Inglid või kangelased? Erioperatsioonide väejuhatuse lugu 9
ÜKSUS
Afganistan: uued mehed – sama sõda Sellele, kui palju võib olukord lühikese aja jooksul muutuda ja kuidas ühe rotatsiooni tehtud pingutus avaldub teise tegemistes, saime kinnitust siis, kui Eesti teine sihtüksus 2013. aastal vahetas Afganistanis välja esimese sihtüksuse, et jätkata seal ISAFi kooseisus sõjalise toetuse läbiviimist. Tekst: ERIOPERATSIOONIDE VÄEJUHATUS
18
4 | 2018
Ettevalmistused teise sihtüksuse sisenemiseks Afganistani algasid juba mitu kuud enne seda, kui eelmine rotatsioon oli oma tegevust alustanud. Pühendati palju aega ühest küljest vajaminevate oskuste ja teadmiste lihvimisele, teisalt operatsiooniala dünaamika tundmaõppimisele. Mõistagi ei ole Eestis võimalik teha 100 protsenti ettevalmistusest. Mitmed vahendid ja olud on kasutamiseks ja kogemiseks kättesaadavad alles kohapeal, Afganistanis. Kasvõi ilmastik. Suur osa ettevalmistusi tehti Eestis talvisel ajal, kuid Afganistani jõudis teine sihtüksus südasuvel. Ent need lõtkud, mis intensiivsel ettevalmistusperioodil kodumaal katmata jäid, likvideeriti kohapeal eelmise rotatsiooni juhendamise ja näpunäidete järgi. Või siis jooksvalt, juba mõnda operatsiooni planeerides. Pealegi olukorras, kus omad juba ees, võimaldas vahetu info teisel rotatsioonil märksa kergemini olukorrast aru saada ning vajalikke ettevalmistusi teha. Juba oli selge, milline on vastane, kuidas tegutseb partnerüksus, millised on inimestevahelised jõujooned, mis soovitused on varustusele jne. Samuti oli võimalik enne operatsioonile minekut teha asukohaluuret, mis aitas oluliselt kaasa partnerüksu-
sest (Afganistani politsei eriüksus), keskkonnast, olukorrast ja inimestest arusaamisele.
Vastutusala ülevõtmine Avastades ennast lõõskava päikese alt, ei tundunud olukord pooltki nii hull, kui seni ettekannetest mulje oli jäänud. Pärast sisseseadmist alustati vastavalt erialadele ja tulevastele ülesannetele enese täiendamist viimase infoga, võeti üle varustus ja tehnika ning alustati treeninguga kohalike oludega harjumise eesmärgil. Selleks, et kohanemine sujuks võimalikult hästi ning ka partnerüksusele ei muutuks näod päevapealt, korraldati ühine kolmepoolne patrull. See andis ülevaate, milline on maastik, kuidas toimetavad partnerid väljaspool baasi ja milliste meetoditega tagatakse nende loetud liikumisteede turvalisus. Olgu korratud, et kui esimene sihtüksus kulutas päevi, et liikuda mõnedkümned kilomeetrid, siis teine sihtüksus võis sama distantsi läbimiseks kulunud ajaühikuid loendada tundides. Väga hea eeltöö oli tehtud kohalike võtmetähtsusega isikutega, sealhulgas partnerüksusega ja provintsi politseiülemaga, mis omakorda võimaldas üsna kiiresti sobituda üldisesse puslesse. Ehk siis – esimene sihtüksus oli julgeolekuolukorda
