Kaitse Kodu! nr 4 2017. a by Kaitse Kodu!

PÕHJA KOMPANII APRILLIRAHUTUSTES KAITSELIIDU AJAKIRI 4/2017

Inglid või kangelased? Erioperatsioonide väejuhatuse lugu

SINILILLEGA JALAD ALLA

INIMENE Armastus ei aegu – kodutütar Hedna ja noorkotkas Kaljo Talussaare murdumatu liit

VÄLJAÕPE Valvurioskuste tuleproov purustas müüte

18 KAANEFOTO: RICHARD TUISK

4 | 2017

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul www.facebook.com/kaitsekodu

ÜKSUS Valmisolek on kõik – Põhja kompanii aprillirahutustes

ÜKSUS Inglid või kangelased? Erioperatsioonide väejuhatuse lugu

LIITLASED Toompea jalaväe võidukäik Saksamaal

SÕJASPORT Kahuriga kaugust mõõtmas ehk Valge Laev 2017

SÕJASPORT Põgenemine – segu seiklusspordist ja patrullvõistlusest

KAITSELIIT Laiguline laupäev Lõunakeskuses – kuidas kõik juhtus ja kellega me kohtusime

KAITSELIIT Ka tähed loevad ehk Kaitseliidu tüpograafia

ÜLEELAMINE Kolm lihtsat nippi, kuidas metsas liha valmistada

TEST Mugav kaasas kanda või hea kaevata – labidad võrdluses

SÕJARAUD Äike selgest taevast – liikursuurtükk K9 Kõu

SÕJARAUD Sihtimisarvutid ja 338 LM – täpsusrelvade uued arengud

MEDITSIIN MK 1 surub Rootsi sidemepaki meditsiinipaunast välja

AJALUGU Unustatud unustamatud kongid Tallinnas

NAISKODUKAITSE Viru naised, toores kana ja jääsupp

NAISKODUKAITSE E-väljaõpe Naiskodukaitses – mugav, tõhus ja kaasaegne

NAISKODUKAITSE Sinilillega jalad alla

NOORED Kaitseliit avab noortele uued võimalused

NOORED Noorte arvamused annavad juhtidele uued mõttesuunad 2

NOORED Noored hoiavad erksana ja nendega on lõbus

MILITAARTURISM Taani Kodukaitse muuseum – mitu muuseumit ühe hinnaga

FILMIARVUSTUS Tobeduses peitub jõud

RAAMATUARVUSTUS Porisse tallatud ootused

Selles numbris Perekonna mineviku tõttu ei võetud Kaljot esialgu ülikooli, sest gümnaasiumist kaasa antud soovituskirjas olid viited vendade seotusele Saksa armeega.

Vähesed teavad, et täna admiral Pitka nime kandev patrullvõistlus sai alguse toonase kaitsejõudude peastaabi informatsiooniosakonna (luureosakonna) tagatoast.

20 Üldiselt võib öelda, et Kaitseliidul on vaja ise välja minna sinna, kus on palju inimesi, mitte oodata, et eriti motiveeritud inimesed meid ise üles leiaksid.

Kuna kõiki kaitseliitlaste käest läbi käinud kaeveriistu me testi kaasata ei saanud, võtsime katsetada ühe vanema ja ühe uuema põlvkonna sapöörilabida. 4

4 | 2017

4 | 2017 CAESAR ja ATMOS on moodsad relvad, kuid nende puuduseks on see, et ratasveermiku liikuvus on mudasel ja raskel maastikul piiratud.

Üks kõige kurikuulsamaid ja kardetumaid sisevanglaid asus Pagari tänava majas, millel on olnud oluline roll Eesti lähiajaloos.

64 67

Kampaaniale annab lisaväärtuse asjaolu, et iga sinilill on Eestis valmistatud unikaalne käsitöö.

Vabatahtlikke juhte premeeritakse koolituste võimaldamisega väljaspool organisatsiooni ning luuakse võimalus maksta silmapaistvatele noortejuhtidele stipendiumi. 4 | 2017

Sündmused

NAISKODUKAITSE

Kott, kand ja varvas Kõvemad Kaitseliidu liikmed panid end aprilli alguses proovile 30 kilomeetri pikkusel traditsioonilisel Scoutsrännakul ümber Pakri poolsaare, 15kilone kott seljas. Rännaku eesmärk on tähistada Scoutspataljoni taasloomise aastapäeva, tunnustada Eesti kaitseväe veterane ning tutvuda Pakri poolsaare vaatamisväärsustega.

KRISTJAN PRII

Kotkad lendasid Hiiumaale Aprillikuu teisel nädalavahetusel kogunes Hiiumaale rohkem kui sada nooremat noorkotkast, et üheskoos maha pidada üks vahva matkamäng. Neljaliikmelised meeskonnad pidid rajal üles näitama teadmisi organisatsioonist, tundma matkal vajalikke varustusesemeid ning looma- ja linnupargi isendeid.

DELIA KULDSAAR

NOORED KOTKAD

Väärikas eas kodutütred Estonia kontserdisaalis tähistati 25. märtsil piduliku aktusega Kodutütarde 85. aastapäeva. Organisatsiooni tegelik sünnipäev oli küll 19. jaanuaril – just sel kuupäeval aastal 1932 loodi see tütarlaste vabatahtlik isamaaline skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon.

Pärnus teritati sulge Hea, kui kaitseliitlane end sõnas ja pildis väljendada oskab. Sestap kogunesidki meediahuvilised kodutütred Kaitseliidu Pärnumaa maleva Tallinna maantee hoonesse koguma teadmisi hea loo leidmisest ja kirjutamisest. Lisaks sellele said noored teada, kuidas ja milliste fotodega lugusid illustreerida. Õpiti ka sotsiaalmeediat kasutama nõnda, et sellest sünniks rohkem kasu kui kahju. 6

4 | 2017

KRISTJAN PRII

Tapper torkis teravalt Aprilli teisel nädalavahetusel puhkes kaitseväe keskpolügoonil raju lahing. Mürtsusid lõhkelaengud ja tärisesid kuulipildujad. Nagu õppust Tapper külastanud Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili tabavalt märkis, saavutataksegi kaitsetahe ja võime õppuste kogemuse kaudu.

HARJU MALEV

Meistrivõistlused ei üllatanud Kaitseväe keskpolügoonil peetud Kaitseliidu meistrivõistlused sõjalises kolmevõistluses võitis kümnendat aastat järjest Tartu malev, teiseks tuli Valgamaa malev ja kolmandaks Rapla malev. Võisteldi granaadiviskamises, lamades laskmises 200 m distantsilt automaadist Galil või AK-4 ning krossijooksus pikkusega 3000 m või 6000 m.

KÕRVEMAA MATKA- JA SUUSAKESKUS

4 | 2017

IVAR SIBUL

Kaitseliidu päevad Kõrvemaal Sellesuvised, 11.–13. augustil toimuvad Kaitseliidu päevad peetakse esialgu kavandatud kaitseväe keskpolügooni asemel hoopis Harjumaal Anija vallas, Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses, kus on rohkem ruumi ja tingimused orienteerumiseks ning loodusmatkadeks sobilikumad.

ÜLAV NEUMANN

Tartlastel raudne ranne Tartus, Nooruse sisetiirus toimus 25. märtsil Tartu ja Tallinna akadeemiliste malevkondade laskevõistluse I karikaetapp. Mõõtu võeti H&K USP ja sportpüstoli 25 m kompleksharjutustes. Tulemused näitasid, et pealinna mehed peavad seda laskmise asja veel harjutama.

Väle oli jänes Järjekordne „Väle jänes“ toimus 8. aprillil. Seekord olid väledad jänesed matkamas Otepää künklikul maastikul. Ülesannete hulgas, mis võistlejatel tuli sooritada, olid esmaabi andmine, teatevõistlus, ragulkaga laskmine, pantomiim ning liiklusseaduste ja looduse tundmine. 4 | 2017

Kalender Aprill L

L P

1927. aastal loodi iseseisva üksusena merejõudude baas; 2004. aastal heisati kaitseväes NATO lipud

1919. aastal loodi Kõrgem Sõjakool

1870. aastal asutati Vabadussõjas osalenud EÜS

8 9

1919. aastal loodi kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljon; 1919. aastal formeeriti soomusautode kolonn

2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga

1993. aastal kinnitas Riigikogu kaitseväe juhatajaks Aleksander Einselni; 2005. aastal asus „Admiral Pitka“ teenistusse NATO reageerimisjõudude koosseisus

1945. aastal kapituleerus Saksamaa, Euroopas lõppes II maailmasõda

1907. aastal asutati Vabadussõjas osalenud korp! Fraternitas Estica

1917. aastal formeeriti Tallinnas 1. Eesti polk; 1920. aastal loodi kaitsepolitsei; 1990. aastal asutati Kaitseliidu Rapla malev

1994. aastal taasloodi õhuväe staap; 1994. aastal taasloodi maaväe staap

2003. aastal algas esimene õppus „Kevadtorm“

2008. aastal Brüsselis kirjutati alla NATO kooperatiivse küberkaitsekeskuse loomisele

1997. aastal taasloodi lennubaas

1875. aastal sündis kindral Aleksander Tõnisson; 1944. aastal toimus Krivasoo lahing; 2006. aastal asus teenistusse tuukrija toetuslaev „Tasuja“

2004. aastal jõudsid Soomest Eestisse esimesed soomukid Sisu XA-180

1990. aastal taasloodi Kaitseliidu Saaremaa malev

1909. aastal asutati Vabadussõjas osalenud ÜS Liivika

1997. aastal nimetati riiklik lennusalk ümber piirivalve lennusalgaks

1917. aastal loodi 1. jalaväebrigaadi eelkäija

Kaitseliidu küberkaitsepäev; 1919. aastal peatati lõplikult Punaarmee pealetung Võrule

Mai

1997. aastal formeeriti rahuvalve üksik-kompanii rahuoperatsioonide keskuseks; 1997. aastal taasloodi mereväebaas

4 | 2017

1919. aastal algas eestlaste maipealetung; 1995. aastal toimus esmalend õhuväe esimese kopteriga Mi-2

1920. aastal loodi Kaitseväe Võru Lahingukool

2006. aastal suundus esimene jalaväeüksus ESTCOY-2 operatsioonile Afganistanis

1992. aastal taasloodi Viru pataljon ja õhutõrjepataljon; 2004. aastal taasloodi kaitseväe logistikakeskus

1917. aastal loodi Soomes Lappeenrantas Eesti Sõjaväelaste Liit

1919. aastal algas Eesti vägede pealetung Põhja-Läti vabastamiseks

1919. aastal vallutasid Eesti väed Pihkva

Noorte Kotkaste aastapäev (organisatsioon loodi 1930. aastal)

kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI 4 | 2017

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Karri Kaas Tegevtoimetaja: Asso Puidet

Kaitseliit

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keeletoimetaja: Anu Jõesaar Makett: Allan Kukk/Directormeedia Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Naiskodukaitse

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kodutütred

Kaastööde saatmise tähtajad: 16. mai, 25. juuli, 12. september, 24. oktoober, 5. detsember

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu kuulub üle 15 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 25 000 vabatahtliku. Kaitse Kodu! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Tulevik tuleb … Noored on meie tulevik! Ilmselt pole nende ridade lugejate hulgas kedagi, kes seda ütlust kunagi kuulnud poleks. Pole ka väga põhjust selle üle imestada, sest seda väljendit kasutatakse tihti. Kohe nii tihti, et see on juba muutunud klišeeks. Teadupärast poleks klišee klišee, kui selles ei peituks terake tõtt. Või isegi natuke rohkem kui terake. Nõnda on ka praegusel juhul ja meie konteksti üle kantuna, kuigi esmapilgul ei pruugi see nii tunduda. Möödunud aastal Kaitseliidu noorte hulgas läbi viidud uuringust selgub, et nii noorkotkad kui kodutütred võtaksid hea meelega midagi meie organisatsiooni täisealiste liikmetega ühiselt ette. Näiteks osaleksid kaitseliitlastega mõnes metsalaagris, et saaks koos tegutseda ja üksteiselt õppida. Jah, just õppida, sest nii kummaline kui see meile ka ei tundu, on väikestel või natuke vähem väikestel inimestel suurtelegi üht-teist õpetada, mis seab ütluse, et noored on meie tulevik, täiesti uude valgusesse. Loomulikult sõltub eelöeldu ka sellest, millist tulevikku me silmas peame. Kas abstraktset ajahetke määratlemata kauguses või seda hetke, mille loomisele me just nüüd ja praegu oma sõnade ning tegudega kaasa aitame? Valik on muidugi meie, kuid tulevik tuleb sellest hoolimata … Karri Kaas, peatoimetaja

4 | 2017

MIRJAM LINK

Hedna ja Kaljo Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsi kohtumisel

Hedna 5aastasena Tõrvas koduõuel (1930. aastate fototöötlus)

4 | 2017

Hedna 4aastasena 1933. aastal

Kodutütarde vande andmine 1938. aastal Tõrva linna algkoolis

Armastus ei aegu: Järgmisel aastal 90. sünnipäeva tähistav Kaljo ja aasta noorem Hedna on juba ligi kaheksakümmend aastat noorteorganisatsioonide Noored Kotkad ja Kodutütred liikmed. Sel abielupaaril on lummavalt sügav isamaaline suhtumine, nad on alati heas tujus ning sinimustvalge lipp on neil ka alati kaasas. Tekst: KRISTJAN BACHMAN

Nii mõnigi tänane noor on näinud Hedna lisab: „Meile, kodutütardele Hednat ja Kaljot kodutütarde või õpetati sama. Lisaks veel toidunoorkotkaste koosviibimistel ja aasvalmistamist. Mäletan, et käisime tapäevadel, truult külg külje kõrval praktikal Helme kutsekoolis. ei tea nooremate liikmetega vestlemas miks, aga sealt on eriti meeles tee – Hednal kodutütarde müts peas ja keetmine ja kissell vahukoorega.“ Kaljol noorkotkaste kaelarätt kaelas. Mine tea, ehk on sellest kodutüTänased Noorte Kotkaste ja tarde toidutegemisest jäänud jälg ka Kodutütarde Sõprade Seltsi liiktänasesse päeva, mil Hedna ja Kaljo med astusid noorteorganisatsiooni üheks traditsiooniks on viia sünjuba 1938. aastal. Hedna oli vannet nipäevadele omatehtud, seitsme ja andes 2. klassis ja üheksa-aastane, poole kilone keedukreemitort. Kaljo samal aastal noorkotka vande „Suvine aeg. See oli siis võidupüha andmisel kümnene. Meenutused tol- tähistamine Tõrva lähedal Tikste leaegsest tegevusest toovad mõlema orus,“ jätkab Hedna kodutütarde näole naeratuse. tegemiste meenutamist. „Ilus oli „õpiti lõket tegema, kodumaa – seisime kõik seal oru serva peal, tundmist, morset, looduses ellujääkäes põlevad küünlad teeklaasimist ja üldist sõjalist tegevust,“ olid des, ja esitasime kõnekooriga anna need Kaljo kinnitusel huvitavad ajad. Haava luuletuse: Meie ei taha olla, ei

Kodutütarde Leeksalga juhtide kohtumine 4. mail 1940 enne organisatsiooni laialisaatmist. Hedna paremalt esimene

INIMeNe

kodutütar Hedna ja noorkotkas Kaljo Talussaare murdmatu liit

4 X ERAKOGU

4 | 2017

5 X ERAKOGU

INIMeNe

Hedna ja Kaljo gümnaasiumiaegadel

Volski lennuväebaasis aega teenimas 1952. aastal. Kaljo on eest kolmas

Gümnaasiumi lõpetamise õhtul 1948. aastal. Hedna ja Kaljo on vasakpoolne paar

pommid üle maja koplisse ja kaeranurme. ema ütles mulle, et peame Kaljo meenutused Teise maaära minema, siin tulevad lahingud. ilmasõja aegadest toovad esile Tahtsime emaga kodust ära minna unustamatud mälestused. Nooruse ja pidime minema tahapoole Holdre tõttu teda küll armeesse ei võetud, kanti tuttavate juurde, et seal saame aga selle eest mobiliseeriti Saksa kokku. Panin hobuse Mauri ette ja armeesse kolm tema venda. Kõik läksin juba kilomeetri mööda heinad olid Sinimägedes. „Ikka eesti namaateed, ema pidi teise vankriga vabaduse eest,” sõnab Kaljo. Vend järele tulema. äkki hirmus vilin ja Lembit sai Sinimägedes haavata ja mind nagu tõmmati vankri taha viidi Saksamaale, kuhu ta hiljem pikali. Olin muidu nagu hobuse ees. elama jäi. Järgmine vend Olev võeti Nii kui ma pikali kukkusin, küll oli hiljem vangi Kuramaal ja oli vangisiis tuli, suits ja kõrbehais ... Püsti laagris ning vanem vend Karl pääses tulles pea huugas. Hobune Mauri Kanadasse. oli aiste vahel pikali, viiest-kuuest Kaljol on mälestusi noore poisina kohast haavatud, soolikad väljas, nähtud lahinguist Väike-emajõe vanker sodi. Hobuse kõrval oli suur piirkonnas. Tema kirjeldused loolehter, sinna oleks ta koos vankriga vad ilmeka pildi ühest 1944. aasta sisse mahtunud. aga pehme maa sügispäevast kodutalu lähedal õhne oli ja killud lendasid üles, hobune jõe ääres Patküla kandis. „Sakslaste oli suurem ja sai pihta, mina jäin üksus oli meie lähedale majutatud. terveks. Panin jooksu. Vaatasin Sõda tuli ikka lähemale ja jäime kaugemalt, ise vastu maad, kui siis frondile ette. Ühel päeval lendasid hakkas neid kahurimürske tulema – tulesambad, pori ja hirmus vilin ... umbes 16–17 mürsku vist tuli alla. Nii kui ma pikali kukkusin, küll oli siis tuli, Mõtlesin, et millal mulle tulevad. suits ja kõrbehais ... Püsti tulles pea huugas. Hakkasin sealt kuidagi jala Tõrva poole minema. Siis tuli õhtu kätte ja Hobune Mauri oli aiste vahel pikali, viiestmagasin kössitades Holdre teesilla kuuest kohast haavatud, soolikad väljas, vanker all. Hommikul läksin Holdresse Ojaniidu tallu tuttavate juurde. Sain sodi. ole vaikiv, ununev lehekülg aegade raamatus: meie otsaette on kirjutatud elusõna!” Meenutusena tolleaegsest isamaalisest tegevusest tuleb Kaljole selgelt meelde Vabadussõja 20. aastapäeva tähistamisega seonduv Tõrva turuplatsil, kus kaitseliitlased harjutasid paraadiks. „Hästi on meeles, et oli sombune ilm ja mehed harjutasid varakult. Kahurid olid hoburakendite järel ja igal rakendil oli ühel hobusel seljas ratsanik. Jah, 24. veebruar oli ikka väga pidulik päev. Koolid ehiti seest ja väljast, tõrvikud pandi põlema. Tõrvikud ehitasime ise kilukarpidest ja korjasime nende jaoks ise vaiku. algkooli juurest marssisime parki Vabadussõja mälestussamba juurde, kus peeti kõnesid ja kohal oli palju rahvast.” Seda mäletab oma lapsepõlvest ka Hedna: „Sinna minnes olid teeääred kõik küünlaid täis nii Valga kui ka Tartu tänaval.”

4 | 2017

Pommide langemise aegu

seal emaga kokku. Nutsime mõlemad, sest tema arvas, et ma sain surma, sest hobune oli seal pikali ja mingit informatsiooni minu kohta ei olnud. Mitu korda olen surmasuust pääsenud … On ikka mingi jõud, mis meid hoiab…”

Mineviku varjud

Perekonna mineviku tõttu ei võetud Kaljot esialgu ülikooli, sest gümnaasiumist kaasa antud soovituskirjas olid viited vendade seotusele Saksa armeega. Nii õppisid nad koos Hednaga Tartu meditsiinikoolis ja lõpetasid laborantide eriala. õpiti küll ühel ajal, aga Hedna lõpetas kooli 1950. aastal ja Kaljo viis aastat hiljem. Nimelt sai vendade „valele poolele kuulumine” Kaljole saatuslikuks ka enne ühist lõpetamist. Ta saadeti vahetult enne lõpetamist sõjaväkke. Kõige tipuks veel viieks aastaks ja ilma puhkusele lubamata. Teenistuskohaks määrati lennuvägi Volga sõjaväeringkonnas Volskis. „Sain vähemalt ühe suve käia Marimaal komandeeringus,” leiab Kaljo lohutust. „Kui hiljem tuli Hruštšovi sula, siis poliitiline taust enam ei mõjutanud ja ma sain ikka Tartu Ülikooli arstiteaduskonda õppima. Peale

Hedna tehtud olustikufoto Kaljost

tad tagasi Vahur Kersna tähelepanu ülikooli lõpetamist anti mulle isegi – Kaljole pandi nimeline pink Maarja nooremleitnandi pagunid peale. kiriku parki ning temast tehti saade. Tulime Hednaga pärast ülikooli Kaljo pealehakkamine ja töökus ei Maarja-Magdaleenasse elama. Olin siin kakskümmend kolm aastat arst. ole praegugi veel kadunud. Vahepeal käime temaga garaažis kaminasse Tegelikult töötasin juba ülikooli puid juurde toomas. Kaljo näitab ajal, kolmanda kursuse tudengina, oma uut „töömeest” – elektrilist Kambjas abiarstina. Tol ajal muidu puudelõhkumismasinat. „Hea makooli kõrvalt töötada ei tohtinud, sin, kirvega lõhkudes hakkab käte aga siiski sain. Siin Maarjas olin peale, aga sellega saab teha küll. No n-ö üldarst. Tegin tööd ka teistes valdades, sest maale ei tahtnud kee- mis ma siin veel teen … toimetan ikka ja käin vahepeal poes Hednale gi arstiks tulla ja arstid vahetusid. Tööd oli väga palju ja arstiabi andsin süüa toomas,“ jätkab Kaljo oma igapäevaste tegevuste loetelu. „elu on mitmekülgselt. Oma suure praktikiire ja pole aega pensionile jääda!“ ka ja kogemusega sain I kategooria Pealegi on Kaljo Kaitseliidu arstiks, millega oleks saanud suurt Jõgeva maleva tegevliige. „Osalus haiglat juhtida,” meenutab Kaljo on vanusega ikka algusaastatesoma 23aastast tohtritööd. Selline pühendunud töö tõi talle mõned aas- se jäänud, aga alates 2003. aastal tegevliikmeks astumisest andsin esmaabiõpet ja olin meditsiiniala Selline pühendunud instruktor. Mõnikord kohtunik.” Hednale ja Kaljole on mõlemale töö tõi talle mõned annetatud ka Noorkotkaste teeneteaastad tagasi Vahur märk ning Kaitseliidu Tartu maleva teenetemärk. Kersna tähelepanu –

Kaljole pandi nimeline pink Maarja kiriku parki ning temast tehti saade.

INIMeNe

Volski lennuväebaasis sõpradega. Kaljo on parempoolne soldat

Hobid ühendavad

Kes teeb see jõuab. Lisaks tööle ja aktiivsele seltsielule on kaasadel olnud mitmeid hobisid, mis samuti teineteise huvidega põimunud. Juba 4 | 2017

INIMeNe

noorena tundsid nad huvi looduse vastu. Osaleti koos looduskaitse tegevuses. Nad olid mõlemad loodusuurijad ja linnuvaatlejad, Kaljo lisaks eRMi korrespondent ning armastas ka maalida. Nii annavad nende kodu seintele Voldemar Vähi, Kalev Kaseoru, august Männiku ja Juta Tuule maalide kõrval tugevalt värvi Kaljo enda maastikumaalidki. „Mulle meeldis kõige enam õlivärvidega maalida ja neid omavahel kokku segada,” on Kaljo oma valikutes teadlik. Hednale meeldis noorena joonistada. Koos harrastati fotograafiat ja Kaljole oli see ülikooliaegadel üheks lisateenistuseks. Tihtilugu on Kaljol ka suupill kaasas. Seda tänaseni. „Suupilli Kaljo mängib, aga nooti ei tunne. Mina tunnen nooti, sest õppisin noorena klaverit. Kaljol on aga absoluutne kuulmine,” on Hedna täiesti kindel. „Hea kuulmine on olnud mulle abiks ka arstitöös. Näiteks südame kuulamisel. eks oli kordi juba ülikooli ajal, kus aitasin eksamitel teisi südamehaiguste määramisel,” nendib Kaljo. Nii on nad koos õppinud, töötanud ja ka hobide jaoks aega leidnud. Oma osa saavad Mulkide Selts, eRMi Sõprade Selts, eesti

Pilistveres kodutütarde laagris 1990ndate alguses

4 | 2017

Nii annavad nende kodu seintele Voldemar Vähi, Kalev Kaseoru, August Männiku ja Juta Tuule maalide kõrval tugevalt värvi Kaljo enda maastikumaalidki. Loodusuurijate Selts ning Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Selts.

Koolipingist saati koos

Tänaseks on omaaegsetel noorteorganisatsiooni liikmetel ühist kooselu rohkem kui 72 aastat, sellest ametlikult registreeritud 63 aastat. Küsimusele, kui kaua te koos olete elanud, on Kaljo siiras ja kindel vastus: „eluaeg oleme koos elanud!” Kuidas siis nii on läinud? Mõlemad on pärit Valgamaalt. Hedna käis Tõrva algkoolis ja Kaljo sealt mitte kaugel Patkülas. Tõrva koolis ja ühes klassis hakkasid nad käima alates põhikooli 9. klassist. Kuid see polnud kaugeltki tutvuse algus. „Nägin Hednat juba enne algkooli üle tänava ja silm jäi peale,” meenutab Kaljo. „Kooli ajal oli Hedna kõige ilusam tüdruk,” ei jää mees kiidusõnadega tagasihoidlikuks. Omavahel arutledes jõutakse ühisele seisukohale, et koos, nagu päris „koos”,

Suguvõsa neli põlvkonda. Kodutütarde aastapäeval 2015. aastal pärast vande andmist

hakkasid nad elama juba 9. klassist alates. Ilusaimad meenutused tollest ajast on Hednale sünnipäevahommikud, kui Kaljo teda lilledega meeles pidas. „Kaljo tõi mulle enne päikesetõusu Tõrva Vanamõisa järvest vesiroose. Miks just enne päikesetõusu – sest ega nende võtmine polnud ka siis lubatud. abielu registreerisime 1954. aastal, kohe, kui Kaljo tuli sõjaväest. enne seda oli Kaljol mõtlemisaega üheksa aastat. Neli aastat sellest gümnaasiumis ja viis aastat sõjaväes. Mina ootasin teda need viis sõjaväeaastat. Kiriklikult lasime ennast ka laulatada Helme koguduse praost Valter Vaasal. Käisime seda õnnistust saamas vana-aastaõhtul. Kui kodust sõitma hakkasime, siis tuli meelde, et pruudikimpu ju ka vaja. Võtsin aknalt priimulakimbu koos asparaaguse oksaga.” See viimane teeb Hednale siiani nalja. Kirikus käimine on mõlema jaoks oluline asi, sest kirikuga puutusid

Hedna ja Kaljo kodukoguduses Helmes

KOMMeNTaaR

Elurõõmsad ja soojad – alati!

“Hedna ja Kaljo peale eraldi ei oska ma mõelda – minu mälestustes on nad alati koos. Ja rohkemgi sellest, kui suure soojusega nad enda ümber olevatesse inimestesse suhtuvad, on mul meeles ja südames see, kuivõrd nad üksteist hoiavad. Kui näen ühte neist, otsivad silmad kohe ka teist taga. Sest nii on see minu jaoks alati olnud. Saime tuttavaks siis, kui tegutsesin Tartus kodutütarde ringkonnavanemana – nad olid ja on ühed aktiivsemad Sõprade Seltsi kokkusaamistel käijad läbi aastate. Mul on meeles Hedna suur vanaaegne tordivorm – ja veelgi enam selle sisu – tema enda tehtud tort, milles mitte millegagi ei ole koonerdatud. Ja Kaljo suupill – ilma tema pillimängu ja lauluta kohe mitte ei saa ühtki endiste kodutütarde-noorkotkaste kokkusaamist peetud. Mis veelgi olulisem – lisaks tordile ja pillimängule toovad nad endiga alati kaasa elurõõmu ja kodusoojust. Ma ei mäleta kumbagi neist kurtmas või hädaldamas, ka siis mitte, kui tervise mõttes on olnud kehvemad ajad. Ja kummaline lähedus ning soojus – see, mis tuleb aastate ja hoolimisega; see, mida ei saa sõnadesse panna, aga mis paistab välja teise mantlikrae kohendamisest, ukse avamisest või tee valamisest. See omavaheline lähedus, mis laieneb ka ümberkaudsetele. Olen tänulik, et see mullegi osaks on saanud – ilma kallistamata ei lähe me kunagi lahku. Ükskõik kus me parasjagu ei ole, tunnen ennast nagu kodust hoole ja armastusega teele saadetud laps. Ja veel enne, kui nende teelesaatmise kaisutus lõpeb, hakkan igatsema järgmist kohtumise korda.”

INIMeNe

MIRJAM LINK Endine Tartu Kodutütarde ringkonnavanem

4 X ERAKOGU

nad tihedalt kokku juba lapsena. Hedna käis väiksena ema käe kõrval kirikus ja Kaljo isa oli vöönmunder ehk kirikuteener. Leeris käisid nad juba koos, kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Leeritajaks oli Johannes Uustal, kellele jäi see viimaseks leeritamiseks enne annekteerimist. NKVd arreteeris Uustali ning talle määrati 10 aastat vangilaagris, kus ta ka suri. Imetlusväärne on Hedna ja Kaljo vestlust kuulata, seda terast ning kohati tulist arutelu väikeste pisidetailide üle, mis leidsid aset rohkem kui kolmveerand sajandit tagasi – meenutusi oma nooruspõlvest, isamaalisusest ja tegemistest seltsielus. Hedna istub kamina ees, soojendades jalgu Kaljo tehtud tule ääres, Kaljo valmis jälle midagi tooma või aitama. Mis on siis ikkagi selle kooselu saladus? „Sõjaaja lapsed on raskustega ja kitsikusega harjunud … koos raskustest läbi minema,” mõtiskleb Kaljo ja Hedna täiendab teda: „See on elu mõte – elulaad on üksteist hoida. Oma mured ja rõõmud jagatakse koos.” Sügavamõttelise vestluse võtab Kaljo kokku naljatledes: „Rabage tööd, siis tuleb armastus!”

Kaljole Maarja-Magdaleena parki pandud nimeline pink ETV saate “Iga pink räägib loo” raames

Otepää Vabadussõja mälestussamba juures

4 | 2017

Valvurioskuste tuleproov purustas müüte Kirna õppekeskuses peeti maha maailma esimesed Kaitseliidu valveüksuse kutsemeistrivõistlused. Ei – võistlus ei käinud selle peale, kes toolil istudes kõige kauem suudab ärkvel püsida, ega ka mitte ümber maja jalutamise peale. Tekst: KK!

Niimoodi võivad valvuriametist mõelda vaid võhikud, kes sellest olulisest, vastutusrikkast ja tänuväärsest tööst midagi ei tea. Tegelikult hõlmab valvuri töö laias spektris ülesandeid, mis kõik kutsemeistrivõistlustel ka proovile pandi. Pingelises võistlussituatsioonis mängiti läbi pääslas masinate ja isikute kontrollimine, lahendati agressiivse, noaga relvastatud isiku kinnipidamine ja konvoeerimine,

V ä lj a õ p e

KARRI KAAS

Taktika, taktika ja veel kord taktika – see on see, mis kriisiolukorras võitja otsustab. Nii reaalsuses kui võistlusel

4 | 2017

ASS O PUID ET

Na gu pär is: agr ess iivn e kod ani k ma oli ma ha ja käe d rau du

V ä lj a õ p e

Korralik väljaõpe ja varustus ei jäta valvurit hätta ka noaga silmitsi seistes

AS SO PU IDE T

KA RR I KA AS

harjutati kätt kahtlusaluse rauastamises, näidati oma valmisolekut käsitleda teleskoopnuia ja gaasi, pandi end proovile nii füüsilistes kui vaimsetes testides, tõestati, et suudetakse kokku panna relvad USP, M45 ja AK-4, võisteldi märkilaskmises ning anti abi rängas liiklusõnnetuses kannatanutele. Seda kõike võimalikult elulähedastes tingimustes. Kokku üheksas erinevas kontrollpunktis. Nagu märkis üks korraldajatest, Viru maleva valvekompanii rühmaülem Marrieliisa Rullinkoff, kaasati võistlusesse kõik valvurite baasõppes sisalduvad põhioskused. Need, millega valvurid ka oma igapäevatöös hakkama peavad saama. Ja saavadki, nagu võis otsustada meisterlikkuse põhjal, millega võistkonnad ülesanded sooritasid. Mikk Aasmaa Tallinna malevast tunnistas, et õnneks pole tal kõiki võistlustel läbimängitud situatsioone valverühma liikmena päriselus siiski läbi teha tulnud. Just sellepärast ongi võistlus hea – väljaõppe käigus teoorias ja praktikas selgeks saadud oskused saab siin käiku lasta, et need rooste ei läheks. Iseäranis meeldis Aasmaale taktikaline ülesanne, mille käigus tuli siseneda tundmatusse, pimedasse hoonesse, teades, et seal varitseb noaga relvastatud kurikael. Endel Nurmsalu Järva malevast leidis aga võistlustelt ka alasid, kus ta sai oma praktilised kogemused maksma panna. „No autode turvakontrolli sai omal ajal päris tihti tehtud,“ selgitas ta. Siiski pakkus võistluspäev tallegi proovikive, millega pole seni tulnud silmitsi seista. Näiteks tõi Nurmsalu meditsiiniülesande. „Aga nüüd siin sai proovida – kui ei oska, siis õppisid, kui oskasid, oli hea, sai üle korrata,“ hindas ta päeva igati kasulikuks. Esimestele valveüksuste kutsemeistrivõistlustele oli oma neljaliikmelise võistkonna välja pannud kaheksa malevat. Nende seast tuli pärast pikka, pingelist ja tasavägist võistluspäeva esimesele kohale Harju maleva võistkond. Teiseks jäi Tallinna maleva võistkond ning kolmanda koha pälvis Alutaguse malev. Ent vähemalt sama oluline, kui võitjatele antud rändkarikas, on korraldajate kinnitusel võistluspäevast saadud teadmine valvurite kõrgest kutsemeisterlikkusest, moraalist ja tahtest. Ehk nagu märkis Rullinkoff: „Kaitseväe ja Kaitseliidu objektidel saavad inimesed südamerahus ja turvatundega tööd teha just tänu Kaitseliidu valverühmale – meie valvame nende ukseesist ja seljatagust.“

Gaas ja teleskoopnui – valvuri käepikendused

4 | 2017

Valmisolek on kõik! – Põhja kompanii aprillirahutustes

Tekst: TANEL JÄRVET Hauarahu tagamiseks ja pingekolde likvideerimiseks otsustas Eesti valitsus viia Tõnismäele maetud säilmed ja hauaskulptuuri Tallinna kaitseväe kalmistule. 26. aprillil alustati Tõnismäel väljakaevamis- ja tuvastustöid. Samal päeval kogunes Tõnismäele umbes 1500 inimest, kellest osa hakkas agressiivselt käituma, rünnates politseinikke, tsiviilisikuid, riigiasutusi ja eravara. Agressiivselt meelestatud isikud panid toime hulgaliselt vandalismiakte Tallinna kesklinnas ning järgmisel ööl Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kõikjal Eestis suundusid politseile appi korda tagama ka kaitseliitlased. Nende hulgas Põhja kompanii vabatahtlikud riigikaitsjad, kes said ülesandeks presidendikantselei ja Stenbocki maja julgestamise. Alljärgnevalt lühike ülevaade kümne aasta tagustest sündmustest.

27.aprill, reede

Olukord: politseijõud olid suunatud tänavatele korda tagama. Kell 15.15: telefonikõne julgestuspolitsei riigiasutuste valve juhilt A.-lt: „Politseijõud on hõivatud massilistele tänavakorratustele reageerimisega. On vaja jõude Vabariigi Presidendi Kantselei ja Vabariigi Valitsuse Stenbocki maja julgestuse tugevdamiseks.“ Kell 15.30: Põhja kompanii juhtimispunkt püsti. Istusime kompanii ülema abi J.-ga Sõle-Paldiski maantee Statoilis ühes masinas, Põhja kompanii nimekirjad ees, ja alustasime kompanii operatsiooni. Kell 15.35: kõne 1. rühmale. Ülesanne: koguda üksus ja liikuda kohe Kadriorgu presidendi kantselei hoonesse toetama julgestuspolitsei meeskonda. Kaasa võtta prusse ja teisi vahendeid esimese korruse sissepääsude esmaseks tõkestamiseks. Isiklikud relvad kaasa! Lähtuda julgestuspolitsei antavatest ülesannetest ja tagada presidendi kantselei julgeolek. Kadriorus on kontaktisikuks julgestuspolitsei ametnik X. 15.40: kõne 2. rühmale. Teie ülesanne: koguda üksus nii kiiresti kui võimalik ja liikuda seejärel kohe toetama julgestuspolitsei meeskonda Stenbocki majas. Isiklikud relvad kaasa! Stenbockis on kontaktisikuks Julgestuspolitsei ametnik X. 16.05: Põhja kompanii üksus oli presidendi kantseleis julgestuspolitsei tiimi tugevdamas. 16.10: Põhja kompanii 2. rühm alustas Stenbocki maja kaitse tugevdamist. Presidendi kantselei hoones ja valitsuse Stenbocki residentsis asunud julgestuspolitsei meeskondi tugevdas 27. aprillil kell 16–20 ehk esimesed 4 tundi Põhja kompanii. Seejärel liitusid teised Kaitseliidu üksused.

L I S A T EA V E

Põhja kompanii 1. jalaväerühma võitleja M.: Tuli info, et on vaja presidendilossi kaitsta ja seda just õhtul ja öösel. Kogu meie seltskond kasutas isiklikku varustust. Riigi poolt olid ainult kuulivestid, kiivrid ja kilbid-nuiad. Tulirelvad olid meil eraisikute omad. Igatahes mina võtsin pumppüssi ja Glocki püstoli. Enamikul olid Glockid, et saaks omavahel salvesid jagada. Lisaks oma isikliku kuulivesti. Loomulikult moona ja lisasalvesid ka. Natuke naljakas oli see, et kui kohale jõudes oma varustuse lahti pakkisime, siis tegi julgestuspolitsei suured silmad. Kogu grupi peale olid lisaks püstolitele nimelt ka vintrelvad. Tekitasime kohe laskemoona hoiukohad. Käisime ruumid läbi ja jagasime ülesanded ära. Lisaks harjutasime koostegevust. Meie keskendusime siseperimeetri kaitsmisele, kuid esimesel öösel patrullisime ka väljas. Väljas olid teisel õhtul ka märulivarustusega mehed, kui nendest oleks läbi tungitud, siis oleks meie reageerinud. Õnneks midagi hullu ei juhtunudki. Nooremleitnant INDREK TEDER: Kümme aastat tagasi aprillikuu päevadel, kui Tallinnas üht-teist toimus, paluti mind kaitsma valitsuse residentsi ehk Stenbocki maja. Loomulikult olin ma nõus ja läksin kohale. Me olime valmis selleks, et mingi grupp või isik soovib valitsuse residentsi rünnata. Ääremärkusena, midagi residentsis ei toimunud, aga ma rõhutan, et me olime valmis rakendama enesekaitset. Teatavasti sätestab põhiseaduse paragrahv 54 lõige kaks, et kui muid vahendeid ei leidu, on Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu (ääremärkusena – osa juristide arvates on see norm väga kitsalt rakendatav). Ma rõhutan, et kõnealusel juhul, kümme aastat tagasi, ei olnud ohus ei põhiseadus ega põhiseaduslik kord ja tsiteeritud normi rakendamise järgi puudus tegelikult vajadus. Samas osundan, et just kodanikkond kaitseb ühiskonda ja vajadusel ka riiki. Mitte ainult institutsioon ei kaitse riiki, vaid kogu kodanikkond. Ma loodan, et me oleme oma (lähi)minevikust õppinud, me teame, et ei tasu olla naiivik. Ette võib tulla üllatusi, mis ei pruugi olla meeldivad ja võivad olla ka vägivaldsed. Meie riik on piiririik. P.S. Oma kümne aasta tagusest kogemusest tean veel, et Stenbocki maja põrand on päris kõva.

4 | 2017

Ü ksus

2007. aastaks oli Tõnismäe hauatähis kujunenud rahvusrühmade vahelise viha õhutamise vahendiks.

RELATIVITY MEDIA

Ü ksus

Inglid või kangelased? Erioperatsioonide väejuhatuse lugu

4 | 2017

ESTSOF-i embleem

Käesoleva looga alustame erioperatsioonide väejuhatust tutvustavat artiklisarja. Enne üksuse tegelikku loomist on maha käidud pikk tee, mis mitte alati pole olnud sirge ja probleemideta.

Ü ksus

Tekst: RIHO ÜHTEGI

4 | 2017

Diversioonivõime külgepookimine passiivsele vaatlusluurele tähendanuks sõja korral luuremeeskondadele sisuliselt suitsiidimissioone, kuid tol ajal tundus see lahendus loogiline.

Kaugluurediversioonikompanii

tegelema kahe nii erineva sõjalise tegevusega nagu luure ja diversioonid. Luure all peeti ennekõike silmas kaugluurevõimet, kuid mitte niivõrd tehnilisi vahendeid kasutades, vaid pigem vaatlusmeeskondade saatmist vastase süvatagalasse, et seal strateegilistest kohtadest vaatluse teel teavet koguda ja oma jõududele edastada. Samas polnud päris selge, kuidas seda teavet tuleks edastada, nagu polnud selge ka kogumise meetod ja vahendid. Ometigi eraldati üksusele juba 1994. aastal esimesed Iisraeli päritolu 1. põlvkonna öövaatlusseadmed ORT-MS4, mis vaatamata oma suurusele ja nõrgale valguslahutuse võimele võimaldasid astuda pika sammu öise tegutsemise võime suunas. Muu vaatlustehnika oli

erioperatsioonide-eelses ajaloos ei saa mööda minna üksusest, mis struktuuriliselt oli sõjaväeluure koosseisus juba 1993. aastast alates. Koos informatsiooniosakonna moodustamisega kaitsejõudude peastaabi koosseisus lisandus selle struktuuri 1993. aastal kaugluurediversioonirühm, hiljem kompanii. arvestades asjaolu, et toonased teadmised eriüksustest pärinesid ennekõike nõukogude ajast, oli loogiline, et üksuse struktuuri ja ülesannete kirjeldamisel lähtuti teadmistest spetsnazi kohta. Ka spetsnazi gruppe kutsutakse luuregruppideks (gruppõ razvedki). Seetõttu kujuneski arusaamine, et üksus peaks olema valmis

2 X RIHO ÜHTEGI ERAKOGU

ÜKSUS

et mõista üksust täna, on hea pisut teada ka erioperatsioonide arendamist mõjutanud sündmustest ja tegevustest ajavahemikus pärast eesti kaitseväe taastamist ja enne 2008. aasta 8. maid, mida me peame erioperatsioonide väejuhatuse sünnipäevaks. Sarja esimesed kirjutised tollele perioodile keskenduvadki.

Luuregrupp 1995. aasta kevadel Kautlas Erna grupi mälestuskivi juures

4 | 2017

kesine, põhinedes peamiselt vanadel välisabina saadud Prantsuse armeebinoklitel. diversioonivõime külgepookimine passiivsele vaatlusluurele tähendanuks sõja korral luuremeeskondadele sisuliselt suitsiidimissioone, kuid tol ajal tundus see lahendus loogiline. Kui meeskond juba jõudis kaugele vastase tagalasse, pidi ta peale luure ka midagi muud kasulikku ära tegema. Samas tuleb selgitada, et sõna „diversioon“ ei tähendanud toona eksitamist, mis diversioon olema peaks. Tol ajal tähendas diversioon pigem tegevust, mida täna nimetame sabotaažiks. Tegelikult on diversioon tegevus vastase tähelepanu kõrvalejuhtimiseks päristegevuselt, sabotaaž aga igasugune tegevus vastase

Luurepataljoni eriväelased 2008. aasta Erna retkel. Nagu pildilt on näha, ollakse võistlemas automaatidega G-36

siiski täideti, seda peamiselt luurele vajaliku kaadriga. Nii juhtuski, et reaalsuses ei tekkinud kaugluure-diversioonikompaniid kunagi. 1998. aastal, kui loodi luurepataljon, oli kaugluurediversioonikompanii taas pataljoni struktuuris, kuid asi ei paranenud. Eesti kaitsevägi arendas teisi sõjalisi võimeid ning toona nišivõimena tundunud eriüksust arendada ei peetud piisavalt vajalikuks. Suurim üksus, mis sellest kompaniist kunagi on teenistuses olnud, on olnud rühm ning seegi peamiselt seoses sõjaväeluure objektide valvamise ja kaitsmisega. 1999. aastal aset leidnud kriminaalne vahejuhtum spetsiaalsete operatsioonide grupi (SOG) liikmega tõmbas kaitseväe eriüksuse loomisele aastateks kriipsu peale. Samas jäi kaugluure-diversiooni kompanii koht luurepataljoni koosseisu alles

Esmane väljaõpe SOG-s kestis 9 kuud ning treening sisaldas muuhulgas köie- ja täpsuslaskuri koolitust, langevarjuhüppeid, sukeldumist ning käsivõitlust.

ja andis võimaluse 2002. aastast asjaga edasi tegeleda.

Spetsiaalsete operatsioonide grupp SOG

Ü ksus

võime nõrgestamiseks. Kuigi luureja diversiooniüksused pidid olema vajadusel valmis ka vastase tähelepanu mingisugustelt taktikalistelt operatsioonidelt kõrvale juhtima, seisnes nende tegevus ennekõike siiski otseselt vastase juhtimis- ja logistikasüsteemide halvamises, aga võimalusel ka lahinguüksuste saboteerimises. Üksuse mehitamisega olid lood veel halvemad. 1993. aastal tegi toonane kaitsejõudude peastaabi informatsiooniosakonna ülem Kalle Klandorf üksuse formeerimise katse, kui kandideerijatele viidi läbi neljanädalane treeninglaager Meegomäel. Mõningatel andmetel valiti välja 20 kandidaati, kuid üksuse formeerimiseni asi ei jõudnud, sest informatsiooniosakonna juhtkond vahetati välja. Ka järgnevatel aastatel ei jõutud üksuse formeerimiseni, kuigi mingi osa rühma koosseisust

4 | 2017

SOG (Special Operations Group) loodi 1994. aastal Kaitseliidu Peastaabi luureosakonna koosseisu toonase Kaitseliidu ülema major Johannes Kerdi alluvusse. SOG ülemaks sai 1993. aastal Kaitseliitu astunud vanemveebel Andrei Ambros, kes ülendati hilisema teenistuskäigu ajal leitnandiks. SOG algne tuumik moodustati Kaitseliidu Harju maleva luurerühma liikmetest. Avaldatud andmete põhjal oli üksuses eri aegadel 10 kuni 30 võitlejat. SOG liikmeid ja nende tegevust hoiti üldjuhul saladuses. SOG relvastus ja varustus oli Eesti tolle aja võimalusi arvestades esmaklassiline. Peale Vene relvade ja lahinguvarustuse sisaldas SOG relvaarsenal pumppüsse, automaate Galil, püstolkuulipildujaid MP5 ja Mini-Uzi. Snaiprirelvadest oli esindatud Sig Sauer. Kasutati Suurbritannia, USA, Iisraeli, Venemaa ja Iisraeli päritolu isiklikku varustust. Üksuse kasutada oli ka üks soomustransportöör BTR 70. SOG-sse sai kandideerida pärast ajateenistuse läbimist ning vanemveebel Ambros valis isiklikult kan-

ÜKSUS

didaatide hulgast välja sobivad võitlejad. Üheks valikukriteeriumiks oli ühe võõrkeele vaba valdamine. esmane väljaõpe SOG-s kestis 9 kuud ning treening sisaldas muuhulgas köie- ja täpsuslaskuri koolitust, langevarjuhüppeid, sukeldumist ning käsivõitlust. Üksuse treeningutel oli rõhuasetus suunatud rünnakule (direct action), näiteks pantvangiolukorra lahendamisel. 1998. aastal viidi SOG kaitseväe vahipataljoni koosseisu, kuid üksus jäi endiselt vahepeal kaitseväe juhatajaks tõusnud kindral Kerdi otsealluvusse. SOG muutmisel kaitseväe üksuseks arutati ka võimalust määrata see sõjaväeluure koosseisu, kuid et SOG suunitlus oli pigem politsei eriüksusele omane, otsustati vahipataljoni kasuks. Kogu üksuse relvastus jäi aga Harju maleva relvaruumi, millele oli ligipääs üksuse kõigil liikmetel. SOG likvideeriti pärast seda, kui 28aastane seersant Indrek Holm, kes parajasti asendas välismaal õppivat leitnant ambrost, üritas 1999. aastal Jõelähtme vallas toime panna relvastatud röövi, kasutades selleks SOG relvi. Vahejuhtumi tõttu esitas kaitseväe juhataja tagasiastumispalve, mida vabariigi president ei rahuldanud, kuid kindlasti oli intsident põhjuseks, miks erioperatsioonide võimet järgnenud aastatel eestis enam meeleldi ei arendatud.

Erna retk

Vähesed teavad, et täna admiral Pitka nime kandev patrullvõistlus sai alguse toonase kaitsejõudude peastaabi informatsiooniosakonna (luureosakonna) tagatoast 1993. aastal. Toona luureosakonnas teeninud leitnant Meelis Rätsep, suhelnud mitmete inimestega Kaitseliidus ja Soomes, tuli välja ideega mälestada rännakuga Teise maailmasõja ajal eestis hävituspataljoniga võidelnud

ja põhiliselt eestlastest koosneva Soome luuregrupi erna tegevust. Idee võttis konkreetsema kuju 1994. aastal, kui väike rühm huvilisi tegi rännaku erna grupi võitlusradadel. Järgmise aasta kevadel sooritas aga põhiliselt sõjaväeluure koosseisus oleva kaugluure-diversioonirühma liikmetest koosnev meeskond sümboolse rännaku Kautlasse, kus asub erna grupile pühendatud mälestuskivi. Ürituse käigus tehti ka lühike videosalvestus, mida näidati televisioonis ning mille eesmärk oli planeeritavat patrullvõistlust tutvustada. Hiljem on sõjaväeluure ja tulevase eriüksuse esindajad olnud aastaid seotud erna retkega. Osaleti nii patrullvõistluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel kui ka võistleva meeskonnana. Hiljem, kui võistluse läbiviimisega hakkas üha enam tegelema erna Selts, vähenes ka sõjaväeluure panustamine selle läbiviimisse. Uuel aastatuhandel keskenduti pigem patrullvõistlusel võistlemisele kui võistluse ettevalmistamisele ja läbiviimisele. Mõne aasta jooksul kasutati erna retke varustuse ja vahendite testimiseks, kuid mida enam muutus võistlus sportlikuks ja kaugenes taktikalisusest, seda vähemaks jäi huvi võistlusel osaleda. Lõpuks otsustati ernal osalemisest loobuda. Põhjuseks ei olnud ainult erna retke iseloomu muutumine, tegelikult mängis märksa suuremat rolli erioperaatorite identiteedi kaitsmise vajadus, kuna erna retk oli siiski avaliku üritus.

SOG langevarjuri märk ja käiseembleem

Järgmises artiklis räägime rahvusvaheline õppuse Baltic Challenge osatähtsusest eesti eriüksuste loos, eSTSOFi kujunemisest seoses kaugluure-diversioonikompanii projekti elluäratamisega ning luuremeeskonna tegemistest afganistanis.

Mõne aasta jooksul kasutati Erna retke varustuse ja vahendite testimiseks, kuid mida enam muutus võistlus sportlikuks ja kaugenes taktikalisusest, seda vähemaks jäi huvi võistlusel osaleda. 24

4 | 2017

ÜKSUS 4 | 2017

WIKIPEDIA

LIITLaSed

Ei oma vormilt ega sisult ei jää reservkompanii mehed alla Bundeswehri tegevväelastele

Toompea jalaväe EIN NUR K H C S N võidukäik E Z T Ü H Saksamaal SC Tohutud II maailmasõja aegsed kolmekorruselised kasarmud koos abihoonetega, kümme veidi moodsamat, ilmselt eelmise sajandi seitsmekümnendatel ehitatud kolmekorruselist kasarmut, õppehooned, lugematud garaažiboksid, sööklad, laod, staabihooned – Saksamaal, Schleswig-Holsteini liidumaal paiknev Putlose kasarmukompleks jahmatab oma mastaapsusega. Tekst: KAIDO MÄGI

4 | 2017

Saksamaa visiidi käigus muuhulgas kasarmukompleksi külastanud Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea kergejalaväekompanii 1. rühma 1. jao võitlejaid hämmastas kõige enam aga asjaolu, et kogu see hoonetekogum on tühi. Ühel staabihoonel on veel säilinud silt „Bundeswehri pioneeride pataljon“. Pioneeridest on aga jäänud vaid tohutu rida tehnika hoidmiseks mõeldud garaažibokse ja suur, tühi kasarmu. Saksa ordnung ei luba siiski korralagedust, nii et maa-ala korras hoidmiseks ja kinnisvara säilitamiseks on palgatud väikesearvuline tsiviilametnike meeskond. Hooneid köetakse ja hoitakse korras, territooriumi valvab eraturvafirma.

Esimesel õhtusel koosviibimisel ohvitseride kasiinos selgitas RSUKompanie (julgestuse ja toetuse reservkompanii) ülem kolonelleitnant Ralph Lehmann, et külma sõja ajal oli Schleswig-Holsteini liidumaal umbes 28 000 elukutselist sõjaväelast, kellest enamik teenis soomusüksustes. Putlose kasarmukompleks koos kõrval asuva tankipolügooniga oli nende treeningukeskuseks. Pärast Bundeswehri suurejoonelist kärpeprogrammi ei jäänud senisest hiilgusest alles muud, kui liidumaa kaks vabatahtlikku reservkompaniid – Schleswig, mille külalisteks Tallinna mehed olid, ja Holstein. Kompaniide ülesandeks on põhiliselt julgestus- ja toetustegevus, sõjaväeobjektide valve ja abi osutamine erinevate loodusõnnetuste puhul. Sisuliselt on tegemist meie Kaitseliidule sarnaneva organisatsiooniga, kus 10–15 päeval aastas õpetatakse välja reserviste. On märkimisväärne ja mõtlemapanev, et kompanii käsutuses on vaid mõnikümmend käsitulirelva ja kaheksa püstolit. Täielikult puuduvad raskemad relvad ja militaarsõidukid. Kompanii transport koosnes mõnest Bundeswehri embleemidega tsiviilkaubikust. Vähemasti nägid need välja nagu eile tehasest tulnud.

Tühja ei paugutatud

Putlose polügoon oma erinevate tiirude ja laskeväljadega on muljetavaldav. Kuna see asub otse mere ääres ja rand on suletud, võib seal lasta kõikidest relvadest kuni tankikahurini välja. Just seal leidis aset lasketreening ja -võistlus, mille „peaauhinnaks“ Saksa relvajõudude täpsuslaskuri aumärk Schützenschnur. Et sellist aumärki välja teenida, peab Saksa armee sõdur näitama häid tulemusi laskmisel kolmest relvast: püstolist, automaadist ja kuulipildujast või tankitõrjerelvast (Saksa armee kasutab püstolit Heckler-Koch P8, automaati G36, kuulipildujat MG3 ja tankitõrjerelva Panzerfaust 3). Toompea meeste kurvastuseks selgus aga, et Schützenschnuri keegi neist koju ei vii, sest Saksa kompaniisse ei olnud saabunud asjakohast infot. Ka kõige laitmatuma masinavärgi töö võib eri põhjustel tagasilööke anda.

Koos umbes kolmekümne Soome reservisti ja paarikümne Saksa reservistiga osales üheksa Toompea kergjalaväe kompanii meest aga improviseeritud laskevõistlustel, saavutades ühe soomlase järel 2., 3. ja 4. koha. Täiesti tahtmatult oli võõrustajate hea tuju sellega nullini redutseeritud ...

Soome armee lätetel

Laskeharjutuse ajal juhtus ka üks pisut õõvastav intsident, kui keset Soome reservistide agarat tuld märklehtede pihta ilmus otse tulejoonele Bundeswehri logodega kaubik koos kahe surmani ehmunud töömehega, kes nõutult sinna seisma jäid! Õnneks laabus ohtlik olukord ohvriteta.

Järgmisel päeval paiknes Toompea kergjalaväekompanii ümber Hohenlockstedti linna, et täita Saksamaa visiidi üks peamisi ülesandeid – osaleda koos Soome ja Saksa reservistidega pidulikul pärgade asetamisel mälestusmärgile, mis on pühendatud Soome jäägrite üksuse loomisele aastal 1915. Selle sündmusega pandi ühtlasi algus Soome armeele. Hoolimata kohutavast ilmast siirdusid neli Toompea võitlejat kohe pärast piduliku tseremoonia lõppu kohalikule staadionile, kus toimusid spordikatsed Saksa relvajõudude spordimärkidele. Katseid pidi sooritama mitmel spordialal ning jällegi teenisid kolm Eesti meest välja kuldse märgi ja üks hõbedase.

L I S A T EA V E

L iitl a s e d

Endiste aegade vari

Reservkompaniid Holstein ja Schleswig Piirkondlikud julgestus- ja toetuskompaniid Holstein ja Schleswig asutati 24. mail 2013. aastal SchleswigHolsteini liidumaa peaministri Torsten Albigi otsusega Kielis. Kummagi kompanii suurus on 101 meest. Eranditult reservistidest koosnevate kompaniide peamine ülesanne on turvata militaarrajatisi ning vajadusel teisi tähtsamaid piirkondlikke objekte, samuti abistada looduskatastroofide ning muude laiaulatuslike kahjustuste korral.

4 | 2017

Kahuriga kaugust mõõtmas ehk Valge Laev 2017 Lääne maleva igakevadine sõjalis-sportlik jõukatsumine Valge Laev peeti tänavu maha 8. aprillil Läänemaal.

SõJaSPORT

Tekst: MARTIN ANDRELLER

4 | 2017

Kaitseliidu ning jõustruktuuride arvestuses osutus parimaks õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse võistkond, kellele järgnesid Pärnumaa ja Lääne maleva võistlejad. Naiskodukaitsjate hulgast tõsis pjedestaali kõrgeimale astmele Valga ringkond, kodutütarde ja noorkotkaste seast olid edukamad Saaremaa noored. Võistluse peakorraldaja Heino Rebase sõnul sujus võistlus igati hästi. Suuri apsakaid ette ei tulnud ning ajagraafi k toimis. „Kõige üllatavam tänavuse võistluse juures oli, et katkestamisi ei olnud. Kõik pidasid võistluse lõpuni kenasti vastu,“ ütles Rebane. Valge Laev on Lääne maleva patrullvõistlus, mis tänavu toimus juba 21. korda. esimene samanimeline sõjalis-sportlik jõukatsumine peeti maha 1997. aastal marsruudil Linnamäe-Nõva. Võistluse eesmärgiks on pakkuda võimalust veeta vaba aega looduses ja tuletada meelde sõduri baasoskusi.

MARTIN ANDRELLER

muti lasti võistluse viimases kontrollpunktis Haapsalu spordihoones märki sportpüstolitest. Mitmes kontrollpunktis rõhutasid kohtunikud, et ennekõike on see võistlus ja ülesanded on ka hea koht õppimiseks. Nii mitmelegi tundus esimese hooga näiteks TT-kahuri sihiku kasutamine kauguse määramiseks keeruline, kuid pärast väikest nuputamist saadi sellega siiski hakkama. Loomulikult anti ülesande sooritamise järel ka tagasisidet. Miinivälja ületamise kontrollpunktis tekkis mitmelgi korral elav arutelu ja jagati näpunäiteid, mida järgmine kord sarnase ülesandega rinda pistes silmas pidada. Kokku läks rajale 30 võistkonda. esimene startis Kaitseliidu staabist kell kuus hommikul ning viimane lõpetas sama päeva õhtul kell üheksa. Kuigi ülesanded olid rajal kõigile sisuliselt samad, tunnustati tublimaid neljas kategoorias.

SõJaSPORT

Võistlusraja pikkus oli linnulennult 30 kilomeetrit ning kulges see Paralepast Kiltsi lennuväljale, sealt edasi Tanskasse, Mägarisse. Valgevälja karjääri kaudu liiguti Uuemõisa, sealt Haapsalu spordihoone juurde. Rajal oli seitse kontrollpunkti, kus võistlejad said oma teadmisi ja oskusi mitmekülgselt proovile panna. Mõned nõudsid pisut rohkem militaarvaldkonnaga sina peal olemist, mõned jällegi natuke vähem, näiteks nagu elupäästva esmaabi andmine auto ja rongi kokkupõrkes viga saanud inimestele või veetakistuse ületamine kummipaadiga. Kauguste määramisel said võistlejad abivahendina kasutada 90 mm tankitõrjekahuri sihikut. et ülesanne liiga lihtne ei oleks, oli sihiku küljes ka kahur ise, mis lisas asjale üksjagu vürtsi ning vajalikku põnevust. Mõõtu võeti võistlusel ka laskmises – täiskasvanud pidid sooritama laskeharjutusi automaatrelvast aK-4 ning noored sportpüssist. Sa-

4 | 2017

Põgenemine –

segu seiklusspordist ja patrullvõistlusest

Aprilli alguses ühendasid MTÜ Peastaap ja Harju malev jõud, et korraldada Pakri poolsaarel militaarsugemetega spordivõistlus Põgenemine.

Jõukatsumise ülesehitus sarnanes üldjoontes Kaitseliidu tavapärastele patrullvõistlustele, kus osalejad peavad liikuma maastikul varjatult, vältima vastutegevust ning läbima kindlas järjekorras ja ajagraafi kus püsides kontrollpunkte. Kuna suuremal osal võistlejatest ei olnud militaarset tausta, siis keskendusid ülesanded, mis kontrollpunktides täita tuli, sellistele teadmistele ja oskustele, mida läheb vaja kõigil vabas looduses viibimisest ja sportimisest huvitatud inimestel. Pisut tuli näidata üleelamisalaseid teadmisi ning valmistada endale käepärastest, see tähendab korral-

KARRI KAAS

SõJaSPORT

Tekst: KK!

Võistluse ühe korraldaja, Harju maleva liikme Ingvar allekandi sõnul oli jõukatsumise eesmärgiks propageerida Kaitseliitu. antud juhul siis pisut ekstreemsemast seiklusspordist huvitatud inimestele organisatsiooni ning selle tegemisi lähemalt tutvustada. „Kuna meil on tekkinud hea kontakt seiklusspordiseltsidega, siis mõtlesime, et näitame neile, millega meie Kaitseliidus tegeleme,“ selgitas võistluse korraldamise tagamaid allekand. „Idee võeti hästi vastu ning MTÜ Seiklusklubi Xdream hakkas infot võistluse kohta oma liikmeskonna seas levitama,“ lisas ta.

4 | 2017

dajate antud vahenditest seljakott, kuhu pidi ära mahtuma osalejate endi võistlusele kaasavõetud isiklik varustus. Tuli ületada ja läbida veetakistusi, anda elupäästvat esmaabi kurjategijate kätte jäänud kontaktisikule, ööbida minimaalse varustusega metsas ning palju muud huvitavat. Allekandi sõnade kohaselt läks võistlus kindlasti korda, sest tehtud sai kõik, mis plaanis oli teha. „Kogu see üritus oli väga mitmetasandiline ning ilma liialduseta võib öelda, et me lõime nii-öelda mitu kärbest ühe hoobiga,“ rääkis Allekand. Lisaks võistlusele toimus samal ajal veel Kaitseliidu Harju maleva patrullharjutus eelkõige sissivastase tegevuse harjutamiseks. Võistluse korraldus oli juhtimisharjutuseks mitmele Kaitseliidu Kooli juhtimiskursuse kursandile jne. „Korraldajatele ei ole muidugi kõik veel lõppenud, sest kogume järelkaja ning plaanis on mõned lisategevused, et seiklusspordi kogukonda

Meie aga peame näitama organisatsioonist väljaspool olijatele, et riigikaitse on küll tõsine asi, aga ühtlasi arendav ja kasulik.

Kaitseliidule lähemale tuua,“ ütles Allekand. Ta on kindel, et selliseid üritusi korraldatakse ka tulevikus, kuid konkreetsetest sammudest on veel vara rääkida. Kõik sõltub osalejatelt saadavast tagasisidest ning maleva juhtkonnaga püstitatud edasisest eesmärkidest.

Allekand leidis, et seiklusspordiga tegelemine ei saa olla organisatsiooni liikmete põhitegevuseks. Sellega saavad suurepäraselt hakkama näiteks Xdreami korraldajad ise ning vabatahtlikud saavad vajadusel neid aidata. „Meie aga peame näitama organisatsioonist väljaspool olijatele, et riigikaitse on küll tõsine asi, aga ühtlasi arendav ja kasulik,“ oli Allekand veendunud. „Paljud osalejad, kes on ju korduvalt läbinud raskeid ja pingutust nõudvaid võistlusi, olid positiivselt üllatunud näiteks meie meditsiiniülesannetest, metsas minimaalse varustusega ööbimisest, lihtsatest üleelamisoskustest jne. Sõnaga teadmistest, mida Kaitseliidus peetakse elementaarseks, kuid milles väljaspool Kaitseliitu, n-ö tsiviilkaitse seisukohast vaadates, on tõsised lüngad.“ Võistlusel osales üheksa neljaliikmelist võistkonda, kes läbisid kahekümne nelja tunni jooksul umbes kuuskümmend viis kilomeetrit.

EVELIIS PADAR

K a its e liit

Laiguline laupäev Lõunakeskuses – kuidas kõik juhtus ja kellega me kohtusime Eestlane on tagasihoidliku loomuga ja seepärast ei pruugi kõik isamaaliselt motiveeritud inimesed Kaitseliitu alati ise üles leida. Kaitseliit peab ise nägema vaeva, et jõuda inimesteni, kellel tegelikult on juba südames soov seista oma maa, rahva ja vabaduse eest. Tekst: MARTIN HALLIK

4 | 2017

Et hoida kõrgel Tartu maleva akadeemilise malevkonna lippu, asusin koos oma rühmakaaslase Esper Linaskiga vabatahtlike hulka. Leppisime kokku, et võtame oma südameasjaks aktiivse värbamistöö. Esper ise võtab oma töise tsiviilelu kokku sõnadega: „Müügitöö on minu elu!” Sellise „lahingupaarilisega” on rõõm minna lahingusse inimhingede pärast. Aprilli teisel laupäeval Lõunakeskuses toimunud üritusel „Laiguline laupäev“ kasutas Kaitseliit Tartus esmakordselt aktiivset värbamistegevust. Valisime taktika teha seda tööd paaris. Erinevalt müügiinimesest või poliitikust ei olnud meie eesmärk teenida poolehoidu või kasumit isiklikult ühele inimesele, sel juhul oleks paariline olnud segavaks asjaoluks. Meie eesmärk oli mustades ülikondades usukuulutajate sarnaselt kuulutada oma usku ja tahet Eestit kaitsta. Kahekesi töötamise plussiks on see, et kui üks väsib või „jookseb

kinni”, siis saab teine diskussiooni sujuvalt üle võtta. Samuti annab selline taktika ühele paarilisele aega mõtelda järgmist teemaarendust. Kahekesi on lihtsam tuvastada sobivaid isikuid. Kaks erineva taustaga müügitöö tegijat täiendavad teineteist oma kogemustega, sest efektiivse müügitöö aluseks on õige sihtmärgi valimine, see aitab ohtralt jõudu ja aega kokku hoida. Otsustasime, et töötame järjest kaks tundi ja proovime seda teha hästi intensiivselt. Eesmärgiks võtsime 20 kontakti loomise ja kahe potentsiaalse liituja leidmise. Asusime postile. Esmalt lähenesime sportlikule noormehele. Ta osutus tubliks jalgpalluriks, kuid paraku selgus, et tegemist oli 12. klassi noormehega, kel peatselt ees kaitseväkke minek. Nüüd ei osanud me teda värvata ei Noorte Kotkaste ega Kaitseliidu ridadesse. Järgmisena sattusime pika noormehe peale, kes teatas, et ta ei saa

EVELIIS PADAR

K O M M E N T AA R

EVELIIS PADAR, Tartu maleva vabatahtlik teavituspealik 8. aprillil võis Tartu Lõunakeskuse ümber märgata tavatut tegevust – peaukse kõrval seisid soomukid BTR-80, MB Unimog ja MB GD MED, nende vahel liikusid laigulises vormis kämotatud nägudega StTako ja LaKo lahingupaarid, väljas olid tankitõrjerelvad, miinipildujad ja meedikud, peaukse ees jooksis laste rõõmuks takistusrada ning siseruumides oli kõigil kaubanduskeskuse külastajatel võimalus haarata esimesel ettejuhtuval kaitseliitlasel või naiskodukaitsjal varrukast ning uurida, mis toimub ja kuidas sellest kõigest osa saada. Selle kõige taustal andis maleva relvanäituse kõrval kontserdi Kristjan Kasearu. Tartu malev läks rahva sekka eesmärgiga teavitada tartlasi Kaitseliidu tegevustest ning leida endi hulka uusi võitlejaid. Tuleb tunnistada, et selles valguses õnnestus „Laiguline laupäev“ igati. Keskust külastas päeva jooksul 22 000 inimest, enamik neist just selles ajaaknas, mil Tartu malev väljas oli. Maleva tegevuste vastu tunti elavat huvi – relvanäitusel ei olnud hetkekski huvilistest puudus, mitusada kaasavõetud Kaitse Kodu! numbrit leidsid lugemishuvilised omanikud ning kuna äsja oli alanud veteranikuu, müüs Naiskodukaitse päevaga üle 600 sinilille. Huvilistel oli võimalus värskendada oma teadmisi elustamisest ja evakuatsioonist ning proovida selga varustust. Kõik viktoriinis osalejad said sõita ka soomukiga ümber Lõunakeskuse. Tartu malev on ääretult tänulik Lõunakeskuse meeskonnale, kes andis meile võimaluse Osturalli päeval tartlastega näost näkku kohtuda. Loodame, et sellest üritusest kujuneb kena kevadine traditsioon, kuhu järgmisel aastal ootame veelgi rohkem osalejaid. Loomulikult täname ka kõiki kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid, kes üritusele õla alla panid.

4 | 2017

K a its e liit

peaaegu üldse joosta ning metsas võib talle kergesti migreen peale tulla. Saime aru, et vestluse edasiarendamine toob kõikidele osapooltele üksnes peavalu, ning soovisime üksteisele head päeva. Kuni selle ürituseni uskusin, et olen elus näinud igasuguseid inimesi. Igati ontliku välimusega noor mees teatas näiteks, et tema küll ei kavatse relva võtta ega sõdida, sest ta on väga-väga hästi kursis, kuidas maailmas asjad toimuvad. Kõik sõjad on tema kindlat teadmist mööda rahvusvaheliste suurkorporatsioonide korraldatud. Kui vaenlane peaks ründama, siis lubas ta kindlasti kaasa lüüa, aga mil moel, jäi saladuseks. Tegime järelduse, et alternatiivsete infokanalite kriitikaja analüüsivaba tarbimine kahjustab Eesti kaitsevõimet. Meie juhatasime vestlused sisse küsimusega: „Kas te olete mõelnud Eesti kaitsmisele?” Mitu meest vastas konkreetselt „ei” ja tõttas edasi. Kolm meest suutsid vastata küsimusele omakorda küsimusega: „Mis mõttes kaitsmisele?” Laigulistes välivormides tegelaste jaoks on kaitsmine väga konkreetne tegevus ja sellise põhimõiste selgitamine on sama, nagu arstil seletada patsiendile, et vaktsineerimine hoiab inimest tervena. Loomulikult on alati ka vaktsineerimise vastaseid ja patsifiste. Nii üritasime meiegi kõnetada ühte meest, kelle ette viskus tema naine, teatas, et nad on patsifistid, ning vedas mehenatukese kiiresti endaga kaasa. Kohe kahju hakkas sellest mehest, aga meie võimuses polnud teda aidata. Õnneks kohtasime ka mitmeid potentsiaalseid võitlejaid – nelja tunniga leidsime kahe peale neli tõsist huvilist, keda loodame peagi malevkonnas tervitada. Üldiselt võib öelda, et Kaitseliidul on vaja ise välja minna sinna, kus on palju inimesi, mitte oodata, et eriti motiveeritud inimesed meid ise üles leiaksid. Tänapäeval on säravatel inimestel sadu muid võimalusi, millele oma aega ja energiat panustada, ning seetõttu on otstarbekas ise aktiivne olla. Koostöö Lõunakeskusega oli seekord meie edu võti – tuleb mõelda suurelt ning proovida selliseid üritusi ka mujal korraldada. Soovime edu teistele malevatele oma värbamisürituste läbiviimisel!

VIRUMAAL ALGAB KAITSELIIDU ÕPPUS PÕHJAKONN 2017. Ka tähed loevad

K a its e liit

SILVER HINNO

ehk Kaitseliidu tüpograafia

Võõrapärane sõna ”tüpograafia” tähendab maakeeli (kirja)märkide paljundamise süsteemi. See on kunst, kuidas anda kirjutatud keelele lisaks loetavusele ka oma äratuntav nägu. Tekst: MART ANDERSON, kirjakunstnik

4 | 2017

3 X DDB

Igal kirjatähel on teistest eristuv struktuur, aga lisaks sellele on kogu tähestikul ka originaalsed proportsioonid ja detailid – oma olemus, mille üldmulje on vaatajale selgelt tajutav.

Juured ajaloos

HAAPSALU

KaITSeLIIT

Kaitseliidu oma kirjatüübi loomine algas põhjalikust eeltööst ajaloolise pildimaterjaliga. Vanu fi lmikaadreid või trükiseid, kus oleks kujutatud erinevaid kirju, ei ole just ülemäära palju. Siiski on arhiivides olemas fotod Vabadussõja-aegsetest soomusrongidest, vanadest jaamahoonetest, teeviitadest, kirjandusest ja pakenditest, mis kõik said lähtekohaks Kaitseliidu kirjastiili loomisel, täpsemalt öeldes – elluäratamisel. ajal, mil arvuteid veel ei tuntud, tuli sildid maalida käsitsi. Kirjade paljundamiseks kasutati ka trafarette, mis kavandati algselt pliiatsi, joonlaua, sirkli ja pintsliga. Kaitseliidu šrifti esimesed tähed sündisid Haapsalu raudteejaama vana sildi põhjal, mille kirjapilt on kitsas ning hea mahutavusega. See kirjamudel ei ole maailmas ainulaadne, kuid eriliseks teevad selle detailid ja proportsioonid. Meile ei ole teada, kes konkreetse sildi valmistas, kuid seal on iseloomulik kitsas H ja temaga võrreldes suhteliselt lai teravatipuline a. Lisaks sirge langeva diagonaaliga S ja ümardatud nurkadega kandiline P. Haapsalu kiri oli suhteliselt peenike. Parema nähtavuse saavutamiseks sai tehtud see pisut jämedamaks. Süsteem sai valitud praktiline ehk tähe post mahub nüüd suurtähe kõrgusse täpselt kuus korda. enamjaolt on tähestike vertikaalid horisontaalidest optilistel põhjustel veidi jämedamad. Seda põhjusel, et sama lai vorm tundub horisontaalsena jämedam kui püstisena. arvutiga kirju ehitades ei ole tehniliselt mitte mingit vahet, kui lai on üks või teine pulk. Protsenti või millimeetrit võib vajadusel poolitada nii palju kui vaja. Kui aga eeldame, et tähestik on maalitud lapiku pintsliga, siis on joone laius loogiliselt võttes sama, sõltumata tema suunast. Nii jäi autentsuse huvides ka meie kirjastiilil. Näidistel olevad tähed varieerusid oma vormilt ja põhimõttelt. Kui enamik a-tähti olid ülalt terava

KAITSELIIT

KEILA 4 | 2017

DDB

Kui „Rapla” kiri on oma ümarusega pigem sõbralik, siis „Keila” vormid on oma kandilisuses konkreetsemad ja sõjakamad. Võib öelda, et tegu on sama struktuuri tsiviil- ja militaarvormidega. arusaadavatel põhjustel sai valitud „Keila” mudel. Numbrivormide lähtekohaks olid lisaks teeviitadele ka markeeringud vanadel sõjalennukitel. Nende vormid olid võrreldes tähestikuga oluliselt laiemad, milles on küll oma võlu, aga tekstis hakkasid numbrid liigselt silma kargama ja ühtse süsteemi huvides sai nad viidud tähtedega sarnase laiuse peale.

KaITSeLIIT

EESTI SÕJAMUUSEUM

Pisuhänd

Numbrivormide lähtekohaks olid lisaks teeviitadele ka markeeringud vanadel sõjalennukitel. 36

4 | 2017

Eriline kooslus

Omaette lugu on väiketähtedega. Kui suurtähti on ajalooliselt pildimaterjalilt võimalik veel üksjagu leida, siis väiketähti esineb õige kasinalt. õigupoolest on meie juhtumil vaid kaks lähtekohta — soomusrongide nimed ja maanteemuuseumist leitud teeviidad. Kooskõlas suurtähtedega on ka väiketähed võrdlemisi kandilised. Lahtised otsad lõppevad üldjuhul sirgelt — näiteks ‘c’, ‘g’, ‘t’ otsad ei keerdu kumeralt ära. Iseloomulikemateks detailideks on sirge tõusva diagonaaliga ‘a’ ja ‘e’. Väike ‘j’ on alt diagonaalselt lõigatud, mis teeb ta otsa teravaks kui mõõga või höövlitera. Sarnaselt suurele K-le on ka väiketäht justkui marssiv või siis relva palge tõstev sõdur. tipuga, siis Kaitseliidu tarvete lao Suurtähtedest on kujundatud „Kotkaside” pakendilt leidsime pealt ka sillatud aukudega šabloonverlapiku ehk nn katusega a, mille sarsioon. Ühenduste hulgaga ei ole nane esineb ka soomusrongi „Tasuja” üle pingutatud ja reeglina on nad ja Keila raudteejaama vanadel siltivertikaalsed või optimistliku tõusva del. Samal Keila sildil on ka põneva diagonaaliga. vormiga, justkui marssiv K, mille Lõpetuseks võib öelda, et ükski alumine jalg on peaaegu vertikaalne meie tähevorm eraldi ei ole kindlasti ja toetab ülemist posti liitekohast maailmas ainulaadne, aga eriliseks tunduvalt eemalt. teeb konkreetse kirjatüübi tema Nimes Keila on vaid viis tähte, vormide kooslus. Tänapäeval on võiaga tervelt kaks nendest andsid insmalik teha internetis tundmatute piratsiooni Kaitseliidu tähestikule. kirjapiltide tuvastamiseks otsinguid. et fonti arvutisse paigaldada, tuleb Sedasi talitasime valmis asjaga ka ta kuidagi nimetada. „Keila” saigi meie. Leidsime küll meie oma meekonkreetse šrifti töönimetuseks. nutavaid kirjalahendusi, kuid mitte Lisaks „Keilale” oli üksvahe töös päris sarnaseid tähestikke. ka „Rapla”, kuhu lõpptulemusena Oma, eristuv kirjatüüp on lihtne paigutusid tähevormid, mis „Keiviis olla unikaalne. See tagab erinelas” rakendust ei leidnud. Seal olid vatel trükimaterjalidel ja tasanditel pehme, kapsarauakujuline S, ümara ühtse näo ning tekitab ühtsustunde. paunaga P, teravatipuline a, lühiKonkreetsel juhul rõhutab see ka kese keskjoonega e, kannusega G, meie kasinaid kirjatraditsioone ja madalama liitekohaga K ja teised. püüab olla lähedal juurtele.

Läheneva suve ootuses on just paslik vaadata, kuidas metsas liha valmistada, kui grill alles ootab ostmist ning potti-panni pole käepärast. Tekst: KRISTJAN PRII Illustratsioonid: MEHIS BORN

Inimene peab vastu 3 minutit ilma õhuta, 3 tundi ilma meelevallas, 3 päeva ilma veeta, 3 nädalat ilma toiduta ja 3 kuud ilma seltskonnata. See on kolme reegel, mille eiramine võib lõppeda väga kurvalt. Kui te just endale kotti pähe ei tõmba või vee all ei viibi, siis esimese reegli pärast väga muretsema ei pea. Ilmselt ka mitte teise pärast, sest päris paljalt te metsa ei satu ja mingisuguse peavarju ehitamisega saab tõenäoliselt peaaegu igaüks hakkama. Veega on aga lood juba märksa keerulisemad. Kui inimene kaotab oma kehakaalust 3 protsenti ehk umbes 3 liitrit vett, siis tema töövõime väheneb 50 protsenti. Seetõttu tuleb meil piisavalt planeerida ja pidevalt vedelikku tarbida, et ei tekiks defitsiiti. Vastasel juhul ähvardab meid oht langeda depressiooni, saada migreen ning kaotada lahinguvõime ja langeda rivist välja.

Ü l e e l a min e

Kolm lihtsat nippi, kuidas metsas liha valmistada Enamasti seda muidugi ei juhtu, sest veevarude eest on ettenägelikult hoolitsetud.

Liha lõkke all, peal ja kohal

Kui veega on korras, siis tasub mõtlema hakata toidule. Terve inimesega ei juhtu suurt midagi, kui ta paar päeva ei söö, kuid täis kõhuga on ikka parem olla ja jõuab ka rohkem. Kuigi õppuse ajal metsloomi küttida ei tohi, võib toorest liha ikka ette juhtuda. Näiteks toob rühmavanem kompensatsiooniks selle eest, et unustas joogivett tellida. Ja isegi kui ta seda ei tee, ei jookse mööda külge maha teadmised selle kohta, kuidas metsas käepäraste vahenditega liha valmistada. Augus valmistades annavad lihale maitset voodriks kasutatud sammal, kuuseoksad või puulehed, suitsutades suits, laual küpsetades jääb liha naturaalse maitsega. 4 | 2017

Liha augus

ÜLeeLaMINe

Kaeva üks korralik auk ja vooderda see seest kividega. Tee augu sisse lõke, mis peaks põlema kuni 2kilose lihakoguse puhul vähemalt 2 tundi pluss tund iga lisakilo kohta. Seega 4 kilo liha jaoks 4 tundi. Kui kivid on piisavalt kuuma saanud, eemalda põhiosa lõkkest. Vooderda auk turbasamblaga ning aseta sellele liha. Pane sellele veel sammalt ning kata kogu kupatus mullaga nii, et kividest õhkuv soojus kuskilt välja ei pääseks. Umbes 4 tunni pärast ava auk ja lase hea maitsta. Kindlasti tasub silmas pidada, et väiksemad lihatükid saavad kiiremini valmis. Sambla kogusest olenevalt on ka lõpptulemus erinev. Rohke sambla korral on liha haudunud, väiksema koguse puhul ahjuliha sarnane. Sambla sisse võid panna ka kartulit, porgandit ja teisi köögivilju. Kui sammalt pole võtta, võid kasutada kuuseoksi. Tulemus on üldiselt sama.

4 | 2017

Vinnutatud liha

ÜLeeLaMINe

Ihu nuga teravaks ning lõika liha umbes 2–3 mm paksusteks viiludeks. Seejärel ehita puulattidest kuni 2 meetri kõrgune kolmnurk. Umbes 1 kuni 1,5 m kõrgusele põimi peenikestest kooritud okstest rest, kuhu aseta liha. Kolmnurga alla tee väike lõke, kuhu võid panna suitsuks ka toorest puud ja lehti. Kata kolmnurga ülemine osa kuuseokste või lehtpuuvihtadega. Sobib ka mõni tehismaterjal, näiteks present – oluline on, et suits ja kuumus niisama lihtsalt minema ei pääseks ja et kate ise tuld ei võtaks. Kui temperatuur on õige, valmib liha sellisel moel umbes 8 tunniga.

Küpsetatud liha Esmalt tuleb leida kergelt pehkinud pakk või puujupp ja lüüa see laudadeks. Laudadele aseta liha ning kinnita kuuseokstest tehtud tikkudega. Seejärel pane lõkke äärde, olenevalt temperatuurist ja kaugusest, kergelt vinduma või küpsema. Mõne tunni pärast on liha valmis ning sa võid sööma asuda.

4 | 2017

JAANUS MEHIKAS

Mugav kaasas kanda või hea kaevata – labidad võrdluses Olgu mainitud, et kõiki läbi aja Juba esmaste sõdurioskuste omankaitseliitlaste käsutuses olnud labidamise käigus saab igale võitlejale daid me katsetada ei jõudnud, sest selgeks, milline peab olema üks neid on ühe ajakirjanumbri lehekorralik laskepesa. et tegemist pole külgedele mahutamiseks liiga palju pelgalt tühja töö ja vaimunärimi– alates organisatsiooni algusaastate sega, mis mõeldud noorsõdurite aja sisustamiseks, kinnitab ka jaoülema mitmekülgsest Nõukogude pärandist ning lõpetades tänapäevase käsiraamat. Gerberi toodanguga. Välikindlustamine on tõhusaim kaitse vaenlase tule eest. ebaõnnestunud kindlustamine võib tunduvalt Labidad kahandada muude tegurite tähtValiku juures sai määravaks, et tegu sust – see tähendab, et lahingu võib pidi olema sapöörilabidate või nenkaotada ainuüksi halbade kindlusdega sarnanevate toodetega. Hind tustega. polnud kriteeriumiks, sest võitlejad Kui olukord lubab ning selleks on üldiselt oma tabelivarustuse eest võimalusi ja aega, kasutatakse vämaksma ei pea. likindlustuste rajamiseks pioneere, Kuna kõiki kaitseliitlaste käest kel on kõik tööks vajalikud teadmiläbi käinud kaeveriistu me testi kaased, oskused ja tehnika olemas. aga sata ei saanud, võtsime katsetada kui spetsialiste parasjagu võtta ei ühe vanema ja ühe uuema põlvkonole, peab iga võitleja talle väljastatud na sapöörilabida. Lisaks nendele labidaga ise hakkama saama. veel poest ostetud, sapöörilabidat Sestap otsustasimegi oma testis meenutava toote. katsetada mõnda labidat, mis kaitseliitlastele on ladudest antud. Tundmatu tootja et võrdlus oleks huvitavam, prooKohalikus tsiviilkaubandusvõrvisime ka ühte kohalikus kaubangus on liikvel mitmeid labidaid, dusvõrgus saadaolevat labidat, mis meenutavad sõdurivarustuse mis olemuselt sarnaneb paljuski hulka kuuluvat moodsat volditavat sapöörilabidaga, kuid on peaasjalisapöörilabidat. Välisest sarnasusest kult mõeldud siiski tavainimestele hoolimata nad seda ei ole. Poeletkasutamiseks. tidel nimetatakse neid tihtipeale autolabidateks ja nendena on neid kõige mõistlikum ka kasutada. Lund kannatab kenasti kühveldada, aga pidevast sihtotstarbelisest kasutamisest, muust rääkimata, tuleks heaga hoiduda, sest pehme materjali ning kehva koostekvaliteedi tõttu võib labidas laguneda. Labidas on valmistatud metallist ning kaalub 1,1 kg. Kokkuvoldituna Mõnedele võitlejatele on väljastatud ka Gerberi toodangut, mis lisaks kompaktsusele on ka üllatavalt kerge – on labida pikkus 24 cm ja lahtisena

Tekst: KK!

TeST

Väidetavalt põhjustab nüüdissõjas umbes seitsekümmend protsenti kaotustest kaudtuli. Mis selle vastu aitab? Loomulikult kaevumine.

kõigest 0,7 kg

4 | 2017

60 cm, mõlemad mõõtmed on võrdväärsed kaitseliitlastele jagatava volditava sapöörilabida omadega.

KARRI KAAS

Roheline

TeST

Kuigi tootjad on erinevad, põhineb labidas ameeriklaste disainil

KARRI KAAS

USA sapöörilabidas

Nigela koostekvaliteedi tõttu pole mõtet hankida sapöörilabidat suvalisest poest

Tublisti üle poole sajandi vana, kuid toimib nii kaevamiseks kui muuks otstarbeks veel tänapäevalgi

Kuigi vabatahtlike riigikaitsjate varustuse hulgas leidub tänapäevalgi mitut päritolu sapöörilabidaid, on paljudel kasutada juba moodsamad kaevamisvahendid: Gerberi omad, aga ka praegu ameerika sõdurite käsutuses olevatest labidatest inspireeritud toodang. Meie testisime viimasena nimetatut. Nagu tavapoest ostetu, nii on seegi labidas kolmest kohast kokkuvolditav. Materjal ja koostekvaliteet on seevastu hoopis teine tera, mistõttu võib seda pidada täiesti asjalikuks jalaväelase arsenali kuuluvaks riistaks. Lisaks kaevamisele kannatab sellega teha ka muid töid nagu võsa raiumine, tulehakatuse valmistamine, vastase hakkimine … Labidas on valmistatud metallist ning kaalub samuti ligikaudu kilo. Pikkus on voldituna 24 cm ja lahtisena 59 cm, mis teeb sellest kõige kompaktsema katsetatud labidate hulgast.

4 | 2017

Kokkuvolditava teraga ning monoliitse puidust varrega labida päritolu ulatub II maailmasõja aega. Põhineb see sakslaste sapöörilabidal, mille ameeriklased enda tarbeks pisut ringi tegid ning kasutusse võtsid. Labidas on konstruktsioonilt tugev ning väheste liikuvate osade tõttu peab hästi vastu sihtotstarbelisele kasutamisele. Rääkimata veel sihtotstarbetust kasutamisest, mida sõduritel vahel ikka ette tuleb. Lisaks muudavad pikkus ja raskus selle labida üsna tõhusaks relvaks käsivõitluses. Testitud labidate hulgast oli see suurim nii mõõtmetelt kui kaalult: voldituna 52,5 cm ja lahtisena 71 cm pikk ning pea poolteist kilo raske. Pidevalt kaasaskandmiseks pole see just kõige mugavam, kuid igasuguse töö tegemiseks on kindlasti sobiv riist.

Välikindlustamine on tõhusaim kaitse vaenlase tule eest.

T e st KARRI KAAS

Test

Mõnes mõttes on võitleja varustuse hulka kuuluv labidas justkui multitööriist, millega saab teha igasuguseid asju. Siiski on see põhiliselt mõeldud kaevamiseks. Tihtipeale keerulistes oludes, mis seab tööriistale omad nõudmised. Sestap keskendusime ka meie testis ainult kaevamisele, jättes labidate muud ka-

sutusvõimalused kõrvale. Tingimused olid varakevadised, mis tähendab, et pinnas oli mõne koha pealt üsna korralikult läbi külmunud. Tulemuste kokkuvõttes osutus kõige paremaks ameeriklastelt inspiratsiooni ammutanud labidas ning kõige kehvemaks tsiviilkaubandusvõrgust hangitud sapöörilabidat meenutav toode.

Tulemused Tundmatu tootja

Roheline

USA sapöörilabidas

Pikkus voldituna

Pikkus lahtisena

Kaal

Vastupidavus

Kasutusmugavus

Kokku

Kui viimane koht just ei üllata, sest selle poolt rääkis kõik, alates materjalist ning lõpetades koostekvaliteediga, siis esikohaga lugu nii lihtne ei ole. Kõik testis osalenud vabatahtlikud kinnitasid kui ühest suust, et kaevata oli kõige mugavam vana USA sapöörilabidaga, sest see oli piisavalt pika varre ning tugeva konstruktsiooniga. Samas polnud seda sugugi nii hea kaasas kanda. Testi võitjaga oli asi jällegi täiesti vastupidine – võrdlemisi ebamugav kaevata, kuid kaasaskandmiseks väga hea. Olgu, kuidas on, aga praktiliselt iga labidas on parem kui üldse ilma labidata. Eriti veel siis, kui kaevata on väga vaja. Näiteks laskepesa rajamiseks vastase tule all olles.

4 | 2017

Äike selgest taevast Soomusmanöövrivõime loomist on ette valmistatud aastaid. Tegemist on pika protsessiga, kus on arvesse võetud nii piirkonna sõjalisi ohte kui ka maastikuiseärasusi, juba olemasolevat relvastust ja struktuure.

Sõjar aud

Tekst: WALTER CHRISTIAN HÅLAND

4 | 2017

K9 Kõue peetakse üheks kolmest maailma parimast liikursuurtükist. Seda on lihtne kasutada ja ka meeskondade väljaõpe läheb väga kiiresti.

Kui kogemused loevad

Lõuna-Korea päritolu liikursuurtüki K9 Kõu esimene prototüüp XK9 valmis aastal 1994 ning relvade tootmine algas aastal 1999. Kokku on Lõuna-Koreas valmistatud 1136 K9-t ja 179 laskemoona etteandmismasinat K10 (10 ARV). Praegu on K9 Kõu ainuke masstootmises olev roomikutel liikursuurtükk maailmas. K9 Kõu on tõestanud oma paremust mitmetel demonstratsioonidel ja katsetustel, nagu näiteks ekstreemsete ilmaoludega džunglis, kõrbetes ja erakordselt külmadel aladel. K9 Kõuel on suurepärane liikuvus ja ühilduvus muude välisuurtükiväe üksustega. K9 Kõuel on modulaarne asimuutpositsioneerimissüsteem ja automaatne tulejuhtimissüsteem, mis on ühendatud CI2 võrgustikku. Tulejuhtimiskeskuse koordineerimisel on K9 võimeline andma kaudtuld mittenähtava sihtmärgi pihta ning neutraliseerima ja halvama vaenlase sõjapidamisvõime võrgustikukeskses keskkonnas.

155 mm L52-kaliibrilist liikurhaubitsat saab kasutada NATO 155 mm standardse laskemoonaga ja see vastab oma 23-liitrise põlemiskambri mahuga ühtsele ballistilisele vastastikuse mõistmise memorandumile (JBMoU). K9 Kõuel on suurepärane tulejõud ja laskekiirus ning see suudab reaalajas pakkuda kiiret ja kontsentreeritud tulejõudu. K9 on võimeline esimese lasu sooritama seisuasendist 30 sekundi jooksul ja liikumises olles 60 sekundi jooksul pärast tulejuhtimiskeskuselt laskeandmete saamist. Samuti on K9 võimeline pärast tulemissiooni ja enne vaenlase rünnakut kiiresti positsiooni vahetama. K9 Kõuel on hea laskekiirus. Lühiajalise laskekiiruse kolme lasuga võib see saavutada 15 sekundiga ja maksimaalse laskekiiruse 6–8 lasku minutis kolme minuti jooksul. Püsiv laskekiirus on 2–3 lasku minutis ühe tunni jooksul. K9 on tõestanud, et on moodne, usaldusväärne ja täpne.

M109 KAWEST 155 mm / L4kaliibriline liikursuurtükk

1990. keskel töötas Šveitsi firma RUAG välja täiustatud paketi Ameerika päritolu M109A2-le, mis oli Šveitsi sõjaväe kasutuses olnud alates 1968. aastast

THOMAS DANBOLT/NAMMO

Täiustatud M109A2 on tuntud kui M109 KAWEST (KAmpf WErtSTeigerung). Peamiseks uuenduseks oli olemasoleva 155 mm / L39-kaliibrilise relvaraua väljavahetamine uue, Šveitsis projekteeritud ja ehitatud, kroomkattega 155 mm / L47-kaliibrilise relvaraua vastu, mis oma 23-liitrilise põlemiskambri mahuga vastab JBMoU nõuetele. See 155 mm 47-kaliibriline suurtükk on juba kasutusel hollandlaste M109 täiendatud versioonis, mida tarniti Araabia Ühendemiraatidele. L47-kaliibrilist moderniseeritud suurtükki peetakse soorituselt ja kulusäästlikkuselt optimaalseks lahenduseks.

Uue suurtüki tagasilöögijõud on jäänud praktiliselt muutumatuks ja raua mass on vaid 100 kg võrra suurem M109 originaalist. Šveitsi M109 navigeerimis- ja relva positsioneerimissüsteem põhineb ringlaseri güroseadmel, mis varustab seadet pidevalt täpse andmevooluga, hõlbustamaks navigeerimist ja relva paigutust. Arvutipõhised käsu- ja kuvaseadmed komandörile, laskurile ja juhile võimaldavad tuld optimaalselt juhtida. Meeskonnaliikmete arvu on vähendatud 8-lt 6-le. Suur laskekiirus on saavutatud teleskoopilise rammi paigaldamisega, mis võimaldab meeskonnal tulistada kolm lasku 15 sekundi jooksul. Maksimaalne laskekiirus on kuni kaheksa lasku ühes minutis, kuid meeskond saab hoida ka püsivat tulekiirust 2 lasku minutis. Lasketoru temperatuuriandur hoiatab läheneva ülekuumenemise eest. Rammi saab kasutada kõigi 155 mm laskekehadega. 155 mm relva paremale küljele on paigaldatud laengute varuhoidla, mis võimaldab ajutiselt laadida neli eelvalmistatud laengut. M109 esialgset 28 laskekehast ja vastavatest

Sõjar aud

– liikursuurtükk K9 Kõu

K9 Kõu on võimeline moonaga Nammo 155 mm IM HE-ER tulistama 43,6 kilomeetri kaugusele

4 | 2017

L I S A T EA V E

Autorist

laengutest koosnevat kandevõimet peeti ebapiisavaks, et mahutada ära tänapäeva lahinguväljal kasutatav eri laskemoon. Lisaks ei võimaldanud see maksimaalselt ära kasutada poolautomaatse laadimissüsteemi laskekiirust. Uuendatud M109 KAWEST mahutab kokku 40 mürsku ja vastavat laengut. Veel 24 laengut hoitakse tankitorni tagaosas asuvas lisaruumis, mis on meeskonnaruumist eraldatud plahvatuskindla lükanduksega. Ruumi mõlemal pool on uksed laskemoona juurdeveoks.

Lisaruumi põhi ja kaks juurdeveoust on kergesti avatavad, et võimaldada gaasi väljaheitmist põlemise või plahvatuse korral. Laiem ulatus, suurem laskekiirus ja liikuvus võimaldavad kasutada taktikat „lase ja liigu“. Kaugjuhtimisega hüdrauliline relva reisilukk on veel üks lisaseade, mis võimaldab 155 mm relva kinnitada sõiduki seest. Täiustatud M109-l on optimeeritud Deugen-N tulesummutussüsteem meeskonna- ja juhiruumis ning mootoriruumis ka tulekustutussüsteem. Täiustatud elekt-

THOMAS DANBOLT/NAMMO

Major(r) Walter Christian Håland on läbinud suurtükiväekursused Norras ja Ühendkuningriigis. Ta on olnud mitmeid aastaid Norra välisuurtükiväe teenistuses. Aastatel 1979–80 teenis ta ohvitserina ÜRO missioonil Liibanonis, enne erruminekut teenis kaks aastat ajutise kolonelleitnandina Norra kaitseväe peastaabi materjaliosakonnas. Ta on ka Euroopa militaarpressi assotsiatsiooni EMPA liige.

Võrreldes raudroomikutega on kummiroomikutel näiteks kuival liival 19% suurem haardumine.

155 mm IM HE-ER on projekteeritud hävitama L52-kaliibrilisest suurtükist kerget soomustust ja pehmeid sihtmärke kuni 40 km kaugusel

4 | 2017

L I S A T EA V E

risüsteem pakub põhivõimsust uute kereakudega ja peenvõimsust värskelt lisatud 60 Ah akudega. Kõik elektrisüsteemi kriitilised üksused on varustatud asjakohaste kontrollklemmidega rikke eraldamiseks. Paraku ei peeta M109 KAWESTi originaalmootorit ja jõuülekannet tänapäeval enam piisavalt heaks.

K10 ARV (laskemoona etteandmismasin) on osa süsteemist kombineeritud suurtükipatareis. Selle eesmärgiks on katta K9 Kõue suurenenud laskemoonahulga vajadust, et vastata taktikalisele vajadusele saavutada suurem laskekiirus. Pardaloleva 104 mürsu ja paiskelaenguga varustab üks K10 ARV tulemissioonide ajal kahte K9 Kõue ja taastab nende pardalolevate laskekehade ja laengute varud. K10 ARV-l on täisautomaatne etteandmisvõime suurtükiväejõudude tõhususe maksimeerimiseks ning sel on samasugune veermik, aku ja vedrustus nagu K9 Kõuel. See tähendab efektiivsust logistilisel toetusel ja taktikalisel liikumisel. K10 ARV-l on täisautomaatse juhtsüsteemiga robotvarustus. Lumi, halvad ilmastiku- või valgustingimused K10 ARV-d ei takista. K10 ARV liigub tulepositsioonile ja ühildub liikursuurtükiga, et varustada seda laskemoona automaatülekandega, 12 lasku minutis, kõikjal ja alati, olgu päevavalges või pimeduses. Pärast kahe K9 Kõue uuesti varustamist pöördub K10 ARV laadima uut laskemoona, mida hoiustatakse laskemoonalaos või laskemoonaveokis.

Sobivus – talvekatsed Norras

Ratastel suurtükiväerelvade eeliseks on see, et nad saavad teedel liikuda suurema kiirusega kui roomiksõidukid (kuni 80 km/t). Mõningaid moodsaid ratastel süsteeme (CAESAR, ATMOS) saab lennutranspordiga toimetada kaugetele paiknemisaladele. Näiteks CAESAR on sobitatud kaubalennuki maksimaalse kandevõimega (C130J: üks CAESAR) ning see on projekteeritud prantsuse doktriini ja prantsuse ülemereoperatsioonide jaoks sellistes piirkondades nagu näiteks Mali (operatsioon Serval) ja Kesk-Aafrika (operatsioon Sangaris). CAESAR ja ATMOS on moodsad relvad, kuid nende puuduseks on see, et tulemissiooni täitmisel on meeskond kaitseta, ratasveermiku liikuvus on mudasel ja raskel maastikul piiratud. Norra taktika, topograafia, hooned ja hõre teedevõrgustik sunnivad suurtükiväemasinaid kasutama teeväliseid tulepositsioone ja otsustavaks saavad ka muud faktorid. On selge, et suurem jälg pakub paremat haardumist pehmel ja mudasel pinnasel. Kui maapind on kaetud

HANWHA TECHWIN

Norra kaitsevarustuse agentuur Forsvarsmateriell organiseeris Norras oma 155 mm liikurhaubitsa hankeprogrammi raames 11.–30. jaanuaril 2016 välikatsed nelja väljavalitud võistlejaga. Katsed põhinesid 13 nõudel ja 118 nõude/sooritusvõime mõõtmistel. Testitud masinad olid järgmised: n K9 Kõu, Hanwha Techwin; n Panzerhaubitze 2000 (KraussMaffei Wegmann – KMW); n M109 KAWEST (uuendatud ja täiustatud M109A2, RUAG); n CAESAR (ratastega veokile paigaldatud süsteem, Nexter Systems).

Sõjar aud

K10 ARV

Ratastel suurtükiväerelvade eeliseks on see, et nad saavad teedel liikuda suurema kiirusega.

sügava ja paksu lumega, on ratastel liikursuurtükid abitud. K9 ja laskemoona etteandmismasin K10 on projekteeritud kasutamiseks mitmesugustes tingimustes. Nõuti, et mõlemad oleksid võimelised manööverdama Korea ebatasasel mägimaastikul. K9 on tõestanud oma positsioonidele liikumise võimet rasketel maastikel kõigi ilmastikutingimuste korral. K9 1000 hj MTU mootor Allison automaatülekandega pakub head võimsuse 4 | 2017

SõJaR aUd

L I S a T e aV e

Taktikalis-tehnilised andmed:

Kaal

47 t

Erisurve maapinnale

alla 1 kg/cm 2

Pikkus/laius/kõrgus

12,28 / 3,5 / 2,75 m

Mootori võimsus

750 kW/1000 hj

Võimsuse/kaalu suhe

21,3 hj/t

Kiirus

65 km/h

Sõiduulatus

360 km

Kaliiber / raua pikkus

155/52

Laskekaugus

40 km

Laadimine, suunamine

automaatne

Esimene valmis

1999

Meeskond

5 meest

4 | 2017

ja kaalu suhet 21,6 hj/t ja nende liikuvus on sama, mis moodsatel lahingutankidel ja roomikutega jalaväe lahingumasinatel. K9 individuaalne HSU (hüdropneumaatiline vedrustusseade) iga ratta juures annab K9-le võime manööverdada ja täita missioone eri keskkondades ja maastikel. HSU minimeerib põrutusi ja kabiini vibratsiooni ning vähendab oluliselt meeskonna väsimust. HSU võimaldab relva laskude tulistamise vahepeal kiiremini stabiliseerida. Sarnaselt Norra sõjaväes kasutusel oleva M109a3GN-iga ei ole aga M109 KaWeST (madala võimsuse ja kaalu suhte tõttu, 16,3 hj/t) ilma lumekoristusmasinate abita võimeline sõitma üle Norra mägi-

SõJaR aUd

M109 KAWEST talvistel katsetustel Norras, kus see jäi võrreldes K9 Kõuega oma suure kaalu ja ebapiisava mootorivõimsusega pisut jänni

se maastiku ja teostama koheselt tulemissiooni. Kuid M109 KaWeST võib siiski omandada K9 Thunderiga võrdväärse liikuvuse, kui seda täiendada uue võimsa mootori ja ülekandega ning lisaks kummist roomikutega, nagu on Norra IFV CV9030 Mk III-l. Võimsam jõuülekanne kombineerituna kaalu säästvate kummiroomikutega annab parema võimsuse ja kaalu suhte. Võrreldes raudroomikutega

on kummiroomikutel näiteks kuival liival 19% suurem haardumine (M109 KaWeSTile on võimalik paigaldada kummiroomikud. SORCY deFeNSe on seda teksti autorile kinnitanud). M109 KaWeSTil on katusekaitsesüsteem suurtükiväemürskude vastu, kuid 20 mm alumiiniumist keevitatud kere pakub kaitset üksnes käsitulirelvade tule ja mürsukildude eest (tase 1, STaNaG 4569).

CAESAR ja ATMOS on moodsad relvad, kuid nende puuduseks on see, et tulemissiooni täitmisel on meeskond kaitseta

Seda peetakse ebapiisavaks. RUaG pakub lisasoomustust, mis on üks nende suurepäraseid tooteid, kuid sellega kaasneb lisakaal ja suhteliselt negatiivne mõju liikuvusele, ehkki see mõju pole suur ja seda kompenseerib enamjaolt kummiroomikute väiksem kaal. RUaGi pakkumine koos nende täiendustega pole veel katsetamiseks valmis. Seega pole RUaGi täiustamisettepanekud veel valmislahendused ja mainitud täiendused pole leidnud tõestamist. Praegune 155 mm haubitsasüsteemide trend näeb ette suurtükki L52-kaliibrilise toru ja 23-liitrise kambriga kooskõlas JBMoU-ga. See tundub olevat maailmastandard, mille kasutuselevõttu kaalub ka USa. 4 | 2017

Sihtimisarvutid ja 338 LM – täpsusrelvade uued arengud Sihikuid, mis teevad ise laskuri eest sihtimispunkti parandused, ei näe enam ainult ulmefilmides, vaid ka täiesti reaalses elus. Tekib loogiline küsimus: kas nüüd võib igaüks olla täpsuslaskur?

KARRI KAAS

Sõjar aud

Tekst: HEIKKI KIROTAR, Snaiprigild

4 | 2017

Trackingpoint, IWT Sheitan Mk2 ning BOSS

Järgnevalt tutvustame kolme erinevat sihikut, või oleks õigem öelda sihtimisarvutit, millest esimene ja teine on juba mõned aastad turul ning kolmas võib USA armee varustusse jõuda aastal 2020. Trackingpoint on USA Texase osariigis Austini linnas asuva samanimelise ettevõtte täpsuslaskmissüsteem, kus erinevate relvade külge on ehitatud sihtimisarvuti. Seadme prototüüp loodi 2011. aastal ja müügiga alustati kaks aastat hiljem, jaanuaris 2013. Seade ei olegi mõeldud armee täpsuslaskuritele, vaid peamiselt jahimeestele, kes soovivad loomi kergema vaevaga kaugelt tabada. Selle kasutamiseks sihib laskur relva sihtmärgile ja vajutab laserkaugusmõõdiku nuppu. Sihtimisarvuti teeb 2–3 sekundi jooksul arvutused, kasutades eelnevalt sisestatud kuuli algkiirust, lasu sooritamise hetke ilmastikutingimusi ning sihtmärgi kaugust, ja määrab ära vajaliku ennaku, mis märgitakse sihiku ekraanil eraldi punktina. Relva päästik on elektroonilise piirajaga ja lask toimub alles siis, kui laskur on sihtinud relva arvuti näidatud punkti. Relvi on võimalik tellida mitme erineva kaliibriga alates 5,56 mm ja lõpeta-

Relva elutsükli kuludest moodustab suurima osa laskemoona hind, kui hankida ainult magnumkaliibriga padruneid. des 338 Lapua Magnumiga. USA armee tellis 2014. aasta alguses katsetusteks 6 Trackingpointi komplekti. Sihtimisarvutid ehitati M2010 täpsuspüssidele, mis on armee uus Remingtoni poltlukuga täpsuspüss kaliibriga 300 Win Mag. Katsete tulemuste kohta avalik info puudub. Komplekti kuuluvad nii relv kui sihtimisarvuti ja komplekti hind on 6000–16 000 eurot, mille eest lubatakse esimese lasu tabavust ligi 90%. Üks uuemaid mudeleid on aprillis 2016 välja tulnud M1400, millel on sihtimisarvutiga ühendatud poltlukuga täpsuspüss kaliibriga 338 Lapua Magnum. 16 000eurose komplektiga lubatakse maksimaalset laskekaugust kuni 1400 jardi ehk 1280 meetrit, sh kuni 32 km/h kiirusega liikuva sihtmärgi pihta. Sihtimisarvuti kasutab liitiumpatareisid, mis tagavad arvuti toite kuni 3 tunniks järjest. IWT Sheitan Mk2 on Vene firma Innovatsionnõje Oružeinõje Tehnologii (Innovatiivsed relvastustehnoloogiad) uusimaid, soojuskaameral põhinevaid sihtimisarvuteid, mudeli nime ees olev lühend IWT tuleb firma ingliskeelsest nimetusest. Firma põhitoodang on soojuskaamerad, laserkaugusmõõdikud ja

Juhtmevaba ühendus Kaba koos energiavarustussüsteemiga

TRACKING-POINT.COM

Mikrofon

sihtimisarvutid, mida kasutavad nii kaitsetööstus kui ka jahimehed. Sihtimisarvutit on võimalik kinnitada igasugustele käsirelvadele ning see määrab laskuri ja sihtmärgi asukoha GPSi, Glonassi või elektroonilise kompassiga. Laserkaugusmõõdik suudab mõõta kauguse sihtmärgini kuni 2000 m kaugusele 1 m täpsusega, seejärel arvestatakse ilmastikutingimuste mõju kuuli lennukaarele. Vastavalt saadud andmetele teeb arvuti sihtimispunkti paranduse ekraanil, laskur peab ainult õigesse punkti sihtima ja päästikule vajutama. Lisavarustusena on võimalik tellida elektrooniline piiraja päästikule, mis laseb päästikule vajutada ainult siis, kui sihtimispunkt on õige. Olemas on kaks mudelit erineva objektiiviga, 60 ja 100 mm, millest esimene võimaldab inimese soojusjälge tuvastada kuni 1750 ja teine kuni 2450 m kauguselt. Inimese piirjoonte eristamine on võimalik vastavalt 450 ja 650 m ning konkreetse inimese tunnuste eristamine 225 ja 330 m kauguselt. Sihtida saab kuni 1200 või 1500 m kaugusele ja sihik suudab arvestada ka ennakuid liikuva sihtmärgi tabamiseks. Sihikusse on võimalik salvestada 3 erineva padruni lennukaared 8 eri relvale, seega kui tõsta sihik teise relva peale, on vaja valida vaid õige laskemoona andmed. Samuti võimaldab sihik fotode ja videote tegemist ning edastamist. Temperatuuril 0 °C suudavad 4 suhteliselt levinud liitiumpatareid CR123A toita sihikut 4 tunni jooksul. Väiksema objektiiviga sihik kaalub 850 ja suurem 960 grammi, mis on täiesti võrreldav tavalise optilise sihiku kaaluga. Sihtimisarvuti maksab ligi

Sõjar aud

Uueks standardiks on saamas ka vahetatavate kaliibritega täpsusrelvad, näiteks on samal relval võimalik 338 LM vahetada 308 Win vastu. Väiksem kaliiber on kergema tagasilöögi ja väiksema lennukaugusega ning oluliselt odavam. See muudab snaiprite väljaõppe lihtsamaks ja relvasüsteemi elutsükli kulud oluliselt väiksemaks.

Sihtimisarvuti

Laserkaugusmõõdik

Relvaraua tagasisidesüsteem

Ilmamääraja

TriggerLink TM kaabel

Juhitav päästik

Trackingpoint on USA Texase osariigis Austini linnas asuva samanimelise ettevõtte täpsuslaskmissüsteem, kus erinevate relvade külge on ehitatud sihtimisarvuti

4 | 2017

SõJaR aUd

2 miljonit rubla ehk kehtiva kursi järgi 32 000 eurot. Ballistically Optimized Sniper Scope ehk BOSS on USa armee uusima täpsuslaskurite sihtimisarvuti projekti nimetus, mille info avaldati käesoleva aasta esimestel päevadel. Sihtimisarvuti peaks vähendama laskurite vigadest tekkivaid möödalaskusid, eriti pikematel laskekaugustel, ja vähendama sihikuparanduste tegemiseks vajaminevat aega kuni poole võrra. arendus põhineb eeldusel, et lähiaastatel ei ole tulemas olulisi muudatusi täpsusrelvade ja laskemoona valmistamises, seega on vaja arendada välja uus sihtimisarvuti, mille võimekus ületab praegu olemasolevate täpsusrelvade maksimaalse laskekauguse, mis olenevalt kaliibrist on 1200–1500 meetrit. Seega saab seda edukalt kasutada ka näiteks luureandmete kogumiseks või kaudtule juhtimiseks. Sihtimisarvuti BOSS põhineb USa armee standardsel, Leupoldi firmas toodetud optilisel sihikul Mark 4. See on oluline erinevus võrreldes teiste eespool tutvustatud mudelitega. Trackingpointi ja Sheitani ei ole pärast patareide tühjenemist või elektroonika tõrkumahakkamist võimalik sihtimiseks kasutada,

TRACKING-POINT.COM

INWETECH.RU

Trackingpointi sihikupilt – relva päästik on elektroonilise piirajaga ja lask toimub alles siis, kui laskur on sihtinud relva arvuti poolt näidatud punkti

kuid BOSSi saab kasutada tavalise optilise sihikuna. Kui USa armee otsustab BOSSe tellida, siis peaksid need snaiprite varustusse jõudma juba 2020. aastaks. BOSSi prototüüp kaalub 1,5 kilo, kuid see asendab 3 kg elektroonilisi abivahendeid, mida snaiprid praegu peavad kaasas kandma. Kui esimesed kaks tutvustatud seadet on eelkõige rahakate jahimeeste abivahendid, siis kolmas on ehitatud peamiselt armee täpsuslaskuritele. elektroonilised abivahendid muutuvad järjest kergemaks, töökindlamaks ja odavamaks ning jõuavad ka üldotstarbeliste üksusteni, nii et lisaks muule varustusele peab harjuma kaasas kandma patareivaru.

338 LM on täpsuslaskuritele uus 308 Win

Magnumikaliibritega täpsusrelvade, mis eelkõige tähendab laskemoona 300 Win Mag ja 338 Lapua Mag kasutavaid relvasüsteeme, peamiseks eeliseks vanemate 7,62 NaTO või 308 Win relvade ees peetakse tavaliselt kuni 2 x pikemat sihikulist laskekaugust, mis 7,62 NaTO relvadel on 600–800 m ja 338 LM-idel 1200–1500 m. See ei ole päris õige, teine oluline faktor on ka magnumi oluliselt parem soomustläbistavus, seda eriti aP ja aPI ehk soomustläbistavate kuulide ja soomustläbistavate süütekuulidega. Kui 7,62 NaTO aP kuul ei suuda isegi mõnekümne meetri kauguselt läbistada kaitsevesti kuulikindlaid plaate, suudab magnum seda ka mitmesaja meetri kauguselt. Seega peab tõdema, et tänases olukorras, kus vastane kasutab kaitseveste ja liigub soomustatud transpordiga, tuleb täpsusrelvadel eelistada võimsamaid kaliibreid.

Vene päritolu ettevõtte sihtimisarvutit Sheitan Mk2 on võimalik kinnitada igasugustele käsirelvadele ning see määrab laskuri ja sihtmärgi asukoha GPSi, Glonassi või elektroonilise kompassiga

4 | 2017

Kui palju maksavad täpsusrelva komplekti erinevad osad Sako TRG M10 näitel?

Relvakomplekti kuulub lisaks relvale ja optilisele sihikule hulgaliselt abivahendeid, mille õigel kasutamisel suureneb esimese lasuga tabamise võimalus. Võtame eelduseks, et relval on 2 rauda kaliibritega 308 Win ja 338 Lapua Magnum ning selle komplektiga on võimalik teha kuni 10 000 lasku enne oluliste osade vahetamist või remonti. Meeskonda kuulub vähemalt 2 laskurit, kes täidavad vaheldumisi laskuri ja vaatleja ülesandeid. Kõik hinnad on jaehinnad, hulgitellimuse puhul on mõistlik eeldada 20–25% väiksemaid hindu. Relv ja relva küljes olev kriitiline varustus: n Sako TRG M10 kaliibriga 338 LM ja 8 padruni salv – 8000 eurot; n optiline sihik Schmidt & Bender PM II 5-25 x 56 MSR niitristiga – 3130 eurot; n bipod – 350 eurot; n kaba tugijalg – 500 eurot; n Spuhri sihikujalg – 385 eurot; n suudmepidur pealekeeratava summutiga – 600 eurot; n 3 tk 338 ja 3 tk 308 varusalvesid – igaüks 200 eurot, kokku 1200 eurot; n puhastuskomplekt – 350 eurot; n kanderihm – 150 eurot; n relvakast – 500 eurot; n relvakott – 300 eurot. Kokku 15 465 eurot. Lisaks meeskonnavarustus:

n Steiner Military M1050r LRF 10 x

50 binokkel sisseehitatud laserkaugusmõõdikuga – 2565 eurot; n Swarovski vaatluspikksilm STR 80 20–60 x MRad – 3700 eurot; n ilmajaam Kestrel 5500 – 380 eurot. Kokku 6645 eurot, seejuures binokkel on juba sisseehitatud laserkaugusmõõdikuga, eraldi hankides maksab kvaliteetne binokkel umbes 1000 ja laserkaugusmõõdik 2000–3000 eurot. Oluline on, et laserkaugusmõõdik peab suutma mõõta relvasüsteemi praktilise laskekauguse piires inimesesuurust sihtmärki, paljud odavamad mõõdikud vajavad piirkaugustel mitme ruutmeetri suurust kontrastset

objekti, näiteks valget majaseina metsa taustal. Seda varustust saab vajadusel ka kasutada tavalise luureülesande täitmisel ilma täpsusrelvata. Siia ei ole välja toodud pimedas tegutsemist võimaldavat termokaamerat, sest nende hinnad on kallid, näiteks FLIRi T75 termokaamera, mis vajadusel kinnitatakse optilise sihiku ette, maksab 16 000 €. Relvale on vaja ka hankida:

n 308 Win kaliibri vahetuskomp-

lekt (sisaldab relvarauda, lukku ja 308 Win 10 padruni salve) – 1700 eurot; n 338 Lapua Magnum padrunid, täismantelkuul à 5 eurot, 5000 tk – 25 000 eurot; n 308 Win täismantelkuul à 1,85 eurot 5000 tk – 9250 eurot. Laskemoona hind on arvestatud tavalise täpsusmoona hinna alusel, snaiper vajab ka vähemal hulgal soomustläbistava ja soomustläbistava süütekuuliga padruneid. AP ja API padrunid on oluliselt kallimad, kuid nende kulu on märksa väiksem, seega selguse huvides ei hakatud neid eraldi välja tooma, sest rahuaegse

Sihikusse on võimalik salvestada 3 erineva padruni lennukaared 8 eri relvale, seega kui tõsta sihik teise relva peale, on vaja valida vaid õige laskemoona andmed. väljaõppe ajal lastakse erimoona vaid mõned lasud lennukaare sarnasuse kontrollimiseks. Relva elutsükli kuludest moodustab suurima osa laskemoona hind, kui hankida ainult magnumkaliibriga padruneid, siis maksab laskemoon 50 000 eurot ja lisaraud 1000 eurot ehk kokku 51 000 eurot. Aga kui kasutada laskuri väljaõppel ja kohtades, kus kaitsevahendite läbistavus ei ole kriitiline või praktiline laskekaugus ei ületa 800 m, kergemat ja oluliselt odavamat 308 Win laskemoona, tuleb laskemoona ja rauavahetuskomplekti hinnaks: 338 laskemoon 25 000 eurot, Win rauavahetuskomplekt 1700 eurot ja 308 laskemoon 9250 eurot, kokku 35 950 eurot. Seega otsene sääst iga relva pealt on 15 000 eurot, mis on võrdne relvakomplekti enda hinnaga.

338 LM raske 300graanise ehk 19grammise kuuliga venitab kaliibri praktilise laskekauguse 1500 m piirile ideaalsetes ilmastikutingimustes, sest kui kuuli lennukiirus jõuab alla helikiiruse piiri, hakkab hajuvus tunduvalt suurenema. Samas on juba mõnda aega kasutusel relvasüsteeme, näiteks spetsiaalselt pikamaa täpsuslaskmiseks välja töötatud kaliibritega 408 ja 375 Cheytac ning 416 Barrett, mille kuul säilitab ülehelikiiruse laskekaugusel üle 2 km, võimaldades sooritada oluliselt kaugemale sihitud laskusid. Uute kaliibrite relvad ja padrunid on kergemad kui varem pikamaalaskmiseks kasutatud 12,7 x 99 või 12,7 x 108. Püüame nendest relvadest ja kaliibritest täpsemalt kirjutada Kaitse Kodu! järgmistes numbrites.

Maailma tuntuimad ja hinnatuimad sihikud nüüd Eestis! Populaarseimad mudelid laos! Teiste tarneaeg 5 nädalat!

Eesti

Soome

ATACR™ 5-25 x 56 mm, ZeroStop™ , klikk .1 Mil , rist MIL-R

2 469 €

2 915 €

NXS™ 5.5-22 x 50 mm , klikk .1 Mil , rist MIL-DOT

1 861 €

2 345 €

NSX™ 5.5-22 x 56 mm , ZeroStop™, klikk .1 Mil, rist MIL-R

2 147 €

2 715 €

SHV™ 4-14 x 50 mm, F1, ZeroStop™, klikk .1 Mil, rist MIL-R

1 431 €

1 865 € www.finnaccuracy.com Nightforce’i maaletooja Soomes.

Jaemüük

Liising

Maaletooja Baltic Fox OÜ, Raua 1, 10124 Tallinn www.balticfox.ee, tel: 6895820

Spordi Täpsusrelvad OÜ www.tapsusrelvad.ee, tel. 5076117

ASSO PUIDET

MK1

surub Rootsi sidemepaki meditsiinipaunast välja

Tekst: ASSO PUIDET

Ajakiri Kaitse Kodu! sai ühe uutest komplektidest enda kätte ning palus Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii rühmaparameedikul Andrus Rummil seda kriitilise pilguga vaadata ja hinnata. „See on hea komplekt,“ kinnitas Rumm kohe pärast komplektiga tutvumist. „Aga ma ütleks niimoodi, et see on miinimum, mis sõduril vaja, et anda endale või oma lahingukaaslasele elupäästvat abi,“ täiendas ta oma hinnangut komplektile, mille sisu on alljärgnev. M e d itsiin

Vigastatud võitleja päästetakse lahinguväljal nende esmaabivahenditega, mis tal kaasas – mida paremad on vahendid, seda tõhusam abi. Siin on kaitseliitlaste varustatus tegemas suurt sammu edasi. Senise Rootsi sidemepaki ning kolmnurkräti asemel jõuab iga võitleja meditsiinitaskusse komplekt MK1, millest paljud on küll kuulnud, aga mida vaid vähesed on näinud.

ASSO PUIDET

CAT žgutt Lahingus haavatu esimene verejooksu peatamise vahend. Mõeldud massiivsete verejooksude sulgemiseks nii kätel kui jalgadel. Tegemist on Ameerika sõjaväe ametliku žgutiga, mille töökindlusega võib arvestada. Žgutist on eri versioone ja mudeleid. Meie võitlejate meditsiinipakis olev mudel ei ole küll kõige viimane väljalase, kuid töötab sama tõhusalt. Tuleb aga teada, et selle konkreetse mudeli eripäraks on asjaolu, et jalale kinnitades tuleb žguti lint torgata läbi mõlemast kinnitusaasast. Nõnda võib olla kindel, et see toimib korralikult, ei avane ning sulgeb verejooksu. Käehaava puhul piisab, kui tõmmata lint läbi ühest kinnitusaasast.

4 | 2017

Iisraeli side

ASSO PUIDET

Neljatolline traumaside on varustatud plastikust, rõhku tekitava plastaplikaatoriga, mis võimaldab sideme haava kohal pingule tõmmata nõnda, et see surub veresooned kinni. Võrreldes vanemate, kaitseliitlaste seas laialt levinud külma sõja aegsete Rootsi sidemetega on MK1 komplekti kuuluval sidemel ka suur, imav haavapadi. Side on varustatud plastikust fiksaatoriga, mis võimaldab seda lihtsa vaevaga kinnitada, ilma et peaks sõlmedega vaeva nägema. Nõnda tagatakse, et side püsib kindlalt paigas ka haavatu transportimisel. Kõige paremini toimib neljatolline side käehaava puhul. Suurematel haavadel oleks aga parem kasutada kuuetollist Iisraeli rõhksidet.

ASSO PUIDET

MedITSIIN

Kolmnurkrätik Ehkki kolmnurkrätik sobib rahulikumatel aegadel ka kaelasalliks või koguni higi pühkimiseks, on sellel võitleja varustuses siiski märksa olulisem osa. Massiivse verejooksu korral annab seda kasutada näiteks sidemepakina – surud rätiku haavale ja tõmbad Iisraeli sidemega kinni. Samamoodi saab kolmnurkrätikut kasutada tampoonimismarlina ehk siis surudki rätiku haava sisse. Vajadusel saab rätikut kasutada ka rindkerehaava sidumiseks, kombineerituna Iisraeli sideme plastikust pakendiga, mis sobib hästi haava hermetiseerimiseks. Surud pakendi haavale ja fikseerid selle kolmnurkrätikuga, juhul kui side on läinud juba kasutusse muu kehaosa lappimiseks. Ja mõistagi sobib kolmnurkrätik käe lahastamiseks.

4 | 2017

ASSO PUIDET

Esmaabijuhised Õhuke taskuformaadis voldik sisaldab kõike, mida pead teadma tegutsemisest traumade ja vigastuste korral. Materjal on kirja pandud hästi arusaadavas ja loetavas vormis ning on soovitatav kõigil läbi lugeda, veel parem: pähe õppida. Sest kui on juba reaalne konfliktiseis ja tekivad vigastatud, ei pruugi brošüüri lappamiseks enam aega olla. Voldiku viimasel lehel on ka haavatukaart, mis peaks liikuma haavatuga koos vigastuskohast meditsiiniüksusesse.

Tõsi, olukord ei ole nii roosiline, et iga kaitseliitlane saaks juba hommepäev kohalikust laost endale MK1 välja nõutada. Hetkel on seis, nagu seda kirjeldas Kaitseliidu Tallinna maleva meditsiinipealik Katriin Ivanov, selline, et rühma- ja kompaniimeedikud saavad varustusekotiga kaasa Iisraeli traumasideme, CAT žguti ja muu olulise varustuse kuni nasotorudeni välja. Reavõitleja meditsiinivarustus aga on piirdunud Rootsi sideme ja rohelise kolmnurkrätiga. Ent asjad liiguvad juba paremuse poole. Nagu selgitas Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse ülema asetäitja major Andres Välli, on seatud nii kaitseväe kaudu tehtavate kui ka

Kaitseliidu enda hangete eesmärgiks välja anda juba uusi MK1-sid. Seal, kus see on võimalik. Ja vajalik. Sest igaks juhuks, põhimõttel, et äkki kellelgi läheb vaja, MK1-sid Kaitseliidu ladudesse kuhjatud ei ole, seda kinnitati ka Kaitseliidu peastaabi varustusjaoskonnast. Praegu on olukord siiski selline, et kaitseväe toetuse väejuhatus, kelle kaudu sellised esmaabivahendid nagu MK1 Kaitseliiduni jõuavad, eraldab enne suuremaid õppusi malevatele meditsiinikomplektid vastavalt õppusele registreeritud meedikute arvule. Väiksematele, kohaliku tähtsusega õppustele minnakse aga varustusega, mis ladudes või võitlejatel juba käes.

Välli kinnitusel on selleski osas oodata muudatusi – niipea, kui meditsiinispetsialist ametisse pannakse, hakatakse kogu valdkonda senisest jõulisemalt koordineerima. Nõnda, et üksused oleksid vastavalt oma ülesannetele juba ette komplekteeritud ja varustatud. „Rühma parameediku varustus peaks olema juba tänapäevane. Nii kott kui sisu. See väljastatakse pärast vastava taseme kursuse läbimist ja üksusesse määramisel,“ selgitas ta kaugemale ulatuvaid plaane, mille lõppeesmärgiks on see, et iga võitleja oleks varustatud nüüdissõja iseloomule vastava individuaalse meditsiinikomplektiga.

USA armee individuaalne esmaabikomplekt (IFAK) MK1 ei jää sellele oluliselt alla

2014. aastal sai USA sõjaväelase uuendatud IFAK lisaks teisegi CAT žguti. Samuti haavatukaardi, veekindla markeri, silmaklapi, ventiiliga rindkereplaastrid ning noa rihmade läbilõikamiseks.

US ARMY

Laiemalt hakkas USA armee oma sõduritele personaalseid esmaabikomplekte välja jagama liitlasvägede 2003. aasta sissetungil Iraaki. Järgnenud kümnenditel on algupärast komplekti küll mõneti kaasajastatud, kuid see ei erine olulisel määral esmaabikomplektist MK1.

2003. aastal kasutuselevõetud USA armee IFAKi sisu: 1 žgutt 1 elastikside 1 Iisraeli rõhkside 1 kirurgiline kleepteip 1 nasotorude komplekt 4 kirurgikinnast 1 pakk tamponeerimismarlit

M e d itsiin

L I S A T EA V E

KAITSEMINISTEERIUM

Aj a lugu

Unustatud unustamatud kongid Tallinnas KGB. Pagari. Patarei. Kawe kelder. Nende märksõnu kuuldes jääb peaaegu iga eestlane mõtlikuks. Kuid tegelikult kasutasid punavõimud samal eesmärgil veel teisigi kohti, millest tänapäeval on vähem teada. Tekst: MARTIN ANDRELLER

Mainitud neli kohanime on muutunud omamoodi märksõnadeks, kui jutuks on terror ja inimsusevastased kuriteod. Leedus on kunagises KGB majas väga suur väljapanek, Eestis käsitleb seda teemat seni peaasjalikult Tartu Linnamuuseumi filiaal. Niinimetatud KGB peakorter ENSV-s asus aga Tallinnas. Mis peitub selle hoone keldrites täna ja mis saab seal olema juba mõne aja pärast?

Kurikuulsad Pagari tänava kongid

Üks kõige kurikuulsamaid ja kardetumaid sisevanglaid asus Pagari tänava majas, millel on olnud oluline roll Eesti lähiajaloos. Seal on toimunud Ajutise Valitsuse koosolekud, hiljem paiknes hoones aga nii Eesti Vabariigi sõjaministeerium kui sõjaväe peastaap. 1941. aastast rajas ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat keldrisse vangikongid. Teise maailmasõja lõppedes ning teise Nõukogude okupatsiooni alguses hakati keldreid uuesti kongidena kasutama ja rahva mällu kinnistu58

4 | 2017

sid need Pagari kongide nime all. Keldris paiknenud sisevanglat kasutati küll vaid 1950. aastateni, kuid seal toimunu elab senini inimeste mälestustes. Saksa okupatsiooni aegne kirjeldus vaatepildist, mis avanes 1941. aasta suvel Pagari keldris: „Selliseid külmi, pimedaid ja rõskeid kambreid on täis kogu keldrikorrus. Astudes mööda madalat koridori, avanevad nende uksed nii vasakule kui paremale, mustad järjekorranumbrid maalitud keset ukseselga. Puupõrandatega kambrite järel saabub terve rida konge, mille pinnaks on külm ja kalk betoon. Konge on väga mitmes suuruses. On neid, kus mahtus pidama kümneid inimesi korraga, kuid teiste vahel ka neid, kus täiskasvanud mees ei saa käsigi laiali sirutada. Ühes pisikeses, 7 m2 põrandapinnaga kongis loeme asemeid 5 nari jaoks.“ Aastaid on räägitud Pagari tänava kongide avamisest külastajatele. Hoone renoveerimise käigus oli see ka omaette nõue. Nüüd on lõpuks ometi ekspositsioon ettevalmistami-

sel ning käib ehitusplaani koostamine. Hoone renoveerimise käigus tuli teha keldrites hallitusetõrjet ja muidugi polnud kongides aastakümneid sees enam vangid, vaid hoopis arhiivid. Sisevangla-aegsest interjöörist oli niigi vähe säilinud ja nüüd tuleb see osaliselt ennistada. Külastajate ees avaneb kelder kahe koridori, kuue kongi ja ühe kartseriga. Kajastamist leiab inimeste saatus 1940–1941, aga ka see, kes tegutsesid Teise maailmasõja järel Pagari tänava majas represseerijatena. Samuti inimeste meenutused vangilaagrites ellujäämisest ja KGB hilisemast tagakiusamisest. Kongid kõnelevad inimeseks jäämiseks ajal, kui inimsust üritati hävitada, ja räägivad selle maja loo ausalt ära.

Unustuse hõlmas saladused

Mitmelgi korral on küsitud: mis sellest ajast veel alles on, mida te näidata saate? Tallinnas ja eriti linnasüdames on palju hooneid, mille saatus on olnud saada piina- või

Tallinna südalinnas, ühes Raua tänava majas asus kunagi Balti merelaevastiku vastuluure osakond. Mida senini ei teatud, on aga tõsiasi, et ühe kõrvalmaja keldris olid samuti kongid.

hukkamiskohaks. Mainitud Kawe, Pagari jt keldritest ongi pigem alles vaid mälestused või üksikud ellujäänute esemed. Seda üllatavamad on saatuse mängud, kui ta ulatab uurijatele hõbekandikul mõne kunagise salavangla umbes samas seisus, nagu see oli 1940. aastate teisel poolel. Tallinna südalinnas, ühes Raua tänava majas asus kunagi Balti merelaevastiku vastuluure osakond. Mida senini ei teatud, on aga tõsiasi, et ühe kõrvalmaja keldris olid samuti kongid. 1941. aasta suvel on meenutatud, kuidas sinna sõitsid

veoautod, kastides okastraadiga kinni seotud kätega inimesed. Sõja järel sattus SMeRŠi (lühend tähendab tõlkes: surm spioonidele) küüsi palju eestlasi. Paljud nendest ei rääkinud ülekuulajatele sõnagi. Guido Kutser on meenutanud mälestusteraamatus „Saatusekaas-

lased. õpilasvastupanu 1944–1954“, kuidas tema uurimine lõpetati protokolli kantud sõnadega: „Olen andnud vande vaikida ja tunnistan Nõukogude uurimisorganid oma vaenlasteks.“ Pärast Pagari tänava konge mõisteti tema üle kohut Patarei vangla punanurgas. Süüdistuseks oli relvastatud riigipöörde katse, paragrahv 58-2, 58-11. esialgu määratud surmanuhtlus muudeti hiljem 10aastaseks vabadusekaotuseks. Mälestusi ja meenutusi Raua tänava kongides toimunu kohta on oluliselt vähem kui Pagari või Patarei kohta. Sellest hoolimata seisavad tänagi ühe Tallinna kesklinna maja keldris kunagised kongid. Toidujagamis- ja vaatlusluukidega uksed on omal kohal ning puidust ja metallist, põrandale või seinale kinnitatud magamislavatsid mäletavad veel viimaseid represseerituid. Kui keldrist koristada elanike seal hoitav majakraam, on juba raske öelda, kas vangid on just ära viidud või nad tuuakse kohe … Salavangla seisab oma saladuslikus üksinduses ning selle uurimine, talletamine ja kasutamine Pagari tänava kongide näituse loomisel seisab alles ees.

aJaLUGU

Eesti Kaitseministeeriumi hoone Pagari tänavas kuni 1940. aastani ja sealne kaitseministri kabinet

Hea lugeja, kui Sinul leidub sugulaste või tuttavate mälestusi julgeoleku vangikongidest, siis jaga neid Okupatsioonide muuseumiga. Eriti veel siis, kui nendest aegadest on säilinud ka esemeid või kirju.

4 | 2017

Viru naised,

toores kana ja jääsupp

NaISKOdUK aITSe

Koos noorkotkaste ja kaitseliitlastega Virumaa metsades ellujäämiskoolituse läbi teinud Naiskodukaitse Viru ringkonna naised tõestasid, et nad ei jää meestele alla ka karmimates oludes. Ehk on neist isegi kangemad.

Tekst: ENELI KAIS

4 | 2017

algas kogu asi varustuse kontrolliRikkis leeauk ga, no et oleks ikka kindel, et kõigil Ööbimiskohas tuli ehitada käepärashädapärane kaasas oleks. Mõned, kel test vahenditest (loe: kuuseokstest) puudu, said telkmantli või kateloki. „maja“. Teine oluline asi, millele Mul vedas, sest isiklik kaitseliitlamõelda, oli tulepuude varumine. ne laenas suurema osa varustust, Instruktorite jutu järgi oli valem venna käest sain sõjaväejope, mis selline, et täismehe suur sületäis ennast igati õigustas, kuigi käis eest võrdub üks tund lõket. Puid jätkus, kinni nööpidega ja oli kole raske. sellega muret ei olnud. Lisaks kontrolliti, et kellelgi Samal ajal, kui tegelesime lõkkepoleks metsa kaasa võetud keelatud materjali ja kuuseokste kogumisega, kraami, teisisõnu sööki. Lubatud oli antud ülesandeks valmistada ka olid vaid esmaabipakis sisalduvad lumeräätsad ja seljakott. Lumeräätkaramellid ja puljongikuubikud. sadeks vajasime kokku kuut noort Kui kogu kamp koos ja varustus kuusepuud, mis tuli ära laasida-kooüle vaadatud, liiguti autodega starrida ja õigel viisil kokku siduda. dipaika. Sealt viis üsna pikk ronimiSeljakoti jaoks on vaja ainult kolne mööda kraaviserva läbi lume ja me peenemat kaigast, natuke nööri muu metsas leiduva rägu pisikese ja nt valget suhkru- ehk tapiokikotti. järvekeseni, mis oli muidugi jääs. Kotipuude pikkuste mõõt oli selliKui järv ületatud ja kotid maha pan- ne: kaks puud pikkusega (igaühel dud, tuli õpetus selle kohta, kuidas individuaalne mõõt) sõrmeotstest jää sisse auk raiuda. See tuli päriselt kaenlaauguni ja kolmas, lühem puu ka ära teha. pikkusega sõrmeotstest küünarnuJääaugu juures toimus instrukkini ehk siis küünrapikkune. taaž kalapüügi teemadel – milliseid Vahepeal näitasid instruktorid, püügiriistu valmistada, kuidas püü- kuidas leeauk peaks töötama. Samal da. Sai ka nikerdatud kuusepuust ajal oli seal lähedal paiga leidnud püügitikk – selline pisike puupulk, ka kotitäis juurikaid ja kaks täitsa mida saab kasutada püügiks, kui toorest paljast kana. Need tuli täita päriskonksu pole. Lisaks pidi igaüks juurikatega ning pakkida fooliumi ja omale õnge meisterdama. kasetohu sisse. Pärast seda protseJärgmine õppetund oli puusuus- duuri läksid nad maa sisse. kade kasutamise kohta. Kae üllaLeeaugu põhimõte oli selline, tust – neist saab teha kelgu! Koos et kõigepealt kaevati maasse auk, selle asjaga sai ka selgeks, milleks mille sees põletati paar tundi lõket olid mõeldud kõik need nöörid, koos kividega. Teatud aja möödudes mis varustuse nimekirjas – jäme tõsteti söed välja, kanad auku, muld nöör käis kelgu ette, peenemad kanadele peale ja lõke mulla peale. naturaalkiust sobisid hästi kelgu Kolme tunni pärast pidi toit valmis sidumiseks. olema. aga oli ta sul jah valmis! TooKui kelgud valmis, viis tee ööbires mis toores. Päris kahju oli neist, miskohtade poole. enne sinnajõudkes väga tühja kõhtu kannatades mist tehti tee peal peatus, kus kõik olid sööki oodanud ja siis avastanud said järele proovida, kuidas teha kana toorena. katelokiga sooja vett – kes tahtis, Järgmiseks etapiks oli magamategi teed, mõned ka puljongit. minek ja tulevalve. et olime grupis

TRIINU MUMM ELLU MUMM

viiekesi, sai igaüks valvata umbes tund ja veerand. Mul vedas, sain viimase valvekorra. Vedas selles mõttes, et kui korra magamiskotti pugenud, ei pidanud sealt välja ronima enne, kui järjekord käes, mis võis olla umbes poole viie paiku. Ilus varahommikune aeg – mulle väga meeldis. Ronid kotist välja, lõke on soe-soe, võtad oma ustava noa ja kuuseroikad ja hakkad aga nikerdama. Samal ajal hakkavad linnud laulma, varasem täiskuu asendub hommikuse hahetusega ja meie varjualuse taga algav kasenoorendik või algendik või kuidas teda ka ei kutsuks, kattub uduga. Kõik see nägi päris nõiduslik välja, imeilus aeg. Vahepeal lisad aga puid lõkkesse.

NaISKOdUK aITSe

Mõned toekamad palgid, ohtralt kuuseoksi ning ongi varjualune valmis

Peotäis pulki on parem kui peatäis pulki

lõpp-punkti, kus tekitas ärevust tiigil asuv kandiline jääauk. Ja kae üllatust, kõike kroonis õpetus sellest, kuidas käituda, kui oled kukkunud Teisel päeval oli äratus kell seitse. läbi jää. Koos riietega, loomulikult. Millalgi pärast seda tuli koguneda instruktorite juurde, kus sai õpetust Võib vaid ette kujutada neid ilmeid inimeste nägudel ... signaallõkke rajamise kohta, seejäSelgitati, et muidugi pole kohusrel pidi iga grupp ise sellise lõkke tuslik kõigil koos riietega jäisesse veerand tunniga valmis tegema. vette minna, mispeale osaliselt Veel sai põhjalikku õpet sellest, kuidas käituda külma vette kukkunuga, rahuneti. õpetajad hõikasid, samal ajal käega ühes suunas näidates: kuidas tal riideid vahetada ja sooja „Kõik see mees, kes ei taha vette teha. minna, koguneb siia!“ Meie Triinu ja Järgnes pikk ja kurnav, lõpuelluga seisime ja vaatasime, et kõik tuna tunduv täisvarustuses retk

Koos riietega vette, loomulikult

peale meie vajusid teisele poole. Sai siis vees käidud. Kui pead päris riietega päris jääkülma vette minema ja üritama siis ennast jääaugu servale sikutada, on ikka hoopis teistmoodi tunne kui teoorias. abiks tuli kasutada suusakeppe. Ja kohe ei tohi püsti tõusta, vaid tuleb roomata mööda jääd. Kui see tehtud, läksime lähedalasuvasse soojaksköetud telki, kus sai riideid vahetada. See selgitas ka müsteeriumi, milleks oli vaja kaasa võtta kuivad vahetusriided. ei jäänud sest haigeks ega kedagi, äge oli!!! 4 | 2017

E-väljaõpe Naiskodukaitses – mugav, tõhus ja kaasaegne Kuna maailmas levib endale sobival ajal endale sobivas kohas ja endale sobivas nutiseadmes õppimine järjest enam ja enam, ei ole e-kursused ka Naiskodukaitsele juba aastaid võõras teema.

n a isko d uk a its e

Tekst: NELE PERNITS

MEHIS BORN

Pooleteise aasta jooksul on toiduhügieenikursuse läbinud e-õppes 126 naiskodukaitsjat ja kaitseliitlast

4 | 2017

Mitmete instruktorite kaasabil on kokku pandud ja töös juba õige mitu kursust, kus organisatsiooni liikmed ja ka teised saavad oma teadmisi täiendada. Kõik Naiskodukaitse ekursused leiab õpihaldussüsteemist Ilias, mis võimaldab läbi viia palju põnevamat ja kommunikatsioonirohkemat õpet, kui see esmapilgul peale vaadates võib tunduda.

e-administreerimine

Administreerimiskursust Naiskodukaitse vabatahtlikule juhile on Naiskodukaitse e-õppena läbi viinud juba neli aastat. Kursus kestab järjest 10 nädalat ning nõuab osalejalt head enesedistsipliini ja suurt õpihi-

mu. Ühtekokku on selle kursuse seni lõpetanud 222 naiskodukaitsjat. See on märkimisväärne panus Naiskodukaitse arengusse ja iga ringkonna administreerimispädevusse. Kaks korda aastas toimuv kursus on jätkuvalt populaarne ja kogub iga kord kuni poolsada osalejakandidaati.

e-hügieen

Kui administreerimiskursus on kursuse läbiviijate suhtes üsna nõudlik ja eeldab ka osalejate omavahelist suhtlemist, siis 2015. aasta sügisel käivitas Naiskodukaitse ka esimese isetoimiva kursuse toiduhügieeni alaste teadmiste ammutamiseks. Kursuslased saavad ise valida aja ja tempo, millal kursust läbida, ning ka lõputest on isekontrolliv. See tähendab, et osaleja ei pea ootama, millal kursus n-ö algab ja selle läbimiseks on tal täpselt nii palju aega,

K O M M E N T AA R

kui ta ise vajab, olgu siis pool päeva, kaks nädalat või kaks kuud. Naiskodukaitses peaks iga toitlustamisega seotud inimene läbima toiduhügieenikursuse iga kahe aasta tagant. Et aga toitlustajaid on Naiskodukaitses enam kui 300, siis on e-õpe lihtne ja ressursisäästlik võimalus seda nõuet täita. Pooleteise aasta jooksul on toiduhügieenikursuse läbinud e-õppes 126 naiskodukaitsjat ja kaitseliitlast. Jah, ka kaitseliitlased, kellele on olulised teadmised toiduhügieenist, on kursusele vägagi oodatud.

AVE RALLMANN, Naiskodukaitse e-kursuste üks arendajatest

CHARLOTTE PETTERSSON

e-välikokad

Toiduhügieenikursuse läbimine on eelduseks ka Naiskodukaitse kolmandale e-sugemetega kursusele. Nimelt koosneb uuendatud välikokakursus kolmest osast: e-õpe Iliases, praktiline nädalavahetus ja praktikanädal. Praegu käimasoleval välikokakursusel on e-õpe kasutuses teist aastat ja muidugi ei ole kõik veel päris paika loksunud, aga küll loksub. Kui kursuslased on saanud oma esimese kogemuse Iliasega toiduhügieenikursusel, siis peaksid nad välikokakursust alustades olema õpikeskkonnaga juba harjunud. E-õppes võetakse kirjelduste, videote, fotode ja animatsioonide abil läbi kõik, mida välikokaks saamisel teoreetiliselt õppida saab – kalkulatsioonide tegemine, taotluse tegemine, väliköögi paiknemine, tarvikud, lao ülesehitus, jäätmetega tegelemine jmt. Muidugi sisaldab ka see teooriaosa tublisti praktikat ehk juba e-õppe käigus tuleb ise koostada kalkulatsioone, arvutada veevajadust metsas ning näiteks mõelda, mitu kulpi on vaja välja kaasa võtta, kui lõunaks on kartulipuder ja kissell kohupiimaga. Välikokakursus on üles ehitatud pööratud klassiruumi põhimõtet järgides: kõigepealt tehakse iseseisvat ehk kodust tööd ja hiljem minnakse koha peale, kohtutakse instruktorite ja kaasõppijatega ning saadakse oma teadmistele praktiline kinnitus ja vastused kõigele, mis üksi õppides segaseks jäi. E-kursuste tagasisidest ja analüüsist tuleb välja, et suuremale osale inimestest e-õpe vägagi sobib

n a isko d uk a its e

E-õpe mitmekesistab kindlasti Naiskodukaitse väljaõppesüsteemi. Nii suures organisatsioonis on inimesi, kes eelistavad klassitunde, et keskenduda ühel nädalavahetusel õpitavale teemale ja suhelda kaaslastega otse, kuid on ka neid, kes eelistavad jagada mahu pikema aja peale ja läbida kursus vabalt valitud kohas ja ajal. Seda pean ma e-õppe eeliseks, sest tihtipeale on tegusatel inimestel nädalavahetused ülebroneeritud – üritusi on palju, aga nädalavahetusi vaid loetud arv. E-õppe põhiline kitsaskoht on tehnika ja süsteemid, mis mõnikord ei taha meiega koostööd teha või mille kasutamiseks napib oskusi, aga siin on abiks tarmukamad kaasvõitlejad. See ei tähenda seda, et nemad kogu töö ära teevad, vaid ikka seda, et abistatakse näiteks arvutikasutamises, et kodutööd saaksid õigeks ajaks õigesse kohta üles pandud.

Ka kaitseliitlased, kellele on olulised teadmised toiduhügieenist, on kursusele vägagi oodatud. ja ollakse positiivselt üllatunud, et e-kursus polegi nii kuiv, rohket lugemist sisaldav asi, nagu ette kujutati. Võib öelda, et e-õpe on suurepärane õppimisvõimalus tegusatele inimestele, nii neile, kes tunnevad end arvutis koduselt kui ka neile, kes

pole siiani veel e-õpet katsetanud. Enamik saab hakkama, paljud naudivad e-õppimist ja mõned üksikud tunnistavad pärast e-kursust, et neile see ikkagi ei sobi ja nad tahaks õppida muul viisil. Kõik Naiskodukaitse e-kursused on loodud koostöös Kaitseliidu kooliga. Kõike, mis e-õppes praeguseks juba olemas on, võib pidada väga heaks alguseks. Kindlasti ei tõmba Naiskodukaitse siin pidurit, vaid lisab gaasi juurde, sest erialaspetsialiste ja ameteid, mille kandjaid koolitada, jätkub. Miks siis mitte teha seda kaasaegselt, tõhusalt ja mugavalt, kui see kogemus on ennast juba tõestanud? 4 | 2017

MONIKA RISTISAAR

n a isko d uk a its e

Kõikjal Eestis aitavad sinilillesõnumit ja -märke levitada ning annetusi koguda Naiskodukaitse vabatahtlikud

Sinilillega jalad alla Meie hulgas on ligi 2800 inimest, kes on kodust kaugel seisnud Eesti julgeoleku eest. Nendel meestel ja naistel on hindamatu töö- ja elukogemus ning nad on valmis andma kõik Eesti riigi ja inimeste eest. Nad on au väärt. Sestap korraldab Naiskodukaitse koostöös MTÜga Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing juba neljandat aastat Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetuseks kampaaniat „Anname au!“ Tekst: AVE PROOS, Naiskodukaitse esinaise asetäitja Sinililletoodete müügiga kogutakse annetusi Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule, kes toetab vigastatud veteranide ja nende lähedaste taastusravi ning spordi- ja õppetegevust. Lisaks toetab 2016. aasta kevadest abisaajate ringi laiendanud ühing ettevõtmisi, mis aitavad kaasa taastusravi valdkonna tugevdamisele ja vaimse tervise edendamisele. Nii

4 | 2017

saavad paremat tuge meie vigastatud võitlejadki. Tänavu kevadel aitabki sinilillesümboolika müügist kogutav tulu lisaks vigastatud veteranide toetamisele rajada Haapsalu rannapromenaadile liikumispuudega inimeste treeninguseadete ala, soetada Ida-Viru Keskhaigla taastusraviosakonnale invalift basseini pääsuks ja toetada MTÜ Peaasjad tegevust. 2014. aastal soetati kõnniabiseade ja teisi taastusraviseadmeid Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikule. 2015. aastal soetati kogu Euroopas uuenduslik mobiilne kõnnirobot Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele. 2016. aastal toetati vaimse tervise edendamisega tegelevat MTÜd Peaasjad ning Eesti Füsioterapeutide Liidu amputatsioonijärgse füsioteraapia taastusravi spetsialistide koolitamist. Samuti soetati Pärnu

haigla taastusravi- ja heaolukeskusele lihasjõu treeninguseade.

Kust tulevad sinililled?

NaISKOdUK aITSe

Kampaaniale annab lisaväärtuse asjaolu, et iga sinilill on eestis valmistatud unikaalne käsitöö. Unikaalne mitmes mõttes – kohalikust vildist tehtud lillede hulgast ei leia te kahte päris ühesugust lille. Pealegi valmistavad sinilille rinnamärke Sa Hea Hoog vahendusel vaimsete ja psüühiliste erivajadustega inimesed. Sa Hea Hoog eesmärgiks on luua eneseteostusvõimalusi vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega inimestele. Sihtasutuse eestvedajate sõnul kohtab meie ühiskonnas palju vääritimõistmist ja tõrjuvat eelhoiakut, kui kõne all on töö pakkumine vaimse puudega inimestele. Koostöö sinilillekampaaniaga aitab neilgi oma eesmärke nähtavamaks teha ning teistele võimalikele tellijatele ja koostööpartneritele tutvustada.

Kindla tahte ja suure pühendumusega

EESTI KAITSEVÄGI

Naiskodukaitsjad kõikjal eestis on võtnud oma südameasjaks sinilille-

„Näitame, kuidas me oma Eestist hoolime. Oma inimestest hoolime. Oma veteranidest lugu peame. Oma riiki kaitsta tahame. Seda kõike saab teha vaid mõne õiega. Imelihtne – ja nii imeline. Iga sinililleõis loeb!“ Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid 6. aprillil 2017 4 | 2017

KOMMeNTaaR

kampaaniat tutvustada ja tuua veteranide toetamise mõte inimestele lähemale. Meie sajad vabatahtlikud räägivad igas eesti linnas, vallas ja külas kampaania eesmärgist ja koguvad sinilille rinnamärke müües annetusi. Oleme igal aastal väljas kõikidel suurematel ja väiksematel veteranipäevaga seotud üritustel. Sinilille saadikutena on meil igal kevadel võimalus näidata, et meie jaoks ei ole eelöeldu pelgalt klišee, vaid et naiste reaalse panusega võib arvestada.

NaISKOdUK aITSe

Punase asemel sinine

eesti veterani toetussümboli loomise idee sündis veteranide endi keskel veteranipoliitika väljatöötamise käigus 2012. aastal. Veteranid tõid eeskujuks eelkõige Suurbritannias, Kanadas ja austraalias levinud kommet kanda veteranide austuseks punast mooniõit. Inspireerituna mooniõie kampaaniast ja eesti Vabadussõja-aegsest laulust „enne veel, kui kustub eha”, pakkusid veteranid toetussümboliks sinilille. Sinilill valiti veteranide toetussümboliks 2013. aasta kevadel toimunud avaliku ideekonkursi tulemusena. Konkursile laekus 31 ideekavandit, mille seast veteranidest ja ekspertidest koosnev žürii tunnistas parimaks disainer Heino Prunsvelti töö „Sinilill”. Tänaseks on sinilillealgatusest saanud tugeva potentsiaaliga traditsioon eesti ühiskonnas. Sinilill on tulnud, et igal aastal aprillikuus meie kuue- ja mantlirevääridel õitseda, anda au ning tänada ja tunnustada neid mehi ning naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel

Olen veteran. Olen vigastatud võitleja ENN ADOSON, staabiveebel Olen kaitseväes alates 1994. aastast. Oma teenistuse jooksul olen osalenud neljal erineval välismissioonil Kosovos, Bosnias ja Hertsegoviinas, Iraagis ja Afganistanis. 2003. aastal, kui teenisin ESTPLA-7 koosseisus välismissioonil Iraagis, rünnati meie jalgsipatrulli käsigranaatidega. Sain plahvatustes haavata. Olen vigastatud võitleja, olen veteran. Praegu teenin kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas osakonnaveeblina. Oma igapäevase teenistuse kõrvalt olen võtnud enda ülesandeks korraldada ja vedada Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu tööd, praegu selle juhatuse esimehena. Ühingu eesmärgiks on vigastatud võitlejate heategevuslik sotsiaalhoolekanne, nende liitmine ühtseks organisatsiooniks omavahelise sidususe suurendamiseks ning nende abistamine majanduslikus, sotsiaalses, juriidilises, huvialade ja hariduse valdkonnas. Oma eesmärkide saavutamiseks organiseerib ühing heategevusprojektide ja -programmide elluviimist. Ühingul on õigus võtta vastu toetusi ja annetusi nii Eesti kui ka teiste riikide juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt. Ühingu liikmeteks võivad olla Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevväelased, reservväelased ning eruväelased, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti endised ja praegused ametnikud ning töötajad, kes on saanud vigastada teenistusülesannete täitmisel Eestis või väljaspool Eesti piire. Seega hea kaasvõitleja Kaitseliidust või mujalt, võta meiega ühendust, kui tead kedagi, kes võiks kuuluda meie ühingu liikmeskonda või on huvitatud meie liikmete toetamisest.

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves 22. aprillil 2015 66

4 | 2017

EESTI KAITSEVÄGI

„Meil on kaitseväe veteranide auks hästi käima läinud sinilille kampaania, millega me mitte ainult ei aita neid, kelle omaksed on meie eest seisnud, aga näitame ka teistele, et me hindame nende kaitseväelaste panust. Ma tänan kõiki, kes sellele kaasa on aidanud.“

Kaitseliit avab noortele uued võimalused Kaitseliidu noorteorganisatsioonid pakuvad aasta ringi isamaalisest ja riigikaitselisest vaimust kantud tegevust 3500le kodutütrele ja 3200-le noorkotkale. Ent see arv võiks olla märksa suurem. Seetõttu on Kaitseliit koos kaitseministeeriumiga käivitanud noorte isamaalise hariduse programmi, millega antakse senisest rohkematele lastele võimalus osaleda kodanikukasvatuse suunitlusega huvitegevuses. Tekst: ASSO PUIDET Nii pakutakse edaspidi ka lastele, kes Kaitseliidu noorteorganisatsioonidesse ei kuulu, programmi raames tasuta võimalust osaleda Kaitseliidu noorteorganisatsioonide suvelaagrites ning Noorte Kotkaste ja Kodutütarde rühmade tegevuses. „Minu jaoks on oluline, et noored saaksid võimalikult varakult arusaamise oma riigist ja sellest, et igaühe roll on ülioluline. Isamaaline haridus annab noortele elus hakkamasaamise oskusi ja kasvatab neid

N oor e d

KRISTJAN PRII

Noorte isamaalise hariduse kavale alla kirjutanud Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja kaitseminister Margus Tsahkna on ühel meelel: noorte kasvatamine isamaalises vaimus tagab meie riigi jätkusuutlikkuse

ühiskonnaelus aktiivselt osalevateks kodanikeks,“ märkis kaitseminister Margus Tsahkna, kes koos Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiiliga allkirjastas dokumendi, mis annab noorte isamaalise hariduse laiendamiseks riigilt suunised. Aga ka vahendid. Noorte isamaalise hariduse programmi elluviimiseks suurendatakse alates järgmisest aastast Kaitseliidu noorteorganisatsioonide eelarvet 500 000 euro võrra ehk poole võrra.

Isamaalise hariduse programm toetub kolmele tugevale sambale

Esiteks suurendatakse Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmeskonda, kaasates Noorte Kotkaste ja Kodutütarde seiklusrikastesse ja elamusõppel põhinevatesse suvelaagritesse ka noori, kes nende ridadesse ei kuulu. Seni on noorteorganisatsioonide kõiki malevaid kaasav suurlaager 4 | 2017

N oor e d

koondanud igal suvel umbkaudu 300 noorliiget. Lisaks sellele võtab malevate laagritest osa sõltuvalt aastaajast 70 kuni 100 noort. Programmi raames kaasatakse juba tänavu maakondlikesse laagritesse 320 uut 11–13aastast noort ning alates 2018. aastast noorteorganisatsioonide suurlaagrisse kuni 700 uut noort, kasvatades nõnda laagrisse kutsutud laste arvu tuhandeni. See on võimalus, mida ootavad ilmselt paljud. „Riik tervikuna panustab suvelaagritesse ja huviharidusse märkimisväärseid summa-

sid, ent ka mul endal isana on olnud raske leida oma lastele kvaliteetset ja kodanikukasvatuse suunitlusega huvitegevust,“ nentis Tsahkna. Laagrites osalejatel ei ole kohustust organisatsiooniga liituda. Küll aga on programmi üks eesmärke, et edaspidi liituks igal aastal suvelaagritega uusi noortejuhte ja noori, kes moodustavad oma kodukohas Noorte Kotkaste või Kodutütarde rühma. Nõnda, et 2026. aastaks tegutseks 75%-s Eesti põhikoolidest üks Kaitseliidu noorteorganisatsiooni rühm tänase 31% asemel. „Ainult nii saame kasvatada tulevikus ka

Noortejuhi abistamiseks ja tööle häälestamiseks on välja töötatud vabatahtliku noortejuhi kursus, mis ühtlustab noortejuhtide teadmist organisatsioonist ja annab noortetööks vajalikke baasteadmisi. 68

4 | 2017

ajateenistusse vabatahtlikult astuda soovivate noorte arvu vananeva rahvastiku oludes,“ selgitas Tsahkna laiemat pilti. Kogu tegevuse õnnestumise vundamendiks on aga noortejuhid. Noortejuhi abistamiseks ja tööle häälestamiseks on välja töötatud vabatahtliku noortejuhi kursus, mis ühtlustab noortejuhtide teadmist organisatsioonist ja annab noortetööks vajalikke baasteadmisi. Järjepideva tegevuse tagab seegi, kui kohalik omavalitsus maksab noortejuhile ringijuhtimistasu, mis tekitab väärtustatuse tunde ja seob inimesi tegevusse pikemaks ajaks. Vabatahtlikke juhte premeeritakse koolituste võimaldamisega väljaspool organisatsiooni. Lisaks luuakse võimalus maksta silmapaistvatele noortejuhtidele stipendiumi ning vaadatakse üle võimalused pakkuda noortejuhtidele muid soodustusi ja hüvitisi. Samuti seatakse sisse

L I S A T EA V E

Kaitseliidu noorteorganisatsioonid

MAIRO ORAV

Andmed: Kaitseliit

Peatselt avaneb ka lastele, kes Kaitseliidu noorteorganisatsioonidesse ei kuulu, võimalus lustida koos noorkotkaste ja kodutütardega nende seiklusrikastes suvelaagrites

parimate vabatahtlike juhtide ning palgaliste instruktorite iga-aastane valimine ja tunnustamine. Teiseks toetatakse noorteorganisatsioonide tegusust ja püsivust, seades sisse rühmade tegevustoetused ning pakkudes noortejuhtidele lisamotivatsiooni. Praegu pole rühmade eelarve tegevuste stabiilseks rahastamiseks piisav ning rühmad on liiga sõltuvad välisest rahastamisest. Olukorra parandamiseks luuakse rühmaraha fond, mis aitab ka keset aastat algatada uusi projekte või koguni rühmi. Igal rühmal peaks olema eelarve, mis on õppetegevuse planeerimisel aluseks. Rühma tegevustoetuse jagamisel lähtutakse kvaliteetse rühma kriteeriumitest (toetusele kvalifit-

seerub rühm, milles on vähemalt 15 liiget ning mille aktiivsus on kõrge) ning eelarvelistest võimalustest. Rühmatoetuse madalam määr tagab väljaõppe transpordi- ja toitlustamiskulud, kõrgem määr lubab teha sisukamat väljaõpet, külastada teisi rühmi, käia õppe- ja sõprusvisiitidel. Lisaks astutakse samme selleks, et noorte väljaõppes oleks võimalik kasutada Kaitseliidu maleva tagalas olevat varustust. Kolmandaks suurendatakse Kaitseliidu noorteorganisatsioonide nähtavust noorteorganisatsioonide tegevuse avardamise ning süsteemse maine- ja teavituskampaania kaudu. Programmi rakendamise ühe osana töötatakse välja Kaitseliidu noorteorganisatsioonide maine- ja teavitusplaan. Võtmetähtsusega on suurendada teadlikkust Kaitseliidu noorteorganisatsioonidest. Juba on kaasatud haridus- ja teadusministeerium, kellega koostöös vaadatakse üle noorteorganisatsioo-

N oor e d

Kaitseliidu noorteorganisatsioonides on veidi üle 6700 liikme ning 438 noorterühma. Kaitseliidu noorteorganisatsioonides võivad osaleda 7–18aastased lapsed ja noored. Noorteorganisatsioonide rühmad tegutsevad täna 144 õppeasutuse juures, lisaks Kaitseliidu malevate ja malevkondade ruumides, noortekeskustes, kultuurikeskustes, rahvamajades, isegi pastoraatides ja taludes. Noorteorganisatsioonide õppekavad võimaldavad täna teadmiste ja oskuste omandamist näiteks järgmistes valdkondades: n Eesti riigi ja kodukandi ajalugu, sümboolika, traditsioonid; n matkatarkused; n loodus; n viisakusreeglid, suhtlusoskused, esinemisoskus; n ohutus (ohutu liiklemine, esmaabi andmine, interneti ohutu kasutamine); n loovõpe (sh kunst ja muusika); n sportlikud tegevused (sh sportlaskmine).

nide õppekavad. Eesmärgiks on, et tulevikus võiksid noorteorganisatsioonid aktiivsemalt edendada ka näiteks küberkaitsealast teadmust ning tekitada noortes huvi IT-valdkonna vastu. Täna tegutsevadki noorteorganisatsioonide rühmad peamiselt õppeasutuste juures. Samas ei ole ühtegi põhjust, miks ei võiks need olla avatud suuremate asutuste ja ettevõtete juures. Nii kutsuvadki kaitseministeerium ja Kaitseliit lisaks põhikoolidele programmis osalema ka teisi asutusi ja ettevõtteid, kes soovivad leida oma töötajate lastele seikluslikku ja kehalist aktiivsust pakkuvat huvitegevust ning kasvatada oma lastest aktiivseid ja elurõõmsaid kodanikke. Sest, nagu märkis Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, noorte isamaalise hariduse programm on osa laiapindse riigikaitse tervikust. „See on riigi jätkusuutlikkuse oluline tagaja. Igaüks meist peab panustama noorte kodanikuks kasvamisse ja kasvatamisse,“ rõhutas Kiili. 4 | 2017

Noorte arvamused annavad juhtidele uued mõttesuunad 2 Pisut enam kui tuhande noore panus noorte kaasamise aasta uuringusse tõi välja hulga erineva kaaluga arvamusi ja ettepanekuid. Noortejuhtidel jääb nüüd üle kujustada need ümber plaanideks ja tegevusprojektideks.

N oor e d

Tekst: ANU ALLEKAND

Kui teil on õun ja mul on õun ja kui me vahetame neid õunu, siis jääb nii teile kui mulle üks õun. Aga kui teil on idee ja minul on idee ja me vahetame neid ideid, siis on meil mõlemal kaks ideed. George Bernard Shaw

Eelmises Kaitse Kodu! numbris alanud ülevaade Kaitseliidu noorteorganisatsioonide uuringust noorte kaasamise aastal 2016 andis ülevaate noori endid puudutavatest punktidest. Käesolevas numbris vaatame organisatsiooni puudutavaid teemasid. Esimene samalaadne noorte osalusega uuring viidi läbi 2011. aastal ning see annab võimaluse võrrelda noorte tänast vaadet viie aasta taguse materjaliga ning näha sellega võrreldes toimunud muudatusi. Organisatsioonide kohta avaldas arvamust 1083 noort. Lisaks allakirjutanule osalesid uuringu korraldamisel ka organisatsoonide peavanemad Angelika Naris ja Silver Tamm ning kohapeal andsid selle täitmisele hoogu malevate noorteinstruktorid.

Peamine ootus on korralik varustus

Et organisatsioon toimiks edukamalt, on hea teada, kus oleks noorte arvates vaja midagi muuta. Ette oli antud valikute pakett, millest sai valida omal äranägemisel kolm kõige kriitilisemat. Muutmist ootavad kohad on järgmised: parem varustus, info liikumise muutmine, parem transport, juhtide ettevalmistus, uus tegevusliin, järgukatsete nõuete kaasajastamine, juhtide valik. Kasutati ka varianti „muu“, mis ise lahti kirjutati (joonis 1). „Muu“ variandi all sooviti: põnevaid tegevusi, head toitu (seda toodi esile kahel korral), võimalust luua uusi sõprussidemeid, võimalust ise teha (ise korraldada); võimalust õpetada nooremaid, näidata riigi-

Joonis 1. Organisatsiooni edukamaks muutmiseks vajalikud aspektid juhtide ettevalmistus

343 (31,7%)

juhtide valik

242 (22,3%)

info liikumise muutmine

422 (39%) 329 (30,4%)

uus tegevusliin järgukatsete nõuete kaasajastamine

316 (29,2%)

parem varustus

720 (66,5%) 406 (37,5%)

parem transport muu

47 (3,4%)

0 70

4 | 2017

100 200 300 400 500 600 700

LIIVI REINHOLD

N oor e d

Tähtsuselt esimene vajaminevate asjade nimistus on siiski vormiriietus, sest praegune sobib pigem pidulikele üritustele kui metsas müttamiseks

4 | 2017

N oor e d 72

kaitsetahet, loodust tundma õppida, silmaringi avardada, õpingute olemasolu (ning tegevuste sisukust), praktiliste oskuste kasvu, head seltskonda, tervisliku eluviisi tähtsustamist ja laskmist ühe tegevusena. Lisaks paluti vaagida toimumise aegu, täpsema info andmist, noorte paremat kaasamist otsustamisse ning oli ka paar arvajat, kes ütlesid, et ei olegi midagi vaja muuta, sest nad on rahul. Kriitiliselt toodi esile mõningate juhtide suhtlemisviisi, mis on paari vastaja arvates olnud taunitav, tegevuste vähest reklaami ja vähest koostööd Kaitseliidu struktuuriüksuste vahel. Kuna kõige suuremat tähelepanu sooviti pöörata varustusele, siis on hea vaadata, mida varustuselementidest vajalikumateks peetakse. Transpordivajaduse ja telkide kirjeldamise juures oli viidatud vajadusele olla väljas koos rühmaga. Näiteks mõned mõtteavaldused: „Matkadel käimiseks saapaid, riideid, seljakott, mõned ei saa endale seda lubada“; „Suur telk, kuhu mahuks kõik meie rühma liikmed“; „Väikesed telgid, magamiskotid ja padjad laagrite ajaks, et lapsed ei peaks vedama“; „Tugev ja hästihingav vorm, korralikud rakmed/vest ja saapad. Olles käinud väiksematel võistlustel, siis on peamiselt neid murekohti näha – mudas ollakse tossudega, varustus roosas seljakotis.“ Noored ootavad ka organisatsiooni logodega varustuselemente, nimelisi asju (nimesildiga kampsun), et asjad oleksid tähenduslikumad, personaalsemad.

Et organisatsioon toimiks edukamalt, on hea teada, kus oleks noorte arvates vaja midagi muuta.

tasandil: „Võiks olla iga-aastane spordipäev malevaga, mis tooks meid üksteisele lähemale ja saaksime rohkem tuttavaid ja sõpru omale,“ aga ka: „Üleriigilised Kaitseliidu Olümpiamängud.“ Oodatakse riigikaitselisi noortelaagreid: „Võiksite korraldada sellise ürituse, et saaks koos täisealiste kaitseliitlastega ühiselt tegutseda ja üksteiselt õppida.“ Tajutakse kriitiliselt võimaluste vähesust: „Olen kuulunud Kaitseliidu allorganisatsiooni mitmeid aastaid ning olen käinud paljudel Noorte ideedel on lennukust võistlustel, kuid siiski tundub, et Kaitseliidul on veidi vähe võistluTulevikku vaatavalt palusime noorsi. Olen laskesportlane.“ Või siis tel kaasa mõelda ka uuendamist tajutakse, et Noorte Kotkaste ja vajavate ürituste teemal – millistel Kodutütarde kirjeldus ja teguviis ei üritustel nad sooviksid osaleda. Ka see oli avatud küsimus, kus vastuse- lange enam kokku: „ Kuidas me oleme skautlik organisatsoon, kui me variante oli väga palju. Kattuvama teeme laagreid enamasti siseruumiideestikuga vastused sai summeerides ja noored tulevad laagrisse ning da ning tekkis jällegi pilt noorte tarbivad valmis asju.“ ootustest. Siin on näha, et nii mõniVastustest kostavad ka tänase gi soovitud ettevõtmine võib olla osa olukorraga rahulolevamad hääled: suuremast üritusest, näiteks võib „Mina olen oma malevaga rahul ja disko olla osa laagriprogrammist. pean sellest lugu, et noortele korralOsa üritusi ongi juba tööplaanis datakse palju mitmekülgseid üritusi, (nt talvelaager, laululaager), kuid laagreid, õppepäevi ja kursusi. Meil mainiti ka väga ressursimahukad on vaga head noorsootöö juhid, kes ettevõtmisi (nt lennulaager, ratsaminu arvates teevad super tööd ja laager, võrgupidu) (joonis 2). annavad palju võimalusi.“ Tore on tõdeda, et oodatakse ühiPoisid ootavad rohkem riigikaitseid ettevõtmisi Kaitseliidu maleva selisi väljaõppeüritusi: „Kotkatorm. Üleriiklik üritus, kus kotkad saakJoonis 2. Uute ürituste soovid noorte pilgu läbi sid tegeleda riigikaitsega põnevust (kõige populaarsemad valikud) pakkuvas simuleeritud olukorras. Ülesanded oleksid malevate vahel luurelaager rotatsioonis. Kotkad saaksid tegeäramärkimised leda meditsiiniga (koostöös Punase 5 lemmikloomapäev/koolitus Ristiga), tuleohutusega (koostöös 5 NK ja KT laululaagerlaager päästeametiga), sõjategevusega (paintball/airsoft), sisejulgeolekuga 8 hobidest/praktikalaager (koostöös PPA-ga). Pärast üritusel osalemist oleks kotkastel lihtsam 8 sõprussuhete loomise laager edasises elus liituda vabatahtlikuks 10 päästeteenistujaks või abipolitseiniairsoft-laager/paintball kuks. Samuti tekiks võimalus teha 13 rännak/matk karjääri kogetud aladel.“ Mõni noor on kirjeldanud oma 13 ellujäämis/metsalaager tunnet: „Juba neli aastat olen saanud tegeleda tegevustega, mille te22 spordivõistlused gemist ma naudin ja tunnen rõõmu.“ Või selline arvamus: „Ei kujuta ette 0 5 10 15 20 25 elu ilma selle organisatsioonita. Nii 4 | 2017

Ka seda, et juhendajate riietus oleks kõnekam. Äramärkimist leidsid hea toit ning sportimisootused. Tähtsuselt esimene vajaminevate asjade nimistus on siiski vormiriietus, seljakott ja/või rakmed, saapad ning alles siis tulevad kõik muud kasutuses olevad asjad. Matkavarustuse puhul tuuakse mitmelgi juhul välja praktilisust ja vastupidavust, et vaja oleks telke, mis peaksid vihma, ja mitte lihtsalt magamiskotte, vaid sooje magamiskotte.

Noored leiavad, et koos on lõbusam ning ühiselt ei kustu ka tegutsemissoov, eriti kui üksteisega arvestatakse

Tulles korraks tagasi sissejuhatuses viidatud G. B. Shaw sõnavõtu juurde, siis kodutütar ja noorkotkas teab, et kui matkal läheb raskeks, siis poolitades õuna sõbraga saavad mõlemad juurde niivõrd palju jõudu, et jõuavad kaugemale kui üksinda minnes. Jagatud mõtted ja toidupoolis ja sellest võrsunud tahe teevad iga lahingupaari ja/või meeskonna tugevamaks, kui oleks selle iga liige üksikult. Koos on lõbusam ning nii tekib ja jätkub tegutsemissoovi, eriti kui üksteisega arvestatakse. Lõpetuseks sobib ka üks väljakäidud repliik: „Vähem passimist, rohkem tegusid!“ Täname kõiki mõttevabrikusse sisendi andjaid – tänu teile see koondpilt tekkis!

Kaitseliidu noorteorganisatsioonide – Kodutütred ja Noored Kotkad – arengukava aastateks 2014–2020. Tallinn, Kaitseliit, 2013

KRISTJAN PRII

Kaitseliidu seadus 2013 – Riigi Teataja I osa, 21.06.2014, 51

paljud asjad, mis mind juba väiksena on huvitanud, siis olen saanud just siin nendega tegeleda.“ Või selline: „Kaitseliit on mu elu muutnud palju paremaks! Aitäh juhtidele ja liikmetele, et olete mu elu muutnud palju paremaks!“ Soovitakse tugevdada vastastikuseid sõprussidemeid noorkotkaste ja kodutütarde vahel: „Kodutütardel võiks olla rohkem üritusi koos Noorte Kotkastega. Nii üleriigilisi kui ka maakondlikke.“ Noorte pakutud kirjeldustest leiab midagi iga noortejuht, et vajadusel oma rühmade/ringkonna/maleva tasandi tegevusplaani värskendada. Põhiliselt soovitakse, et noorkotkad ja kodutütred saaksid tegevustasandil kokku, et Kaitseliidu täiskasvanud teeksid ühisüritusi noorteorganisatsioonide liikmetega, et kasutataks õuesõpet, et noortele antaks organiseerimistegevustes

juhiroll ja et aeg-ajalt toodaks sisse väikesi üllatusi – tuntud külalisesineja, uue oskuse õpetaja vmt.

Lõpetuseks

Kaitseliidu noorteorganisatsioonid loovad mitmekesiseid võimalusi noorele vajalike sotsiaalsete pädevuste omandamiseks. Iga liige saab arendada oma huvidest lähtuvaid tegevusi, olla loov, viibida looduses ja koos eakaaslastega saada kriisiolukordades, aga ka argielus toimetulekuks hädavajalikke teadmisikogemusi. Noorte teotahe ja loovus avaldub ka selles Mõttewabrikus, kuhu sisse läks üle tuhande noore panus ja kust tuli välja hulk erineva kaaluga seisukohti, arvamusi, ettepanekuid. Need tuleb nüüd kujustada uuteks plaanideks ja tegevusprojektideks: kvaliteediring ning aastaring käivitub uuesti.

N oor e d

Allikad:

Noortevaldkonna arengukava 2014– 2020. Tartu, EV Haridus- ja teadusministeerium [https://www.hm.ee/sites/ default/files/noortevaldkonna_arengukava_2014-2020.pdf] Noorte osaluse ilu & valu kodutütarde ja noorkotkaste pilgu läbi. Kaitseliit, 2011 (avaldamata materjal) Mägi, Jane. Organisatsioon ja juhtimine. Kuresaare ametikool, 2011 (avaldamata materjal) [http://web.ametikool.ee/jane/ okj/?5._R%C3%BChma-_ja_meeskonnat %C3%B6%C3%B6:Meeskonnat%C3%B6% C3%B6] Kodutütarde põhikiri. Kinnitatud Kaitseliidu keskkogu poolt 22.11.2013. Kaitseliit, 2013 Noorte Kotkaste põhikiri Kinnitatud Kaitseliidu keskkogu poolt 22.11.2013. Kaitseliit, 2013 Kaitseliidu noorteorganisatsioonide – Kodutütarde ja Noorte Kotkaste – väljaõppe-eeskiri. Noored Kotkad, Kodutütred. Kinnitatud Noorte Kotkaste keskjuhatuse otsusega nr NK-0.1-3/14/18957PR 10.10.2014 Rämmer, Andu. Noorte motivatsioon noorsootöös osalemiseks ja nende hoiakud noorsootöö suhtes. Noorteseire aastaraamat 2011: Noored ja noorsootöö. Tallinn, PRAXIS Poliitikauuringute keskus, lk 55−70 4 | 2017

Noored hoiavad erksana ja nendega on lõbus Ilma Anuta ei möödu ühtegi orienteerumisega seotud ettevõtmist. „Kui ma ei tegeleks noortega, oleks ma juba vana pensionär vanade inimeste mõtetega,” ütles Anu. „Noortega koos tegutsemine annab võimaluse minna eemale töömõtetest, see on üks puhkuse vormidest. Lapsed on vahetud, nad ütlevad või näitavad kohe välja, mis meeldib, mis mitte. Täiskasvanutega on märksa raskem,” lisas ta.

Tekst: HELJA KAPTEIN

Släng ja noorte sõnavara pole Anu Sauele võõras, aga ise ta poisteletüdrukutele samas stiilis ei vasta. „Kui mõni väljend, mida nad kasutavad, mulle ei meeldi, siis ma palun seda mitte enam kasutada,” ütles ta. Ka kogutud elutarkuse edasiandmine ei käi mitte loengu vormis, vaid eeskujuga, tegevuste ja ühiste ettevõtmiste käigus. „Sageli küsin, mida nad teha soovivad, sest kõike annab siduda vajalike tarkuste omandamisega,” ütles Saue. „Kõige vahvam on näha, kuidas laps noorkotkaks või kodutütreks astudes ei oska ega julge midagi teha, kuid

N oor e d

Hiiumaal tegutseb juba üle 15 aasta noortejuht Anu Saue, kes haarab kinni uutest ideedest ja mõtleb kaasa, ikka rõõmsal meelel. Samamoodi on seal mitmeid aastaid noorkotkaste ja kodutütardega seotud olnud Jana Kase.

Anu leiab alati aega, et minna noortega metsa skautlikke matkatarkusi omandama või spordivõistlustel osalema

4 | 2017

Eeskuju ja sõber

aja möödudes avaldab arvamust ja tegutseb innuga,” ütles Saue. Praeguse Kärdla tüdrukute rühma liikmetest suur osa on orienteerujad, aga laagrid ja võistlussõidud on kulukad. „Väiksematele ei saagi teha laagrit ainult ühe teemaga, nendele on tarvis mitmekesist tegevust, milleks sobivad just kodutütarde-noorkotkaste laagrid,” selgitas Saue. Lisaks on laager tasuta ja see on oluline vanematele, kellel väike sissetulek. „Mida aktiivsem on laps, seda rohkem ta areneb. Ka koolis läheb siis õppimine edukamalt, sest paljud teemad on juba järgukatsete käigus läbi võetud,” lisas Anu. Eluga hakkamasaamiseks on tarvis ka võimet kiiresti ümber orienteeruda ühelt tegevuselt teisele. Ette määratud-planeeritud tegevustesse tuleb alati muudatusi, mis võivad noore inimese endast välja viia, kui ta pole seda varem kogenud. Saue ütles, et neil mahajääjaid pole, kõik õpivad ja teevad kaasa nii palju, kui keegi suudab või võimeline on. Pidevalt ühte asja korrates saabki

Jane Kase võib oma missioonikogemuste põhjal rääkida huvilistele laagritarkusi ja õpetada muid eluks vajalikke oskusi

Jana Kase kuulis noorkotkastest esmakordselt oma pojalt, kui ta aastal 2012 viibis NATO missioonil Afganistanis. Poeg Andres kasvas toona Hiiumaal tuttavate peres ning kirjutas emale, et tahab koos noorte kotkastega tegutsema hakata ja iga asja selgeks. tarvis on ema nõusolekut. „Suuremad saavad „Enim meeldisid talle laagrid, kus juba iseseisvalt hakkama, olid põnevad osavusmängud, noorte ma ei pea neid enam näppupidi kaa- et ta võiks kunagi rooste minna,” seltskond ja koos tegutsemine,” lisas ta. „Minule ja ilmselt paljudele sa vedama. Nemad juhendavad ise meenutas Jana. Ta tundis heameelt, teistele on ta väärt eeskuju. Pühennooremaid. Kuni 15. eluaastani on et poeg on leidnud endale huvidunud noortejuht ja treener, kes noorele seda parem, mida erinevapakkuvat tegevust ja saab juurde mate asjadega ta tegeleb,” ütles Saue. leiab noortega usaldusliku kontakti igapäevaoskusi. „Pärast seda võivad edukamad haka- ning on samas autoriteediks. OrienMissioonilt koju tulnuna oli ta teerumisklubi kaudu on ta noored ta spetsialiseeruma kindlale alale.“ täis tegutsemistahet. „Soovisin, et Eesti tippu viinud ja tema matkatar- poeg oleks eestimeelne nagu minu kusest on olnud ka Kaitseliidu noorOrienteerumistreenerist vanemadki. Kuigi nad ei teinud teorganisatsioonidele tõhusat abi.” rühmajuhiks suuri sõnu, olid nad südames alati Kärdla rühma kodutütar Triin Aastaid orienteerumisega tegelenud eestlased,” rääkis Kase. Naastes Helimets rääkis, et Anu annab Anu kutsus 2001. aastal noortele Hiiumaale soovis ta teada, millega alati teada saabuvatest üritustest. Tahkuna laagrisse orienteerumist poeg siis vabal ajal tegeleb. Kui rüh„Õppustel on ta nõudlik juhendaja, õpetama toonane Hiiumaa noortemajuht kutsus vanemaid kaasa, läks aga väljasõitudel pigem kogenud instruktor Ulvi Kark. Anu Saue tuli ta laagrisse appi. „Ühest küljest musõber. Lisaks on ta hea orienteerukoos oma noorte orienteerujatega, retsesin, et minu poeg ei jääks vaid mistreener,” ütles Triin ja lisas, et kellest hiljem said aktiivsed koduarvuti taha istuma, teisalt soovisin, Anu suudab ennast kehtestada, olla tütred, nagu Karin Kallismaa, Aveli et ta leiaks kaaslasi,” rääkis Kase. Ta vajadusel nõudlik, samas arusaaja ja sõnas, et nägi laagris noori, kes olid Nurk ja Meeli-Heli Lepna, või noorleebe, ning arvestada noorte arvakotkad, nagu Siim Romanov jt. julged, enesekindlad, ettevõtlikud, musega. „Anu leiab alati aega, et minna terved ja tegutsemishimulised. „Kui öelda Anu, siis tulevad esmalt noortega metsa skautlikke matTänu Kärdla rühmajuhile Anu meelde matkad külma ilmaga, kui katarkusi omandama või osalema Sauele sai Janast algul toetajaliige tal on laste jaoks alati kaasas kuuma ja hiljem aktiivne noortejuht, kellel erinevatel spordivõistlustel,” ütles teed,” meenutas Triin. Ulvi Kark-Jaarma. Ta lisas, et Anu on teadmisi meditsiinist, metsas ergutab neid mõtlema tervislikele toimetulekust ja paljust muustki. elusviisidele, poogib neisse isamaa„Noortega on lõbus ja mul on oskusiarmastust ja on teistele juhtidele Kõige vahvam on teadmisi, mida neile jagada,” ütles oma positiivsusega eeskujuks. Anu Kase. „Mida rohkem teada saan, näha, kuidas laps on see tore ja hea inimene, kes seda rohkem hakkab meeldima,” kiiresti haakub uute põnevate ja kat- noorkotkaks või nentis ta. sumuserohkete tegevustega, mõtleb Olles noortega koos tegutsenud kodutütreks astudes alati hoolsalt kaasa ja pakub mitja läbinud laagrikasvataja koolitumeid lahendusvariante. Kui ta on ei oska ega julge se, oli tal julgust kandideerida ka midagi teha võtnud, siis teeb ta selle Kaitseliidu palgaliseks töötajaks. midagi teha, kuid aja hoolikalt ja püüdlikult lõpuni. Nüüdseks on Jana Kase juba paar Hiiumaa malevkonna pealik Hermöödudes avaldab kuud tegutsenud Hiiumaa noorte go Tasuja rääkis, et Anu on selgelt kotkaste ja kodutütarde noorteinstarvamust ja tegutseb malevkonna raudvara. „Või pigem ruktorina. „Ma tunnen, et olen õiges teras kui raud, sest ma ei kujuta ette, innuga. kohas!” 4 | 2017

N oor e d

Missioonilt noortejuhiks

MAPIO.NET

M ilit a a rturism

Taani Kodukaitse muuseum mitu muuseumit ühe hinnaga Tõele au andes tuleb siinkohal kohe Teise maailmasõja ajal asus tunnistada, et tegelikult on Taani Padborgi linna lähedal Kodukaitsele pühendatud ainult väike osa sellest pika ajalooga komplekFrøslevi vangilaager, kuhu sist. Sellest hoolimata pole ülejäänu sakslased paigutasid Taani vähem vaatamist väärt. vastupanuliikumise liikmeid Ajalugu koos teiste teisitimõtlejatega. Frøslevi vangilaagri rajasid 1944. aastal sakslased, sest neil polnud Tänapäeval on endine kinenam kuskile oma sõjavange panna. nipidamisasutus muudetud Liitlaste teise rinde avamine läänes ja Nõukogude Liidu pealetungiopemälestusmärgiks, kus on ratsioonid idas olid muutnud selliste koha leidnud ka Taani Kodu- asutuste pidamise mujal keeruliseks, mistõttu tuli need evakueerida kaitse muuseum. Tekst: KARRI KAAS

4 | 2017

sügavale tagalasse. Taani valitsus oli ettevõtmisega nõus, sest soovis hoida sakslaste vangistatud taanlasi kuningriigi piires, et neid ei saadetaks mujale koondus- ja töölaagritesse. Okupatsioonivõimudega varem sõlmitud kokkulepetest hoolimata sattus laagris kinni hoitud 12 000 taanlasest Kolmanda Riigi territooriumile ligikaudu 1600, kelle hulgast paljud oma kodumaale enam tagasi ei tulnud. Pärast II maailmasõja lõppu rollid vahetusid ning vangistatutest said vangistajad. Frøslevi laager läks vabanenud vastupanuvõitlejate kätte, kes nimetasid selle ümber Fårhusi laagriks ning pistsid sinna kõik, keda nad kahtlustasid sakslastega

koostöö tegemises okupatsiooni ajal. Üheks nende kõige kuulsamaks kinnipeetavaks oli Taani Natsionaalsotsialistliku partei endine juht Frits Clausen, kes ootas seal oma kohtuprotsessi. Paraku sai ta enne õigusemõistmise lõppu infarkti ning suri Vestre Fængseli vanglas Kopenhaagenis. 1949. aastaks oli enamik kollaborante oma aja ära istunud ning tagasi vabadusse pääsenud. Laager minetas oma tähtsuse kinnipidamisasutusena ning anti Taani relvajõududele, kes muutsid selle Padborgi laagri nime all ümber tavaliseks sõjaväeosaks. Kaks kümnendit hiljem oli ka sõduritel aeg lahkuda ning laagrist sai ametlikult muuseum, kus tänapäeval talletavad ajalugu mitmed asutused.

Mitu eri muuseumi

Frøslevi vangilaager on terves Euroopas üks väheseid viimase suure sõja ajast pärit sõjavangide kinnipidamiskohti, mis on terviklikult säilinud. See teeb juba kompleksist endast täiesti omaette vaatamisväärsuse, sest ajastutruu õhkkonna loomisele on siin palju rõhku pandud. Ei pea vist mainimagi, et ainult sellega asi ei piirdu. Lisaks sõjavangidele pühendatud väljapanekule, mis keskendub

KARRI KAAS

sakslaste okupatsioonile aastatel 1943–1945, leiab sealt ka näituse ajast, mis järgnes vahetult II maailmasõjale, kui laagri juhtimise võtsid üle vastupanuvõitlejad. Fookuses on Taani kõige lõunapoolsemas maakonnas LõunaJüütimaal, kus asub ka laager ise, elanud saksa vähemus, kes pärast hõimuvendade kapitulatsiooni said endale peaosa taanlaste korraldatud nõiajahis reeturite tabamiseks. Hinnanguliselt käis laagrist selle sulgemiseni 1949. aastal läbi kuni 5000 igat masti kollaboranti, kellest tõenäoliselt kõik polnud nii süüdi, kui süüdi nad mõisteti. Aga see on juba hoopis teine teema. Peale eelpoolnimetatute asub Frøslevis rahuvalvemuuseum, mis räägib taanlaste tegevusest Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. Väljapanekus on koos mitmesuguste esemetega erinevatest konfliktikolletest esindatud kõik rahvusvahelised missioonid, milles Taani kaitsevägi on kunagi kaasa löönud. Kel teema vastu sügavam huvi, saab sealt kätte väga hea ja ülevaatliku pildi, kel seda aga pole, võib suunduda edasi Taani Kodukaitse muuseumisse. Ka see on koht, mida tasub külastada. Eriti, kui paelub Kaitseliidu sõsarorganisatsiooni ajalugu.

KARRI KAAS

Suur osa muuseumi väljapanekust keskendub külma sõja perioodile

Taani Kodukaitse muuseumis saab, nagu nimigi ütleb, näha Taani Kodukaitse ajalugu organisatsiooni moodustamisest tänapäevani

Taani Kodukaitse muuseum

Taani Kodukaitse kasvas välja II maailmasõja aegsest vastupanuliikumisest, mis oli võrdlemisi hästi organiseerunud ning soovis riigi kaitsmisesse edasi panustada ka pärast aktiivse vaenutegevuse lõppemist. 1946. aastal hakati mitmel pool Taanis omaalgatuslikult asutama kodukaitseühinguid, sest pinged endiste liitlaste vahel ähvardasid kasvada täiemahuliseks sõjaks Ida ja Lääne vahel. Nende ühingute põhjal moodustati mõned aastad hiljem Taani Kodukaitse. Sestap on üsna loogiline, et suur osa muuseumi ekspositsioonist keskendub just sellele perioodile, kuid mitte ainult. Näha saab igasugust varustust ja tehnikat kodukaitse ajaloo eri etappidest. Samuti kõike seda, mis puudutab Taani vabatahtlike tegevust välismaal, sealhulgas Eestis.

M ilit a a rturism

KARRI KAAS

Muuseumis saab näha mitmesugust tehnikat ja varustust, mida Taani Kodukaitse on oma ajaloo jooksul kasutanud

Väljapanekus on olulisel kohal ka Taani naiste vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid, mis möödunud sajandi viiekümnendatel Kodukaitsega liideti ning kaheksakümnendatel võrdõiguslikkuse põhimõttest lähtudes organisatsiooni osaks said. Struktuuri järgi kuulub muuseum Taani Kodukaitsele ning seda hoiavad käigus vabatahtlikud ise, kes elavad vahetuste kaupa laagri territooriumil ning kannavad sel ajal hoolt organisatsiooni ekspositsiooni eest. Mõistagi vabatahtlikult ja selle eest tasu saamata. Peaaegu tasuta on ka muuseumi külastus. Kõigest viiekümne Taani krooni eest saab lunastada endale pääsme kompleksi territooriumile,

mis seal asuvate muuseumite ja väljapanekute hulka silmas pidades polegi ju üle mõistuse suur summa. Allikad: Frøslevlejrens Museum. National Museums of Denmark. [http://en.natmus.dk/ museums/the-froeslev-camp-museum] 27.03.2017 Home Guard (Denmark). Wikipedia. [https://en.wikipedia.org/wiki/Home_Guard_(Denmark)] 27.03.2017 Frøslev Prison Camp. Wikipedia. [https:// en.wikipedia.org/wiki/Fr%C3%B8slev_Prison_Camp] 27.03.2017 Museum of Frøslev Prison Camp. Information Portal to European Sites of Remembrance. [http://www.memorialmuseums.org/eng/staettens/view/306/ Museum-of-the-Fr%C3%B8slev-Camp] 27.03.2017 4 | 2017

WARNER BROS. PICTURES

F ilmi a rvustus

Tobeduses peitub jõud Pihusolevaga võtaks närida filmid, mis on tehtud parimate Ameerika filmitööstuse standardite järgi. Ometi on kogu headusest ja kvaliteedist hoolimata või siis sellest tulenevalt valmis saanud täiesti jubedad käkid. Tekst: GUNNAR VASEMÄGI

4 | 2017

Filmideks siis „300“ ja „300: Rise of an Empire“. Tegijad on enamvähem samad, niisiis võtaks mõlemad filmid korraga käsile, kuivõrd pildiliselt ja kujutatava ajastu poolest moodustavad nad terviku. Pealegi pole tegemist järjefilmidega klassikalises mõttes. Mõlema filmi tegevus toimub enam-vähem samal ajal, kuid eri kohtades. Kujutada on püütud olukorda Vana-Kreeka ja Pärsia sõdade ajal, 492 eKr kuni 479 eKr. Püütud on, aga välja tuli veel hullem kui tavaliselt. Kahest filmist koosneva koogelmoogeli vorpimist alustati 2006, peeti mõni aasta pausi ja jätkati 2014 sisuliselt vanast kohast vana hooga. Mõned tegijad küll vahetusid, aga vahet eriti pole, mõlemas teoses käib täie auruga samasugune „pimeda Märdi pulm”. Natuke kahju on kõnealuseid teoseid sõjafilmide alla liigitada, ulme oleks vast sobivam, aga noh, mingit sõdimise moodi asja ekraanilt siiski näha saab. Piisab vaid kellelgi lahingustseenis köhatada, ninaga luristada või

varbaid liigutada, kui juba lendab kusagilt sahmakana pangetäis verd ning kui läheb mõõkade ja odadega vehkimiseks, siis tuleb punast plöga nagu tuletõrjevoolikust. Mul õnnestus vaadata võitlusstseene enne graafikaosakonna sekkumist, need olid kuskile üles pandud – no nagu öö ja päev. Sarnased nagu siga ja kägu. Digitaalset punast värvi on juurde uhatud ikka mitte ämbrite, vaid tsisternide kaupa. Punase värviga hullata on küll tore, aga pärast selliseid muljetavaldavaid koguseid eeldaksin, et ka maapind on kaunikesti punaseplekiline. Kas said punast värvi pikslid otsa või lihtsalt unustati, aga ka peale tõsisemat rappimist on maapind puhas nagu prillikivi. Muuseas, arv 300 on lihtsalt ilus ja nunnu number, mille ümber kella lüüa, ajalooliselt olid Termopüülide kitsuses koos 300 spartalasega veel lausa 700 thespialast. See jutt käib siis viimase vastupanu kohta. Lahingu alguses oli kreeklasi (koos 300 spartalasega) koguni 7000.

„300: Impeeriumi tõus“ („300: Rise of an Empire“) Osades Sullivan Stapelton, Eva Green, Lena Headey Lavastanud Noam Murro 2 tundi ja 2 minutit

Hinnang 10 punkti skaalal: Idee: 3 – täiesti kohutav stsenaarium Teostus: 4 Näitlejatööd kokku: 5 Lavastajale: 2 – soovitaks tegeleda millegi muuga, kasvõi nööpide treimisega

Loomulikult on 7000 palju koledam number kui 300. Niisamuti olid Läti Henrikul oma kroonikas lemmikogar välja kukkunud. Kujutan ette, numbrid ning temalgi oli üpris suva, Marveli koomiksifilmide maailm et kirjutamise ajal klõbistas keegi, tundub jupp maad realistlikum kui mille kohta need täpselt käisid. Ei ütleme näiteks Zack, arvutiklahve pihusolev katse ajalugu jutustada. midagi uut seega. Nii võib väita, et ja ülejäänud punt õpetas kõrvalt: Stsenaristid, produtsendid ja filmis toimuvad sündmused on enam-vähem õiged. Mõnikord enam, muu gäng on lähtunud põhimõttest, „Pärslaste vägi peab olema suurem! Veel suurem! Verd! Rohkem verd! et ajalugu on küll tore asi, aga liiga teinekord vähem. Veel rohkem!! Pane ninjad ka sisse! palju head pole ka hea. Selle vähese Themistokles ei tapnud Dareiost. Ja draakonid! Ja tulnukad! Ja laserid! ajalooga, mis kõigist ponnistustest Paraku. Artemisia polnud mereväe Koletisi ka, te ei pane kunagi filmi ülem ja polnud tal ka asja iga jumala hoolimata on kuidagi filmi sisse sisse koletisi! Xerxes võiks olla viis lipsanud, käiakse ümber üsna lõdva päev Dareiose palees ringi konnata. meetrit pikk! Ei, kuus! Pane kahekrandmega. Ajaloos oli tegemist ühe Vahemere sa! Kas te kapten Nemo juba kirjutaOn üsna üllatav, et film(id), mis äärse väikeriigi kuningannaga, kes site kuhugi sisse? Miks ei, kes neid polnud merelahingutest kreeklaste- on saanud korraliku koguse kriitivanu asju ikka nii täpselt teab!“ ga üldsegi mitte vaimustuses. Lisaks kat, on võitnud hunniku auhindu. Arvatavasti ajasid kiibitsejad „300” on korjanud ühtekokku 16 auräägiti filmis midagi viiekümnest Zacki närvi, sest teine „300” klophinda! „Rise of an Empire“ piirdus kreeklaste laevast – noh, tegelikult siti kokku vaid kolmekesi, tegijaiks ühega. Tobeduses peitub jõud, nagu oli neid siiski 400 pärslaste 1200 öeldi ühes Kurt Vonneguti raamatus. Snyder, Johnstad ja Miller. Vist seevastu. Kahjuks on filmist välja tõttu sisaldabki „Rise of an Empire” Vaataks nüüd üle, mis sellid on jäänud mõned lustakad ajaloolised kõvasti vähem koletisi, ninjasid ja filmi autorid. Esimese „300“ puhul seigad, mida oleks väga tahtnud muud jama. näha. Näiteks episood, kus kuningas juhatas vägesid nii kirjutajate punNiisiis, raisatud on hunnik raha Xerxes mere peale vihastas ning vett dis kui režissööritoolil Zack Snyder, ja valmis on saadud klantsiv jama. järgmist palgati üles võtma Noam piitsutada lasi, sest lained lõhkusid Kindlasti leidub inimesi, kellele Murro. Stsenaariumi kallal on putal mingisuguse pontoonsilla ära. meeldivad ülepaisutatud efektid ja sinud terve kollektiiv: Zack Snyder, Visuaalid on vapustavad, seda lavakoreograafia. Neile kõnealune Kurt Johnstad, Michael B. Gordon, küll, aga nad on juba nii põhja keeteos kindlasti meeldib. Kes aga väFrank Miller, Lynn Varley. ratud, et Hollywoodi asjameestele hegi midagi ajaloost teab, ei saa aru, Tõenäoliselt peitub siin võimalik soovitaks kohe heaga pool pööret mida talle näidatakse ja miks. põhjus, miks on „300” nii vahvalt tagasi keerata. Teoses on hetki, kus 4 | 2017

F ilmi a rvustus

„300“ Osades Gerard Butler, Lena Headey, Dominic West Lavastanud Zack Snyder 1 tund ja 56 minutit

WARNER BROS. PICTURES

L I S A T EA V E

Porisse tallatud ootused Briti päritolu Anthony Beevorit peetakse üheks parimaks sõjanduse ajalugu käsitlevaks kirjanikuks maailmas. Poolaka Jacek Cielecki kirjutatud „Porisse tallatud lootust“ lugedes saab selgeks, miks see nii on.

R a a m a tu a rvustus

Tekst: KARRI KAAS

tus „Porisse tallatud lootus“, mis jutustab 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loo oktoobrist 1944 kuni maini 1945.

Võitluse lõpp

20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis (20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)) oli Teises maailmasõjas relva-SSi koosseisu kuulunud väeosa, mis loodi jaanuaris 1944 Neveli rindel. Diviisi eelkäijaks oli Eesti SS-leegion, mille moodustamist alustati juba 28. augustil 1942. Kuna punaste vastu võidelda soovijate hulk kasvas pidevalt, nimetati see 1943. aasta mais ümber Eesti SS-vaba-

Vangivõetud eestlased ja sakslased Przydroze Wielkies, 1945. a. märts

ERAKOGU

Beevori fookuses on eelkõige II maailmasõda ning sellele vahetult eelnenud või järgnenud sündmused. Oma teostes käsitleb ta kõigile teada-tuntud sündmusi mitte pelgalt faktide kogumina, vaid nendes osalenud inimeste lugudena. Tänu tema suurepärasele oskusele põimida lugematutest arhiividest väljakaevatud pisikesed detailid ühtseks tervikuks muutuvad selle hiiglasliku verevalamisega seotud sündmused hoopis personaalsemaks ning aitavad lugejail neid paremini mõista. Umbes midagi sarnast on üritanud teha ka Poola amatöör-sõjaajaloolane Jacek Cielecki oma raama-

4 | 2017

Loetelu sündmustest ja nimedest

„Porisse tallatud lootuse“ võib tinglikult jagada kaheks. Esimese osa moodustavad sündmused vahetult enne Oderi ääres kaitsele asumist ning sellele järgnenud lahingud Opole ruumis. Teise osa aga Tšehhi taandumisega seotud õudused. Autori andmetel kaotas 20. SSgrenaderidiviis Sileesias sõjategevuse käigus 1945. aasta jaanuarist kuni märtsi lõpuni surmade, haavatasaamiste või teistesse väeosadesse sattumise tõttu 1500–2500

L I S A T EA V E

„Porisse tallatud lootus. 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi ajalugu: oktoober 1944 – mai 1945“ Jacek Cielecki 360 lehekülge Grenader Grupp OÜ 2017

R a a m a tu a rvustus

sõjameest. Need olid kaotused, mida ei saanud enam korvata, ning Eesti diviis jäigi kuni sõja lõpuni diviisiks ainult paberil. Faktiliselt peab see kõik kindlasti paika, kuid raamatus kirjeldatud sündmustest seda väga välja lugeda ei saa. Üks kokkupõrge järgneb teisele, kuid mis nende ajal täpsemalt toimus, millised tingimused valitsesid ja kuidas need mehi mõjutasid, peavad lugejad suures osas ise mõistatama. Ainult üksikutes kohtades on tekstis pisut rohkem elu sees, kuid kahjuks pole selliseid kohti just ülemäära palju ega piisavalt tihedalt. Kes sõjaajalooga pisut rohkem kursis ja/või on mõnel talvisel väliõppusel pidanud kaevikus kügelema, omab võib-olla asjast mingit ettekujutust. Kuid ainult ähmast, sest pidevat tule all viibimist, näljas olemist ning vastase ootamist ebapiisava varustuse ja relvastusega pole kogenud ilmselt kuigi paljud. Opole juures valitsenud olukorrast autor igatahes adekvaatset pilti lugeja silmade ette manada ei suuda. Kohati jääb isegi mulje, et ta väga ei üritagi ning keskendub selle asemel sündmuste, nendes osalenud üksuste ja inimeste loetelule, mis ajaloolaste jaoks on kindlasti huvitav, kuid tavalugejale pigem kurnav. Vähemalt sellises mahus ja kontsentratsioonis. „Tšehhi põrgu“ käsitlemisega saab ta pisut paremini hakkama, kuid seda tõenäoliselt suuresti ainult tänu Eesti Sõjamuuseumi arhiivist ja erakogudest pärit korralikult talletatud mälestustele. Nii võib igatahes järeldada raamatulehtede alumistes servades olevatest viidetest. Oma raamatu lõpuosas ütleb autor: „Sõdur – see pole pelgalt munder ja relv musttuhande teise samasuguse kõrval. Sõdur on eelkõige inimene, kes enne sõda elas normaalset elu, nii nagu meie – tal olid naine ja lapsed ning ta muretses samasuguste asjade pärast kui meiegi. Ainult need inimesed, kes on enda jaoks teinud otsuse sellesse statistikasse süveneda, avastavad seal peituvaid draamasid ja kanna-

KARRI KAAS

tahtlike brigaadiks, mille põhjal moodustati 24. jaanuaril 1944 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis. Seoses SS-diviiside ümbernimetamisega sai sellest sama aasta 26. mail 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis. Teose keskmes on üksuse lahingud idarindel 1945. aastal, millest olulisemad olid võitlused Oderi jõe ääres ja Opole (saksapäraselt Oppelni) ümbruses jaanuarist märtsini 1945 ning Alam-Sileesias aprillist maini 1945. Samuti heidab Cieleck pilgu Eesti üksuste paiknemisele Taanis sõja viimastel kuudel ning kirjeldab nende taandumist läbi Tšehhi mais 1945, kus paljud eestlased said pärast allaandmist ning relvade loovutamist kohalike partisanide käe läbi hukka. Seda viimast etappi meie kaasmaalaste mitme aasta pikkusel võitlusteel teatakse tänapäeval isegi rohkem „Tšehhi põrgu“ nime all. Erinevatel andmetel võitles II maailmasõjas sakslaste poolel üle 70 000 eesti mehe, kellest umbes 20 000 läksid rindele vabatahtlikult ja 50 000 mobiliseeriti. Langes nende hulgast üle 20 000 mehe, neist enamik, hinnanguliselt 10 000–12 000 meest, 1944. aastal. Raamat on koostatud Eesti, Saksa ja Poola arhiivimaterjalide põhjal, samuti on teose koostamisel kasutatud inimeste mälestusi. Raamatus on mitmeid seni avaldamata fotosid ja kaarte 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi lahingutest 1945. aastal, mis kõik on igati tänuväärne, kuid kahjuks pisut ebapiisav.

tusi. Tihti on need verd tarretavad lood tulvil koledusi. Tuleb ka meeles pidada, et iga eseme ja samuti iga sõdurižetooni taga on peidus seda kandnud sõduri lugu, mida me praktiliselt enam teada ei saa või parimal juhul – saame teada vaid lõigukese sellest.“ Kahtlemata õiged mõtted, mida autor ise ei järgi. Selle asemel, et rääkida inimeste lugusid, kas või osade ja kildude kaupa, räägib ta sündmuste lugu. Lugejad, kel pole õnnestunud kokku puutuda Beevori teostega, „Porisse tallatud lootuses“ ilmselt pettuma ei pea. Beevorit lugenuile aga jätab raamat paraku pooliku mulje. 4 | 2017

AUTORID

MARTIN ANDRELLER vabatahtlik autor Okupatsioonide muuseumi kuraator Martin on metsavendluse uurimisele pühendunud lähiajaloolane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii punkreid otsides kui soomukiga sõites.

NELE PERNITS vabatahtlik autor Nele töö haridustehnoloogina Kaitseliidu koolis ei takista teda olemast ka pühendunud vabatahtlik. Nele juhib ka Märjamaal Naiskodukaitse jaoskonda ja Kodutütarde rühma.

RIHO ÜHTEGI erioperatsioonide väejuhatuse ülem Kolonel Riho Ühtegi on olnud Kaitseliidu liige aastast 1990 ja organisatsiooni tuline toetaja tänaseni.

HELJA KAPTEIN vabatahtlik autor Naiskodukaitsja Helja Kaptein teenib oma igapäevast leiba ajakirjanikuna Hiiu Lehes.

KAIDO MÄGI vabatahtlik autor Tallinna maleva Toompea kompanii ülema abi Kaido Mägi on omandanud hariduse nii kaitseväe kui politsei erialal, praegu töötab aga haldusjuhina. KRISTJAN BACHMAN vabatahtlik autor Kaitseliidu Tartu maleva esimese malevkonna pealik ja Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud Kristjan Bachman on Kaitseliidu liige juba 22 aastat. Aastal 2012 omistati talle aasta kaitseliitlase tiitel.

4 | 2017

GUNNAR VASEMÄGI vabatahtlik autor Noorte kotkaste Jõgeva maleva vabatahtlik noortejuhi Gunnar Vasemägi üheks suureks hobiks on joonistamine. Tema pilte on saanud näha näitustel mitmel pool Eestis. ASSO PUIDET Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Lisainfo: www.porgupohja.ee Lontakt: korraldajad@porgupohja.ee

RIIDED

MEESTELE

2XL-8XL www.motleydenim.ee

Kaitse Kodu! nr 4 2017. a

Articles inside

Kolm lihtsat nippi, kuidas metsas liha valmistada

Mugav kaasas kanda või hea kaevata – labidad võrdluses

Taani Kodukaitse muuseum - mitu muuseumit ühe hinnaga