MUSEUM OF OCCUPATION OF LATVIA
Rahvuslikud partisanid ehk Metsavendlus Lätis
AJALUGU
Metsavendade üldarvu Lätis on hinnatud 20 000le, mida on veidi rohkem kui Eestis, aga poole vähem kui Leedus
Võrreldes metsavendlusega Leedus on sama vastupanuvorm meie lõunanaabrite juures eestlastele veidi rohkem tuntud. Vähemalt Lõuna-Eesti elanikele küll, sest tuli ette, et Läti metsavennad käisid operatsioone sooritamas meil ning meie mehed vastasid omakorda abipalvetele ja käisid sealpool piiri. Tekst: MARTIN ANDRELLER, ajaloolane Tänapäevases käsitluses Läti metsavendlusest tuuakse relvastatud vastupanu esile kolmes episoodis, mida ühendab Punaarmee invasioon: 1919, 1940, 1944. Käesolevas artiklis kirjeldame relvastatud vastupanu Teise maailmasõjale järgnenud episoodis.
Metsavennad, toetajad ja kaasajooksikud Lätlased ise on vastupanu nõukogude võimule jaotanud mitmeks, nagu ka oma ühiskonna erinevate grup-
pide suhtumist okupatsioonivõimu. Nii-öelda esimene grupp moodustus metsavendadest, kelle üldarvu on hinnatud 20 000le, seega veidi rohkem kui Eestis, aga poole vähem kui Leedus. Erinevalt Eestist on Läti ajaloolased üritanud hinnata ka metsavendade toetusbaasi suurust – väites, et see oli umbes 100 000 inimest. Siin on silmas peetud aktiivseid abistajaid, kes otseselt relvaga võitluses ei osalenud, kuid andsid igal võimalusel metsavendade heaks oma panuse.
Teiseks grupiks on nimetatud nn vaikivat enamust, kes tegid oma igapäevatööd, allusid võimude korraldustele ja, nagu ise väitsid, poliitikasse ei sekkunud. Kolmas grupp koosneb aga kaasajooksikutest või nõukogude võimu kaastöölistest – heal lapsel ikka mitu nime (jutumärke võib lugeja ise lisada). Kommunistliku partei liikmed ja komnoored, hävituspataljonlased, miilits, julgeolek ja teised aktivistid või siis salajased kaastöölised, kes toetasid nõukogude võimu. Kommunistliku 4 | 2018
47
