NAISKODUKAITSE DIGIKOTKAS SIRUTAB TIIBU

NAISKODUKAITSE DIGIKOTKAS SIRUTAB TIIBU

Naiskodukaitse on võtnud eesmärgiks parandada inimeste teadlikkust küberohutusest ja pakkuda praktilisi oskusi internetiturvalisuse tagamiseks. Ikka selleks, et kaitsta end internetis varitsevate ohtude eest, olgu jutt üksikisiku turvalisusest või riigi julgeoleku tagamisest.

Tekst: ELISA JAKSON , Naiskodukaitse arendusspetsialist

On ju küberohutus muutunud tänapäeva digiajastul hädavajalikuks. Üha enam sõltub meie igapäevaelu digitaalsest keskkonnast – suhtlus sõpradega, pangatoimingud, töö, riigi teenused.

Küberhügieen on inimese või asutuse baasteadmised ja käitumistavad, mis kaitsevad erinevate küberohtude eest (pahavara, andmepüük, identiteedivargus, rahalised pettused, armupettused jne). Teadlikkus ohtudest ning oskus neid ennetada on turvalisema elu alus. Tugevate paroolide kasutamine, kaheastmeline autentimine ja turvaliste internetikasutusviiside järgimine aitavad vähendada riske, millega inimesed iga päev kokku puutuvad. Sama oluline on oskus ära tunda valeinfot ja vältida selle levitamist – valeinfo võib mõjutada negatiivselt nii üksikisikut kui ka ühiskonda tervikuna.

1500 OHVRIT

Internetipettused on Eestis tõsine probleem, mis mõjutab paljusid inimesi ja toob kaasa märkimisväärseid rahalisi kaotusi. Eestis on enim levinud andmepüük ehk phising, kus kurjategijad teesklevad usaldusväärseid teenusepakkujaid (nt panka, postiasutust, kullerfirmat), et välja petta isikuandmeid või raha – seda nii veebis kui ka telefoni teel.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel langeb igal aastal pettuste ohvriks ligi 1500 inimest, seejuures ulatuvad kahjusummad miljonitesse eurodesse. Pettuse ohvriks võivad langeda ka muidu teadlikud ja n-ö korrektselt käituvad inimesed, seega tuleb kõikidel olla internetis eriti ettevaatlik ja valvas.

Venemaa rünnakud Ukraina vastu on kinnitanud, et lisaks isiklikele ohtudele on digitaalne turvalisus kriitiline ka riikliku taristu kaitsel, sest küberrünnakuid saab kasutada traditsioonilise sõjapidamise toetusena – nende abil saab vastane halvata elektrivõrke, finants- ja tervishoiusüsteeme ning kommunikatsioonivõrke.

Mainimata ei saa jätta desinformatsiooni mõju hübriidsõjas. Tänapäeval on sotsiaalmeedia platvormid muutunud lahinguvälja osaks, kus võideldakse elanikkonna arvamuse ja meelsuse üle eesmärgiga ühiskonda lõhestada ning psühholoogiliselt laostada. Mida rohkem omavahel tülitseme, seda parem meie vastasele, polegi oluline, mis täpselt on vaidluse ja tüli teemaks. Arvestades meie tihedat sõltuvust digitaalsest taristust, on küberturvalisuse integreerimine riigikaitsesse ning inimeste suurem teadlikkus võtmetähtsusega.

LAIAL RINDEL

Naiskodukaitse tegeleb teadlikkuse ja digipädevuste arendamisega mitmel tasandil. Esiteks on enesekaitse infokeskkonnas iga naiskodukaitsja kohustusliku baasväljaõppe osa. Sellele lisaks jagavad naiskodukaitsjad oma teadmisi ka teistele.

Näiteks koolides ja kogukondades korraldatud infotundides jagati 2024. aasta jooksul teadmisi paarisajale huvilisele. Eelmisel aastal algatatud Digiliikuri veebiseminaride projekti kaudu on saanud infovastupidavuse ja küberturvalisuse vallas targemaks mitu tuhat inimest.

Projekti eestvedaja, Harju ringkonna naiskodukaitsja ning Tartu Ülikooli infovastupidavuse nooremteaduri Diana Poudeli sõnul on eesmärgiks pakkuda võimalust avastada uusi ja põnevaid teemasid, mis on mingil viisil digimaailmaga seotud, ning saada praktilisi nõuandeid ja nippe, kuidas internetis turvaliselt tegutseda.

Teemasid on aidanud avada eksperdid väljastpoolt organisatsiooni, seni on räägitud ChatGPTst, küberrünnakutest ja küberpettustest, vandenõuteooriatest ja nende levikust, laste nutielust, turvalistest investeerimise tööriistadest, vikipeediast, andmekaitsest, AI-st üldisemalt ning OSINTi teemal.

Kõik Digiliikuri veebiseminarid on Naiskodukaitse Youtube’i kontol järelvaadatavad.

TEADMISED PROOVILE!

Jaanuari lõpus korraldas Naiskodukaitse küberteemalise võistluse Digikotkas, mille eesmärk oli panna proovile osalejate digi- ja meediapädevus. Projekti õnnestumisele aitas lisaks Diana Poudelile kaasa Harju ringkonna naiskodukaitsja ja RIA ekspert-koordinaator Tiina Pau.

Kolmeliikmelistele võistkondadele anti lahendada 30 erineva raskusastmega praktilist nuputamisülesannet: mõne ülesande sai lahendada kiire Google’i otsinguga, teine nõudis loogilist mõtlemist, sekka oli pikitud ka parajaid pähkleid tiimiga üheskoos pusimiseks.

Võistlusele registreerus 81 võistkonda, mis hõlmasid kokku 243 inimest. Võistkonnad moodustusid peamiselt Naiskodukaitse liikmetest, kuid oli ka kaitseliitlaste ning kodutütarde ja noorkotkaste tiime. Samuti panid end proovile politsei- ja piirivalveameti ning rahvusraamatukogu võistkonnad.

Turvalise interneti päeval, 8. veebruaril, avab Naiskodukaitse Digikotka platvormi kõikidele huvilistele, et võimaldada seal vabalt valitud ajal ja tempos ülesandeid lahendades oma digipädevusi arendada. Digikotka ülesandeid lahendades saad paremini aru, millisel tasemel on hetkel su praktilised digipädevused, ja suure tõenäosusega õpid juurde nii mõnegi kasuliku teadmise või oskuse.

Lisaks saad panustada Eesti kaitsevõime suurenemisse virtuaalsel lahinguväljal, sest mida rohkem on meil inimesi, kes mõistavad, kuidas digimaailm toimib, seda keerulisem on vaenlasel meid seal ootamatult rünnata.

Digikotka kohta leiad rohkem infot Naiskodukaitse kodulehelt.

Internetiturvalisus puudutab meid kõiki lapsepõlvest pensionipõlveni välja. Küberohud võivad mõjutada nii meid üksikisikuna kui ka meie riigi julgeolekut. Ukraina kogemus näitab, et kübersõda on hübriidsõja oluline osa, millele tuleb läheneda sama tõsiselt kui füüsilisele kaitsele. Kuna üks vastase eesmärkidest on ka ühiskonna meelsuse mõjutamine, siis ei saa keegi väita, et see teema teda ei puuduta.

DIGIKESKKONNA SEITSE KÄSKU

1. Kasuta kaheastmelist autentimist oma peamistel olulistel kontodel.

2. Kontrolli alati veebilehe usaldusväärsust, enne kui sinna oma andmeid sisestad.

3. Kasuta tugevaid paroole – vali paroolid, mis koosnevad juhuslikest tähtedest, numbritest ja sümbolitest, ning kasuta paroolihaldurit.

4. Ole ettevaatlik linkidele klikkides – ära ava kahtlasi linke ega e-kirju isegi siis, kui tundub, et need on saatnud sõber.

5. Uuenda oma seadmete tarkvara regulaarselt – värskendustega parandatakse turvaauke.

6. Õpi tuvastama valeinfot – kontrolli infoallikaid ja väldi libauudiste levitamist. Kriitiline mõtlemine on kõige alus: kui mingi uudis või infokild tekitab sinus väga tugevaid emotsioone ja soovi reageerida, siis võta hetk, et analüüsida, kas see reaktsioon võib olla kellegi jaoks kasulik ja nende teadlikult suunatud eesmärk selle info levitamisel.

7. Võõrastega suheldes tee alati põhjalik taustakontroll, abiks on Google ja muud tööriistad. Ära anna oma raha mitte kunagi inimesele, keda sa päris elus kohanud ei ole, ning kui kahtlustad, et suhtled petturitega, võid alati nõu küsida veebipolitseinikelt.