Jääst ja saepurust
lennukikandja Teise maailmasõja esimeses pooles oli Suurbritannial suuri raskusi sõjatehnika jaoks toorme hankimisega. Nii langes „hullu“ Briti leiutaja idee seilata vaenlase poole jääpankadel viljakale pinnasele.
kurioosum
Tekst: ANDRIS TAMMELA, vabatahtlik autor
ikka, aga oleks 610 meetrit pikk, 180 nimelt oli suurbritannial 1942. aastal suur puudus ka lennukikand- meetrit lai, mahutaks paarsada lennukit ja pealt tuhande sõduri. Ja siis jatest, mille ehitamiseks nappis materjale, eriti terast. Aga kus häda ... mis muud, kui täies lastis norra kõige suurem, seal ... häda kõige suu- lähistele seilata ja natsid sealt välja rem. Ja selles suures hädas pakkuski ajada. näiteks. välja Briti ajakirjanik ja leiutaja Geoffrey Pyke (1893–1948), kes pais- Põnevam kui vannipart tis silma sensatsiooniliste ideedega, ei läinudki teab mis kaua aega, kui et talvistes tingimustes sõdimiseks aina populaarsust koguv idee jõudis tuleks enda liitlaseks teha selline Briti toonase peaministri Winston looduslik materjal nagu jää. oli Churchilli lauale. Hull aeg nõuab ju materjal vastupidav, sisuliselt segaseid ideid ja nii andis Churchill, uppumatu, odav ja kergesti kasutakes seni kasutas jääd peaasjalikult tav. samuti oli sellist laeva vaenlase viskiklaasis, ettevõtmisele rohelise rünnakute korral kerge parandada tule ning jää hakkas liikuma, nagu – anna aga külma. öeldakse. Pyke’i arvestuse või vähemalt ettevõtmine sai endale ka väga idee kohaselt saanuks jääst ehitatähelepanuväärse nime: projekt da hiigelsuure lennukikandja, mis Habakuk, prohveti järgi, kes kirjutas näeks välja enam-vähem nagu laev oma Heebrea kirjade raamatus: „…
2000
0
3 X WIKIPEDIA
jalga
46
14 osa saepuru ja 86 osa jääd, segage kokku ning tadaa – teil ongi tükike pükreeti. 2 | 2018
