Viini õhutõrjetornid – pommisõja mälestusmärgid Esimesed õhurünnakud Austriale Teises maailmasõjas leidsid aset aastal 1943. Samal aastal püstitati Viinis esimene õhutõrjetorn. Sisemise õhutõrjetsooni osana pidi see takistama linna pommitamist. Pärast sõja lõppu said tornpunkrid Viini linnapildi osaks, mis pidid meenutama sõda ja natsionaalsotsialistliku režiimi õudusi. Tekst: vanemveebel GEROLD KEUSCH, Austria militaarajakiri Truppendienst
Viini õhutõrjetornid Septembris 1942 andis Adolf Hitler käsu ehitada Viini flakitornid. Need pidid kaitsma Viini südalinna ja olid paiguta68
4 | 2018
KARRI KAAS
Miljonid Esimeses maailmasõjas hukkunud sõdurid, aga ka sõja pikk kestus tekitasid arutelusid, kuidas saaks tulevast sõda pidada efektiivsemalt. Need ja tehnika kiire areng Esimese maailmasõja ajal aitasid kaasa pommitamisstrateegia väljatöötamisele. Massiline pommitamine pidi maismaasõda lühendama ning oma kaotusi minimeerima. Lisaks militaarsetele sihtmärkidele tuli võidelda eelkõige tsiviilelanikkonna vastu. Teist maailmasõda peeti juba algusest peale mitte ainult maapinnal, vaid ka õhus. Kuigi Saksa õhujõududel (Deutsche Luftwaffe) oli suur hulk lennukeid, jäädi pommitamisstrateegialt kuninglikele õhujõududele alla. Pärast ebaõnnestunud õhulahingut Inglismaa pärast ja liitlaste õhuvägede tugevdamist Ameerika õhujõududega kaotas Saksamaa õhusõjas ülemvõimu. Reaktsioonina esimesele pommirünnakule, mis sooritati Berliinile 26. augustil 1940, hakati tsiviilõhukaitseks ellu viima „füüreri õhukaitseprogrammi“ (Führer-Sofortprogramm). See nägi ette püstitada Kolmanda Reichi kolmes suurimas linnas õhutõrjesuurtükkidega välipunkrid – flakitornid. Need pidid olema linnade elanikele õhutõrjevarjenditeks ja moodustama hoonestatud alade keskel tugipunkti rasketele õhutõrjesuurtükkidele. Kuid nende ülesandeks ei olnud tingimata vaenlase lennukite allatulistamine, pigem pidid nad takistama vaenlase lennukitel lennata üle teatud linnaosade, näiteks üle Viini kesklinna või Berliini valitsuskvartali.
