SõjARAUD
PIISAvALT TÄPSED RELvAD mõISTLIKU HINNAgA Kaitse Kodu! tänavu 1. numbris ilmunud artiklit modulaarsetest täpsusrelvadest loeti hoolikalt. Isegi nii hoolikalt, et see ehmatas, mille tagajärjel viirastusid paljudele näljased lapsed, kes lähevad kooli kasetohust punutud pasteldega. Tekst: HEIKKI KIROTAR, REIMO SOOSAAR, Snaiprigild
N
imetatud artikli infokastid, kus oli lahti kirjutatud suurekaliibrilise TRG 42 ja modulaarse TRG M10 komplekti reaalsed hinnad (vastavalt suurusjärgus 7000–8000 ja 12 000–15 000 eurot) tekitasid paljudes huvilistes ehmatust, sest jutt käib ikkagi keskmise eestlase aasta või isegi paari netopalgast! Aastas mitme tuhande euroni ulatuvatest laskemoonakuludest rääkimata. Tegelikult saab palju harjutada ka oluliselt odavamalt. Käesoleva artikli ettevalmistamisel küsisime mitmete täpse laskmise spetsialistidest kaitseliitlaste arvamust, kellest igaüks laseb aastas vähemalt jalaväejao või isegi -rühma padrunikoguse sihitud laske erinevate relvasüsteemidega. Milliseid relvi soovitatakse täpsuslaskmiseks ja kui palju peaks treenima, et oma laskespordiks või jahirelvaks ostetud püssiga toetada vajadusel täpsustulega Kaitseliidu üksust?
SÕJALISE TÄPSUSLASKMISE PÕHIMÕTTED
Täpsuslaskur on lääneriikides võitleja, kes on saanud väljaõppe, tabamaks olulisi sihtmärke, mis on teiste20
4/2019
le liiga väikesed või liiga kaugel. Klassikaline sihtmärk on näiteks oma üksuse rünnakut takistav vastase kuulipildujapesa või soomusmasina meeskond puhkehetkel, sest meeskonnarelvad muutuvad kasutuks, kui meeskond ei ole võitlusvõimeline. Täpsuslaskurid kasutavad sihtmärgi paremaks leidmiseks ja sihikuparanduse arvestamiseks tavaliselt optilisi sihikuid ja muid abivahendeid, kuid tavalise laskuri muutub täpsuslaskuriks ennekõike koolitus, mitte aksessuaarid. Täpsuslaskuri erialane koolitus kestab mõnest nädalast mitme kuuni. Tavaliselt moodustavad kolmandiku koolitusest loengud, kolmandiku välitegevus ja kolmandiku laskeharjutused. Pärast baaskursuse lõppu peab taseme hoidmiseks regulaarselt treenima. Sellepärast saab korralikke täpsuslaskureid koolitada eelkõige tegevväelastest või aktiivsetest reservistidest, kellel on soov ja võimalus aastaringselt harjutada. Eelmises artiklis kirjutasime, et soovitatav oleks aasta jooksul lasta vähemalt 1000 lasku, kuid päris hea taseme suudab saavutada ja seda hoida ka poole väiksema laskemoonakuluga. Oluli-
ne on jälgida, et laskeharjutused on regulaarsed ja mitmekülgsed, keskmiselt kord kalendrikuus mõnikümmend sihitud ja analüüsitud lasku, ning pärast relva sisselaskmist praktilise laskekauguse piires tuleb keskenduda ebakindlate laskeasendite, liikuva sihtmärgi tabamise, ajapiiranguga laskmise ja muude keerulisemate ülesannete täitmisele. Täpsuslaskur suudab tegutseda üksinda, kuid on märgatavalt efektiivsem kahe- kuni neljaliikmelises meeskonnas. Eriti pikemaajaliste positsioonide või iseseisvate tegevuste korral on oluline, et meeskonnas oleks lisaks laskurile ka vaatleja, julgestaja või sidemees, tulejuhtimise ülesande korral ka tulejuht. Ideaalis on kõikidel täpsuslaskuri väljaõpe ning ülesandeid roteeritakse meeskonna sees, kuid saab hakkama ka nii, et erialane väljaõpe on ainult ühel. Tegevuse planeerimisel tuleb arvesse võtta ka vastase oodatavat vastutegevust. Samamoodi, nagu jalaväerühma jagude täpsuslaskurid toetavad jao ja rühma manöövrit, võivad jagu ja rühm toetada kattetulega täpsuslaskurite positsioonile liikumist või eemaldumist.
