KAITSELIIDU KINNISVARARINDEL MUUTUSTEGA

KAITSELIIDU KINNISVARARINDEL MUUTUSTEGA

Kaitseliidu kinnisvara valdkonnas oli möödunud aasta muutlik ja sündmusterohke. Organisatsioon tegi läbi mitmed muutused, muutus ka turg tervikuna. Alanud aastal on ees uued proovikivid, millele annavad tooni mullu tehtud otsused ja muudatused.

Tekst: TOOMAS KUNINGAS, Kaitseliidu kinnisvaraosakonna juhataja

Võtame kasvõi sellesama energiakandjate ja ehitusmaksumuse ülisuure kallinemise, mis tingib vajaduse ühelt poolt kohaneda, teisalt aga tegutseda seni tundmatus keskkonnas.

Paralleelselt muutustega turul moodustasime uue osakonna – mais 2021 alustas Kaitseliidu peastaabis tööd kinnisvaraosakond ja selle käivitamine on osutunud plaanitust töömahukamaks. Osakonna moodustamisele eelnes korrashoiuvaldkonna struktuurimuudatus, mille sisuks oli (taas)luua maakaitseringkondade põhised haldusjuhtide ametikohad, kuid nüüd juba peastaabi koosseisus. Julgen täna väita, et see muudatus on ennast Kaitseliidu jaoks tervikuna õigustanud. Kuid nagu iga muudatus, vajab seegi aega, et kõik tööd ja tegevused loogiliselt paika loksuksid. Kaitseliidu eeliseks on organisatsiooni paindlikkus, võimalus probleemidele kiiresti jälile saada ning neid ka operatiivselt lahendada.

TAGALAKESKUSTE ARENDAMINE

2021. aasta oli uue etapi algus Pärnumaa malevale, kes sai endale staabi- ja tagalakeskuse. Maleva staap kolis ajaloolisest kesklinna hoonest linna piirile, augustis kaitseministeeriumilt omandatud Lennubaasi (Eametsa) kinnistule.

Kinnistu on suur ja vajadusel laiendusvõimalustega, kuid vajab nii remonttöid kui ka juurdeehitusi. Veebruaris lõpeb ligemale aasta väldanud projekteerimisprotsess, mille käigus valmivad ehitusprojektid hoonetele/funktsioonidele, mida Eametsas praegu ei ole või on ebapiisavas mahus – tehnika remonditöökoda, laoruumid, majutus- ja toitlustusruumid väljaõppes osalejatele. Samuti on kompleksi projekteeritud siselasketiir täiskaliibriga relvadele. Taas kord tuleb konstateerida, et ehitushindade suure kallinemise tõttu ei ole meil võimalik 1–2 aasta perspektiivis kõike projekteeritut valmis ehitada – mis konkreetselt ehitusse läheb ja mis jääb ootele, otsustatakse lähiajal.

2021. aasta märkimisväärse töömahuga unikaalne objekt oli Viru maleva uus tagalakeskus. Unikaalseks teeb selle objekti ja lepingu asjaolu, et mitte kunagi varem ei ole Kaitseliit üürinud maleva laoruumideks, tehnika hoolduseks ja remondiks täiesti uut objekti. Investeeringute eelarve ebapiisavuse kompenseerimiseks on Kaitseliit ka varem võtnud objekte üürile, aga mitte sellises mahus.

ALLÜKSUSTE KODUD

Kaitseliidu eesmärkide saavutamiseks vajalik ülesanne on võimaldada allüksustele oma kodud. Sel eesmärgil said üürilepingud sõlmitud Tallinna maleva Toompea malevkonna ja Võrumaa maleva Rõuge-Vastseliina üksikkompanii kodudele. Harju maleva Rävala malevkond sai aga endale lausa päris kodu – endise RMK Anija metskonna hoone Piibe mnt alguses.

Suurim kinnisvaraosakonna koordineeritud 2021. aastal valminud ehitustöö oli Põlva maleva rivisõidukite plats.

Lisaks on nii käesoleva kui ka möödunud aasta märksõnadeks kindlasti (väli)lasketiirud. Valminud on Jõgeva maleva Utsali, Järva maleva Eivere, Viru maleva Rutja, Lääne maleva Piirsalu ja Lääne maleva Hiiumaa malevkonna Kapasto lasketiirude ehitusprojektid. Neist Utsali lasketiiru ehitustööd on praeguseks juba suuremas osas tehtud ning 2022. aasta eesmärkideks on veel Eivere ja Rutja lasketiiru valmimine. Ehitusmaksumuse kallinemise tõttu turul oleme taotlenud kaitseministeeriumist lisarahastust, et rajada ka ülejäänud lasketiirud, mil ehitusprojekt olemas.

UUED KINNISTUD

Kaitseliidu senine kinnisvarastrateegia on olnud eelistada omanikustaatust. Kaitseliidu omandis on 132 kinnistut, millest umbes 30t me ei kasuta ega plaani ka kasutama hakata. Kinnisasjade võõrandamise ja omandamise protsessid vajavad malevate juhatuste algatusi. Seega jätkub Kaitseliidu kinnisvaraportfelli kujundamine Kaitseliidu ülesannetega vastavaks. 2021. aastal võõrandasime 8 kinnistut kokku 130 411 euro eest ja omandasime (tasuta) 9 kinnistut. 2022. aastal on plaanis omandada kaks kinnistut Tartu maleva uue staabi- ja tagalakeskuse ning kaks kinnistut Saaremaa maleva Karujärve ja Alutaguse maleva Aidu lasketiirude tarbeks, samuti jätkuvad kinnisasjade võõrandamised.

2022. aastal on plaanis rajada Tartu maleva rivisõidukite seisuplats ja koostada Saaremaa maleva Karujärve lasketiiru ehitusprojekt. Alustame Viru ja Rapla malevate (S)TK detailplaneeringutega ning reaalne on jõuda koostamisel oleva Järva maleva STK detailplaneeringu kehtestamiseni.

Malevate staabid, kus seni veel puudub generaator katkematu elektritoite tagamiseks, saavad samuti 2022. aasta jooksul selle võimelünga likvideeritud. Oleme alustanud ka Kaitseliidu peastaabi uue hoone ehitusprojekti koostamist. Peastaabi uus hoone on plaanis rajada Tallinnasse aadressile Plangu 5. Hoone saab olema kahekorruseline ja kuni 3000 m² brutopinnaga ehk praegusest peastaabi hoonest umbes neljandiku võrra väiksem. Uue hoone ehitustööde eelduste realiseerimisel (ehitusprojekt on valminud, keskkogu on otsustanud olemasoleva Toompea 8 ning Wismari 3 kinnisasjad võõrandada ja uue hoone eeldatav ehitusmaksumus on võimalik katta Kaitseliidu riigieelarvevälistest vahenditest) valmib uus peastaabi hoone 2023. aasta II poolaastal.

IGAPÄEVANE HALDAMINE

Kui suuremad ehitused puudutavad pigem väheseid malevaid, siis igapäevane korrashoid ning ehitus- ja remonttööd hõlmavad kõiki malevaid. 2021. aastal oli töid palju (sanitaarremondid, elektritööd, piirdeaiad, tänavakivide paigaldus, soojuspumbad, ventilatsioonisüsteem, lõhkamisplats, lasketiiru ohuala tähistus, vihmaveerennid jne). 2022. aasta eelarvelised võimalused on praegu teadmata ja olukorras, kus remonttööd konkureerivad eelarves oluliselt kallinenud kommunaalteenustega, ei ole võimaluste prognoos ülemäära optimistlik. Oleme koostöös struktuuriüksustega kaardistanud vajadused ja koostöös kirjeldame ka prioriteedid – piiratud ressursside tingimustes on äärmiselt oluline teha parimad valikud.

Kindlasti on 2022. aasta märksõnaks (ka) rohepööre. Kaitseliidu puhul tähendab see tegevusi kaitseministeeriumi valitsemisala kliima- ja keskkonnapoliitika juurutamisel ning detailsemalt olemasoleva keskkonna jalajälje arvutamine välja töötatud mudeli alusel. Proovime leida võimalusi energiasäästuks ja jäätmete vähendamiseks ning tõhustada jäätmete liigiti kogumist. Valitsemisala kliimaeesmärkide täitmine on mahukas lisaülesanne ja selle konkreetse valdkonna koordineerimiseks Kaitseliidus tööjõuressurss puudub.

Kaitseliidus on 2022. aasta lõpuks plaanis koostada ja kinnitada korrashoiukontseptsioon – dokument, mis kirjeldab põhimõtted, kuidas Kaitseliidus korrashoiuvaldkond korraldatud peab olema. Selge see, et dokument inimeste eest tööd ära ei tee ega ressursse automaatselt juurde ei anna, seega nii seni kui ka edaspidi on oluline jagada infot ja parimaid praktikaid, kaasata Kaitseliidu enda parimat kompetentsi ja keskenduda lahendustele. Julgustan kontakteeruma nii probleemide kui ka ettepanekute tekkides kinnisvaraosakonna esindajatega.

Läinud aasta sügisel kolis Pärnumaa maleva staap linna piirile, augustis kaitseministeeriumilt omandatud Lennubaasi (Eametsa) kinnistule. Lennuvälja tee ringteele said üles viidad Pärnumaa malevasse ja Lääne maakaitseringkonda. Toetuse väejuhatusse suunava liiklusmärgi toimetasid malevapealik kolonelleitnant Tõnu Miil (paremal) ja Lääne maakaitseringkonna veebel vanemveebel Hannes Aus aga Paldiskile lähemale

Foto: Karri Kaas