NAISKODUKAITSE KÕIKJAL JA KÕIGILE

NAISKODUKAITSE KÕIKJAL JA KÕIGILE

Aina enam näeme eri valdkondades kaasa löömas naiskodukaitsjaid. Küll sõjaväelistel õppustel meestega võrdsetel alustel panustamas, rahvarohketel üritustel toitlustamas või seismas selle eest, et iga meie riigi elanik oskaks kriisiolukorras käituda. See omakorda nõuab aga rohkesti usinaid naisi.

Tekst: LAURA JÕGISOO, Naiskodukaitse Tartu ringkonna akadeemiline jaoskond

Naiskodukaitse ongi aastaid töötanud eesmärgiga, et liikmeskond pidevalt kasvaks. 2019. aastal kuulus organisatsiooni juba 2650 naist. Kui küsida Naiskodukaitse esinaiselt Airi Toomingalt, miks peaksid naised kuuluma Naiskodukaitsesse, on vastus kiire tulema – Naiskodukaitse on suurepärane keskkond, mis pakub erakordselt avaraid võimalusi panustada riigikaitsesse ning samal ajal annab hulgaliselt inimesele endale vajalikke teadmisi ja oskusi. Ja kõige tipuks leiab siit ühiste tegemiste käigus suurepärased sõbrad ja kaaslased kogu eluks.

Heaks tulemuseks võib Toominga sõnul lugeda seda, kui Naiskodukaitse kasvab igal aastal 100–200 liikme võrra. See tähendab aga 200–300 uue liikme vastuvõtmist, sest paratamatult liigub inimesi iga aasta ka organisatsioonist välja.

Mõistagi pole oluline ainult kvantiteet, vaid ka kvaliteet. Naiskodukaitses on saavutatud olukord, kus aasta jooksul on tegevusse kaasatud umbes 80% liikmetest. See on Toominga hinnangul, arvestades, et tegemist on vabal tahtel põhineva organisatsiooniga, tulemus, mida tasub hoida. „Pole mõtet seada eesmärgiks, et 100% liikmetest peavad kogu aeg olema aktiivses tegevuses,“ nentis Tooming, kelle hinnangul tuleb pidada olulisimaks väärtuseks, et Naiskodukaitse on eluaegne organisatsioon. Isegi kui vahepeal ollakse tegevusest päris eemal, näiteks laste sünni, õpingute või välismaal viibimise pärast, siis mõne aasta pärast võib elukorraldus taas muutuda ning Naiskodukaitse esiplaanile tõusta.

IGALE OMA ROLL

Lisaks Naiskodukaitse tegevustesse panustamisele on väga oluline, et võimalikult paljud naised leiaksid endale rakenduse sõjaaja üksusteski. Seejuures ei pöörata tähelepanu üksnes klassikaliste sõjaliste üksuste, vaid ka näiteks evakuatsioonirühma komplekteerimisele.

„Viimane on just väga sobilik neile, kes ei soovi saada põhjalikumat sõjalist väljaõpet ega relv seljas ringi joosta, ent tahaksid siiski ka kriisi- ja sõjaajal kindlat rakendust ning panustada just elanikkonnakaitse valdkonda,“ selgitas Tooming.

Praegu on sõjaaja ametikohtadel umbes 38% kõikidest naiskodukaitsjatest. Arengukava aga seab eesmärgiks aga 50% liikmeskonnast, mis Toominga hinnangul on täiesti saavutav. Nagu arengukavast nähtub ja Tooming ka rõhutab, ei pea sugugi kõik kuuluma üksustesse– organisatsioonis on väga palju nii organisatsioonile kui turvalisemale Eestile kasulikke rolle. Vabatahtliku instruktorina, juhina, ohutushoiu valdkonna eestvedajana, noortejuhina, „Anname au!“ kampaanias osalejana või mistahes muus rollis annabki liige oma panuse. Olulise panuse.

AASTA RISKIJUHID

Näiteks eelmisel aastal oligi Naiskodukaitse üheks edukamaks projektiks tegelemine „Ole valmis!“ rakendusega, mis ei ole seotud ühegi sõjaaja üksusega. Rakenduse eest pälvis Naiskodukaitse ka Aasta riskijuhi tiitli, mille varem on pälvinud näiteks Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.

2018. aastal lootis Tooming, et „Ole valmis!“ rakendust oleks 2019. aasta lõpuks alla laaditud 15 000 korda. 23. detsembril jagas Naiskodukaitse rõõmusõnumit, et mobiilirakendust on laetud alla juba rohkem kui 20 000 korda. „Tegelikult tundus aasta tagasi seatud eesmärk 15 tuhat üsna utoopiline. Seda suurem on loomulikult rõõm eesmärgi ületamisest,“ märkis Tooming. Siin on väga suure töö ära teinud Naiskodukaitse liikmed, kes maakondades on tulemuslikult teavitustööd teinud. Oma osa on ka koostööpartneritel siseministeeriumist ja teistest ametkondadest. Ning näiteks päris kindlasti on mobiilirakendus telefonides kõikidel eelmisel aasta Harjumaa riigikaitseõpilastel.

Ka sel aastal jätkub mobiilirakenduse arendamine. Lähiajal lisanduvad sinna õppevideod füüsilise enesekaitse kohta ning küberhügieeni kursus koos enese testimise võimalusega.

TÄISKÄIK EDASI

Edukaks osutus ka 2019. aastal toimunud ohutuslaager. Selles osales üle 50 naise, kes organisatsiooni ei kuulu, ja hulk lapsi, keda osalejad said kaasa võtta ning kes nagu emadki omandasid kahe päeva jooksul mitmeid ohutushoiu ja riigikaitsega seonduvaid oskusi. Samasugune laager on plaanis ka tänavu. Sedapuhku Kesk-Eestis, et anda osalemisvõimalus Lõuna-Eesti naistele.

Käesoleva aasta uuteks proovikivideks on aga evakuatsioonirühmade töölerakendamine ja baasväljaõpete arendamine. Lisaks olemasolevate väljaõppekavade uuendamisele on plaanis ka mitmete uute loomine, nagu näiteks esmaabiinstruktori kursuse õppekava, parameediku kursuse õppekava ja evakuatsiooni baaskursuse õppekava.

„See on protsess, mis kaugele ei paista ja suurt kuulsust ei too, ent on äärmiselt töömahukas ja hädavajalik organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks ning väljaõppekvaliteedi tõstmiseks,“ märkis Tooming.

Senisest enam soovitakse pöörata tähelepanu kodutütarde jätkamisele Naiskodukaitses. Alustades sellest, et kaardistada need kodutütred, kes on 15–19 aasta vanuses veel aktiivselt tegevad, ning mõelda välja tegevused, mis paneks neid konkreetseid kodutütreid jätkama Naiskodukaitses. „Loodan väga, et suudame hingata noorteorganisatsioonidega ühel lainel ja ühiselt sõnastada, et noorte jätkamine Naiskodukaitses ja Kaitseliidus on kõikide, sh noorteorganisatsioonide ühine eesmärk,“ lisas Tooming.

AINA TUGEVAMAKS

Enda eelmise aasta eredaimale seigale mõeldes lausub Tooming: „Kui mõelda seoses Naiskodukaitsega, siis olin eriti uhke Võrumaa naiste üle, kes suvel Pitka retkel väga hästi esinesid, saavutades 28 võistkonna seas 10. koha.”

See on muide läbi aegade kõrgeim koht naiste arvestuses. Eriti märkimisväärseks tegi selle saavutuse asjaolu, et edu ei tulnud teiste ebaedu või katkestamiste arvelt. Naised olid ise väga tugevad ning saavutasid erakordselt häid tulemusi just sõjalistes ülesannetes (nt luureülesanne). Kui aga rääkida möödunud dekaadist Naiskodukaitse võtmes, siis ollakse täna ühiskonnas oluliselt nähtavamad kui 10 aastat tagasi. „Oleme ennast tõestanud elanikkonnakaitse valdkonnas ning muutunud ihaldusväärseteks partneriteks paljudele ametkondadele,“ märkis Tooming.

Foto: GUNNAR TEAS