Külmeta terviseks! veresoonte elastsust. ehk, nagu kirTeine põhjus, miks külmaperioodil jutas martin eek portaalis Bioneer, sagedamini haigestutakse, tuleneb naha veresoontes ehk kapillaarides sellest, et talvisel ajal viibitakse paiknevate närvilõpmete korduv rohkem kinnistes siseruumides ja mõjutamine vahelduva temperahulgakesi koos. see omakorda toob kaasa viiruste suurema kontsentrat- tuuriga tõstab veresoonte toonust, „õpetades“ neile kiiret ahenemist ja siooni ruumis. laienemist. kapillaaride läbimõõdu Aga miks on nii, et kui ruumis on muutmisega suuremaks või väikkaheksa inimest ja viirused, siis osa semaks on võimalik naha kaudu inimesi jääb haigeks ja osa mitkehast väljuvat soojushulka 70–90 te? Asi on selles, et nakkuslikesse protsendi ulatuses suurendada või viirushaigustesse jäämine oleneb vähendada. eelkõige organismi vastupanuvõiPiltlikult öeldes oskab meie keha mest ehk immuunsuse tugevusest, vajadusel endale hetkega kampsuni meie läheduses olevate viiruste hulgast ja nendega kokkupuutumise selga kududa. ent seda on vaja harjutada. ehk siis ennast karastada. Ja sagedusest. teha seda iga päev. Ainult regulaarsee aga tähendab, et viirushaiguste poolest ohtlikul ajal on oluline, se tegevusega sunnitakse organismi „meeles pidama“ õiget reaktsiooni et organismi immuunsüsteem külmale ja kuumale ning temperatoimiks tõrgeteta. Just immuunsüstuurimuutustega kohanema. teemi füsioloogiliseks ülesandeks organism harjub külmaga kiion nakkusi ära hoida ja kui see ei ole õnnestunud, siis kõrvaldada või teha remini ja paremini, kui karastada end iga päev 5 minutit, mitte aga üle kahjutuks nakkuse esilekutsuja ja päeva 10 minutit. Paari-kolme näkindlustada haigusest paranemine. dala pikkune paus karastamises aga üheks võimaluseks loomuliknõrgestab juba omandatud kaitseku immuunsust stimuleerida on reaktsioone või kaotab need sootuks. karastada end talvel lumes või vees, karastumine peab toimuma kuid aitab ka jaheda või külma duši järk-järgult külmaga harjutades ja all käimine. karastunud inimese kohanedes, mis vähendab reaktsiooorganismis ei tekita külm keskkond ni külmale kui stressorile. viiruste rünnakule vastuvõtlikstressireaktsiooni korral tekib ku pinnast. karastamine ergutab kehas erutusseisund ja organismi organite tööd, parandab keha ressursse mobiliseeritakse kiiresti, termoregulatsiooni ning abistab tekitades lihaskrampe ja hapnikeha mürkide väljutamisel. ühtlakupuudust. samuti hakkab neerusi elavdab vereringet ja parandab pealiste koor tootma kahesuguseid hormoone – adrenaliini ja kortikoKarastumine peab toimuma steroide –, millest viimased, esinejärk-järgult külmaga des suures koguses, kahjustavad veresooni ja immuunsüsteemi ning harjutades ja kohanedes, mis nende kahe hormooni koosmõjul vähendab reaktsiooni külmale tekib tromboosioht. Järk-järgult külmaga harjutamine kui stressorile. aga optimeerib keha stressireakt-
Olgu kohe öeldud, et külm kui selline ise haigusi ei põhjusta – ei ole olemas külmabakterit või -viirust. Küll aga soodustavad niisked, märjad ja külmad ilmad loomuliku kaitsevõime langust, mille tulemusena ollakse vastuvõtlikumad ümbritsevatele viirustele. Tekst: KAIDO TAMM, kiirabiõde
62
2 | 2018
