VARSSAVI ÜLESTÕUSU MUUSEUM -AUSTUSAVALDUS VABALE POOLALE

VARSSAVI ÜLESTÕUSU MUUSEUM -AUSTUSAVALDUS VABALE POOLALE

1944. aasta Varssavi ülestõusule pühendatud muuseum on Poola esimene interaktiivne muuseum, mis suuresti toetub vabatahtlike panusele.

Tekst: ANDRES REKKER , sõjaajaloohuviline

Muuseum on pühendatud kangelaslikele varssavlastele, kes lootsid anda panuse Poola iseseisvusesse ning tahtsid tagada, et Londonis asuv eksiilvalitsus, kellega Nõukogude Liit 1943. aastal oli suhted katkestanud ja loonud 1944. aastal Lublinis nende asemele kommunistliku nukuvalitsuse, saaks istuda võrdväärsena läbirääkimiste laua taga. Muuseum on austusavaldus vabale Poolale ning demokraatlikule ühiskonnale, mida suudeti ülestõusu ajal kaks kuud eksisteerinud iseseisvas Poola „riigis“ kehtestada. Veel käsitletakse muuseumis Saksa okupatsiooni, ülestõusu rahvusvahelist konteksti ning ülestõusnute saatust ja staatust Poola Rahvavabariigis.

MUUSEUMI LOOMINE

Varssavi ülestõusu käigus langes lahingutes hinnanguliselt 16 000 Poola põrandaaluse armee Armia Krajowa liiget ja umbes 6000 sai raskelt haavata. Lisaks neile sai lahingutegevuses surma 150 000 – 200 000 Varssavi elanikku ja 700 000 küüditati hiljem. Ka sakslaste kaotused olid võrdväärsed Armia Krajowa kaotustega.

Ülestõusu ajal ootas Punaarmee teispool Visla jõge Varssavi eeslinnades, et Londoni eksiilvalitsuse toetuseks üles tõusnud Armia Krajowa üksused voolaksid verest tühjaks sakslaste käte läbi ning kommunistid ei peaks nendega võimu jagama. See ka õnnestus, pärast Varssavi ülestõusu mahasurumist oli Armia Krajowa sõjaline suutlikus tugevalt pärsitud ning neist polnud enam tugevat vastast ei sakslastele ega Nõukogude Liidule. See oli üks põhjustest, miks lääneliitlased Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid tunnistasid 1945. aasta veebruaris Jalta konverentsil Poolat valitsevat kommunistlikku nukuvalitsust ning lõpetasid Londoni eksiilvalitsuse toetamise.

Paljuski toetub muuseum eri vanuses vabatahtlike tegevusele, keda on ligi pool tuhat. Vabatahtlikud ei aja standardset giidijuttu, vaid iga vabatahtlik giid räägib oma perekonna lugu, mida ülestõusus osalenud esivanemad on talle pajatanud. Muuseum annab ülevaate olukorrast Varssavis kuni ülestõusnute kapituleerumiseni, sellele järgnenud tsiviilelanikkonna küüditamisest, kultuuriväärtuste süstemaatilisest riisumisest ja hävitamisest ning lahingutegevuses terveks jäänud Varssavi linna õhkimisest. Peale selle tutvustatakse ellujäänud ülestõusnute elutingimusi Saksa vangilaagrites. Nimelt kapitulatsioonilepingu järgi lubas Saksa pool kohelda Armia Krajowa sõdureid vastavalt Genfi konventsioonile ning tsiviilelanikkonda inimlikult. Sellest peeti ka kinni.

Muuseumi loomismõtted said alguse destaliniseerimise ajastu alguses 1956. aastal, kuid tegudeni toona veel ei jõutud, sest valitsev Poola Ühendatud Töölispartei ei soovinud konflikti Nõukogude Liidu ametliku ajalookäsitlusega. 1981. aastal asutatud muuseumi komitee saatis Poolas võimu haaranud kommunistlik sõjaväehunta laiali, kuid hunta poolt Varssavi linnapeaks määratud kindral Mieczysław Dębicki tegi ratsukäigu, asutades Varssavi ülestõusu muuseumi Varssavi linna ajaloomuuseumi osakonnana. Hoonet kaunistab traagilise saatusega president Lech Kaczyński mälestustahvel. Varssavi linnapeana oli tema see, kelle eestvedamisel muuseumihoone ülestõusu 60. aastapäeval, 31. juulil 2004 avati. Asukohaks sai endine trammielektrijaam Grzybowska tänaval, kus peeti Varssavi ülestõusu veriseid lahinguid. 1970. aastatel halliks krohvitud fassaad avanes renoveerimistööde ajal taas, paljastades punase tellisfassaadi kuulidest armilise palge. Renoveerimise käigus lisandus kompleksile ka 32 meetri kõrgune torn, millel on juba kaugelt näha võitleva Poola – Armia Krajowa – sümbolit, millel tähed P ja W moodustavad ankru (poola k kotwica). Vaatetorni tipust avanevad panoraamvaated Varssavile, eriti muuseumi ümbritsevatele modernsetele klaasist ja betoonist kõrghoonetele.

VARSAAVI ÜLESTÕUS

Varssavi ülestõusu ajal augustist oktoobrini kestsid Varssavi eeslinnas Wolas intensiivsed lahingud. Sakslased korraldasid 5.–12. augustini veresauna, et murda poolakate vastupanu. Selle käigus mõrvati 40–50 000 tsiviilisikut. Tuleb märkida, et rahvaülestõusu puhul on raske kindlaks teha, kes on kombatant ja kes tsivilist.

Tapatalgud viisid läbi 36. relva-SSi grenaderide diviis, nn Dirlewanger Brigade (mis koosnes kriminaalkurjategijatest), ja Vene vabastusarmee 29. relva-SSi grenaderide diviis, nn Kaminski brigaad. Mõlemad üksused tegutsesid enamasti tagalas partisanide hävitamisega ning olid tuntud oma julmuse poolest. Mõlema väeosa vormid on muuseumis ka vaatamiseks väljas. Kõiki ülestõusu maha surumises osalenud Saksa võitlejaid autasustati Kolmanda Reichi partisanivastase võitluse (Bandenkampfabzeichen) erinevatest klassidest teenetemärkidega, mis on samuti ekspositsioonis.

Muuseumis on eraldi väljapanek selle kuriteo dokumenteerimisest. Rajatud on koopia Punase Risti ekshumeerimistelgist, kus identifitseeriti tapetud inimesi. Telgi ümber saab ülevaate, kuidas käis ülestõusu ajal toiduvarude korraldamine, kuidas toimusid kontserdid ja teatrietendused ning ka usuelu. Samuti on seal improviseeritud välihospital, et anda aimu tollasest esmaabist ning selgitada, et kõrvuti vigastatud ülestõusnutega raviti seal ka Wehrmachti sõdureid. Vitriinides on näha kummagi sõdiva poole kasutatud relvi. Insener Zawrotny projekteeris Armia Krajowa jaoks 1942. aastal lihtsa, isegi väikestes töökodades valmistatava püstolkuulipilduja Błyskawica (Välk). Tootmise hõlbustamiseks ühendati relva kõik osad kruvide ja neetidega ning see kasutas Saksa laskemoona, neid toodeti umbes 700 eksemplari. Väljas on ka ülestõusnute töökodades valmistatud improviseeritud granaadid.

Muuseumis kõlavad osaliste meenutused, mis on kogutud fonoteeki ja videoteeki. Need ei keskendu ainult Varssavi ülestõusule, vaid ka ülestõusnute elukäigule enne sõda ja okupatsiooni ajal ning saatusele pärast sõda. Poola Rahvavabariigis, eriti algusaastatel, ei käsitletud neid kangelastena, vaid tõeliste rahvavaenlastena ning paljud ülestõusus ellujäänud lõpetasid oma päevad vangilaagris.

HEI POISID, TÄÄK RELVALE

Püsiekspositsioon asub neljal tasapinnal, hõlmates ligikaudu 3000 m². Kolme näitusetasandit läbib kivimonument, mis sümboliseerib pealinna tuksuvat „südant“, selle läheduses on avaustest kuulda kuulide vilistamist, palveid, laule ja pommiplahvatusi. Mitmel korrusel on umbes 750 eksponaati, lisaks fotod, interaktiivsed väljapanekud, kirjalikud aruanded, linnaplaanid ja muud tunnistused selle kohta, milline oli elu Varssavis Saksa okupatsiooni ajal, samuti ülestõusu ja selle tagajärgede kohta.

Muuseumi sisenedes saab kronoloogilise ülevaate Saksa ja Nõukogude vägede sissetungist Poola 1939. aasta septembris ning seejärel keskendub väljapanek okupatsiooniperioodile Varssavis, mida sümboliseerivad roosad plakatid tänavahukkamistest. Põhirõhk on loomulikult Poola relvastatud põrandaaluse vastupanuliikumise Armia Krajowa operatsioonil Burza (Äikesetorm) ehk ülestõusu ettevalmistustel, selle algusel ning kulgemisel. Ülestõusu alguse koodnimeks oli Godzina W (Tund W nagu wybuch ehk puhang), mida sümboliseerib kell, mis peatunud 17.00 (ülestõusu ametlik algus 1. augustil 1944). Ülestõusu esimeste päevade õhkkonda peegeldavad Eugeniusz Lokajski fotodel arvukad lehvivad Poola lipud ning rõõmsate ja kergendatud nägudega varssavlased. Palju on eksponeeritud erinevate ülestõusnute üksuste valgepunaseid käepaelu.

Ülestõusnutel tegutses oma trükikoda, kas selle sisustus on näitusel väljas. Seal on täies töökorras 1940. aastatest pärit trükimasinad, mida Saksa okupatsiooni ajal kasutati põrandaaluste ajalehtede trükkimiseks. Tänapäeval trükkivad need igapäevaselt külastajatele 3. augusti 1944. aasta teadet ülestõusu alguse kohta. Ruumis on üksikasjalikult esitletud ülestõusu ajal ilmunud erinevate poliitiliste veendumustega ajalehti ja lendlehti.

Kui sõita klaasliftiga näituse teisele tasandile, kõlab poeet Krystyna Krahelska sõnadele loodud laul „Hej chłopcy, bagnet na broń“1 („Hei poisid, tääk relvale“), mis oli kirjutatud 1943. aasta jaanuaris Armia Krajowa Baszta pataljoni sõduritele. Sellest sai Varssavi ülestõusu populaarseim laul. Lifti kõrval on aga ülestõusus langenud meditsiiniõele Krystyna Krahelskale pühendatud näitus koos Varssavi vapisüdamikul kujutatud Merineitsi skulptuuri vähendatud koopiaga.

Eraldi ruum on pühendatud ülestõusus osalenud lastele. Tuba kaunistab värviline foto Róża Maria Goździewskast, kelle käevart kaunistab punase risti embleemiga käepael. Teda kutsuti „väikeseks õeks“, sest kaheksa-aastasena abistas ta iga päev välihospidalis haavatuid, olles noorim medõde ülestõusu ajal. Ruumis on ka „väikese ülestõusnu“ monumendi koopia, mille originaal asub Varssavi vanalinnas. Tegu on poisslapsega liiga suure kiivri ja püstolkuulipildujaga. Kuju sümboliseerib 1944. aasta Varssavi ülestõusu ajal võidelnud ja hukkunud lapssõdureid, kes olid postikulleriteks, tõid toitu ja lahingumoona barrikaadidele ning unistasid võidelda lahingus. Ruumis on veel sõjaeelsest ajast pärit mänguasjad ja lasteraamatud, samuti ülestõusu ajal esinenud nukuteatri koopia, aga ka mudellennukid ja liivakotid, mida saab kasutada barrikaadide ehitamiseks. Relvad on siin ruumis keelatud.

Muuseumis on ka kino Palladium, mis on saanud nime ülestõusu ajal tegutsenud kino järgi. Seal näidati Armia Krajowa teabe- ja propagandabüroo filmograafide 1944. aastal filmitud ringvaateid Warszawa Walczy (Varssavi võitleb) ülestõusu kulgemisest. Praegu jooksevad seal nonstop filmikroonika uudiste kaadrid.

Külastajatele on eraldi ruumis avatud raadiojaama Błyskawica (Välk) koopia, mis on kokku pandud originaaldetailidest. Tegemist oli ülestõusnute raadiojaamaga, mida oli kuulda ka Suurbritanniasse ning mis kuni ülestõusu lõpuni saatis eetrisse uudiseid. Saated olid poola, inglise ja saksa keeles. Raadiojaama avasõnad, mida võib kuulda ka muuseumis, olid: „Tere, siin räägib Błyskawica! Armia Krajowa raadiosaatja Varssavis 32,8 ja 52,1 meetri sagedusaladel. Varssavi vaim on imeline. Varssavi naised on imelised. Nad on kõikjal, eesliinil koos sõduritega õdede või sideohvitseritena. Isegi lapsi elavdab imeline vapruse vaim. Tervitame kõiki vabadust armastavaid inimesi maailmas! Itaalias sõdivaid Poola sõdureid, Poola lendureid ja meremehi.“ Loomulikult ei saanud raadiosaatja kõrval puududa postiteenistus. Ülestõusnud trükkisid oma postmargid ja pandi üles postkastid. Skaudid aga toimetasid posti laiali Varssavis ülestõusnute kontrollitaval territooriumil.

HUVITAVAT MAA ALT JA MAA PEALT

Muuseumi keldrisse on rajatud Varssavi kanalisatsioonivõrgu koopia, sest ülestõusnud ei suutnud haarata enda kätte kogu Varssavit ning seetõttu toimus suhtlus ülestõusnud linnaosade „saarekeste“ vahel kanalisatsioonikäikude kaudu, mis toimisid info- ja evakuatsiooniteedena, kui maapind oli sakslaste käes. Mõneski kohas on kanalisatsiooniluugi juures silt hoiatusega „Tähelepanu, sakslased!“. Külastaja saab pimedas kõndida läbi lühikese punastest tellistest kanalilõigu. Varssavis olid suurimad kollektorid kuni 2,7 m ja üleujutuskollektorid isegi kuni 3,5 m kõrgused. Kuid enamik neist olid munakujulise ristlõikega, 110 cm kõrged ja 60 cm laiad, reovee keskmine kõrgus neis oli 10–15 cm, loomulikult koos täieliku aroomibukettiga.

Muuseumi peasaalis – angaaris – on lae all täissuuruses lennuk B-24 Liberator. Ameerika Ühendriikides valmistatud enimtoodetud nelja mootoriga raskepommitaja. Hüüdnime Liberator (Vabastaja) andsid sellele Suurbritannia õhuväelased. Seda tüüpi lennukitega varustati Varssavi ülestõusust osalejaid relvade, ravimite ja toiduga. Seda konkreetset lennukit juhtis 1939. aastast Suurbritannia lennuväe koosseisu kuulunud Poola meeskond kapten Zbigniew Szostaki juhtimisel ning Saksa Luftwaffe tulistas selle alla tagasilennul Varssavist. Muuseumis olevasse koopiasse on integreeritud Krakowi lähedalt leitud vraki originaalosad. Lennuki all olev näitus on pühendatud liitlasvägede toetusele Varssavi ülestõusu ajal. Nõukogude Liit ei lubanud neil kasutada Nõukogude lennuvälju, raskendades nende missiooni, lennukid pidid kaasa võtma rohkem kütust ja vähem abi ülestõusnutele.

Vaatamist väärib ka mehitamata kaugjuhitav roomikmiin Goliath, mida Wehrmacht kasutas Varssavis ülestõusnute barrikaadide hävitamiseks. Muuseumis on ka koopia improviseeritud lahingumasinast Kubuś (väike Jakob), mille ehitasid Varssavi ülestõusnud. Ainueksemplari ehitamine algas nädal pärast Varssavi ülestõusu puhkemist ning see valmis 13 päevaga. Seda kasutati ülestõusnute rünnakute toetuseks, kuid kahenädalase teenistuse järel sai see tabamuse ja langes rivist välja. Kubuś võis vedada 8 kuni 12 sõdurit ning oli relvastatud Nõukogude kuulipildujaga DP-27 ja leegiheitjaga.

MUUSEUM EI OLE AINULT MUUSEUM

Varssavi ülestõusu muuseumis on ka väike kabel 50 inimesele, kus igal pühapäeval peetakse missat. Kabel on vooderdatud tagasihoidlikult halli lubjakiviga ja põrand kaetud kasekuubikutega. Kabelisse on maetud ka 27aastase preestrist märterpühaku Joseph Staneki säilmed, kes oli ülestõusu ajal Armia Krajowa kaplan. Ta loobus evakueerumisest, jäi linna ning püüdis inimeste päästmiseks pidada sakslastega läbirääkimisi, minnes nende peakorterisse. Seal võeti ta kinni, piinati ja poodi järgmisel päeval. Paavst Johannes Paulus II kuulutas ta 1999. aastal õndsaks.

Muuseum ei ole ainult hoone ja selle ruumides olev ekspositsioon, vaid ka seda ümbritsev Wolności (Vabaduse) park. Seal on vaatamiseks üle 30 haruldase värvifotoplakati, mis on pildistatud värvifilmile ülestõusu ajal. Pargi südameks on 156 meetri pikkune mälestusmüür 11 000 langenu nimedega. Nimekiri täieneb pidevalt, sest sugulased teatavad aina uutest nimedest. Müüri keskosas on 230 kg kaaluv kell nimega Monter, mis on pühendatud kolonel Antoni Chruścielile. Selle varjunime all tegutses Varssavi ülestõusu juht, kelle isiklikku vaprust kinnitavad Poola kõrgeima sõjalise autasu Virtuti Militari kolm ordenit ja kolm Austria-Ungari isikliku vapruse eest antavat Vapruse risti. Nimetatud kell aga heliseb ainult korra aastas, 1. augustil kell 17.00, märkides sellega Varssavi ülestõusu algushetke.

Muuseumist lahkudes kinnistus minu teadmiste vundamenti järgmine kivi selle kohta, miks poolakad ei armasta Vene võimu ükskõik millisel kujul ning peavad seda ohuks Poola rahvusele ja riigile.

VIIDE:

1 Link laulule: https://www.youtube.com/watch?v=qkps12aux0