KOROONAKARANTIIN JA VALEINFO PANDEEMIA

Sotsiaalse distantsi hoidmine, vahetute kontaktide vältimine ja oluliselt kasvanud internetis veedetud aja hulk on olnud inkubaatoriks valeinfole. Koroonaviiruse eest eriolukorraga sotsiaalmeediasse ja teistesse elektroonilistesse kanalitesse surutud inimesed on kerge saak valeinfo ja petuskeemide levitajatele. Samuti kallutab karantiiniga peale sunnitud isolatsioon inimesi vandenõuteooriate poole.

Tekst: PROPASTOP

2020. aasta aprillis, eriolukorra esimese kuu jooksul on eestimaalased juba näinud ulatusliku valeinfo ootamatut levimist, vandenõuteooriate hulga kasvu ning seninägematut, teadmatusest tingitud kaasajooksmist kahtlaste teemadega.

Selle kõige aluseks on olnud valeinfo, pooltõed, tahtlikult laetud emotsioonid, aga ka kõige tavalisemad vandenõuteooriad.

DIS-, MIS- VÕI MALINFORMATION?

Kuigi eesti keele sõnavara on rikas, ei ole siin häid vasteid ingliskeelses inforuumis eksisteerivatele valeinfo määratluse nüanssidele. Ingliskeelses ruumis on valeinfo kirjeldamiseks kolm keskset mõistet – disinformation, misinformation ja malinformation.

Esimene neist kirjeldab teadlikult levitatavat valeinformatsiooni. Teisega kirjeldatakse valeinfot, mida levitatakse teadmatusest ehk valeinfo kandub edasi, sest selle algallikas või edasijagaja ei tea, et tegemist on valeinfoga. Kolmas ingliskeelne termin kirjeldab teadlikult sihtmärki kahjustava, sageli tõese info levitamist eesmärgiga tekitada talle maine- või muud kahju.

Kui esimest ingliskeelset sõna saab tõlkida valeinformatsioonina, siis ülejäänud kahe jaoks eesti keeles head vastet pole. Samuti tuleb vahe sisse, kui jutt käib propagandast. Ingliskeelne keeleruum mõistab Venemaa propagandat disinformatsioonina, kuigi vene keeles on oma konkreetsem tähendus nii disinformatsioonil kui ka propagandal ja viimane on üks pisike osa disinformatsioonist. ilma tahtliku tegevuseta, pelgalt inimeste sisemiste veendumuste pealt, tasub valeinfost kirjutades siiski keskenduda just tahtlikult levitatavale valeinfole.

Kuigi Eesti viimase aja üks ulatuslikumaid valeinfo laineid, mis rääkis Tallinna sulgemisest, tekkis ja arenes ilma tahtliku tegevuseta, pelgalt inimeste sisemiste veendumuste pealt, tasub valeinfost kirjutades siiski keskenduda just tahtlikult levitatavale valeinfole.

Sotsiaalmeedia, mille algne eesmärk oli tekitada tutvusringkonnale turvaline ja vahetu suhtluskanal,on kujunenud pigem platvormiks, kus on võimalik nimetult ja „kardina“ tagant inimestega manipuleerida. Selleks kasutatavaid tehnikaid tuleb pidevalt juurde ning kahjuks peab tõdema, et paralleelselt jäävad kasutusele ka vanad ja äraproovitud nipid.

LIBAKONTOD

Üks suuremaid sotsiaalmeedia probleeme on libakontod ja nende kasutamine valeinfo levitamiseks. Näiteks populaarseim Eestis kasutatav sotsiaalmeediaplatvorm Facebook raporteerib pidevalt kümnete miljonite kaupa kustutatud libakontodest, kuid siiski hinnatakse selles keskkonnas jätkuvalt toimetavate libakontode osakaaluks ligikaudu 11%. Kuigi Facebook eeldab, et igal inimesel on üks konto, mille kaudu ta edastab endaga seotud infot, ei toimi see nõue ülearu korrektselt.

Libakontode massilist kasvu on märgata ka Facebooki eestikeelses osas. Siin moodustavad libakontod suure osa maailmavaateliste ja igapäevaelule ebatraditsiooniliste nurkade alt lähenevate gruppide, lehekülgede ja kommuunide liikmeskonnast.

Libakontode puhul on probleemiks, et me ei tea, kes nende taga on, millise motiiviga need on loodud ja kelle huve edendavad.

ASTROTURFING

Internetipõhiste suhtluskeskkondade tekkimise ja arenguga on saanud uue hingamise mingit ideed pooldavate suurte inimhulkade etendamine ehk astroturfing. Libakontodega on lihtne lasta paista tegelikust suuremana rahvahulga toetust või mure väljendamist ühe kindla idee või ettevõtmise suhtes. Sellise tehnikaga tekitatakse avalikkuses illusioon, nagu oleks suur kogum inimesi rahulolematud mingi situatsiooniga. Selline „jõud“ võib lihtsasti tekitada ebakindlust poliitikutes või teistes oma avaliku positsiooni pärast muretsejates, nagu näiteks ettevõtjates.

MULLID, MEIE JA NEMAD

Eesti eripäraks on, et Facebooki grupiviisilises suhtluses eelistatakse suhtlusgruppe lehekülgedele. Üks põhjus selleks on võimalus kaitsta grupi sulgemisega arutelu laiema avalikkuse ja teisimõtlejate eest. Eestis on arvukalt gruppe, kuhu liikmed on koondunud maailmavaate või kitsa spetsiifilise teema tõttu. Sageli on need grupid kinnised, mistõttu toimub seal mullile omane sissepoole peegeldumine ja grupi tuumaks oleva veendumuse radikaliseerumine.

Sellistes gruppides toimub tihtipeale inimeste eristamine skaalal „meie-nemad“, mille tulemusena ei võeta liikmeks, heidetakse välja või sunnitakse vaikima kõik kommuuni peavooluga mittesobivad liikmed.

Venemaa on demonstreerinud võimet luua miljoneid libakontosid ja neid juhtida, tehes seda erinevates keeltes ning etendades sedasi rahvamasside veendumust.

Sellised grupid on heaks keskkonnaks ka vale, kallutatud või tendentslikult valitud info levitamisele, millega omakorda kinnistatakse grupi meelsust. Piisavalt on näiteid, kuidas sellistes gruppides õnnestub teadlikult maailma meediast artikleid valides täita pika perioodi jooksul infovoog grupi tuumikveendumust toetava materjaliga, vältides otseselt valeväidete esitamist. Selleks postitatakse näiteks artikleid, mis on algselt avaldatud kunagi minevikus ja on tänaseks oma asjakohasuse kaotanud. Samuti postitatakse artikleid muukeelsetest väljaannetest, mis toetavad grupi veendunust, kuid mille algupära ja algallika tõsiseltvõetavust on raske kiiresti kontrollida.

Nii on näiteks Eesti erinevates gruppides korduvalt tõe pähe postitatud artikleid läbinisti väljamõeldud satiirileheküljelt lugejakiri.ee.

VALEINFO JA VENEMAA

Kui eelnevad näited paarist enim levinud võttest pärinesid eestikeelsest sotsiaalmeedia osast, siis kõiki selliseid võtteid on aastaid globaalsetes manipulatsioonikampaaniates ära kasutanud Venemaa.

Idanaaber on aastate jooksul välja arendanud võime edukalt kasutada kõiki eelkirjeldatud ja veel kümneid teisi manipulatsioonivõtteid. Venemaa on demonstreerinud võimet luua miljoneid libakontosid ja neid juhtida, tehes seda erinevates keeltes ning etendades sedasi rahvamasside veendumust. Samuti on Venemaal võime luua erinevaid meediakanaleid, mille sisu on kas kallutatud või täiesti vale, ning postitada neist artikleid sotsiaalmeediasse.

Selliste meediakanalite loomisel on Venemaa astunud ka sammu kaugemale ja andnud elulisi näiteid manipulatsioonitehnikale „allikapesu“. Venemaa uudistekanalid avaldavad uskumatuid lugusid, mis reeglina jätavad uudise keskse tegelase halba valgusesse. Need viitavad algallikana mõnele teisele Venemaa väljaandele, mis omakorda on viidanud aga juba austusväärsele lääne väljaandele. Algallikat otsima asudes aga selgub, et see austusväärne lääne väljaanne pole midagi sellist kirjutanud.

Sellise tegevusega on paaril korral mindud veelgi kaugemale. Nimelt on selleks, et anda valeinfole austusväärne algallikas ja seeläbi uudisele kaalu, registreeritud mõne tuntud lääne ajakirjandusväljaandega sarnane libadomeen, mis visuaalselt kirjapildilt paistab olevat tõene, kuid sisaldab mõnda pisikest, silmale märkamatut tehnilist viga, mis otsingumootorite jaoks eristab seda originaalist. Edasi on juba lihtne lasta loo algallikana paista kas CNN-i, BBC-d või ka näiteks The Guardiani.

Eesti emakeelega inimesi on sellistest otsestest valeinforünnakutest päästnud meie vähese kõnelejate arvuga keel, mida on seni olnud ka tehniliselt raske kasutada valeinfo levitamiseks. Kahjuks peab aga tõdema, et tehnika arenguga see tõrge peagi kaob ja eesti keelt oskamata saab teha manipulatsioonikampaaniaid ka eesti keeles.

Arusaadavalt muutub infokeskkond üha keerulisemaks ja sellest tõe väljasõelumine üha aeganõudvamaks, mistõttu on omal kohal soovitus, et kuigi meil ei pruugi õnnestuda valeinfo tekke takistamine, saame siiski anda oma panuse valeinfo levimise piiramiseks, seda mitte ise edasi jagades.

Kui mingi uudis tundub liiga hea või liiga halb, nii põnev ja huvitav, et tahaks seda kohe ka teistega jagada, siis võta hetk ja mõtle, kes ja miks seda infot sinuga jagab.

Kui need küsimused on vastatud ja loo päritolu on ikka ebaselge, võta lahti esimene ettejuhtuv otsingumootor ning vaata, kas ka keegi teine on seda uudist avaldanud.

Ka jagamata jätmine on parem kui valeinfo levitamine.