITT 1724 GEORGI KÜPPAR 1725 ENDEL VELBERG 1726 ANTS LEHT TEENETEMEDALI III KLASS Alutaguse malev 4193 MADIS LINNARD 4194 MART OLJUM 4195 TARMO TOMSON Harju 4196 4197 4198 4199 4200 4201 4202

malev LAURI LAANEMETS TOIVO LAASMA MARKO LEICHTER MIHKEL PARI INDREK PUUMEISTER ANDRUS SEPP JANNO TOBI

4203 LIISI VAAB 4204 VADIM VOLMRE Jõgeva malev 4205 JAAN TUKA Järva 4206 4207 4208

malev ALO AASMA ASKO OSULA TIIT TALVE

Lääne malev 4209 DEIN-TOM TÕNSING 4210 TÕNO TAMMEVESKI 4280 ENN SUTTING Põlva 4211 4212 4213 4214 4215

malev IVAR HINDRIKSOO TARMO NARRUSK LAURI LUTSAR ALARI ASSOR AINAR HÄRM

Pärnumaa malev 4216 KULDAR MERIMAA 4217 RAUL LINDE 4218 EGERT SINIVEE 4219 TONY JÜRISAAR 4220 MIHKEL SILD 4221 RONALD-BERTIL SANG 4222 MARKO RABA 4223 VALNER SÄDE 4224 HANNES TOODU 4225 REIN AASPERE 4226 RAINO MAIDE 4227 KALEV SILLAOTS 4228 VAIGO VASKE 4229 KOIT TÄHEPÕLD 4230 LEO LIHTNE 4231 VÄINO HALLIKMÄGI 4232 REIN JÕGEVA 4233 RAIGO KAROTAMM 4234 JANIS SOONISOO 4235 SIGRID POPP 4236 RISTO PULK 4237 IVAR SARAPU 4238 MARGO TÄRN 4240 VAHUR LÄTT 4241 ERMO MIHHOTIN 4242 TARMO MIHHOTIN 4243 ATS PEDAK 4244 IVO VINOGRADOV 4245 KRISTEN SEMPELSON 4246 RENO JÜRGENSON 4247 SILVER VISITAM 4248 KRISTJAN RÄTSEPP 4249 MAANUS MIDRI 4250 KOIT KÜNNAPUU 4282 KARRI KAAS

Rapla 4251 4252 4253 4254 4255 4256 4257 4258 4259 4260

malev ARDO RAIDOJA LEHO ROHTLA KALLE TOOMET MARKO-PETRIKO TÜRK ANDRUS SOOMER ARNO MAIS MAREK MARKS RAIN SAAR MADIS LIIVER RUVE SESTVERK

Tallinna malev 4261 MATTI KANEP 4262 MATI SIMM 4263 RUSTAM BABAJEV 4264 RAUL ERK 4265 TOOMAS KARTING 4279 VELLI EHASALU Tartu 4266 4267 4268 4269 4281 4283

malev INDREK OSTRAT VAHUR SAARNITS PIRET SÕMER MARGUS-TARMO PIHLAKAS EHA JAKOBSON MARGUS SARDIS

Valgamaa malev 4270 PIRET TIIT Viru malev 4271 TOOMAS KANG 4272 TARMO HAILI 4273 KRISTJAN SAAREMETS 4274 JAANUS PIRJO 4275 JANEK LEVIN 4276 HEINO PIRJO 4277 EINAR LEITSMANN 4278 HEIKO PORVAL

KAITSELIIT

1697 1698 1699 1700 1701 1702 1703 1728

TEENETEMEDALI ERIKLASS Lääne malev 787 BOGUSLAW ORZECH Pärnumaa malev 788 JAAN KÄGU 789 ENNO JÜRISOO 790 SIMO SAARIKALLIO 791 EDA LASN 792 AARE LAUR Kaitseliidu peastaap 793 VIIVE VINK Tartu malev 794 MAANO KOEMETS

2 | 2016

AUTORID

KAITSELIIT

MARTIN ANDRELLER vabatahtlik reporter Okupatsioonide muuseumi kuraator Martin on metsavendluse uurimisele pühendunud lähiajaloolane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii punkreid otsides kui soomukiga sõites. PEETER KALLAS Kaitseliidu Kooli sõjalise juhtimise õppesuuna vaneminstruktor, kes täidab juba mõnda aega õppesuuna juhi ülesandeid.

ERMO KARILAID nooremveebel Ermo Karilaid on Kaitseliidu Kooli sõjalise juhtimise õppesuuna instruktor ja vanemparameedik. Tal on selja taga teenistus Afganistanis evakuatsioonimeeskonna ülemana. SANDER KIVILOO Kaitseliidu Kooli inimressursi arendamise õppesuuna juhataja on õppinud Tallinna Ülikoolis andragoogiks ning on Kaitseliidus tegev aastast 2009. MERLI KÕRGMAA vabatahtlik reporter Merli ei väida, et ta on Batman, aga kindel on fakt, et keegi ei ole kunagi näinud ka teda ja Batmani üheaegselt samas ruumis. Lisaks lööb ta aktiivselt kaasa Tartu maleva ja ringkonna tegemistes.

2 | 2016

KERT MEIDRA vabatahtlik reporter Kert Meidra on Tallinna maleva vabatahtlik spordipealik ja Kaitseliidu Kooli koolitaja. Tema igapäevatöö on seotud taktikalise ja matkavarustuse poega reorg.ee. AVE NAEL vabatahtlik reporter Ave on Naiskodukaitse Harju ringkonna avalike suhete grupi juhi abi ja Kose jaoskonna tegevliige.

JUKKO NOONI teavituspealik Jukko on Harju maleva Männiku malevkonna vabatahtlik teavituspealik ja mitmete raamatute toimetaja. TOOMAS PIIRMANN vabatahtlik reporter Võrumaa mees Toomas on aktiivne kaitseliitlane ja usin kirjutaja. 2014. aastal pälvis üks tema lugu lugejalemmiku austava tiitli. MART REINO vabatahtlik reporter Leitnant Mart Reino on vabatahtliku pealikuna Hiiumaa malevkonna eesotsas seisnud juba 2012. aastast saati. KRISTJAN PRII Kaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Combat proven TÄPSUS. PERFEKTSUS. USALDUSVÄÄRSUS.

SG 751

SG 550

SG 553 AL

SG 553 R

SAN Granaadiheitja

hte

ule eie kod m e g a t külas

o Kogu to

www.swissarms.ch

zoom-marketing.eu

s.c m r a s s wi s . w w w iseks

vum uga tut tevalik

Kaitse Kodu! nr 2 2016. a

Articles inside

Ka linnas saab üle elada