7 minute read

KOERA TUNNED HÄDAS EHK KOERTE ÜLESANDED SÕDADES

KOERA TUNNED HÄDAS EHK KOERTE ÜLESANDED SÕDADES

Koerad on juba ammustest aegadest mitmes eluvaldkonnas inimestele asendamatud kolleegid. Kuidas aga on kasutatud inimese parimat sõpra sõjanduses ja kas truul loomal on tehnika tänase arengu juures militaarmaailmas veel kohta?

Tekst: KARMEN VESSELOV, vabatahtlik autor

Vanadel aegadel valiti sõjategevuseks verejanulisemad koeratõud, kes said erilise kasvatuse ega erinenud palju metsikutest kiskjatest. Kavalaid ja nobedaid koletisi näljutati enne tööülesandele saatmist. Loomad said vastasele vaikselt ligi hiilida ja tihti ei jäänud ohvrist suurt midagi alles. Ajaloost on teada, et näiteks Korintose piiramisel ligi 400 a eKr täitsid tunnimeeste ülesandeid just koerad, kes roomlasi võideldes takistasid ja linna kaitsjaile märku andsid. Korintos sai päästetud.

Teada on, et koertest moodustati terveid pataljone. Ammustest sõjahaudadest on leitud hulganisti koerte luustikke ja koertele on pühendatud mitmeid mälestusmärke. Näiteks Rooma keisri Marcus Aureliuse monumendi alusel on koos teiste võitlejatega kujutatud lahingut pidamas koeri.

Kui relvad arenesid ja tapmine oli võimalik senisest kaugemalt distantsilt, jäi sõjas käsivõitlus harvemaks. Sellega seoses tekkisid ka koertele uued ülesanded. Otsingu-, pommi- ja narkokoertest, samuti pimedate abistajatest on kuulnud paljud. Kangelaskoerad on kuulsaks saanud inimeste päästjatena laviinide alt või näiteks diabeedihaigel veresuhkru ohtliku taseme äratundjatena. Ning igaühel meist on mõni tuttav jahi- või valvekoer. Aga milliseid ülesandeid on truudele neljajalgsetele läbi aegade usaldatud?

WIKIPEDIA.ORG

MURDJA

Marukoerte üksused olid kasutuses vanematel aegadel, mil käsivõitlusel oli sõjas suurem roll. Murdma treenitud koerad olid teistest sõdalastest kardetumad ning koertepataljoniga kohtumine lõppes vastasele tavaliselt suurte kaotustega.

SANITAR (SAMARIITLANE)

Koer teeb väga varakult vahet surnud ja elava inimese lõhnal. Seetõttu suudavad koerad lahinguväljal eristada abivajajaid neist, keda enam aidata ei saa. Sidemerullide ja joogipudelitega varustatud elupäästjad viisid vajalikud tarbed kannatanuteni või andsid meedikutele märku, keda tuleks aidata.

VALVUR

Terase kuulmise, hea nägemise ja eelkõige ülitundliku haistmise tõttu märkab koer võõra tulekut inimesest varem. Valvekoer võib olla koolitatud haukuma või murdma, aga võib ka tulijale märkamatuks jäädes anda omadele edasi sõnumi lähenevast võõrast.

LUURAJA

Ka luurekoer kasutab oma kõrvu, silmi ja nina, et selgitada välja vastase asukoht. Tubli jäljekoer võtab lõhna üles ja leiab otsitava, olgu see siis inimene või muu sihtmärk, ning edastab info enda võimalusi kasutades peremehele.

SIDEMEES

Ka kodukoerad õpivad selgeks lihtsad sõnumid, millega kindlatest asjadest märku anda nii, et peremees aru saab. Kuid koerte infovahetuses kasutamise võimalused on laiemad. Koeri kasutati näiteks ka kirjatuvide asemel: nende külge kinnitati sõnumeid, mille nad ühest punktist teise viisid. Koer võib liikuda kahe kindla punkti vahel või siis ühe kindla ja ühe liikuva punkti vahel. Ta saab liikuda raskesti läbitaval maastikul ning võib kergemini jõuda ka vastase poolt äralõigatud üksuse juurde.

On teada ka koera kasutamisest telefoniühenduse loomisel. Saksa armees olevat olnud üks dobermann, kes vedas talle selga kinnitatud kaablirullist 1,2 km telefonitraati minuti ja 15 sekundiga ühest punktist teise.

POMMIKOER JA GAASIANDUR

Hea nina annab koerale võimaluse õppida hoiatama igasuguste võimalike ohtude eest. Koer võib anda märku lõhkeainest, aga ka lähenevast mürkgaasipilvest või muust silmale nähtamatust.

Häid koeri tuli hoida ja näiteks rünnaku puhuks peideti võimalusel ka neljajalgse võitleja koon gaasitorbikusse.

LOGISTIK

Tänapäeval saavad lahinguväljal moona ja muu vajalikuga manööverdada militaarsed pakirobotid, varasematel aegadel saadeti keerulisematesse kohtadesse aga koeri. Need loomad on paindlikud ja väledad ning on madalal liikudes keerulised sihtmärgid, kellest võib olla suurt kasu omade võimekusele.

KOER KUI RELV

Looma otsesesse ohtu seadmine või tapma koolitamine ei ole tänapäeva ühiskonnas enam vastuvõetav. Varasematel aegadel on aga koeri kasutatud lõhkeaine transportijana tankide, soomukite ja teiste sihtmärkide juurde. On olnud ka aegu, mil marutaudi nakatunud koeri (ja metsloomi) saadeti biorelvana vastase ridadesse, et neid nakatada.

MASKOTT

Paljud koerad on olnud sõjaliste üksuste lahutamatuks osaks, neid on peetud õnnetoojateks ja nad on aidanud hoida sõdurite vaimset tervist.

Üks kuulsamaid sõjakoeri on Esimese maailmasõja ajal USA 102. jalaväerügemendi koosseisus 17 lahingus osalenud terjerisarnane koer Stubby. Stubby sai seersandi auastme. Tema arvele on kirjutatud mitmeid teeneid, näiteks andis ta üksusele märku lähenevast gaasirünnakust ja aitas kinni püüda Saksa spiooni. Tema teeneks saab lugeda ka sõdurite lõbustamist, ta õppis ära isegi auandmise. Pärast sõda osales ta paraadidel ja sai mitmeid medaleid.

TAVALINE TÖÖPÄEV KONTORIS

Autor: AHTO

Tegelikult ma sain juba eile aru, et täna tuleb põnev päev. Boss sättis oma asju ja pani minu vormi ka valmis. Huvitavaks läks siis, kui mõistsin, et tulemas on üks neist päevadest, kui saan rohkem mängida.

Hommikul võtsimegi jäljerihma kaasa ja siin ma siis vaikselt loksun Rõuge suunas. Ei mina ega boss tea täpselt, mis meid ees ootab. Tõenäoliselt saab midagi jälle otsida. Mõnikord on vaja leida inimesi, mõnikord asju ja teinekord on üldse nii, et nad ise ka ei tea, mida nad must tahavad.

Kaitseliidu omadega õppustel käia on ägedam. Kui on meie oma õppus, siis on sageli samad tegelased oma samade lõhnadega. Huvitav on küll, aga uute nägudega on ikka kuidagi teisiti.

Näe, jõudsimegi kohale. Tore.

Siin on palju laigulisi mehi, katsun uued välja sirvida ja meelde jätta. Nii, seda olen näinud, seda ka. See on uus tegelane. Hmm, need on kuskil koos olnud eelmisel õhtul, sama suitsusauna lõhn on riietel. Nonii, mul on pilt ees, aga neil läheb veel plaanimisega aega.

Küll oleks elu ikka raske, kui ma tunneksin lõhna nii 20 korda vähem ... Mida need vaesed inimesed oma viie miljoni lõhnaretseptoriga siis üldse saavad. Muidugi peavad nad joonistama suuri kaarte ja üritama aimata, kust kadunud asju või inimesi leida. Mul on lihtne, tõmban paar korda ninaga ja ... Oh, jälle autosse ja jälle minek. No ehk on nad oma plaanid ära teinud ja saab hakata otsima.

Ega see otsimine tegelikult lihtne ole. Koolitus kestab kaheaastaseks saamiseni, andekamad (no nagu mina) saavad isegi mõned kuud varem esimese atesteerimise tehtud. Ja olemegi kohal. Asun aga otsima. PALUN, ärge minge must nüüd ette, segate head värsked jäljed ära, kui need peaks olema siin. Ah jah, koolitusest pidin rääkima. Mind on õpetatud ikka igasuguseid asju üles leidma. Ja ma olen oma oskusi kasutanud ka. Kõiki mu kangelastegusid ei saa muidugi avaldada. Ja ega ma liigset tähelepanu ei tahakski. Pealegi, paljud mu võidud on seotud ju pahalastega, pole neil vaja teada, kes selle taga on, et nad karistust kannavad. Et ... oot. Siin on midagi. Nii. Nii. Koni! Värske! Nii, poos sisse! Väga hea, leidsin õige asja ja sain krõbinaid! Ja nüüd edasi.

Koera sõnumeid polegi nii lihtne lugeda. Inimesed on uhked, kui suudavad oma koertele käsud selgeks õpetada, aga tegelikult on suurem kunst meie sõnumite lugemine. Mul boss saab päris hästi pihta, mis toimub. Kõrvad nii, käpad naa, tal kõik selge, aga kõrvaltvaatajale hullem kui haldjakeel! No mis nüüd, see fotokaga naine leidis mingi poti sambla alt. Tundub, et see leid ei olnud vajalik, sest krõbinaid ei saanud ta isegi nuiamise peale. Aga näe, mul siin jälle koni leitud! Mmm, kõht oligi tühi! Tundub, et siinkandis on vist keegi närviliselt suitsu teinud ja midagi oodanud. Nagu heas fi lmis. Oot, proovin korra, nii ... Pagan, ei läinud läbi. Leidsin esimese koni uuesti, aga boss hammustas läbi. Ta on ikka nutikas!

Nüüd on vist pausi aeg. Boss võttis oma lennumasina välja ja sätib seda. Mind lasti rihmast lahti. Eks tööd on juba üksjagu tehtud ka, tahaks nüüd vahepeal uurida, kuidas kohalikud rebased ja muud elukad elavad. Seda ära kirja pane, mis ma nüüd teen!

Ega see paus mul pikk olnudki, aeg on edasi minna. Ikka otsin ja ikka leian. Otsin ja leian. Tegemist on. Kell kisub ka hiliseks juba. No mis nüüd? Õppuse järel veel tööle? Lahe, saab jälle midagi ägedat korda saata. Päriselu on ikka hoopis teine. Kõik on tõsisemad, aga mina teen ikka oma asja. Minu jaoks on see tavaline päev kontoris!

Politseikoer Ahto mõtteid aitas kirja panna Karmen Vesselov.

Foto: Karmen Vesselov

This article is from: