MILITAARTURISM
MUUSEUM, MIS ON SÜNDINUD
RELVAVENDLUSEST Miks ühes unises Põhja-Saksamaa väikelinnas on Soome jäägrite muuseum? Sellele küsimusele leiab vastuse, kui heita pilk Hohenlockstedti kesklinnas asuvale sõdurite memoriaalile Lockstedter Lager, kuhu viib Soome allee. Tekst: kolonelleitnant ANDRES REKKER, sõjaajaloo huviline
M
emoriaali keskmes asuv põhjamaiselt lihtne sammas on pühendatud soomlastele, kes tulid Soome vabaduse nimel I maailmasõja ajal Saksamaale, et kukutada Soomes Vene tsaarivõim ja saavutada iseseisvus. Monumendi autoriks oli üks nende meeste seast, skulptor ja hilisem jäägrikapten Lauri Leppanen, kes on paljude monumentaalteostega jäädvustanud Soome sõjaajalugu, olles ise kõik need sõjad läbi teinud. See, Soome Iseseisvusliidu kingitud monument oli ka Hohenlockstedtis asuva Soome jäägrite muuseumi tekkimise ajendiks. Muuseum loodi 2002. aastal, et kinnistada mälestust Lockstedteri laagris väljaõppel olnud soomlastest. Muuseum ei ole suur, kuid selle-eest asjatundlikult Saksa ja Soome ühistööna koostatud, ning selle ees seisab kerge välihaubits, mis kuulus jäägripataljoni relvastusse.
60
2/2019
KUULSUSRIKAS SÕJATEE
Soomlased olid sakslaste relvavennad I maailmasõjas, Idarindel Lätis, kus langes kolmkümmend neli soome jäägrit võitluses enamasti Läti kütipolkudega. Kuutkümmet nelja eriti südilt võidelnut tunnustati aga vapruse eest raudristiga. 20. sajandi alguses vähendas Venemaa Soome autonoomiat nii ideoloogilistel kui osaliselt ka sõjalistel põhjustel, mis tekitas soomlaste hulgas rahulolematust. Loomulikult ei olnud selline areng Soomes vastuvõetav.
Levinud on arvamus, et üksuse traditsioonide kandjaks II maailmasõjas oli Soome Relva-SS-i vabatahtlike pataljon, kuid erinevatel bürokraatlikel põhjustel ei pea see paika.
I maailmasõja algus tõi aga soomlastele lootust ikkest vabaneda. 1914. aasta sügisel tekkis Soomes üleriigiline vabadusliikumine – jäägriliikumine, mida toetas enamik poliitilisi jõude ning millel oli järgijad kõikidest sotsiaalsetest klassidest. Soome otsis neil saatuslikel aastatel oma iseseisvusele toetust ka välismaalt, kuid näiteks Rootsi jättis neutraalsuse tõttu rahuldamata soomlaste taotluse toetada sõjalist väljaõpet. Keiserlik Saksamaa seevastu oli valmis soomlasi aitama, sest oli ise sõjas keiserliku Venemaaga. Sakslased toetasid Soome iseseisvuspüüdlusi muidugi oma riigi huvidest lähtuvalt, kuid soomlastele polnud see tõik esmatähtis. Ka Soome endine kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskela on ütelnud, et Venemaa nõrgenemine I maailmasõja ajal oli kindlasti Saksa impeeriumi huvides, see aga ei vähenda Saksa abi tähtsust ega väärtust, mis aitas Soome rahval kasutada võimalust oma enesemääramisõiguseks. 1915. aasta 25. veebruaril jõudsid esimesed Soome vabatahtlikud Lockstedteri laagrisse, mis oli suurim Preisi harjutusväli, kus sai läbi viia diviisi tasemel õppusi. Soomlasi ei käsitletud alguses sõduritena, vaid Saksa impeeriumi tsiviilkülalistena. Alguses kandsid nad ilma saksa tunnusmärkideta vormi, sest kursuse toimumine oli
