HARITUD SÕDUR
KOROONAKARANTIIN JA VALEINFO PANDEEMIA Sotsiaalse distantsi hoidmine, vahetute kontaktide vältimine ja oluliselt kasvanud internetis veedetud aja hulk on olnud inkubaatoriks valeinfole. Koroonaviiruse eest eriolukorraga sotsiaalmeediasse ja teistesse elektroonilistesse kanalitesse surutud inimesed on kerge saak valeinfo ja petuskeemide levitajatele. Samuti kallutab karantiiniga peale sunnitud isolatsioon inimesi vandenõuteooriate poole.
2
Tekst: PROPASTOP
020. aasta aprillis, eriolukorra esimese kuu jooksul on eestimaalased juba näinud ulatusliku valeinfo ootamatut levimist, vandenõuteooriate hulga kasvu ning seninägematut, teadmatusest tingitud kaasajooksmist kahtlaste teemadega.
Selle kõige aluseks on olnud valeinfo, pooltõed, tahtlikult laetud emotsioonid, aga ka kõige tavalisemad vandenõuteooriad.
DIS-, MIS- VÕI MALINFORMATION? Kuigi eesti keele sõnavara on rikas, ei ole siin häid vasteid ingliskeelses inforuumis eksisteerivatele valeinfo määratluse nüanssidele. Ingliskeelses ruumis on valeinfo kirjeldamiseks kolm keskset mõistet – disinformation, misinformation ja malinformation. Esimene neist kirjeldab teadlikult levitatavat valeinformatsiooni. Teisega kirjeldatakse valeinfot, mida levitatakse teadmatusest ehk valeinfo kandub edasi, sest selle algallikas või edasijagaja ei tea, et tegemist on valeinfoga. Kolmas ingliskeelne termin kirjeldab teadlikult sihtmärki kahjustava, sageli tõese info levitamist eesmärgiga tekitada talle maine- või muud kahju. Kui esimest ingliskeelset sõna saab tõlkida valeinformatsioonina, siis ülejäänud kahe jaoks eesti keeles head vastet pole. Samuti tuleb vahe sisse, kui jutt käib propagandast. Ingliskeelne keeleruum mõistab Venemaa propagandat disinformatsioonina, kuigi vene keeles on oma konkreetsem tähendus nii disinformatsioonil kui ka propagandal ja viimane on üks pisike osa disinformatsioonist. Kuigi Eesti viimase aja üks ulatuslikumaid valeinfo laineid, mis rääkis Tallinna sulgemisest, tekkis ja arenes 34
4/2020
ilma tahtliku tegevuseta, pelgalt inimeste sisemiste veendumuste pealt, tasub valeinfost kirjutades siiski keskenduda just tahtlikult levitatavale valeinfole. Sotsiaalmeedia, mille algne eesmärk oli tekitada tutvusringkonnale turvaline ja vahetu suhtluskanal,on kujunenud pigem platvormiks, kus on võimalik nimetult ja „kardina“ tagant inimestega manipuleerida. Selleks kasutatavaid tehnikaid tuleb pidevalt juurde ning kahjuks peab tõdema, et paralleelselt jäävad kasutusele ka vanad ja äraproovitud nipid.
LIBAKONTOD Üks suuremaid sotsiaalmeedia probleeme on libakontod ja nende kasutamine valeinfo levitamiseks. Näiteks populaarseim Eestis kasutatav sotsiaalmeediaplatvorm Facebook raporteerib pidevalt kümnete miljonite kaupa kustutatud libakontodest, kuid siiski hinnatakse selles keskkonnas jätkuvalt toimetavate libakontode osakaaluks ligikaudu 11%. Kuigi Facebook eeldab, et igal inimesel on üks konto, mille kaudu ta edastab endaga seotud infot, ei toimi see nõue ülearu korrektselt. Libakontode massilist kasvu on märgata ka Facebooki eestikeelses osas. Siin moodustavad libakontod suure osa maailmavaateliste ja igapäevaelule ebatraditsiooniliste nurkade alt lähenevate gruppide, lehekülgede ja kommuunide liikmeskonnast. Libakontode puhul on probleemiks, et me ei tea, kes nende taga on, millise motiiviga need on loodud ja kelle huve edendavad.
ASTROTURFING Internetipõhiste suhtluskeskkondade tekkimise ja arenguga on saanud uue hingamise mingit ideed pooldavate
