UTRIA DESSANT 2022 - VIHM, SUUSAD JA VIRMALISED

UTRIA DESSANT 2022 - VIHM, SUUSAD JA VIRMALISED

Võib öelda, et talvine ilm, raske maastik ja napp puhkeaeg teevad Utria dessandist ühe raskeima militaarsportliku katsumuse Eestis. Katsumuse, mille tänavu sooritas kõige paremini Tallinna maleva Kalevi malevkonna võistkond koosseisus Teet Leppänen, Marko Pikk, Kristjan Peterson ja Margus Ots.

Tekst: HEIDI TORMET, Kalevi malevkonna pealik

MARGUS OTS, võitjameeskonna liige

Võit oli kalevlastele esmakordne ja oma muljeid jagab võistkonna kaardilugeja Margus Ots: „Varem oleme saavutanud 2. ja 3. koha. Võistlus oli tasavägine ning edu teise koha võitnud Põhja kompanii ees oli vaid 5,47 punkti, mis kinnistati lõpujooksu võitmisega. Võistluse teevadki põnevaks tugevad konkurendid, esikoha saab saada ainult üks meeskond. Hea meel, et sel aastal soosis meie pingutusi edu.“

Meeskonnakaaslane Marko Pikk lisab: „Rajal külma närvi hoidmine on üks väga oluline pusletükk selles võistluses. Õnn soosib tugevaid ja sellel aastal olime siis meie need tugevaimad.“

Starti sõites sadas veel kerget vihma, kuid kardetuim stsenaarium – vihmaga Utria – õnneks ei realiseerunud. Õhuniiskus oli siiski suur ja seljas olev varustus suuresti kogu võistluse aja niiske, mugav sellega rajal küll polnud. Temperatuur -15° C oleks olnud igati sobilikum. Kui eelmisel võistlusel 2020. aastal (2021. aasta Utria jäi COVIDi tõttu ära) polnud üldse lund ja dessant toimus suuskadeta, siis seekord saadi nautida Utria „täispaketti“ koos suuskade ja maskeerimisülikonnaga. Tepmeratuur oli vähemalt päeval plussis, kuid lumekiht õnneks veel piisavalt paks, et oli võimalik suusatada.

Ida-Virumaa maastik pakkus vaheldusrikkust – sai nii suusad õlal võsas kõndida kui ka mööda külmunud kraave ja sihte libiseda. Kuna oli suhteliselt soe (stardis isegi 5 kraadi), pidid mehed juba pärast esimest kilomeetrit moondekitli all kuni alussärgini lahti riietuma. Metsateede rattarööpad muutusid öökülmaga kiilasjääks, kuid neil andis üllatavalt ilusasti suusatada – ühe paaristõukega libises mitukümmend meetrit ja kogu meeskond nõustus, et see oli üks ägedamaid osi. Kuid nõrgemale suusavalitsejale olid need metsateede lõigud ikka parajaks peavaluks, sest rada ees polnud ja suusad läksid sinna, kuhu ise tahtsid. Hiljutine vihm oli pesnud kohati välja killustikku ning öösel pimedas suure hooga sõites juhtus tihti, et esimene mees lendas uperkuuti, sest ööpimeduses killustikku ei näe. Suusad jäid kinni ja rakendusid füüsikaseadused.

Ülesandeid oli seinast seina. Meelde jäi reid vastase laagrisse info hankimiseks ja varitsusele sattumine. Samuti kontrolliti meeskondade ellujäämisoskusi, üldisi teadmisi, mälu, laskeoskust jm. Ülesannetes läks hästi, kalevlaste ainukeseks nõrgaks kohaks osutus püstolilaskmine – mis pani kukalt kratsima, sest mehed olid pidanud seda just enda tugevuseks.

Kui hullematel Utriatel ei saa rajal vahepeal üldse puhata, siis seekord võis kiirema tempo arvelt puu all magada. Kõrvalolevale võitlejale külje alla, magamiskott ja termokile peale ning sai korraks ära käia. Rasketel patrullvõistlustel võib isegi paariminutiline uni imesid teha ja kognitiivseid võimeid taastada. Sooja toitu kalevlased tegema ei hakanud, aga nägid teisi meeskondi, kes seda tegid.

Eriliseks tegi tänavuse võistluse ka virmaliste nägemine laskmise punktis. Esimese hooga võis mõni väsinud võitleja mõelda, et tegemist oli magamatusest tekkinud hallutsinatsiooniga. Aga kui see juba kaamerasse jäi, siis järelikult oli see olemas ja näha võis ka vaimustunud välisvõistlejaid virmaliste taustal tiimipilte tegemas.

Lõpujooks oli oma nime vääriline – ajaloolistesse Sinimägedesse oli seatud üles mitmekilomeetrine takistusriba, mis kõik meeskonnad tõsiselt proovile pani. Esimene tõus võttis korralikult hinge kinni, läks veidi aega, enne kui hingamine tagasi saadi. Ja neid tõuse oli veel palju. Mehed toetasid üksteist nii hästi-halvasti kui oskasid. Lõpus, Sinimägede mälestusmärgi juures, oli tõeliselt ülev hetk, nagu paljudel teistelgi meeskondadel. Raja pikkuseks tuli kalevlastel ca 75 km, mis tuli läbida 36 tunni jooksul.

„Ükskõik mitu Utriat läbi oleme teinud, iga lõpetamine on tulemusest hoolimata eriline. Hea meel, et meil on vägev tiim, kellega neid katsumusi läbi teha,“ märgib Ots. Tema sõnade kohaselt võidab see meeskond, kelle nõrgem liige on kõige tugevam. Uutele ja vähem kokkutöötanud meeskondadele soovitab ta kiiruse valikul just seda arvestada.

„Hea meel, et meil on vägev tiim, kellega neid katsumusi läbi teha. Lisaks tõsistele võistlejatele oleme rajal ägedad kamraadid, kus saab ka nalja, nii et maa tolmab!“ lisab Marko Pikk. Kalevlaste kogenuim liige on osalenud Utriatel 15 aastat, teised 5–11.

„Väga oluline roll on toetusmeeskonnal, eriti punktis sooja vee pakkujana – ilma toetajaliikme Indrek Berezjukita meie „suusad nii hästi libisenud poleks“. Kindlasti täname Kalevi malevkonda toetuse eest nii enne võistlust, võistluse ajal kui ka pärast seda,“ lisas Ots.

Lisateave:

Luurepatrullide võistluse Vabadussõja edukaima dessantoperatsiooni meenutuseks võitis tänavu Tallinna maleva Kalevi malevkonna meeskond. Teisele kohale platseerus KL Tallinna maleva Põhja kompanii ja kolmandale kohale KL Pärnumaa maleva Vändra võistkond.

Kokku läks rajale üheksateist võistkonda, kellest lõpetas kuusteist. Parima välisvõistkonna tiitel läks sel korral Leetu, Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoni naiskond fi nišeeris kuueteistkümnendana.

Linnulennult kuuekümnekilomeetrisele trassile üles seatud kaksteist kontrollpunkti pidid võistkonnad läbima suuskadel ja hilinemiseta. Võistlejate kohustuslikus varustuses oli lisaks relvadele ja laskemoonale kõik vajalik karmides talvetingimustes edukaks luure- ja lahingutegevuseks ning ellujäämiseks. Liikuda tuli varjatult, ent pidevas valmisolekus astuda vastasega lahingukontakti.

Ajalooline Utria dessant toimus 17.–19. jaanuaril 1919. aastal. Eesti mereväe laevadelt paisati toona punaste rindejoone taha umbes 1000 mehe suurune dessantüksus, mis koosnes peamiselt Soome vabatahtlikest major Martin Ekströmi juhtimisel. Võitlustes Utria, Laagna, Mereküla ja lõpuks Narva vabastamisel osalesid veel Narva kaitseliitlased, Eesti merevägi ja rahvavägi ning Loodearmee ohvitseridest koosnev võitlusgrupp.

Video: https://youtu.be/1ylf85JxpXo