Kaitse Kodu! nr 5 2015. a by Kaitse Kodu!

VÕIDUPÜHA PARAADI SKEEM JA MAAKAITSEPÄEVAD ÜLE EESTI KAITSELIIDU AJAKIRI 5/2015

HIIUMAA MILITAARSED VAATAMISVÄÄRSUSED

NAISKODUKAITSE, NOORED KOTKAD JA KODUTÜTRED – KUIDAS LIITUDA?

10 VÕIDUPÜHA Maakaitsepäevad üle Eesti 12 VÕIDUPÜHA Võidupüha paraad Kärdlas 2015 14 VÕIDUPÜHA Võidupüha paraadid läbi aja 16 VÄLJAÕPE Kuidas ma Hundi passi sain 20

5 | 2015

MILITAARSPORT Naiskodukaitse kooormusmatka kaksikvõit läks Valgamaale

24 MILITAARSPORT 15 aastat „Tihu kevadet“ 28 OHUTUS Et veemõnud tooksid vaid rõõmu 30 SÕJARAUD PAZ, see malevkonna oma igiliikur 34 SÕJARAUD Tartusse tuleb võidutuli teisiti 36 AJALUGU Iidlesed aa ermkanged ehk hiidlaste pajatusi piiritsooni päevilt KAANEFOTO: ENN SUTTING

42 AJALUGU Militaarretked Hiiumaa metsades ja mere ääres 45 AJALUGU Taaskohtumine Järvakandis ja meenemedal „25 aastat Kaitseliidu taastamisest“ 46 HARITUD SÕDUR Kuidas sõjas ellu jääda. Nõuandeid võitlejatele 50 KAITSELIIT Kaitseliidu teenetemärgid ja -medalid

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul

55 KAITSELIIT Astuks Kaitseliitu? 58 KAITSELIIT Liituks Naiskodukaitsega? 62 NAISKODUKAITSE Tänavatarkus Naiskodukaitsest 64 NOORED Ernakese võitsid Pärnumaa kodutütred 66

NOORED Hiiumaa aasta tublimad noored õpivad Paladel

70 NOORED Põlislaanes luurajad pääsesid telepildile

www.facebook.com/kaitsekodu

72 PERSOON Kaasiku pere on Kaitseliiduga kokku kasvanud 75 PERSOON Tuletoojad kannavad kustumatut sädet

Kahjuks läks väga paljudel juhtudel nii, et enne, kui torud paika keerati, jõudis vastane liikuma hakata või vahekohtunik lahkuda ning tuletellimus luhtus

Üheks lõbusamaks katsumuseks pidasid Valga naised aga eelviimast ülesannet, öist pannkookide küpsetamist, mis teisel tiimil kahjuks sooritamata jäi

22 Hiiumaa Kaitseliidu perele on „Tihu kevad“ aasta suursündmus, mis on täitnud kuhjaga 15 aastat tagasi püstitatud eesmärke

Asja vähe arutanud, panime oma taskupõhjadest kraabitud kroonid kokku ja saime 3000 krooni eest täiesti oma bussi

30 42

Nii Esimese kui ka Teise maailmasõja kindlustusi leiab peaaegu kogu saarel, peamiselt küll rannikul ja selle lähedal 4

5 | 2015

5 | 2015 Suur oli ta üllatus, kui pärast avalduse rahuldamist selgus, et organisatsioonis ootab teda ees mõnigi endine klassivend ja vana tuttav

Tänavu viivad võidutule maakondadesse Kaitseliidu taastamise juures olnud liikmed

Lasin end visata täiesti tundmatusse vette, teadmata, mis mind ees ootab. Arvasin, et organisatsiooni kuuludes saan tuua oma ellu põnevust ja midagi uut

Säärane luurevõistlus on nii teadmiste kontroll, kus testida õpitut, õpivõimalus kui ka enese proovilepanek

70 5 | 2015

Sündmused

MARGUS PURLAU

Meredivisjon osales Baltimaade suurimal miinitõrjeoperatsioonil 15.–29. maini mitmel pool Eestis läbi viidud Baltimaade suurimal miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit 2015 osales kümmekond Tallinna maleva meredivisjoni kaitseliitlasest, kes andsid oma panuse operatsioonistaabi staabiohvitseride, mereväe laevade laevaohvitseride ja liitlaste laevade läviohvitseridena. Operatsiooni eesmärgiks oli Eesti merealade puhastamine miinidest ja muudest lõhkekehadest ning üksuste koostöö harjutamine. Eesti vetest leiti tänavu 210 lõhkekeha, mis on seni Eesti, Läti ja Leedu vetes korraldatud miinitõrjeoperatsioonide rekord.

Männiku malevkond sai viieaastaseks Kaitseliidu Harju maleva Männiku malevkond tähistas 1. juunil viiendat sünnipäeva. 2003. aastal loodud Männiku üksikkompanii liikmeskond ületas 2010. aastal 300 piiri ja tollane Kaitseliidu ülem otsustas nimetada üksikkompanii malevkonnaks. Praeguseks on Männiku malevkond Harju maleva eksterritoriaalne allüksus, kes toimetab vastavalt oma ülesannetele kogu Harjumaal.

5 | 2015

KAITSEVÄGI

Saaremaa maleva etteotsa asus kapten Margo Sai Alates 1. juunist täidab Kaitseliidu Saaremaa maleva pealiku kohuseid maleva staabiülemaks määratud kapten Margo Sai. Kapten Sai sündis 1973. aastal. Ta läbis ajateenistuse Kalevi jalaväepataljonis ja omandas kõrghariduse Mainori kõrgkoolis. Kaitseliiduga liitus Margo Sai 1997. aastal. Kaitseliidu koolis on ta läbinud rühma- ja kompaniiülema kursuse, lisaks täiendanud end erinevatel kursustel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes, Rootsis, Soomes ja mujal. Senine Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora jätkab teenistust Kaitseliidu peastaabi operatiivja planeerimisosakonna maakaitsejaoskonna ülemasuunaohvitserina.

KARRI KAAS

MEREDIVISJON

Kalev ja Kaitseliit austasid Vabadussõjas langenud kalevlasi Eesti spordiseltsi Kalev 114. aastapäeval austasid spordiselts ja Kaitseliit Vabadussõjas langenud kalevlasi Rahumäe kalmistul. „Kalevlased olid ühed esimesed Eesti mehed ja naised, kes haarasid relva ja asusid välja võitlema vabadust ja omariiklust. Kodumaa-armastus, ennastsalgavus ja vaprus olid need, mis tegid Kalevi malevast ühe dekoreerituma üksuse Vabadussõja päevil ja paiskasid kalevlasi kõige tulisematesse lahingutesse kõigil rinnetel,“ juhatas Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili sisse oma austusavalduse kalevlastele. Koos Eesti spordiseltsi Kalevi, Kalevi ja Nõmme malevkonna ning Naiskodukaitse Nõmme jaoskonna liputoimkondadega viis Kaitseliidu peakaplan läbi mälestusteenistuse.

Küberkaitseliitlased said lipu 16. mail annetati Viimsis Eesti sõjamuuseumis Kaitseliidu küberkaitse üksusele lipp. Lipu annetasid Naiskodukaitse, riigi infosüsteemi amet ning staabi- ja sidepataljon. „Oleme jõudmas arengujärku, kus on aeg sirutada tiivad ning asuda uhkusega täitma meile pandud ülesandeid ja ootusi,“ ütles küberkaitse üksuse pealik Andrus Padar. Padari sõnul on tänaseks paika seatud koostöösuhted üksust kaasavate pädevate ametiasutuste, st riigi infosüsteemi ameti ja kaitseväega. „Ka oleme lõpule viimas sisemisi ümberkorraldusi, et saaksime abipalve saabumisel välja panna kompetentseid reservüksusi, mis on võimelised ülalnimetatud ametiasutuste kutsel neile reaalselt appi minema,“ lisas Padar.

Sõduriproovil mahtus 24 tunni sisse vaid esikolmik Aprilli lõpul aset leidnud Sakala maleva jõukatsumise Sõduriproov 2015 võitsid korraldajate esindajad Ditmar Martinson ja Keijo Kokamägi. Koos karistuspunktidega oli nende aeg 22 tundi ja 48 minutit. Teine koht läks ajaga 23 tundi ja 11 minutit nende malevakaaslastele Kerd Meremaale ja Igor Esajasele. Kolmandaks tulid külalisvõistlejad Järva malevast Indrek Reismann ja Alo Aasma ajaga 23 tundi ja 14 minutit. Sel aastal startis Sõduriproovile 11 lahingupaari, üle lõpujoone jõudis neist viis, lisaks kaks üksikvõistlejat. Kuid peale nimetatud esikolmiku ei mahtunud kellegi lõpuaeg 24 tunni sisse.

5 | 2015

EINAR MAHL

Marylandi rahvuskaardi uus ülem külastas Kaitseliitu Uus Ameerika Ühendriikide Marylandi Rahvuskaardi ülem kindralmajor Linda Singh tegi mai lõpul oma esimese külaskäigu Eestisse. Ta külastas 1. jalaväebrigaadi ja Ämari lennubaasi ning tutvus Kaitseliiduga. Kindral Singh kohtus Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiiliga, külastas Tallinna maleva väljaõppekeskust ja Kaitseliidu kooli. Lisaks vaatles ta õppust Kährik. Kaitseväe, Kaitseliidu ja Marylandi Rahvuskaardi koostöö sai alguse pärast kaitseväe taasloomist. Rahvuskaart on korraldanud kaitseväelaste ja kaitseliitlaste koolitusi Ameerika Ühendriikides ning panustanud Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisse. Kindralmajor Singh on Marylandi Rahvuskaardi ülem alates 2015. aasta jaanuarist.

Kaitseliidu ülem kohtus Rootsi kaitsejõudude juhtidega Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili kohtus mai keskel Rootsis sealse kaitseväe juhataja kindral Sverker Göransoni ja Kodukaitse ülema brigaadikindral Roland Ekenbergiga, et arutada muutunud julgeolekuolukorda Läänemere regioonis ning vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide panustamist rahvuslikku ja rahvusvahelisse riigikaitsesse. Kindral Kiili külastas ka Rootsi Kodukaitse kooli ja Kodukaitse ihukaardiväerügemendi (Livgardet) õppust. Kaitseliitu seob Rootsi Kodukaitsega pikaajaline koostöö.

5 | 2015

4 Eesti lipu päev; 1919 vallutasid Eesti väed Jēkabpilsi ja kohtusid Poola vägedega

5 1919 algas sõjategevus landesveeriga

7 1920 tunnustas Soome de jure Eestit

10 1919 sõlmiti vaherahu landesveeriga

12 Balti Kaitsekolledži aastapäev (kolledž asutati 1998)

14 Leinapäev. 1941 toimus suurküüditamine

16 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Eestile ja Lätile

17 1940 okupeeris Punaarmee Eesti

20 2000 loodi maaväe staap; 2003 siirdus ESTPLA-7 operatsioonile Iraagis

21 1940 peeti Raua tänava lahing

23 Võidupüha. 1919 saavutas Eesti Võnnu (Cēsise) lahingus võidu landesveeri üle

24 1994 loodi mereväe staap; 1908 sündis kolonel Alfons Rebane

25 1992 taasloodi toetuse väejuhatuse logistikapataljon kaitseväe peastaabi autokompaniina

27 7

28 1949 langes Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) juht Endel Redlich

29 1992 alustati Soomes Eesti kaadriohvitseride koolitamist

30 1919 jõudsid Eesti väed Riia alla

1 2001 loodi Kaitseliidu kool ja 2008 Lääne kaitseringkonna staap

3 1919 sõlmis Eesti vaherahu landesveeriga, mis sunniti Riiast lahkuma, võim anti üle Läti seaduslikule valitsusele

4 1941 lõid Eesti metsavennad tagasi hävituspataljoni rünnaku KilingiNõmmel

5 1994 taastati kaplaniteenistus

6 1993 loodi Pärnu ja Tartu üksik-jalaväepataljonid

8 1994 loodi Eesti Rahuvalve üksikkompanii

10 1941 algas Tartu vabastamine Punaarmeest

15 1886 sündis kolonel Karl Parts

19 1940 küüditati Johan Laidoner koos abikaasaga Venemaale

20 Õhuväe aastapäev – 1919 loodi Eesti õhuvägi

24 1944 algas Punaarmee suurpealetung Narva rindel

26 1944 algasid lahingud Sinimägedes; 1994 asutati riiklik lennusalk

29 1944 peatati Sinimägedes Punaarmee suurrünnak; 1993 loodi Põhja üksikjalaväepataljon

30 1940 küüditati Konstantin Päts koos perekonnaga Ufasse; 1941 peeti Kulina-Puka lahing

31 1941 pidas ERNA grupp Kautlas lahingu punaväega

Juuli

Juuni

Kalender

5 | 2015

kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI 5 | 2015

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Kaitseliit

Makett: Allan Kukk/Directormeedia Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Naiskodukaitse

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kodutütred Kaastööde saatmise tähtajad: 20. juuli, 31.august, 12. oktoober

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku. Kaitse Kodu! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Tule Hiiumaale! Võidupüha on päev, mil tuleb päästa endas valla kõige patriootlikumad ja isamaa suhtes hellemad tunded, tõmmata kopsud täis õrna kodumaa lõhna ja vägevat uhkust selle üle, et oleme siiski jõud, kellel ette näidata võit Saksa Rauddiviisi ja Balti Landeswehri üle. Omal ajal käskis kindralmajor Ernst Põdder selle võidu puhul heisata lipud. 1938ndal, Eesti vabariigi juubeliaastal, korraldati Tallinnas igati suurejooneline võidupüha paraad. Sunnitud pausi järel rivistusid käisel sinimustvalget lippu kandvad sõdurid võidupüha puhuks üles 1993. aastal ja siis tegi president Lennart Meri oma kõnes kaitsejõudude juhatajale kindralmajor Aleksander Einselnile ülesandeks „neid suviseid jaanipäevaeelseid paraade korraldada vaheldumisi kõigis Eesti linnades“. Nüüdseks on paraadi peetud enam kui 20 korda, mõned maakonnakeskused on saanud võõrustajarolli kanda koguni mitu korda. Aga mitte kunagi varem ei ole võidupüha paraadil marsitud Hiiumaal. See ajakirjanumber annab ehk edasi vaid ühe seitsmesaja kuuekümnendiku Hiiumaa tõelisest muhedusest. Aga need ajaloolised maamärgid ning mehed, naised ja lapsed meie lehekülgedel peaksid sõnumi kohale viima küll. Tule ja vaata Hiiumaad!

peatoimetaja 5 | 2015

VÕIDUPÜHA ARDI HALLISMAA

Maakaitsepäevad malevates Otsi, päästa, evakueeri rühm ehk Tartu malev Ilmselt ei ole see enam Tartu maleva maakaitsepäev toimub lühidalt OPER demonstreerib oma kellelegi uudis, et võidutuld oskusi. Näidatakse Kaitseliidu tänavu Tartu linnas. Vaadata on ja julgestuspolitsei relvastust ja relva- ja tehnikanäitus, Naiskodujagatakse tänavu maakonvarustust ning päästeamet toob kaitse jagab sõdurisuppi ja korraldade esindajatele Hiiumaal. vaadata oma tehnika. dab heategevusliku loterii Tartu naiste varjupaiga toetuseks. Tartu Sealt viivad tuletoojad selle Jõgeva malev maavanem tunnustab maakonna oma kodumaleva maakaitJõgeva malev peab võidupüha kaunimaid kodusid. tänavu Põltsamaal. Maakaitsepäesepäevadele laiali. Järgnevalt val toimub maleva pidulik rivistus, Pärnumaa malev ülevaade maakaitsepäevanäidatakse relvi ja tehnikat. NaiskoPärnumaa malev tähistab maakaitdukaitse jagab sõdurisuppi. Lisaks sepäeva tänavu piduliku rivistudest malevates. sega Kilingi-Nõmmel. Rahvale mängitakse maha näidislahing, 10

5 | 2015

on kohal ameeriklased oma Hummeritega.

Tallinna ja Harju malev Tallinna ja Harju malev tähistavad maakaitsepäeva ühiselt Harku vallas Tabasalu kardirajal. Maakaitsepäeval näidatakse pealtvaatajatele kaitsejõudude ja erinevate jõustruktuuride tehnikat ja varustust ning peetakse maha üks tõeline näidislahing. Ajaloolise vaatemängu toob pealtvaatajateni ajalooklubi Frontline Eesti, mis jäljendab Vabadussõja lahinguid. Selliste ürituste abil õpimegi oma maad kaitsma ja enda eest seisma.

Valgamaa malev

Põlva malev Maakaitsepäev korraldatakse Ridali lennuväljal, sest võidutuli saabub Kärdlast lennukiga. Põlva malev astub üles väikese näidislahinguga. On vaadata relvanäitus, pakutakse sõdurisuppi ning peetakse Kaitseliidu ja abipolitseinike mullijalgpallivõistlus. Kohal on päästeamet ning politseija piirivalveamet oma varustuse ja tehnikaga.

Rapla malev Maakaitsepäeva tähistatakse 23. juunil Järvakandis.

Sakala malev 23. juunil korraldatakse Viljandi lauluväljakul ja selle ümbruses maakaitsepäeva puhul Kaitseliidu Sakala maleva eestvedamisel Viljandimaa ohutuspäev. Tegemist on koguperepäevaga, mille üks eesmärkidest on ohutusalane teavitustöö ning jõustruktuuride funktsioonide ja igapäevaste tegemiste tutvustamine. Kell 14

Päeva avamine, Viljandi linnapea Ando Kivibergi tervituskõne

14–18

Kaitseliidu jõustruktuuride näitus

14.10

Kaitseliidu näidisesinemine

14.35

Punase Risti näidisesinemine

14.55

Politsei näidisesinemine

12.15– 12.45

Kogunemine

Kell 13

Maakaitsepäeva avamine kultuuruhalli ees

15.10

Politsei- ja piirivalveameti vestlusteema „Abipolitseiniku roll kogukonna turvalisuses“

13.30

Jalutuskäik kultuurihalli juurest staadionile

15.30

Päästeameti ja Punase Risti näidisesinemine

15.55

Korstnapühkija etteaste

Kell 14

Malevapealiku tervitus, ergutuste andmine

16.10

Politsei- ja piirivalveorkester koos Naiskodukaitse ja Kodutütarde projektkooriga

14.30

Politsei- ja päästeametinäidisesinemine

16.30

Kaitseliidu rivistus, laval on meeskoor Sakala ja Viljandimaa kammerkoor

15.15

Kaitseliidu näidislahing

Kell 17

Võidutule jagamine maakonda

Kell 16

Võidutule saabumine ja üleandmine valdadele

17.15

Politsei- ja piirivalveorkester koos meeskooriga Sakala ja Viljandimaa kammerkooriga. Solist Mikk Dede.

Kell 17

Kultuurihallis näidatakse filmi „1944“

Päeval on kavas töötoad, laskeimitaator, vibuvõistlus, soomukisõit, relva- ja tehnikanäitus ning Naiskodukaitse loterii.

VÕIDUPÜHA

ARDI HALLISMAA

Maakaitsepäev korraldatakse Valga linnas militaarteemapargis juba 21. juunil, sest võidupühal jõuab võidutuli Kärdlast Valka üsna hilja. Lisaks peatuvad 21. juunil Valgas vanaautode suursõidust osavõtjad, kokku üle saja sõiduki. Muu tegevus korraldatakse koostöös jõustruktuuride, Punase Risti ja Valga militaarteemapargiga.

Mõisapargis Kell 14

Batuudid ja näomaalingud Mulgimadinalt

14–18

Maanteeameti tegevused lastele: pöörlev auto ja vigurrada

14–18

Avatud on tervisetuba

Kell 15

Kaitseliit pakub suppi 5 | 2015

PÕ

VÕIDUPÜHA PARAAD KÄRDLAS 2015

VÕIDUPÜHA

Hiiumaa malevkond

Pärnumaa malev

Saaremaa malev

Tallinna malev

Tallinna maleva Akadeemiline malevkond

Rapla malev

Küberkaitse üksuse liputoimkond

Lääne malev

Kaitseliidu kooli liputoimkond

Kaitseväe orkester Kaitseliidu ühendorkester Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester

Kaitseliidu liputoimkond Tuletoojad

Riigilipu toimkond

Tribüünid

LLI

A M A

5 | 2015

KÄRDLA

PARAADI AJAKAVA 23. JUUNI

Noorte Kotkaste kompanii

Kodutütarde kompanii

Pärgade asetamise tseremoonia ja tulede ühendamine Kärdla Püha Ristija Johannese kiriku juures

Kell 10

Jumalateenistus Kärdla Püha Ristija Johannese kirikus

Kell 11

Võidupüha paraad Kärdla Keskväljakul

Kell 12:15

Võidutule saatmine maakondadesse Kärdla sadamas

Kell 12:30

Sõjatehnika näitus, langevarjuhüpped ja näidislahing Kärdla sadamas

Polisei rühm VÕIDUPÜHA

Naiskodukaitse kompanii

Kell 9

Läti rühm

USA liputoimkond Soome liputoimkond Poola liputoimkond Rootsi liputoimkond

TI IG I

KESKVÄLJAK Graafika: Kuressaare ametikooli multimeedia kujundaja ereiala õpilased 5 | 2015

VÕIDUPÜHA

Võidupüha paraad läbi aja Pärast Võnnu (Cēsise) all saavutatud võitu Saksa Rauddiviisi ja Balti Landeswehri üle andis 3. diviisi ülem kindralmajor Ernst-Johannes Põdder oma päevakäsuga korralduse, et samal päeval, 23. juunil 1919 „saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud”.

Tekst: TANEL RÜTMAN Vabadussõda ei olnud veel kaugeltki lõppenud, kuid just selle võiduga olid eestlased ületanud tõsise psüühilise barjääri vaenlase ees ja kindral Põdderil oli igati põhjust anda sel puhul käsk heisata lipud. 1934. aasta 16. veebruaril võttis Riigikogu vastu otsuse muuta 23. juuni riiklikuks pühaks ja seda päeva taheti hakata tähistama igati suurejooneliselt. Võidupüha peeti enne sõda siiski peamiselt maakondades. Erandiks oli vaid aasta 1938, Eesti riigi 20. vabadusaasta, mil 14

5 | 2015

võidupüha pühitseti erakordselt suurejooneliselt ja samal ajal peeti Tallinnas XI üldlaulupidu. Toona Vabaduse väljakul peetud paraadil oli rivis 16 000 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, kodutütart ja noorkotkast. Sõjaeelse vabariigi viimaseks jäänud võidupühal 1939. aastal süüdati võidutuli Pärnus, avati näitus „100 aastat Pärnu kuurorti“ ja 25. juunil Tahkurannas president Konstantin Pätsi sünnikohas tema mälestusmärk. Pärast 50-aastast vaheaega tähistati võidupüha taas 1989. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel,

kui 23.–25. juunini sõidutati Tallinnast erirongiga ligi 300 inimest Vabadussõja lahinguväljadele Tartumaal, Valgamaal ja Põhja-Lätis. 1992. aasta võidupühal korraldati kaitseväelaste pidulik rivistus Kadrioru lossi aias. Eesti vabariigi 75. aastapäeva ja võidupüha tähistamise puhul korraldati 1993. aastal Eesti kaitsejõudude pidulik rivistus kõigepealt Tallinnas, kus pühitseti ja anti üle lipud kaitseväe üksustele. Seejärel sõitis vabariigi president Lennart Meri koos kaaskonnaga Tartusse, kus Raekoja platsile olid üles rivistatud kaitsejõudude üksused. Lennart Meri pidas kõne, kus muuhulgas märkis: „Tegin kaitsejõudude juhatajale kindralmajor Aleksander Einselnile ülesandeks neid suviseid jaanipäevaeelseid paraade korraldada vaheldumisi kõigis Eesti linnades ning alustada seda demokraatliku Euroopa traditsiooni Tartust, Eesti nooruse linnast, kellele tänapäev võlgneb meie poliitiliste traditsioonide sünni.” Sellest ajast on keskseid võidupüha paraade korraldatud 21 korda, kuid seni veel mitte kunagi Hiiumaal.

Kuidas ma

Hundi passi sain VÄ L J A Õ P E

KARIN LAUGAS

Kaitseliit korraldas 24.–26. aprillini Põhja maakaitseringkonna õppuse Hunt 2015. Lisaks Tallinna, Harju ja Rapla maleva allüksustest moodustatud maakaitsepataljonile olid maastikul vastutegevuses Kalevi jalaväepataljon ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelased. Tekst: MARTIN MÄGI, Infokastid: TANEL JÄRVET

Kui ma veel noor mees olin, otsustasin ratsutama minna. Loomulikult ka hobuste pärast, aga hoopis rohkem ratsutamistrennis käivate ilusate tüdrukute pärast. Ja siis tuli vältimatult päev, mil pidin ühele põrguelukale, st hobusele, selga ronima. Kohe, kui tallimees ohjad minu kätte andis, pani see elukas joonelt plagama ja tormas ringi, eirates kõiki minu katseid teda juhtida või peatada. Maha ei kukkunud ma ainult seepärast, et mu jalad olid mingitesse sadulaasjadesse kinni jäänud. „Sa, poiss, ära kihuta niimoodi,“ ütles tallimees hiljem. Mulle, mitte hobusele.

AEG: 24.–26. aprill 2015 OLUKORD: Suurõppuse Hunt Tallinna maakaitsepataljoni lõunatiiva operatsioon KOHT: Tapa-TõõrakõrveRabasaare lahinguruum (vastutusala 7 x 5 km) TALLINNA MALEVA PÕHJA KOMPANII ÜLESANNE: Viivitada vastast Tapa-Tõõrakõrve-Rabasaare suunas vähemalt 25. aprill kell 12st 22ni ja kaitsta Rabasaaret kuni kella 10ni 26. aprillil VASTANE: Kalevi pataljoni kompanii Pasi soomukitel

Nagu kihutaks tulihobusel Nüüdseks on möödas aasta minu kaitseliitumisest ja kogemus on samasugune, nagu oleksin sõjahobuse selga istunud. Ja kuhu see loom kihutab, on salastatud. Kõik, mis sa teha saad, on sadulasse jääda ja asjakohane välja näha. Niimoodi läheb ka siis, kui panna jaosanitar kompanii sidet tegema. Kuidas ma üldse sidesse sattusin? Ma ei tahtnud augustikuise meditsiinikursuseni niisama passida ja läksin sidekursusele, et midagi 16

5 | 2015

kasulikku õppida. Mida rohkem sidekursus edasi läks, seda suuremaks paisus hämming, et millesse olen end jälle mässinud. Tean töö tõttu mõndagi bittidest, baitidest ja andmesidest üleüldse, kuid militaarside erineb sellest kõigest nagu päev ööst. Järgmine verstapost oli sideluure korraldamine Põhja maakaitseringkonna õppuseks Hunt. Sideluure eesmärk oli kindlustada side

toimimine Hundi ajal. Sideluurel esines veidike komplikatsioone, kuid suures plaanis asi töötas. Hundi kohta öeldakse, et ta on metsasanitar ja murrab nõrgad maha. Õppuse Hunt ajal oli mul selline tunne, et metsasanitar närib aktiivselt mu jalga. Kõik algas halvasti. Asjad ei töötanud juba baasist lahkudes. Kolonnis liikumisel oli sideauto ainus auto, milles sidet polnud. Tsiteerin kompaniiülemat: „Volga on. Autoraadio on. Volgas kuulame autoraadiot ainult siis, kui see kodu ees seisab.“

Enne Endexit Rabassaarde jõudnud, ei õnnestunud eelnevalt väljaluuratud ja hästi töötanud asukohast sidet luua. Üritasime öösel kella kaheni, siis andis juhtimispunkti juht öörahu. Järgmisel päeval, pärast kolmandat ümberpaiknemist, saime juhtimispunkti sidesse. Metsasanitar aga võttis hambusse mu teise jala. Uhke Fabricatto in Italia generaator läks katki. Nähes, mis veaga on tegemist, ei tulnud mul roppudest sõnadest puudu. Riik, mis on maailmale andnud eepilised insener-disainerid Pininfarina,

VÄ L J A Õ P E

TANEL JÄRVET

L I S A T E AV E

Mis oli hästi 1. Põhja kompanii suutis viivitada soomuskompaniid. Iga võitleja ja kõik ülemad tahtsid võidelda, otsisid lahinguid ja suutsime hoida initsiatiivi. 2. Kasutasime esimest korda paindlikku lahinguplaani koostamist, st neli tundi enne lahinguid sai koos rühmaülematega koostatud kompanii lahinguplaan kõige viimase info järgi. See tõi ka lahingutes edu, sest juhid olid puhanud ja muutuvates oludes suudeti kiirelt reageerida. Teine valik olnuks kompanii- ja rühmaülematel öö läbi käske kirjutada, aga viivituslahingus vananeb käsk kiiresti. 3. Rabasaare ümber piiramisrõnga sulgumise eel viisime välja juhtimis-tagalarühma ja juhtimispunkti, mis võimaldas teostada varustuse vedu piiramisrõngasse ja mõjutada vastast ka väljastpoolt. 26. aprilli hommikul ründas juhtimistagalarühm Läste alal tellitud suurtükitulega vastase tagalat. 4. Kasutasime ATVdega haavatute äravedu ja laskemoona juurdevedu. Põhimõte õppustel peaks olema harjutada nii, nagu sõdid. Vaadates seda, et kriisiajal kasutavad kaitseliitlased nagunii oma ATVsid või sõjaajal rekvireeritud tsiviilsõidukeid ja ATVsid, tuleb ka harjutada võimalikult realistlikult.

5 | 2015

VÄ L J A Õ P E

TANEL JÄRVET

Neli tundi enne lahinguid sai koos rühmaülematega koostatud kompanii lahinguplaan kõige viimase info järgi.

Bertone, Ghia, Ferrari ja teised, on andnud maailmale ka sellise inseneri, kes ei pidanud vajalikuks kütuseﬁ ltrit kinnitada, vaid jättis selle kahe lõdviku otsa vastu mootorit tolknema. 20 tundi vastu mootoriplokki vibreerimist kulutas ﬁ ltrisse augu. Lasin paagist kütuse välja, leidsin MacGyveri teibi ja puhastusvahendi ning panin sellele

L I S A T E AV E

Mida tuleb arendada 1. Igaühel tuleb lahinguoperatsioonile kaasa võtta miinimumvarustus, millega saab 24 tundi vastu pidada. Nagu ütles kompaniiülema abi nooremleitnant R., et igaühel olgu lusikas, söögitops ja väike magamiskott rakmetes. 2. Põhja kompaniis on ühekordse vastuargumendi kohustus. Sõnaga, kui on näha, et ülema plaanil on puudusi, tuleb kohe teada anda. Ülemad ei tea kõike, seepärast on oluline igaühe initsiatiiv. Kui ülem ei muuda plaani, jääb nii, nagu ta kavandas, aga vähemalt on esitatud oma argumendid. 3. Haavatute situatsioonid tuleb lõpuni mängida, et meedikud saaksid rohkem praktikat. 4. Maskeerida oma tehnikat ja positsioone ning võimalikult palju loomulikus varjus viibida (metsaservas, majade vahel jne), et meid poleks mehitamata õhusõidukitelt näha. Oleme harjunud, et varjume vastase lennuki või kopteri ülelennu korral, kuid hääletute droonide puhul hääle peale varjumine ei toimi.

5 | 2015

kütuseﬁ ltrile oma elu esimese rõhtsideme. Survestatud diislisüsteem osutus siiski teibist tugevamaks ja jaosanitar pidi leppima faktiga, et elumahlade väljajooksmise tõttu on itaallane surnud. Vaenlane kahjuks sel ajal ei maganud, vaid tungis peale, ja juhtimispunkt pidi järjekordselt ringi paiknema. Siin andis metsasanitar alla ja läks endale uut ohvrit otsima. Meie juhtimispunkti uues asukohas hakkasid kõik süsteemid tööle. Sideprobleem aga ei kadunud, sest järjekordne kompanii kaotas side pataljoniga. Meie juhtimispunkt aga töötas täistuuridel kuni Endexini.

Hea hundi pilt Minu põnevaimateks hetkedeks oli tule tellimine luurelt saadud andmete järgi. Kahjuks läks väga paljudel juhtudel nii, et enne, kui torud paika keerati, jõudis vastane liikuma hakata või vahekohtunik lahkuda ning tuletellimus luhtus. Lõpetuseks irokeeside legend. Igas inimeses elab kaks hunti. Üks hunt on kuri ja teine hunt on hea. Elama jääb see hunt, keda me toidame. Kui me läbielatust õppust võtame ja saadud kogemust tulevikus ära kasutada suudame, on kompaniiülemalt saadud õppuse sertiﬁ kaadil ehk Hundi passis hea hundi pilt.

   

Põhja kompanii 25. aprilli viivituslahing oli jagatud kolme faasi. Pataljoni staabilt tuli küsida luba ettekandejoonte PEETER ja JÜRI ületamise kohta. Oranžiga on märgitud kellaaeg, millal vastase üksused on kaardil märgitud kohta jõudnud. 26. aprillil kella 7st 8ni tegi Põhja kompanii rünnaku vastase soomuskompaniide selja taha (joonisel pruuniga nooled Rabasaarest kagus). Hävitati kaheksa Pasit ja murti küljelt sisse vastase ründeüksusesse. Rabasaare deblokeeriti.

L I S A T E AV E

Kaitseliitlased harjutasid pataljoni raamistikus kaitse- ja viivituslahingut. Keskpolügooni alal tegutsesid liitlasüksused tankidega Abrams M1A2. Õppusel osalevad jalaväeüksused olid suurema lahingutegelikkuse saavutamiseks varustatud osaliselt laservestisüsteemiga MILES (Multiple Integrated Laser Engagement System). Kokku oli maastikul 1500 kaitseliitlast, kaitseväelast ja liitlaste sõdurit.

5 | 2015

MILITAARSPORT

Võistlejad teel sidepunkti

Naiskodukaitse koormusmatka kaksikvõit läks Valgamaale Naiskodukaitse koormusmatkal osalenud Valgamaa naiskondade sõnul tundus võistlus mullusest lihtsam. Samas tuli siiski täita nii ekstreemseid kui ka kiiksuga ülesandeid. Tekst: REIN SÄINAS

5 | 2015

Eelmisel aastal jäime koormusmat1.–3. maini Põlvamaa metsades korkal teiseks, aga et võitjanaiskond raldatud Naiskodukaitse koomusei läinud Pitka retkele, saime selle matkal „Ilu ja valu“ läks rajale 17 õiguse meie ja kogemus oli nii vavõistkonda, kellest lõpujoone ületas pustav, et tahtsime uuesti minna,“ 15. Kaksikvõidu eest hoolitsesid kommenteeris Sigrit Säinas. Valgamaa naised, kolmas koht läks Teisena lõpetanud naiskonnas Alutaguse ringkonda. võistelnud Liis Hulkko, kes praeLasteaiaõpetajana töötav ja vabal ajal Kodutütarde Valgamaa ringkon- gu veel laeval töötab, kuid peagi ajateenistusse astub, lisas, et rajal na vanemana tegutsev Sigrit Säinas käis pidev iseenda tagantsundimine. sõnas, et oli ikka ilus üllatus tulla „Vahepeal oli raske, vihma sadas ja mõlema võistkonnaga pjedestaali märg oli. Aga soov matk läbi teha ja kõrgeimatele kohtadele. Samas tõsee edukalt lõpetada oli niivõrd suur, des tema võistkonnakaaslane Geiri et tuli ennast lihtsalt tagant utsitaSperling, et erilisi ettevalmistusi ei da ja tulemus ei ole üldsegi paha.“ tehtud. „Saime mõne korra kokku, vaatasime materjale, panime varus- Võidust jäi tema sõnul vaid õige natuke puudu. „Peaaegu 30 tundi tuse kokku. Laskmist harjutasime olime juba rajal olnud ja keskenduehk kõige enam,“ sõnas ta. sime lõppjooksule. Seetõttu jäi meil eelviimane punkt kahe silma vahele Pitka retke pääse innustas Peamine, mis pingutama ärgitas, oli ja sinna need võidupunktid läksidki.“ Stardile eelnes pidulik avamisoov pääseda Pitka retkele. „Seadne, võistkondade esindajate instsime eesmärgiks võita, sest võitja esindab organisatsiooni Pitka retkel. rueerimine, õhtusöök ja varustuse

kontroll. Suurem osa järgnenud öötundidest tuli veeta Palojärve ääres luureandmeid kogudes. Muide, ülesande täitmiseks vajalike koordinaatide saamiseks tuli hoida enda pea kohal kummipaati relvadega. „Mida kauem suutis võistkond paati koos relvadega üleval hoida, seda täpsemad koordinaadid meile luureülesandeks anti. Raske oli. Tahtsin vahepeal loobuda, aga kaaslased ergutasid edasi pingutama,“ lisas Sigrit Säinas.

3 X TOOMAS NIGOLA

Võistlejate kõrval said kõvasti mahvi ka kontrollpunktides kaasa löönud abilised. Sarnaselt võistlejatega ei lasknud nemadki väsimusel oma meeleolu langetada

Naiskodukaitse koormusmatka 2015 lõpetajad 1. Valga 1

Vaenlasele kordagi vahele ei jäänud 14 kontrollpunktiga raja pikkus oli linnulennult umbes 35 kilomeetrit, kuid Sperlingu sõnul läbisid nemad peaaegu 70 kilomeetrit. „Kõikjalt ikka otse minna ei saanud. Vastutegevust tundus seekord igal pool olevat. Ühel korral meil vedas: õnnestus ära kasutada hetke, mil vastutegevuse liikmed andsid intervjuud, ja lipsata otse nende selja tagant üle truubi. Täielik õnnestumine!“ Kui Valga esimesel võistkonnal läks korda läbida rada ilma vastutegevusele vahele jäämata, siis teine tiim pidi ühe elutalongi siiski loovutama. Asju, millega kontrollpunktides hakkama tuli saada, oli mitmesuguseid. Tuli lahendada nii militaarseid kui ka esmapilgul väikese kiiksuga ülesandeid. Tarvis oli osata sidet luua, veekogu ületada, takistusrada läbida, orienteeruda, esmaabi anda. Mõlemad Valga naiskonnad pidasid kõige ekstreemsemaks jõe ületamist kahe palgi peal. „Eelmise aastaga võrreldes oli ekstreemsusi vähem. Sel aastal oli kuidagi lihtsam,“ arvas Geiri Sperling ja Sigrit Säinas oli sama meelt.

2. Valga 2 3. Alutaguse 4. Järva 5. Jõgeva 6. Tartu 2 7. Rapla 1 8. Põlva

Üheks lõbusaimaks katsumuseks pidasid Valga naised aga eelviimast ülesannet, mis teisel tiimil kahjuks sooritamata jäi. „Öine pannkookide küpsetamine oli üpris põnev. Pidime kaheksa minuti jooksul priimuse peal viis pannkooki valmis saama. Lisaks ajaraamidesse mahtumisele pidid koogid ka maitsvad olema. Üks läks kohtunikule proovimiseks ja teised sõime ise,“ lausus Sperling. „Enamiku sõin siiski mina,“ lisas Säinas.

9. Pärnumaa 10. Viru 11. Rapla 2 12. Tartu 1 13. Võrumaa 14. Saaremaa 15. Sakala

On põhjust rahul olla Kokkuvõttes jäid Valga naised rahule – ikkagi kaksikvõit! Ühe plussina võrreldes eelmise aastaga toodi välja, et seekord pidasid jalad vastu. „Seekord mul ville üldse ei olnud,“ lausus Säinas. „Eks rada olnud muidugi kuivem ka. Aga õppida on

Sõjakooli kadetid etendasid varitsuse-esmaabipunktis usutavalt ja vaimukalt metsas puhkavate lõbusate matkasellide rolli. Nagu võistlejaile peagi selgus, oli metsas valitsev rahu petlik

5 | 2015

3 X TOOMAS NIGOLA

MILITAARSPORT

meil veel palju. Kuigi võitsime, oli palju ülesandeid, mida siiski valesti tegime. Eks Pitka retke ajaks tule need kitsaskohad üle vaadata ja õppepäevadel vigade parandamisele suuremat rõhku panna.“ Kuigi matkast oli meie jutuajamise ajal möödunud juba päevi, olid võiduemotsioonid naiste näol veel alles. „Oleme väga rahul. Kaksikvõit – super ju!“ Võidukasse naiskonda kuulusid Geiri Sperling, Sigrit Säinas, Merlyn Kahr ja Lisette Tohus. Teisena lõpetanud tiim käis rajal koosseisus Kristina Svirskaja, Liis Hulkko, Krista Roio ja Siiri Raamets. Tänavune Admiral Pitka luurevõistlus leiab aset 4.–8. augustini Võrumaal. Mullu lõpetasid Valga naised Pitka retke 26 võistkonna seas kahekümnendana, jättes teiste hulgas selja taha ameeriklaste teise meeskonna.

Raja pikkus oli linnulennult umbes 35 kilomeetrit, kuid Sperlingu sõnul läbisid nemad peaaegu 70 kilomeetrit.

Laskeharjutused esimeses kontrollpunktis Põlva siselasketiirus

Põlva esindus Taevaskojas järjekordse kontrollpunkti poole rühkimas

5 | 2015

KOMMENTAAR

Ilusad inimesed valusal maastikul „See on raskelt suurepärane!“ Just nii iseloomustas üks Põlvamaa talurahvamuuseumi väravas kohatud Sakala rühma võistleja Põlvamaa metsades peetud Naiskodukaitse koormusmatka „Ilu ja valu“. Peakorraldaja Allar Eesmaa ütles, et Naiskodukaitse koormusmatka ettevalmistus oli talle esimene sellelaadne kogemus. „Arvestades, et ka enamikule punktikohtunikest oli see esmakordne, saime hästi hakkama. Andsime võimaluse esitada proteste ja vaidlusi jooksvalt ning need said ka lahendatud. Teatud aja jooksul võis proteste esitada ka pärast matka lõppu, aga siis ei tulnud enam ühtegi. Olen tänulik võistkondade ja esindajate tagasiside eest, sealt on mõndagi õppida,“ sõnas Eesmaa. Enim tekitas probleeme juhendite tõlgendamine punktiülesannete täitmisel. Parimaks tunnustuseks pidas peakohtunik katkestanud võistkonna tagasisidet, et võistlus oli sama raske nagu Pitka retk. „Aga matka võitja peabki ju Pitka retke tasemele vastama,“ lisas Eesmaa. Järgmine mõtlemiskoht on punktiülesannete sooritamiseks antud aeg. Kui näiteks kaheksa minuti jooksul ülesannet ei täidetud, lahkus võistkond punktist maksimaalsete karistuspunktidega. „Nõustun esindajate märkusega, et selline süsteem on karm. Piltlikult võib seda võrrelda matemaatikaeksami sooritamisega, milleks õpilasel on aega kaks tundi. Tal on 99% ülesannetest lahendatud, aga siis saab aeg otsa ja tulemus nullitakse. Pole ju mõistlik lahendus, tehtu peab igal juhul saama tunnustatud,“ lisas Eesmaa. Koormusmatk sai alguse 1. mai õhtul kell üheksa Põlva põhikooli juurest, kus asus ka matka staap. Esimesed võistkonnad jõudsid üle lõpujoone 2. mai südaöö paiku. Viimased finišeerisid kell neli 3. mai hommikul. Katkestasid Tallinna ja Lääne naiskond. Eraldi tunnustust väärib Sakala ja Saaremaa naiste südikas pealehakkamine minna neljaliikmeliste võistkondade kõrval rajale kolmeliikmelisena. See oli vapper tegu. 14 punktist koosnenud raja pikkus oli linnulennult umbes 35 km, tegelikkuses poole pikem. Punktitegevusi ja maastikku hindasid võistkonnad nii elamusi kui ka katsumusi pakkuvaks. Tegevuste iseloomustamisel märgiti, et need olid vaheldusrikkad, sest oli nii militaarseid, üldharivaid kui ka lõbusa kiiksuga ülesandeid. Tänusõnad kõikidele abilistele, kes aitasid koormusmatka korraldada: Kaitseliidu Põlva maleva vabatahtlikud, AS Lõuna Pagarid, Räpina paberivabrik, Põlva talurahvamuuseum, Põlva põhikool ja Põlva vald.

MILITAARSPORT

MARGIT ÕKVA

Võitjad rändauhinnaga

5 | 2015

15 aastat „Tihu kevadet“

Tekst: KÜLLIKE TAMMEVESKI, ANNE KAASIK

Igal kevadel korraldatakse Hiiumaal Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna taasloomise aastapäeva puhul rännakmatk „Tihu kevad“, mille eesmärk on propageerida Kaitseliitu, kontrollida kaitseliitlaste füüsilist ettevalmistust ja malevkonna valmisolekut osalemaks Kaitseliidu üritustel ning selgitada välja parim võistkond. Legendi järgi on neljaliikmeline luurerühm saadetud vaenlase tagalasse, kus neil tuleb kontrollpunktides täita etteantud ülesandeid. Et „vaenlane“ patrullib vastutegevusena suurematel teedel, peab võistkond liikuma varjatult.

Esimesest võistlusest tänaseni Esimene „Tihu kevad“ sai teoks 12. ja 13. mail 2001 ning see algas Kärdlast. Et oli kevad ja rännak lõppes

Tihu järvede vahel metsavahimajakese juures, pandi maimukesele nimeks „Tihu kevad“. Võimalus oli valida kahe trassi vahel, lühem linnulennult ligikaudu 20 km ja pikem 27 km. Trassid kulgesid metsades ja soodes ning lagendikel hõreda asustusega aladel, kus kindlaid maastikuorientiire oli raske määrata. Võistkonnad olid neljaliikmelised, koosnedes kahest mehest ja kahest naisest. Teel oli lisaks kompostriga kontrollpunktidele ka kolm mehitatud kontrollpunkti. Esimeses punktis ootasid võistlejaid granaadivise täpsuse peale, laskmine ja järsaku ületamine. Teises punktis vajasid vastamist 15 küsimust Kaitseliidu ajaloost ja tänapäevast. Kolmandas, meditsiinipunktis oli ülesandeks transportida kannatanu kanderaa-

Tänavu oli „Tihu kevadele“ registreerunud 17 võistkonda: 12 täiskasvanute ja neli noorte arvestuses. Hommikusele rivistusele kogunesid nii korraldajad kui ka võistlejad. Meeleolu oli ärev-pidulik

MAIT KARUKÄPP

MILITAARSPORT

Hiiumaa Kaitseliidu perele on „Tihu kevad“ aasta suursündmus, mis on täitnud kuhjaga 15 aastat tagasi püstitatud eesmärke. Mitmed kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad on leidnud tee organisatsiooni ridadesse just selle Tihu retke kaudu.

5 | 2015

KÜLLIKE TAMMEVESKI

mil 50 m kaugusele, lahastada erinevaid luumurde, siduda erinevaid haavu ja panna kannatanu stabiilsesse küliliasendisse. Toonane võistluse formaat on ajaproovile hästi vastu pidanud ja juhendis on tehtud vaid mõned sisulised muudatused. Nii on täpsustatud võistkonna koosseisu. Võistkond koosneb endiselt neljast liikmest, kuid selle neliku võivad moodustada neli naist või kaks meest ja kaks naist või kaks meest ja kaks last vanuses kuni 16 aastat või neli alla 16-aastast võistlejat. Alla 12-aastaste võistlejate võistkonnal peab olema üks üle 18 aasta vanune lisaliige, kes vajadusel juhendab trassil, aga ei võta osa tegevustest kontrollpunktides.

MAIT KARUKÄPP

Motivaatoriks pannkoogid Erandiks polnud tänavunegi aasta. 16. mail sai Hellamaa kiigeplatsilt stardi järjekordne retk, arvult viieteistkümnes. Pidulikkust lisas asjaolu, et just 16. maid 1992 peetakse Hiiumaa malevkonna taasloomise päevaks. Malevkonnapealiku ja aupealiku sõnavõtud kuulatud, oligi võistlejatel aeg suunduda rajale, mille pikkuseks oli linnulennult 22,5 km ja mis kulges Pühalepa valla maadel. Mandaadi alusel lubati starti võistkonnad, kes olid maskeeritud ja läbinud varustuse kontrolli. Rajal tuli liikuda varjatult, et mitte kohtuda vastutegevuse patrullidega. Võistkonna põhiülesandeks oli trassi läbimine aja peale, vastutegevuse vältimine ja kontrollpunktide leidmine ning etteantud ülesannete täitmine. Stardist sai iga võistleja neli elutalongi, mis tuli vastutegevuse käepuudutuse peale ära anda. Vaenlane patrullis suurematel tee-

MILITAARSPORT

Esimesse punkti jõudes ootas võistlejaid ees „Katjuša laadimine“, kus alusele tuli asetada erineva pikkusega pulgad nii, et kõigi otsad jääksid ühele tasapinnale

Teise ülesandena tuli päästa „merehätta sattunud“ võistkonnakaaslane päästeliini abil HELI TUISK

5 | 2015

Teine punkt: veetakistuse ületamine

KÜLLIKE TAMMEVESKI

Eesti riik ja Hiiumaa on loodud selleks, et kesta igavesti ja mitte kuraditki karta.

HELI TUISK

del ja sihtidel ning oli märgistatud punavalge käelindiga. Rajal oli kuus mehitatud kontrollpunkti. Iga kontrollpunkti ümber oli 500 m raadiusega turvatsoon, kus vastutegevust ei tehtud. Trassi läbimisel oli GPSi kasutamine keelatud, hakkama tuli saada tavaliste kompassidega. Kõik rajale läinud 17 võistkonda jõudsid edukalt ﬁnišisse, st tagasi Hellamaa kiigeplatsile. Kõik valud ja vaevad said traditsiooniliselt korvatud maitsva hernesupi ja legendaarsete pannkookidega. Hiiumaa naiskodukaitsjate käe all valmivad pannkoogid on tõelised motivaatorid. Tihti küsitakse rajal korraldajatelt, kas ka sel aastal pannkoogid ootavad. On olnud kommentaare, et kui oli väga raske, mõtlesime pannkookidele, mis meid ﬁnišis ootavad, ja jaksasime jälle.

Järgmisel „Tihu kevadel“ näeme! Malevkonna 23. sünnipäeva ja juubeliretke puhul oli võistlejaid ootamas ka elav muusika ning kohvilaud. Pidulikkust lisas Käina vallavalitsuse saadetud tervituskringel „Teeme ära!“ talgutel Kaitseliidu pere poolt tehtud töö eest. Kohal oli vastne Lääne maleva pealik major Mehis Born, kes andis nii täiskasvanute kui ka noorte esikolmikule üle diplomid ja karikad. Pealik ei tulnud Hiiumaale tühjade kätega, vaid tõi kingiks kaasa pistoda, mille puidust alusele kinnitatud plaadilt võib lugeda Lennart Meri kuulsat tsitaati „Eesti riik ja Hiiumaa on loodud selleks, et kesta igavesti ja mitte kuraditki karta“. Hiiumaa Kaitseliidu perele on „Tihu kevad“ aasta suursündmus, mis on oma 15 aastat tagasi püstitatud eesmärke kuhjaga täitnud. Mitmed tänased kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad on leidnud tee organisatsiooni ridadesse just selle Tihu retke kaudu. Suur hulk kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid, kodutütreid ja noorkotkaid võtab osa retke korraldamisest, kuid liikmeid jagub igal aastal ka rajale. „Tihu kevad“ on populaarne nii saare kogukonnas kui ka väljaspool Hiiumaad.

Korraldajate, võistlejate ja kaasa elama tulnud pereliikmete meeleheaks valmivad pannkoogid lausa lageda taeva all

5 | 2015

ULVI KARK-JAARMA

Meditsiinipunktis ootas võistlejaid ees vibulaskmisel juhtunud õnnetus, kus ühel kannatanul oli nool käest läbi lastud ning teine kannatanu oli kukkunud, löönud pea katki ja kaotanud teadvuse

HELI TUISK

MILITAARSPORT

Neljandas punktis tuli igal võistlejal puhuda täis kaks õhupalli ja need nöörile siduda. Nii sai iga võistkonna kohta kaheksa palli, mis tuli kaheksa õhupüssilasuga purustada. Seega tuli iga võistleja kohta teha kaks lasku

Malevkonna koostööpartnerid Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonnast olid üles pannud kahest osast koosneva punkti. Aeg läks käima, kui võistkond alustas pusle kokkupanemist

HELI TUISK

Mis küll on need põhjused, miks ikka ja jälle tullakse „Tihu kevadele“? Oli osalemas ju „veterane“, kes rajal kuuendat-seitsmendatüheksandat korda. Tullakse ennast proovile panema, kaaslastelt ja vastutegevuselt mõõtu võtma. Kõlama jääb vastus: „Meile meeldib, tulime nautima head seltskonda, Hiiumaa loodust ja tegevust rajal. Järgmisel „Tihu kevadel“ näeme!“

5 | 2015

Et veemõnud tooksid vaid rõõmu OHUTUS

Tekst: PÄÄSTEAMET Illustratsioonid: PÄÄSTEAMET Et suviste veemõnude nautimine ei asenduks kurva sündmusega, tuletab päästeamet meelde mõned põhitõed, mida tuleb järgida veekogu läheduses viibides. Selge on, et suverõõme ja vabadust nautides ei tohi unustada tervet mõistust ja ohutut käitumistava, et vältida õnnetusi. Seda nii veekogu ääres, supeldes ja ujudes, paadiga sõites või muul veega seotud viisil meelt lahutades. 2014. aastal uppus Eestis 68 inimest, alkoholijoobes oli neist üle poole (58%). Viimase nelja (2010–2014) aasta jooksul on purjus peaga uppunud 163, neist suveajal 102 inimest. Hoolivus ja tähelepanelikkus suudavad ära hoida paljusid õnnetusi.

Ujumine  Kui jood, ära uju! Jälgi, et sinu purjus sõber ei läheks ujuma. Alkoholijoobes inimene on ebaadekvaatne maal, kuid veel ebaadekvaatsem vees, kuhu minnes võivad tagajärjed olla traagilised.  Ära hüppa vette tundmatus kohas! Igal aastal hukkub või jääb ratastooli seljaaju vigastuse tõttu mitmeid inimesi, kes on, pea ees, vette hüpanud.  Hinda oma ujumisoskust kriitiliselt ja ära uju kaldast liiga kaugele. 28

5 | 2015

 Ujuma mine selleks mõeldud kohas, eelistatult vetelpäästega rannas, ja ära hüppa vette, pea ees.  Pimedas ujumine pole mõistlik, sest siis ei märka me vees ohtlikke esemeid, ka kaob kergesti suunataju, mille tõttu võib end avastada kaldast ootamatult kaugel.

Paadisõit  Paadiõnnetuste puhul on paat ise väga harva õnnetuste põhjustaja. Tihti on õnnetuse põhjuseks mitme halva asjaolu kokkulangemine, näiteks ilmastikuolud (sh lainetus), veesõiduki kiirus, ohutusvarustuse puudumine ja alkohol.  Hoolitse nii enda kui ka kaaslaste ohutuse eest juba enne veekogule minekut ja kanna korralikult kinnitatud päästevesti.  Ole veekogu ääres ja veesõidukis kaine, sest paljud õnnetused juhtuvad just siis, kui inimene on tarvitanud alkoholi.

 Ära jäta lapsi veekogu ääres hetkekski järelevalveta. Kuldne reegel on: kui laps on vees, olgu ka lapsevanem vees.  Kõikvõimalikud täispuhutavad ujumise abivahendid on ohtlikud. Need võivad lapse rannast eemale kanda või ootamatult õhust tühjaks joosta. Täispuhutavad ujumise abivahendid võivad tekitada vee peal petliku turvatunde, ent võivad samas end koos lapsega ümber keerata ja lapse vee alla lõksu jätta.  Vii laps ujumiskursustele või õpeta ise ta ujuma.

Mida aga teha, kui õnnetus juhtunud?

Kui inimene on uppumas, tuleb kiirelt reageerida. Paraku pole uppujat lihtne märgata, sest paanikas hädasolija ei karju tavaliselt appi, vaid püüab end kõigest väest vee peal hoida ja õhku ahmida. Päästma minnes peab meeles pidama ka enda ohutust. Kui ikka jalad põhja ei ulata, ei maksa ilma abivahendita Väikesed lapsed ja kodutiigid appi minna, sest surmahirmus uppuja klammerdub päästja külge nii  Kus on vesi, seal on ka lapsed. Seetõttu tuleb neil erilise hoolega kõvasti, et uppujaks võib osutada ka päästja ise. Kohe tuleb kutsuda abi, silma peal hoida. Vastutus lapse elu ja tervise eest lasub just lapse- helistades hädaabinumbril 112. Suveks soovituslikult kohustuslik vanemal.  Lastele tuleb juba varakult ujumi- ﬁ lm „Peata oma sõbrad“ on kõikidele ne selgeks õpetada, sest järeleval- kättesaadav Youtube’is (https://youveta jäänud laps, kes ei oska ujuda, tu.be/grJfhSYsZFQ). Päästeamet soovib kõigile eestion veekogu ääres tõsises ohus. Päästevest ei asenda ujumisokust. maalastele turvalist suve!

OHUTUS

101

Kuldne reegel on: kui laps on vees, olgu ka lapsevanem vees. 5 | 2015

PAZ, SĂ&#x2022;JAR AUD

see malevkonna oma igiliikur

5 | 2015

Veel PAZist

Vagunkerega PAZ-672M, sünniaasta 1989, on pärit Venemaalt A. A. Ždanovi nimelisest Pavlovo autotehasest. Sellist mudelit valmistati aastatel 1968–1989 mitusada tuhat. Meie oma on moderniseeritud (M) ja pärineb viimase aasta toodangust. See buss veab Hiiumaa kaitseliitlasi enamasti saare peal, kuid on ka mandril ja Saaremaal käinud. Õppused, teavitusretked, „Tihu kevad“, Orkaan, Kapasto jms. Kui aga poleks usinaid lappijaid, seisaks igiliikur ammu aianurgas kössis. Taimo Juhe, Aadi Kaasik, Janek Aug jt on tihtilugu selle all ja sees ja peal küll mootorit kokku-lahku võtmas, küll roostet kloppimas ja uusi plekke painutamas, pahteldamas ja värvimas. Kepsudki on mitu korda kotis olnud, aga kohale on buss meid alati toonud. SÕJAR AUD

Tekst: URMAS SELIRAND

Teinekord sai „laenatud“ ka ametimasinaid töökohtadelt. DAFid saime alles 2000ndetatel. Nüüd on paar aastat ka mersud. Aga PAZ on ikka tõeline staabibuss, veab ja hoiab inimesi ning varustust. Kui maakonnaliinidel hakkasid liikuma lääne bussid, polnud ida toodangut enam tarvis ja Hiiumaa siseliinidel hiidlasi sõidutanud PAZid jäid tööta. Asja vähe arutanud, panime oma taskupõhjadest kraabitud kroonid kokku ja saime 3000 krooni eest täiesti oma bussi. Et Vene raud on paks, aga mõnusasti roostetav, annab seda algusest peale hoolega lappida ja igiliikur muudkui liigub alates 11. juulist 2002 tänaseni, kandes uhkelt musta registreerimisnumbrit tähekombinatsiooniga EKL.

L I S A T E AV E

PAZi buss VÄLJALASKEAASTA: 1989 KAITSELIIDU KASUTUSES: aastast 2002 MOOTORI VÕIMSUS: 85 KW ISTEKOHTI: 22 KÜTUSEKULU: 32 l / 100 km

5 | 2015

HELJA KAPTEIN

Möödunud sajandi lõpul ei olnud hiidlastel õppustele minekuks õieti midagi peale paari Kaitseliidu pisiauto, nõnda liikusimegi enamasti oma isiklike sõidukitega.

HELJA KAPTEIN

SÕJAR AUD

Tavabussis on mugavam sõita, aga selle uunikumiga ringi liikuda on omamoodi põnev

Põleta või maha, ikka sõidab Kaitseliidus saavad oma panuse anda kõik, vanusest ja spidomeetrinäidust hoolimata ja isegi siis, kui mõnikord on vaja tagavarajuppe. Tekst: HELJA KAPTEIN

5 | 2015

Hiiumaa kaitseliitlaste kasutuses on kunagi liinibussina sõitnud kollane PAZi buss, mis on juba üle kümne aasta truult teeninud õppustele sõitjaid. 26-aastane PAZi buss soetati Kaitseliidu Hiiumaa malevkonnale kaitseliitlaste isikliku raha eest. Vajadus sellise sõiduki järele oli suur, sest veoautoga õppusele sõites hakkas taga kongis istujatel sandi ilmaga väga külm. Bussis aga on tuulevari, saab uksed kinni panna ja salong läheb soojaks. Kaitseliitlane Aadi Kaasik meenutab, kuidas malevkonna 2002. aasta üldkoosolekul tuli jutuks, et Kaitseliidule oleks võimalik soetada

buss, mis tollasest autobaasist maha kanti. „See oli viimane seda tüüpi buss, mis sõitis liinil ja uute busside kasutuselevõtmisega jäi seegi seisma,“ selgitab Kaasik. Päris tasuta seda ära anda ka ei tahetud, aga müügisumma oli rohkem sümboolne – 3000 Eesti krooni. Kokkutulnud kaitseliitlased arvasid, et mis see siis ära ei ole – paneme raha kokku ja ostame ära. Puudu jäänud summa annetasid sponsorid ja toonane maavanem Hannes Maasel.

80 kannatab ära Kui buss saabus, tehti talle kiire remont ja saigi hakatud õppustel käima. Pärast Kaitseliidu kohalik-

sa muidu metsa lähed?!“ küsib Aadi Kaasik retooriliselt. „Ega tast suurt midagi enam järel ole ja tegemist temaga on, aga hea, truu ja kindel sõiduk,“ kiidab Juhe. „Ainult värv on ikka sama mis tehasest tulles.“ Osade saamine on kõige suurem probleem. “Tuttavatelt ja siit-sealt on igaks juhuks kokku kogutud mitu euroalusetäit tagavaraosi. Kui tarvis, siis on, kust juppe võtta. Bussi läbisõitu on raske kindlaks teha, sest Vene sõidukitel näitas läbisõidumõõdik kuni 99 999 km ja siis alustas uuesti nullist. „Kindlasti on mitu tiiru juba peal, aga kui mitu, ei oska öelda,“ arutleb Juhe. Praegu kasutatakse bussi vähem kui algul, sest nüüd on malevkonnal ka kolm kattega veoautot. Aga aastas läheb buss ikka kümmekond korda staabiväravast välja. Tõsi küll, algul natuke turtsudes.

Spidomeetril mitu ringi peal

26-aastane PAZi buss soetati Kaitseliidu Hiiumaa malevkonnale kaitseliitlaste isikliku raha eest.

Naiskodukaitsja Anne Kaasik meenutab, et kui üle kümne aasta tagasi põles Hiiumaal turbaraba, sõitsid kaitseliitlased sellesama bussiga Kärdlast Pihla rappa kustutustöödele. Esialgu aga pidi buss ise põlema minema – õlikork lendas pealt ja kapoti alt tuli suitsu. Helikopteritega toodi ka ajateenijaid rabatulekahju järelkustutama. Enne, kui kaitseliitlased oma PAZiga koduteele asusid, tulid kaks noorsõdurit bussi küsima, et ega kellelgi ole suitsu peale tuld anda. Terve bussitäis rahvast hakkas naerma, aga noormehed ei saanud aru, kus see nali on. Bussiga saavad soovi korral sõita ka Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmed, st kodutütred ja noorkotkad. Kodutütar Triin Jürimäe meenutab, kuidas nad tulid Leemetist rännakmatkalt „Tihu kevad“. „Sõit oli naljakas ja ajas kõiki naerma,“ ütleb Jürimäe. „Buss raputas omajagu ja kaasas olnud moosinõult tuli kaas pealt,“ meenutab ta, kuidas nad pidid seejärel bussipõrandalt moosi koristama. „Tavabussis on mugavam sõita, aga selle uunikumiga ringi liikuda on omamoodi põnev, sest kõik tee ääres vaatavad,“ lisab Triin.

HELJA KAPTEIN

Vanakest remondivad põhiliselt kaitseliitlased oma vabast ajast. Viimati said bussi põhi ja küljed korda tehtud, talad vahetatud, uued porikoopad painutatud, et ikka oleks, millega teele minna. „Millega

Väike tulekahju

SÕJAR AUD

ku staapi saabumist on sõiduriist kogu aeg kasutuses olnud. Nimelt on bussil omadusi, mille pärast teda pidevalt putitatakse ja töökorras hoitakse. Näiteks maastikul ja metsateedel roomab PAZ-buss jõudsalt edasi, küll mitte kihutades, aga edasi pääseb. „Tänapäeva bussiga maastikule ei lähe, aga meie buss on kõrge ja selle läbivus parem kui tänapäeva bussidel,“ selgitab Aadi Kaasik. Hiiumaa malevkonna instruktor Taimo Juhe ütleb, et eriti kaugele pole nad PAZiga siiski julenud sõita. „Läänemaa on olnud kõige kaugem koht, sest ka bensiinikulu on suur,“ nendib ta. Ka kiirust jääb väheks, isegi asfaldil ei võta PAZ välja 90 km/h, nagu tänapäeval maanteedel sõita lubatud. Juhe ütleb, et juba 70 km/h on PAZile suur kiirus, 80 ehk kannataks ka ära, aga pole mõtet proovida – veneaegne GAZ 53 mootor ei peaks sellele valule ehk vastu.

5 | 2015

Tartusse tuleb võidutuli teisiti Erinevalt teistest maakondadest tuleb võidutuli Tartu maakonda kohaliku Kaitseliidu maleva motoriseeritud üksikrühma motoeskordi saatel.

KARRIKATUUR: URMAS NEMVALTS

SÕJAR AUD

Tekst: JAANIKA OJAKÕIV

5 | 2015

liikmeid on võimalik kasutada motokulleritena moodsate sidesüsteemide rikke korral, mis võib sõja ajal osutuda eluliselt vajalikuks. MÜR viib oma liikmetele igal aastal läbi huvitavaid väljaõppeid, nagu maastikuorienteerumise ja kullerside õppused, erinevatest relvadest laskmised ning ajaloolise suunitlusega grupisõiduharjutused lahingupaikadesse. MÜR ootab oma liikmeks isamaalise meelsuse ja parandamatu motohuviga inimesi, kes on valmis panustama mõned päevad aastas Eesti riigikaitse tugevdamisse enda sõjaliste oskuste arendamise kaudu.

SÕJAR AUD

 2013. aastal Tartu maakonna piirilt Rannu-Jõesuu sillalt Elva maakaitsepäevale;  2014. aastal Valgamaalt Paju lahingu mälestusmärgi juurest Kambjasse. Nagu varemgi, on tänavusele „Võidu sõidule“ oodatud nii kõik Kaitseliidu kui ka kõik teised mootorratturid, kes tahaksid traditsioonilisel sõidul osaleda. 27-liikmelise MÜRi ülesandeks on koondada ühtseks meeskonnaks motohuvilised kaitseliitlased ja kaitseväelased ning arendada tehnika-, side- ja sõiduoskuse taset. Motoriseeritud üksikrühma

2 X MOTORISEERITUD ÜKSIKRÜHMA KOGU

Võidupüha ja võidutule toomine valdadesse ja linnadesse on olnud iseseisva Eesti üks esimesi traditsioone, mis on lähiajaloos põimunud suvise pööripäeva ehk jaanipäeva tähistamisega. Kaitseliidu mootorratturite allüksused tõid võidutuld kodukohta juba 1930. aastatel. Traditsioon jäi soiku seoses Kaitseliidu likvideerimisega ja taastati Tartumaal aastal 2010 koos motoriseeritud üksuse taastamisega Tartu malevas. 12. märtsil 1937 asutatud ja 12. märtsil 2010 taasasutatud Kaitseliidu Tartu maleva motoriseeritud üksikrühm (MÜR) on hoidnud alates taasasutamisest ülal traditsiooni „Võidu sõit“, mis tähendab võidutule eskortimist maakonna piirilt Tartu linna maakaitsepäevale. Seal jagatakse auväärne tuli valdadele ja linnadele jaanitulede süütamiseks laiali. Tänavune võidutule eskort „Võidu sõit 2015“ on taasloodud Tartu maleva motoriseeritud üksikrühmale juba kuues. Tuld on eskorditud erinevatest paikadest:  2010. aastal Rannu-Jõesuu sillalt Tartusse;  2011. aastal Puurmani sillalt Tartusse;  2012. aastal Rannu-Jõesuu sillalt Tartusse;

5 | 2015

HIIUMAA MUUSEUMID SA

Ajateenijad Sõru rannavalvekordoni ees

AJALUGU

Iidlesed aa ermkanged ehk hiidlaste pajatusi piiritsooni päevilt Mererahvale hiidlastele pandi ligipääs merele kinni 1939. aastal, kui Nõukogude väed tulid pärast baaside lepingu sõlmimist Hiiumaa pinnale. Piiritsoonis1 elavaks osutunud hiidlased, kange rahvas, käisid aga ka Nõukogude okupatsiooni ajal salaja merel ja mängisid piirivalvele mõnegi vingerpussi. Tekst: TIIT TAMBERG

Kaitse Kodu! toimetuse vestlusringis aitasid hiidlastest ja nende maast aru saada ning rääkisid lõbusaid ja mitte nii lõbusaid lugusid piiritsooni päevist saareelanikud Ülo Soonik, Ülo Pihel ja Sergei Randel ning Kärdla päevakeskuse mõnusad vanadaamid. Et juteldi üksteise võidu ja räägiti üksteisest üle, siis seda, kelle suust mingi jutt pärit, osutus võimatuks tuvastada. Nende sõnul on Hiiumaal ringi seigeldes kasulik teada, kuidas eristada õiget hiidlast mandrilt (või, veel hullem, Saaremaalt) tulnud turistist. Hiidlased nimelt ei lukusta kunagi autouksi ja räägivad kõigiga omamehelikult. See turvatunne on pärit sõjaeelsest ajast ja säilinud tänu kitsendatud liikumisvaba-

dusega piiritsoonile, mille tõttu Hiiumaale pääsemiseks tuli taotleda piiritsooni luba ja igaüht sinna ei lastud. Hiiumaa oli piiritsoon lausa 1993. aastani. Sissesõidupiirangud Hiiumaale säilisid saareelanike tahtel 1996. aastani. Hiidlastele löödi piiritsoonis liikumiseks passi piiritsooni sissekirjutuse eritempel. Kui hiidlane endale kedagi külla kutsus, pidi külaline käima oma kodukoha miilitsapunktis ja sealt küllakutse alusel külastusloa taotlema. Iga külaskäigu ajal tuli vastavas külanõukogus võtta piiritsooni eriloale sissekirjutustempel ja enne lahkumist väljakirjutustempel ning küllakutsuja vastutas täielikult oma külalise iga sammu eest.

Hiiumaast, piirivalvest ja piiritsoonist saab huviline põhjalikuma ülevaate Hiiumaa Militaarajaloo seltsi koostatud ülevaatest „Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992“. URL http://www.mil.hiiumaa.ee/pv/Noukogude_piirivalve_Hiiumaal_1940-1993-3.pdf.

Õnneks peeti enamikku neist laste tempudeks ja kedagi otseselt ei karistatud, olla viidud üksnes kordonisse kartuleid koorima. Aga lapsed tegid nalja edaspidigi. Näiteks avastas piirivalve hommikul ülesküntud liivariba kontrollides (piiririba oli kaheksa meetri laiune), et merelt on saarele tulnud hulk inimesi. Korraldati suur häire, leidmaks saarele tulnud spioone. Tegelikult olid lapsed kõndinud tagurpidi mere äärde ja tulnud õigetpidi tagasi. Vimkasid oskasid hiidlased visata kogu okupatsiooniaja. Õnneks peeti enamikku neist laste tempudeks ja kedagi otseselt ei karistatud, olla viidud üksnes kordonisse kartuleid koorima. Kui olid mingi väiksema tembuga hakkama saanud, koorisid tunnikese, suurema eest võisid terve päeva nuga välgutada. Seaduse alusel võis inimesi isiku tuvastamiseks kinni pidada kuni 48 tundi. Samas said paljud hiidlased piirivalvega hästi läbi ning poolsalaja lubati ikka mere ääres käia ja kala püüda. Kes oli endale kõrge ohvitseri sõbraks saanud, ei pidanud enam madala auastme inimesi kartma.

Pärast sõda said hiidlased kalurikolhoosis kala püüda. 1949. aastaks oli saarel juba viis kalurikolhoosi. Paadiga põgeneti väga üksikutel juhtudel Rootsi veel kuni 1945. aastani. Pärast seda muutus see peaaegu võimatuks ja ohtlikuks nii põgenikele kui ka nende lähedastele. Selle olukorra pöörab aga absurdiks taas üks rahvajutt. Mees olla läinud kordoniülema juurde ja palunud luba Gotlandilt käia toomiseks. Kordoniülem muidugi ütelnud, et tema sellist luba küll anda ei saa. Mees oli kaks nädalat kadunud ja ilmus siis uuesti ülema juurde: „Näe, tõin kaks käia, sulle ka ühe.“ On siiski teada, et veel 1984. aastal leidus mehi, kes üritasid (paraku ebaõnnestunult) Nõukogude Hiiumaalt paadiga pageda, neist ühe, Enn Nuumi mälestusi saab lugeda Hiiumaa Militaarajaloo seltsi koostatud ülevaate „Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992“ lehekülgedelt 30–34.

AJALUGU

Juba enne Nõukogude okupatsiooni marssis Punaarmee Hiiumaale. 23. oktoobril 1939 tuli vastavalt baaside lepingule ühe päevaga ligi 2000 venelast Heltermaal maale. Nagu mujalgi Eestis, kus liikus Nõukogude sõjaväelasi, haaras ka Hiiumaad punasõdurite bandiitlus, sest Nõukogude sõjavägi oli paiguti allumatu. Sõdurid käisid kodudes vargil ja lõhkusid elanike vara. Sellest ajast on pärit ka hiidlaste ropp anekdoot. Tulevad punaväelased ja nõuavad talus öömaja. Peremees saadetakse tagatuppa, sõdurid jäävad elutuppa ja ohvitser võtab sisse koha perenaise kõrval. Keset ööd tuleb perenaine peremehe juurde ja ütleb: „See ohvitser käib väga peale, kuidas talle vene keeles „ei“ öelda?“ Peremees mõtleb natuke ja palub naisel ohvitseri juurde tagasi minna, sest „vabastajad“ on väga kerged solvuma. Natukese aja pärast hõikab perenaine: „Ära rohkem selle vene keele pärast muretse, tal hakkab jõud juba otsa saama, kohe on kõik läbi.“ Sel ajal üritati Nõukogude vägede koledustest tekkinud masendust (musta) huumori ja (absurdi)naljadega maha suruda. Pärast sõda kuulutati Hiiumaa kinniseks piiritsooniks ja saarele rajati piirivalvekordonid. 1944. aasta lõpuks olid hiidlaste paadid küll lõhutud või Rootsi sõitnud, kuid lapsed suutsid poolikud paadid ära parandada ja ikkagi merel käia. Kui sellega lõpuks vahele jäädi, veeti poolikud paadid rannast ära ja põletati. Kuid kas seda nüüd just ainult venelased tegid, on küsitav, sest on igiammune tava, et vanast, kõlbmatust paadist tehakse jaanilõke. Rannad aga suleti inimestele, tervedki paadid hävitati või koondati okastraadi taha ja piirivalvurite valvatavatesse sadamatesse. Kõpu poolsaarel tehti elanikest tühjaks kõik rannast kuni 2 km kaugusel asuvad talud.

HIIUMAA MUUSEUMID SA

Aastad 1939–1950

Langenud sõjameeste ümbermatmine Tahkunas

5 | 2015

1946. aastaks oli Hiiumaal 12 piirivalvekordonit: Kuri, Kärdla, Lehtma, Mudaste, Kõrgessaare, Paope, Kõpu, Kalana, Õngu, Haldreka, Sõru ja Kassari. Hiiumaal asusid ka Kärdla polk ja selle koosseisu kuuluvad tankipataljon ja selle harjutusväli. Sellestki ajast teavad kohalikud rääkida. Tankide sõidutee olla ristunud laste kooliteega. Olid tüdrukutirtsud koolist koju läinud, aga tee kõrval seisis tank. Tüdrukud kõndisid mööda, tank sõitis järele. Tüdrukud jäid seisma, tank jäi ka seisma. Nii kestis see paar korda ja siis sõitis tank oma teed. Tankidega oli veel üks mure. Nimelt sõideti nendega üle põldude. Kord palus tankipataljoni majanduspealik linnalt abi (mida täpsemalt, seda ei mäletata). Linn selle abi andis, kuid nende nõue oli, et tankiralli peab ära lõppema, mida ka tehti.

tult, kui piirid avati, suleti need jälle päevapealt, mistõttu mõned mandrilt külla tulnud inimesed enam kuidagi mandrile tagasi ei pääsenud. Ootamatult saabunud vabaduse ajal sõitis väga palju inimesi mandrilt vaatama seda Hiiumaa Eedeni aeda, kuid nende seas tulid kahjuks ka mõned vargapoisid. Pahandusi tekkis sellest palju ja hiidlased olid õnnelikud, kui nende piir jälle kinni pandi. Laev käis ju ikka iga päev mandri ja Hiiumaa vahet: hommikul sõitis mandrile ja õhtul tuli tagasi. 1956. aastal (siin lähevad mu vestluskaaslaste arvamised lahku, osa väidab selle olevat olnud 1960. aastal ja see tundub isegi tõenäolisem) lahkus tankipataljon Hiiumaalt. Kohalikud mäletavad, et mindi öösel hirmsa mölluga ja kõik tankide tuled põlesid.

Aastad 1960–1980

AJALUGU

1950ndad Hiidlaste jutu järgi juhtus 1953. aastal enneolematu asi: Hiiumaa piirid tehti päevapealt vabaks ning paljud mandriinimesed said Hiiumaale külla sõita. Kohalikud päris täpselt ei mäleta, kas see piirangutevaba elu kestis nädala või paar kuud, kuid harukordne see oli. Ja sama ootama-

Hiidlane pajatab, et Hiiumaal oli käibel teadmine: kui sa kõige kõrge-

maid ohvitsere tunned, on sulle kõik tasuta. Sõdurid remontisid sõjaväe lusikavabrikut. Siis juhtus, et ühel hetkel avastati, et toitu pole. Lahendus leiti kiiresti: 200 liitrit diislikütust vahetati korvitäie kartulite vastu. Sõdurid tõid vajadusel sõjaväelinnakust (küll paari pudeli viina eest) ka korralike voodrilaudu. Ajad läksid veel vabamaks. Inimesi lubati kergemini merele ja võis omada paari võrku. Kui keegi tabati salaja püüdmast, piirduti noomitusega. Sel ajal õitses Hiiumaa kalandus ja sealsed kalurikolhoosid olid üle Nõukogude Liidu tuntud. Kalurid pidid iga kord merele minnes loa võtma, aga et hiidlased tegid üsna pikki päevi, küsiti kordonis, miks te nii pika loa võtate. Hiidlaste tavaline vastus selle peale oli: käime Rootsis ära, aga tagasi tahaks ka tulla.

Piirivalvega saadi üldjuhul hästi läbi, kuid neid veeti korduvalt ninapidi, samas mitte kuigivõrd ületades seaduslikkuse piiri.

HIIUMAA MUUSEUMID SA

Suvitajad piirivalvurite kaitseribal 1961. aastal

5 | 2015

HIIUMAA MUUSEUMID SA

Iga kalaretke ajal tuli kolhoosikaluril ennast ja kaaskalureid kohalikus sadamas kirja panna ning tagasi jõudes kontrolliti kõik uuesti üle. Teadaolevalt keegi tol ajal kaduma ei läinud.

Ajavahemik 1980–1996 1981. aastal, seega kuus aastat enne, kui Saksa harrastuslendur Mathias Rust maandus Moskvas Punasel väljakul, juhtus Hiiumaal lugu, millest räägitakse tänapäevalgi. Kõpu poolsaarele Ülendi küla lähistele heinamaale maandus Rootsi lendur, kes oli hullumajast põgenenud ning tahtis tulla heaoluriiki elama ja töötama. Piirivalve pidas rootslase kinni ja viis kordonisse arestikambrisse. Sellest tekkis hiidlastel kohe probleem: oli vaja kiiresti leida kaks musta Volgat, sest rootslase pärast olid Riiast Hiiumaale tulemas Baltikumi piirivalveringkonna ülemad. Auto oli natuke sõitnud, kui kindral hiidlasest autojuhilt küsis: „Kas õlut leidub?“ Hiidlane vastas, et pole probleemi. Tal oli kodus kartulivõtuks 200 liitrit õlut. Kindralile leiti 20-liitrine kanister. Kindral võttis kanistri kätte, viskas pingile lösakile ja manustas mitu liitrit kanget Hiiu koduõlut. 2

Iga kalaretke ajal tuli kolhoosikaluril ennast ja kaaskalureid kohalikus sadamas kirja panna ning tagasi jõudes kontrolliti kõik uuesti üle.

Hiljem tahtis kindral metsapeatust ja juht peatas auto. Ootamatult hakkas kindral ennast kergendama auto rehvi peale, mille peale hiidlane hüppas autost välja ning raputas verbaalselt kindrali läbi. Nädal aega hiljem sai hiidlane kindralilt kingituseks uue jooksu rehve. Rootslane aga saadeti kodumaale tagasi.2 1980ndate teisel poolel olla antud osale kohalikele rannakaluritele telefonitorud, millega sai otseühenduse kordoniga. Mere ääres jooksis sidekaabel, kuhu sai toru ühendada ning anda teada, kui oli soov merele minna.

Samast ajast said Eesti elanikud lihtsustatud korras Hiiumaad külastada ja elu läks pisut vabamaks. See lihtsustatud korras kõigisse Eesti piiritsoonidesse (ametlikus keeles piirivööndisse) sõitmine tähendas, et Eesti elanikud tohtisid sinna vabalt sõita, ent Läänemere saartel, sh Hiiumaal kehtis selline piirang, et suvisel poolaastal 15. aprillist 15. oktoobrini oli saarele saamiseks tarvis siiski külastuskaarti. Vene väed ja piirivalve lahkusid Hiiumalt 1992. aastal. 11. veebruaril 1993 lahkus viimane Vene sõjaväelane.

AJALUGU

Dokumentide kontroll Heltermaa sadamas 1989. aastal

Lõpetuseks Hiidlaste jutustusi võib jääda kuulama ja nende tegude üle imestama. Hiidlased pidasid hästi vastu sellele ja isegi lõikasid sellest kasu, mida tõi neile elu piiritsoonis. Nende kange mererahvaveri sai sellest veel kangemaks. Piirivalvega saadi üldjuhul hästi läbi, kuid neid veeti korduvalt ninapidi, samas mitte kuigivõrd ületades seaduslikkuse piiri. Hiiumaale rajati aastatel 1917 ja 1939–1941 ning 1946–1949 tohutud rannikukaitse- ja sõjaväekompleksid, mida peaks iga eestlane kindlasti vaatama minema.

Sellest juhtumist saab põhjalikumat teavet eelviidatud ülevaate „Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992“ lehekülgedelt 27–30. 5 | 2015

8 AJALUGU

7 10

5 | 2015

Rannakaitsepatarei

Vaatamisväärsused

Põhiobjektid Tahkunas (1, 2), Kukerabas ja Löimastus (3) Nr 26

17 rajatist, mälestusmärk, raudteetammid

Nr 316

15 rajatist, militaartee, raudteetamm

Nr 39

18 rajatist, raudteetamm

Nr 38

5 huviväärsust, kuivenduskraavid, hilisemad kaevikud, rannapatarei, piiririba, sõjaväelinnak jms

Ristna Lõunanina (7) Nr 42

Asukoht, lisaks 23 pärastsõjaaegset rajatist ja lagunev sõjaväelinnak, eriline mererand

Pallinina (9) Nr 149

12 rajatist, kaevikute süsteem

Sõru-Tohvri (11, 12) Nr 34

5 rajatist jms

Nr 44

14 rajatist, militaartee

Lepiku (13)

Ajutise 100 mm patarei kahurialus, kaevikud jms Hiiessaare (5) Nr 12

6 rajatist

Hirmuste (8) Heltermaa (6) AJALUGU

Nr 47 Nr 293 Mustana (10) Nr 131

KAART: GOOGLE MAPS; FOTOD: ENN SUTTING

2 3

5 | 2015

Täpsemalt vöttes on need militaarretked ka loodusretked, sest kogu Hiiumaa militaarpäritolu rajatiste ja ehitiste kogum paikneb iseäranis looduskaunites kohtades. Tekst: URMAS SELIRAND

5 | 2015

Et Hiiu murrakutes, nagu ka suurel osal Saaremaast, õ-tähte pole, loobun hiidlasena seda kasutamast ka käesolevas kirjutises.

Tahkuna rajatised Esimese ja Teise maailmasöja kindlustusi leiab peaaegu kogu saarel, peamiselt küll rannikul ja selle lähedal. Looduskooslustest seknudeerivad neile mets, mererand, soo ja raba. Köige militaarse kvintessentsiks on Tahkuna poolsaar, kus raudbetooniga kokku puutumata pole vöimalik liikuda. 1917. aastal asus seal kaks suurt rannasuurtükipatareid, Peeter Suure merekindluse eelpositsioon aastatest 1913–1917: rannapatarei nr 39 nelja 12-tollise suurtükiga ja nr 38 nelja kuuetollisega. Aastatel 1939– 1941 ehitati uued patareid: nr 316, milles kaks soomustorni, kummaski kaks 180 mm suurtükki, ja nr 26 nelja 130 mm suurtükiga. Neil aastatel valmis palju raudbetoonrajatisi, ka leiab köikjal kaeviseid ja kaevikuid erinevatest perioodidest alates 1917. aastast kuni 1990ndateni.

FOTOD: 3 X ENN SUTTING

AJALUGU

Militaarretked Hiiumaa metsades ja mere ääres

Hiiumaa militaarmuuseum

AJALUGU

Loo autor Urmas Selirand. Taustal Vitali Navožnõhhi loodud mälestusmärk 1941. aastal langenud Hiiu saarte kaitsjatele – Balti meremeestele –, mis asub Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 komandotorni juures

Löimastu (mandrirahva keele Lõimatu) riviplats

5 | 2015

Lehtma pommiauk

kolada, aga kilomeetreid koguneb tublisti üle saja, nii et ilma autota hakkama ei saa. Nii Tahkunas kui ka Ristnas käiakse retkel ka jalgratastega. Söltuvalt huvist vöib vändata 16–40 km.

FOTOD: 2 X ENN SUTTING

Pönevad retked

AJALUGU

Hiiumaa militaarmuuseum Saarel on suurepärane militaarmuuseum, mille 2007. aastal avas ja millega senini tegeleb Hiiumaa Militaarajaloo selts. Pönevate eksponaatide seas on omamoodi naelaks tsemendist öppepommid Määvli pommipolügoonilt Kärdla lähistel, 180 mm suurtükitorud ja kümmekond militaarautot. Filmidest tuttavad on meie tankid, neist üks T-34 paikneb reklaamina tee ääres. Tahkuna retked algavad ja löpevad seal. Retki on erinevaid, aga tavaretkeks on kujunenud 4–5 kilomeetri pikkune metsas, rabas ja mererannas kulgev matk, millel tutvutakse Teise maailmasöja

Ristna angaarid

5 | 2015

aegse rannapatareiga nr 316 ja Esimese maailmasöja aegse rannapatareiga nr 39. Loodus oma pönevate kohtadega käib sinna juurde: mets, rabamaastik, taimestik, rannaluited ja mereavarus. Köike leidub ja köike näeb, hoia vaid silmad ja meeled lahti. Muidugi on retkejuht see, kes köik huvitavaks räägib. Kui on suurem militaarhuvi, saab ka terve päeva mööda punkreid

Kokku on ümber Hiiumaa üle saja raudbetoonpunkri ja kogum igasuguse mööduga kaeviseid-kaevikuid. Osa neist on loodus juba korralikult varjanud, nii et ilma giidi-retkejuhita palju ei leia. Pönev on matkata ka mööda Lehtma-Tahkuna militaarraudtee tammi ja radasid. Viimasel ajal on populaarsust kogunud 3–4-tunnine retk Lehtma sadama lähistel, kus 1941. aastal paiknes suur ladudega söjaväelinnak – vene keeles gorodok, hiidlaste suus orodok. Lisaks metsale ja jöekaldale leidub seal kaardilegi kantud paarikümnemeetrise läbimööduga ja ligi 6 m sügavune kraater, mis on kas pooletonnise pommi tekitatud vöi hoopis – mine sa tea – meteoriidi jälg. Pommiauke erinevatest aegadest ja erinevate möötudega on mitmeid, kuid needki on sulandumas pönevasse loodusesse.

Köige militaarse kvintessentsiks on Tahkuna poolsaar, kus raudbetooniga kokku puutumata pole vöimalik liikuda.

Taaskohtumine Järvakandis ja meenemedal „25 aastat Kaitseliidu taastamisest“

Tekst: HANNES TOOMSALU

Kutsutute hulgas on ka Kaitseliidu malevate esimesed pealikud, need, kes on Kaitseliidu ülemana ametis olnud, esimene Kaitseliidu keskjuhatus, Järvakandis 1990. aastal Kaitseliidu taastamiskoosolekul osalenud ja Kaitseliidu suurkogu delegaadid. Korraldajatel on andmed natuke rohkem kui 430 isiku kohta, kellele peaks ka olema esmane informatsioon juba edastatud. Kutsete väljasaatmine on kavas juulis ja augustis. Juhul kui sinuni, kaitseliitlane, kes sa oled organisatsiooni liige olnud 25 aastat või rohkem, pole esmane informatsioon jõudnud, võta ühendust oma malevaga ja kontrolli üle andmed, mis maleval sinu kohta on. Kokkutulekule kutsutakse need, kelle nimed on kontrollitud Kaitseliidu malevates. Järvakandis inimesi nimekirjadesse ei lisata. Kokkutulek algab kell 13 ja lõpeb kell 17. Osalejate registreerimist alustatakse kell 11.30. Kokkutuleku avab Kaitseliidu ülem tervitusega neile, kellel 25 aastat tagasi oli julgust ja pealehakkamist tegelda Kaitseliidu taastamisega. Tervitus on edasi anda ka kaitseväe juhatajal, maavanemal ja mõnel tolle aja nimekal organisatsiooni taastajal.

L I S A T E AV E

Meenemedal „25 aastat Kaitseliidu taastamisest“ KAVANDI AUTOR: Kaitseliit Valmistamisaasta: 2015 LÄBIMÕÕT: 45 mm MATERJAL: 90% vask, kotkas uushõbedast VALMISTAJA: Sporrong Eesti OÜ TIRAAŽ: 500 Meenemedal „25 aastat Kaitseliidu taastamisest“ on valmistatud taastatud Kaitseliidu 25. aastapäeva puhul.

AJALUGU

15. augustil 2015 korraldatakse Järvakandi kultuurikeskuse juures kokkutulek neile, kes on Kaitseliitu taastanud 1990. aastal ja varem ning on organisatsioonis jätkuvalt tegevad.

Kutsututele on tagatud toitlustus ja Kaitseliidu ülema väike kingitus tänutäheks antud panuse eest. Muusikaliselt tervitab kohaletulnuid ansambel Lindpriid. Kokkutulekul on võimalik vaadata eesti mänguﬁ lmi „1944“. Avatakse ka vaba mikrofon selleks, et kaitseliitlased saaksid oma eredamaid muljeid Kaitseliidu taastamisest kohaletulnutele edastada. Kaitseliitlastel, kellel on Kaitseliidu sümboolikat, esemeid, dokumente vms, mis on valmistatud või olid Kaitseliidus kasutamisel 1990ndate alguses, ja kellel on huvi kinkida need Kaitseliidu muuseumile, on võimalik need kokkutulekul edastada meie ajalooga tegelevatele isikutele. Oma sõidukitega saabujatel palume järgida parkimiskorraldajate suuniseid. Kõikide küsimustega kokkutuleku kohta palume pöörduda oma maleva staabi poole.

5 | 2015

Kuidas sõjas ellu jääda Nõuandeid võitlejatele

HARITUD SÕDUR

Vene keelest tõlkinud ANDRUS ROOTSMÄE

Niimoodi on pealkirjastanud oma kirjutise Ukraina vabatahtlike pataljoni võitleja Viktor Serduk. „Need, kes on käinud Afganistanis või mõnes muus sõjas, mõistavad mind, aga teie, noored, saage aru, et selle kõige taga on mitmetes sõdades sõdinud meeste vahetu kogemus. Sellepärast õppige see pähe nagu Meie Isa palve, see nimekiri võib päästa teie elu!“ kirjutab autor.

Kui puhastate vastastest hooneid, siis – nagu anekdoodis – sisenete ruumi kahekesi: kõigepealt granaat ja siis teie.

Lähenedes hoone avatud uksele, ära sisene. Kõhutundega saad aru, kas seal on vastane. Ära hoia kokku granaate, eemalda splint ja heida esimene sisse. 5 sekundit pärast plahvatust viska sisse teine, aga nii, et splint jääb sisse, seejärel sisene ise. Need, kes jäid pärast esimest plahvatust terveks, viskavad teist granaati nähes pikali ja on suur võimalus nad elusalt kinni võtta.

3. Seistes ukse ees ja oodates koos kaaslastega rünnakukäsku, hoidke jõuga ust kinni, vastasel korral võib sealt ilmuda granaat või relvaraud.

Granaat tuleb ruumi või koridori veeretada, mitte visata.

Mitte liikuda kaaslase relva ette, te ju takistate tal siis tulistada.

Suvaline kinnine uks on PUUTUMATU, sest see võib olla mineeritud.

5 | 2015

Nimekiri avaldati veebiaadressil http://inforesist.org/ kak-vyzhit-na-vojne-sovety-bojcam möödunud aasta septembris. Neid nõuandeid ja kogemustest tulenevaid praktilisi nippe lugedes peame meeles pidama, et igasugusel sõjalisel ja relvastatud konﬂ iktil on omad erinevused, mis sõltuvad kohast, ajast, rahvuslikest eripäradest ja konﬂ ikti põhjustest. See nõuannete ja praktiliste näpunäidete kogu kehtib ennekõike praegu Ukrainas toimuva kohta. Aga siiski... Hea lugeja, loodan, et leiad siit kirjutisest endale midagi kasulikku ja õpetlikku, mida sa varem ei teadnud, ning loodan südamest, et kellelgi meist ei tuleks neid teadmisi praktikas rakendada. Tõlkes on selles tekstis autori väljendusviisi kohati pehmendanud. Pealegi on mõned venekeelsed väljendid tõlkimatud.

Kaste mitte avada, koduelektroonikat mitte sisse lülitada, parem mitte midagi puutuda, kõik võib olla mineeritud. See on oluline. Isegi kui kõht on tühi, ei tohi avada külmiku ust ega tõsta tualetipoti kaant.

8. Ärge puutuge laipu, mööblit ega muud sisustust (kõike saab mineerida). 9.

Esimese lasu puhul teie suunas mitte muneda, vaid kohe pikali viskuda.

10.

Mitte hoida sõrme päästikul – võivad hukkuda teie kaaslased.

11.

Mitte võtta padruneid avatud kastidest, mis on saadud sõjasaagina vastaselt. Padrunitesse võib püssirohu asemel olla pandud trotüül (lasete relva puruks ja kaotate nägemise).

12.

Granaate kanda (rakmetes) eraldi taskutes, mitte lahtiselt rippuvas asendis (on olnud juhtumeid, et granaat takerdub liikumisel ja lõhkeb).

13.

Pole mõtet tulistada AT-granaadiheitjast ega saada ühekordset lasku elavjõu pihta. Need relvad on mõeldud soomusmärkide laskmiseks.

14.

Salvesid mitte kokku teipida (kui lahingus kiilub padruni kinni, pead siis kaks salve ära viskama).

Relva kaitseriivil on kolm asendit: kaitseriivis, üksiklasud ja automaattuli. Juhul, kui paanikasse sattudes rebite kaitseriivi täiesti alla, tühjendate salve mõne sekundiga ja olete ilma oma laskemoonast. Harjuge tabama asendit nr 2 (üksiklasud). Jätke see meelde, see on oluline. (Siin käib jutt meie relvastuses olevast AK-4st.)

16. Mõnikord klõpsatab relva kaitseriiv reetlikult. Kui teil on vaja relva kaitseriiv maha võtta, tehke seda ühtlase sujuva liigutusega ja asetage kaitseriiv vajalikku asendisse (mis on peaaegu alati üksiklasud). 17.

18.

Enne ülesandele minekut hüpake paar korda kohapeal. Kontrollige, et teie varustuses midagi ei kolise ega loksu. Padrun rauda, kaitseriiv peale ja minek! Õppige selgeks oma relva ballistiline tabel. Kuul ei lenda OTSE. Sellepärast annab pädev kaugusemääramine ja oma relva ballistika tundmine teile võimaluse tabada vastast ruttu, st lühendab vastase aega tabada teid.

25.

Kui teie soomusvesti tabas kuul, kuid ei läbinud seda, ei ole veel kindel, et olete pääsenud. Soomuselement või kaitseplaat peatab küll kuuli, aga mitte kuuli energiat, mis või põhjustada tugeva trauma. Ribide murd on tüüpiline, aga võivad olla ka siseorganite rebendid. Niisiis, kui teis ei ole üleliigset auku, on veel vara rõõmustada. Otsige kiiresti üles meedik.

26.

Ärge näppige granaadiheitjaid! Neist laskmine on suhteliselt keeruline, parem on jätta see töö kogenumatele kaaslastele.

27.

Pärast paari päeva värskes õhus olete võimeline märkama suitsetajat lõhna järgi 70–100 meetri kauguselt. Jätke suitsetamine maha!

28.

Kui teile liikumisel tundus, et kuulsite midagi, peatage grupp, patrull või allüksus ja kuulatage kõik koos. Isegi kui te hakkate gruppi pidurdama iga viie minuti järel, ei leidu ilmselt lolli, kes teiega pahandama hakkaks.

29.

Peatudes ärge jääge kunagi püsti seisma, vaid laskuge põlvele või lamama. See on mõnikord väga tüütu, aga sellest võib sõltuda grupi ellujäämine. Kui mõni kaaslane on liiga laisk laskuma põlvele või lamama, sundige teda.

30.

Sõrm ei tohi olla päästikul, isegi kui relv on kaitseriivis.

19.

Tuul mõjutab kuuli lennutrajektoori. Õppige mõjutusi tundma VAREM, teha seda lahingus käigu pealt ei ole arukas.

31.

Rännakul kandke relva ristatud kätel rinna kõrgusel, nii on seda kergem kanda ja saate ka relva kiiremini lahinguasendisse viia.

20.

Juhul, kui teil on võimalus valida relva, valige selline, mille kaliiber ja padrunid sobivad teie kaaslaste omadega. Suurt kogust laskemoona endaga kaasas ei kanna ja otsa saab see ruttu (eriti linnalahingus). Kui on võimalus moona teistega jagada, on see suur pluss. Kui teie kaaslane langeb, ärge häbenege võtta tema laskemoona. Siiski tuleks selleks enne ülemalt luba küsida.

32.

Relv olgu parajaks reguleeritud rihmaga kaelas. Näiteks kui satute varitsusse või tulelöögi alla, lendate muidu teie ühes ja relv teises suunas. Ilma relvata on teie võimalused pea olematud.

21.

Kui lähete „soolomissioonile“, võtke kaasa 12 salve (240 padrunit), lisaks sellele teist samapalju lahtiselt või paberpakkides seljakotis. Hoiate kokku kaalus. 24 salve kaalub isegi tühjana rohkem kui 12. (Jälle on jutt AK-4st.)

22.

Jätke meelde, et rakmetes rinnal või kõhul asetsevad salved on lisakaitse.

23.

Suurema osa surmadest ja haavatasaamistest põhjustavad killud. Isegi paksem jope kaitseb teid väikeste kildude eest. Lisades sellele rakmed ja varustuse, olete suhteliselt kaitstud. Ärge unustage kraed üles tõsta.

24. Killuvest või soomusvest – see on hea asi. Isegi siis, kui see on kõige viletsamat tüüpi.

HARITUD SÕDUR

15.

33. Ärge tukkuge valvepostil olles! Kui jääte seal magama, on oht, et teid ei taha maha lasta mitte üksnes vaenlased. 34.

Urineerida on soovitav põlvili asendis, et mitte muutuda liikumatult seisvaks märklauaks. Peldikuskäik on tõsine asi. Kui on olemas selleks ettevalmistatud koht, pole probleemi. Rännakul aga tuleb see asi ette võtta kolmekesi. Üks „toimetab“ ja kaks jälgivad 180° ulatuses ümbrust. Kahjuks on paljud leitud omaenese „hunnikust“ surnuna.

35.

Aevasta „kaetult“. Käsi või krae suu ette!

36.

Kes aeglaselt jookseb, sureb ruttu.

37.

Granaatide efekti on pisut üle hinnatud. On olnud juhtumeid, et granaat lõhkeb väikeses ruumis, aga haavata ei saa keegi.

38.

Granaadi splint eemaldada ainult sõrmega, mitte hammastega.

5 | 2015

39.

Seintes võivad olla augud, mis on kaetud vaipade või kaltsudega, nii saab vaenlane kiiresti liikuda ruumist ruumi. Jätke see meelde! See, et te asute hetkel hoone kõige äärmises ruumis, ei tähenda, et teile ei saa märkamatult läheneda.

40. Akende ette võib riputada aiavõrgu tükke või voodireforme. Need peavad kinni granaate, isegi kergemaid reaktiivgranaate.

HARITUD SÕDUR

41.

Kuulete kusagilt näugumist. Tundub, et see tuleb kapist. Mul on väga kahju, aga ilmselt on kiisu sinna pandud koos granaadiga. Ust avada ei tohi! Raske moment, eks ole… Tahaks ju jääda inimeseks, aga...

42.

Kui tulistate ruumist tänavale, ärge seiske akna kõrvale seina äärde, vaid leidke koht ruumi sügavuses, varjake end mööbli või vaheseina taha.

43.

Tellise- ja betoonikillud, mis tekivad plahvatusel, on ohtlikud. Silma sattudes… No te saite juba aru.

44.

Tulistada positsiooni vahetamata on rumal.

45.

Kummarduge! (On mõeldud liikumist nii hoonestatud alal kui ka kinnisel maastikul.)

46.

Pole vaja hakata välja selgitama snaiprite asukohta. See pole teie töö ja teadmisi jääb ilmselt ka väheseks. Sõdige edasi ja ärge tehke väljagi.

47.

Mitte keegi, isegi mitte pioneerid, ei eemalda lahingusituatsioonis lõhkekehi ega miine. Need lihtsalt õhitakse. Jätke see tegevus spetsialistidele.

48.

Märgates (ükskõik millist) miini, märkige üles asukoht ja jätke selle kahjutustamine pioneeridele.

49.

Haavade seas on venoosseid ja arteriaalseid verejookse. Ravitakse neid erinevalt. Probleem on aga hoopis muus. Nimelt pole lahingumöllus aega. Venoosse verejooksuga sureb haavatu paari tunniga, aga arteriaalse verejooksuga läheb 10–20 sekundit teadvuse kaotuseni ja algab hüpoksia. Ühesõnaga, mida rutem saate panna žguti (haavast ülespoole), seda parem. Ise tagasi lahingusse. Teie kaaslasel on 30 minutit kuni tund, et saada ise hakkama. Või aitate teda teie, kui tekib võimalus.

50. Žgutt peab olema alati käepärast. Mitte seljakotis, vaid näiteks mähitud relva õlatoele või seotud rakmetesse.

5 | 2015

51. Veel parem on kanda kaasas kaht žgutti. Ühe saate anda haavatud kaaslasele, aga järgmisel silmapilgul võib teil teist juba endal tarvis minna. 52.

On mõiste „tulega maha suruma“. Andes allüksusega tihedat tuld, takistate vastast tegutsemast, kuigi ei tee talle erilist kahju. Siin aitavad teid trasserid (trasseeriv moon).

53.

Jätke meelde, et trasser mitte ainult ei reeda teie positsiooni, vaid määrib ka oluliselt relvarauda. Ärge siis kuritarvitage neid.

54.

Relva peab võimalusel puhastama iga päev. Eriti ettevaatlik tuleb olla raua suudmeosa puhastamisel. Raua suudmesse tekkinud väikesed kriimud ja mõlgid mõjuvad oluliselt lasketäpsusele.

56.

Hoolitsege oma jalgade eest, peske neid igal võimalusel. Kui jalad on hõõrdunud ja valusad, pole teist enam sõdijat.

55. Viimased 2–3 padrunit (salve laadimisel siis vastavalt 2–3 esimest) laadige trasseritega. Siis ei tule teile tühi salv üllatusena ja jättes viimase padruni rauda, eemaldate tühja salve ja kinnitate uue. Lüheneb oluliselt relva laadimise aeg. 57.

Kui olete positsioonil ja teil avaneb võimalus vatase pihta tuli avada, ei ole see veel põhjus seda teha. Kui teid pole märgatud, on targem küsida ülemalt luba tule avamiseks.

58. Kui märkasite patrullis või liikumisel vaenlast, kuid tema teid mitte, ei tohi mingil juhul järsult kõrvale hüpata või varjuda. Vastase perifeerne nägemine fikseerib teid siis kohe Aeglaselt, rahulikult ja sujuvalt kükitage ja võtke sisse lamadesasend. Inimsilmal on seda palju raskem märgata.

VÄELIIGI VÕI ERIALA TUNNUSED AUASTME TUNNUS

KURSUSEMÄRK MEDALITE LINDILÕIKED RIIGITUNNUS NIMESILT LINTIDETA TEENETEMÄRGID

OHVITSERI MÜTSIMÄRK HARIDUST TÕENDAVAD MÄRGID

DUBLEERIVAD GRADATSIOONI TUNNUSED

L I S A T E AV E

VORMINÖÖBID

Kaitseliidu teenetemärgid ja -medalid

KRISTJAN PRII

KAITSELIIT

Teenetemärkide kandmine

Võidupüha on Eesti riigipüha riigipüha, millega tähistatakse Eesti võitu Võnnu (Cēsise) lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1918. See on ka üks nendest pühadest, mil tunnustatakse ja tänatakse meie riigikaitsesse panustanud kodanikke. Alljärgnevalt ülevaade Kaitseliidu ja selle struktuuriüksuste* teenetemärkidest ja -medalitest.

* Naiskodukaitse teenetemärkide osa ilmub ajakirja järgmises numbris.

5 | 2015

Teenetemärke kantakse üldjuhul ainult pidulikel riiklikel ja seltskondlikel üritustel. Erandina võib Vabadusristi kanda igal ajal. Kandmisel järjestatakse teenetemärgid kandja poolt vaadatuna tähtsuse järjekorras paremalt vasakule. Eesti kodanikud kannavad esikohal Eesti riiklikke teenetemärke, seejärel tulevad Eesti ametkondlikud teenetemärgid ja välismaised teenetemärgid. Isik, kellele on antud sama teenetemärgi erinevate klasside märgid, kannab üldjuhul ainult kõrgeima klassi teenetemärki. Erandiks on Vabadusrist, Kotkaristi teenetemärk mõõkadega, Kotkaristi metallristid ning teenetemärkide medalid, mille kavaler võib kanda korraga kõiki talle antud klasse. Isik, kellele on antud erinevad teenetemärgid, kannab üldjuhul kõrgema klassi teenetemärki madalama klassi teenetemärgist eespool. Erandina asetatakse Vabadusrist kõigist teistest teenetemärkidest ettepoole, vaatamata kantavate märkide klassile. Sama klassi teenetemärke kantakse üldjuhul andmise järjekorras, st viimasena antud teenetemärki kantakse esimesel kohal. Erandina kantakse Kotkaristi teenetemärke mõõkadega teiste sama klassi teenetemärkide hulgas esikohal. Kohti loetakse rinna keskjoonest vasakule.

Kaitseliidu märgid Kaitseliidu Valgerist Antakse 1) kaitseliitlasele eriliste teenete või eriti eeskujuliku või pikaajalise teenistuse eest; 2) Eesti ja välisriikide kodanikele Kaitseliidule osutatud eriliste teenete eest.

Kaitseliidu Valgeristi I klass

Kaitseliidu Valgeristi III klass

Kaitseliidu Valgeristi II klass

Kaitseliidu eriteenete medal Antakse väljapaistvate teenete eest nii kaitseliitlastele kui ka teistele Eesti vabariigi või välisriikide kodanikele.

Kaitseliidu teenetemedali I klass Võib anda vähemalt 16-aastase väljapaistva teenistuse eest.

Kaitseliidu vanematekogu liikme märk Kaitseliidu vanematekogu liikme märgi kandmise õigus on kõigil praegustel ja endistel Kaitseliidu vanematekogu liikmetel. Kaitseliidu liikmemärk

Kaitseliidu auliikme märk

Kaitseliidu laskuri- ja kütimärgid Märke on võimalik saada laskeharjutuste eest automaadist AK-4 lamades, põlvelt ja püsti 3x10 lasku distantsilt 100 meetrit (maksimum 300 punkti) ja püstolist USP 10 lasku distantsilt 25 meetrit (maksimum 100 punkti). Kaitseliidu teenetemedali II klass Võib anda vähemalt 10-aastase väljapaistva teenistuse eest.

Esikütt AK-4 – 260 punkti USP – 90 punkti

I klassi kütt AK-4 – 240 punkti USP – 85 punkti

II klassi kütt AK-4 – 225 punkti USP – 80 punkti

Esilaskur AK-4 – 210 punkti USP – 75 punkti

I klassi laskur AK-4 – 190 punkti USP – 65 punkti

II klassi laskur AK-4 – 175 punkti USP – 55 punkti

Kaitseliidu teenetemedali III klass Võib anda vähemalt nelja-aastase väljapaistva teenistuse eest.

Võidutule kandja medal Antakse võidutule vabariigi presidendile üleandjale ja võidutule vabariigi presidendilt vastuvõtjatele igal aastal võidupäeval, 23. juunil.

5 | 2015

Kaitseliidu kooli märgid Kaitseliidu kooli teenetemärgid

KAITSELIIT

Kaitseliidu kooli eriteeneterist Kõrgeim Kaitseliidu kooli teenetemärk, mis antakse Eesti või välisriikide kodanikele Kaitseliidu koolile osutatud eriliste teenete eest.

Kaitseliidu kooli teeneterist Antakse kaitseliitlasele eriliste teenete eest Kaitseliidu kooli ees või eriti eeskujuliku või pikaajalise teenistuse eest Kaitseliidu koolis.

Reservohvitseri kursus (kompaniiülem) Antakse kompaniipealiku kursuse lõpetanud kaitseliitlasele.

Reservohvitseri kursus (rühmaülem) Antakse rühmapealiku kursuse läbinud kaitseliitlasele.

Reservvanemallohvitseri kursus Antakse reservvanemallohvitseri kursuse läbinud kaitseliitlasele.

Nooremallohvitseri kursus Antakse jaopealiku kursuse läbinud kaitseliitlasele.

Kodutütarde märgid Hoolsusmärk Antakse varem hoolsuspaela saanud organisatsiooni liikmele, keda võib seada teistele eeskujuks ja kellel on vähemalt II järk. Hoolsusmärki kantakse paremal kraenurgal, seda võib kanda ka tsiviilrõivastel.

Teeneterist kuldsõlega Antakse teenekale ja auväärsele Kodutütarde juhile vähemalt kümneaastase tulemusliku töö eest.

Teeneterist hõbesõlega Antakse teenekale ja auväärsele Kodutütarde juhile vähemalt seitsmeaastase tulemusliku töö eest.

Kodutütre liikmemärk Ühine Noorte Kotkaste liikmemärgiga.

Kaitseliidu kooli teenetemedal Antakse isikule, kes ei ole kaitseliitlane, või organisatsioonile, kes on väljapaistvalt toetanud Kaitseliidu kooli tegevust.

Kaitseliidu kooli rinnamärgid

5 | 2015

Kodutütarde teeneterist Antakse teenekale ja auväärsele juhile vähemalt viieaastase tulemusliku töö eest. Kodutütarde juhiks loetakse rühma juurde kinnitatud rühmavanemat ja rühmavanema abi ning noorteinstruktorit.

Hõbetatud teeneterist Antakse Kodutütarde organisatsiooni tegevuse toetajale vähemalt viieaastase aktiivse tegevuse eest. Medali saaja võib kuuluda mõnda teise Kaitseliidu struktuuriüksusesse või olla hoopis väljastpoolt organisatsiooni.

Aitaja sõlg Antakse kas organisatsiooni eriliselt väärikatele ja staažikatele juhtidele või toetajaliikmetele. Aitaja sõlge kantakse tsiviilrõivastel.

Noorte Kotkaste märgid

Noorkotka liikmemärk Ühine Kodutütarde liikmemärgiga, kantakse mütsil.

Noorte Kotkaste teeneteristi eriklass Antakse väljaspool teeneteristi andmise järjekorda Noorte Kotkaste organisatsiooni tulemusliku toetamise või kõrget tunnustust vääriva teo eest.

Põhjakotka märk Noorte Kotkaste kõrgeim autasu.

Noorte Kotkaste teeneteristi I klass Kõrgeim klass, mis antakse Noorte Kotkaste juhile või toetajale järjepideva ja tulemusrikka allüksuse juhtimise või organisatsioonile osutatud abi eest vähemalt 15 aasta vältel.

Välissõbra märk Välissõbra märk antakse välismaa noorteorganisatsioon ni liikmele, kes on tunnustamisväärselt tu arendanud sõprust Noorte Kotkaste organisatsiooniga.

Lembitu Rist L Lembitu L Rist antakse teenetemärgi te omanikule vähemalt kuueaastase k järjepideva ja tulemusrikka tu tegutsemise eest e malevkonna- või malevapealiku v kohal või Noorte Kotkaste K keskjuhatuse li liikmena.

Ustava Sõpruse märk k Ustava Sõpruse märk an-takse Aitaja märgi omani-kule, kui koostöö temaga a on kestnud vähemalt viiss aastat, või eriti tunnus-tamisväärse kaasabi eestt mõne üleriigilise ürituse e korraldamisel.

Noorte Kotkaste teeneteristi II klass Antakse Noorte Kotkaste juhile või toetajale järjepideva ja tulemusrikka allüksuse juhtimise või organisatsioonile osutatud abi eest vähemalt 10 aasta vältel.

Noorte Kotkaste teeneteristi III klass Antakse Noorte Kotkaste juhile, keda on eelnevalt tunnustatud Noorte Kotkaste teenetemärgiga, või toetajale, keda on eelnevalt tunnustatud Ustava Sõpruse märgiga, järjepideva ja tulemusrikka allüksuse juhtimise või organisatsioonile osutatud abi eest vähemalt viie aasta vältel.

Aitaja märk Aitaja märk antakse isikule, kes on osutanud Noorte Kotkaste organisatsioonile vähemalt kahe aasta jooksul abi allüksuse väljaõppe ettevalmistamisel ja läbiviimisel või kaasabi eest üleriigiliste ürituste korraldamisel.

Kotkajuhi märk Antakse kotkajuhi eksami sooritanutele.

Eeskujuliku noorkotka märk Eeskujuliku noorkotka märk antakse varem noorkotka hoolsuspaela saanud noormehele, keda võib seada teistele eeskujuks.

Noorkotka teenetemärk Teenetemärk antakse noortejuhile või keskjuhatuse liikmele, kelle tööd on eelnevalt tunnustatud Noorte Kotkaste teenetekirjaga ja kes on vähemalt kolm aastat järjepidevalt ja tulemusrikkalt tegutsenud noortejuhina allüksuses või abistanud organisatsiooni üleriigiliste ürituste korraldamisel.

Rahvaste Sõpruse medal Ra Rahvaste Sõpruse medal anRa takse välismaa noorteorgatak nisatsiooni kõrgemale juhile, nis kes on noorteorganisatsioonide nid sõpruse arendamisel osutanud Noorte Kotkaste osu organisatsioonile eriti tunorg nustusväärset abi. nu

Concordia märk Concordia märk antakse välismaa noorteorganisatsiooni juhile Noorte Kotkaste organisatsioonile eriti tunnustamisväärse abi osutamise eest.. 5 | 2015

5 | 2015

KAITSELIIT

ENN SUTTING

Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna ridadesse kuulub juba veidi üle aasta Ken Poola, kes on valmis rääkima, miks ta Kaitseliitu astus ja kuidas ta ennast selle ridades tunneb. Tekst: MART REINO

Ken Poola on sündinud 1981. aastal Kärdlas ja siin keskkooli lõpetanud, kuid kaitseväkke teda ei võetud. Ken oli auto tagaistmel avarii läbi elanud ja arstid arvasid, et ta ei pea sellisele koormusele vastu. Ken tahtis vabatahtlikuna kaitseväkke autojuhiks saada, kuid ka see ei õnnestunud. Seejärel õppis ta Pärnu kutsehariduskeskuses ehitusviimistlejaks ja Eesti Kunstiakadeemias restaureerimist. Pärast seda viis saatus ta 12 aastaks Soome laevaehitusﬁrmasse kruiisilaevade sisustust viimistlema. Hing aga ihkas koju ning 2013. aastal naasis Ken Hiiumaale.

Vanade sõprade sekka Lugedes uudiseid ja tunnetades ümbritsevat, mõlgutas Ken mõtteid ka riigikatsest. Kaitseväkke ta ei saanud ja Kaitseliidust suurt midagi ei teadnud, kuni ühel päeval sattus kokku Hiiumaa malevkonna tubli kaitseliitlase Aadi Kaasikuga, kes rääkis talle oma tegemistest riigikaitse vallas. Siis sündiski Kenil mõte Kaitseliitu astuda ja avalduse kirjutamine ei võtnud enam palju aega. Suur oli ta üllatus, kui pärast avalduse rahuldamist selgus, et organisatsioonis ootab teda ees mõnigi endine klassivend ja vana tuttav. Eesootavad hirmud, kas ta suudab end proovile panna ja vastu pidada, osutusid täiesti asjatuks. Keni sõnade järgi leidis ta eest meeldiva õhkkonna ja peagi tekkis ühise pere

tunne. Kõik malevakaaslased olid väga arusaavad ja koduse suhtumisega. Algusest peale ei tekkinud mingit pinget ja kõik oli meeldiv. Ta leiab, et „lolle küsimusi ei ole ja kedagi maha ei jäeta“. Kõik suhtuvad kõigisse vennalikult ning tugevamad ja targemad aitavad alati. Elu läheb edasi, Kaitseliidus on kõik hea ja järjest paremaks läheb. Kenile meeldivad Kaitseliidu õppused ja ta leiab, et nende korraldus Hiiumaal on suurepärane, kuigi meile, malevkonna juhtidele, tundub, et alati saab veel paremini. Eriline relvafänn ta enda ütlust mööda ei ole, kuid lasta talle meeldib ja sellega saab ta üsna hästi hakkama. 2014. aasta sügisesel Kaitseliidu Lääne-Eesti malevate ühisõppusel Orkaan oli Ken kuulipilduri abi ja äsja lõppenud Eesti suurimal pärastsõjaaegsel õppekogunemisel Siil juba kuulipildur. Mõlemast suurõppusest on tal head mälestused. Kenile meeldib „suurelt tegutseda ja ennast proovile panna“ ning pärast tunda, et kõik on korda läinud ja ta on saanud anda endast parima. Ta ütleb, et „Siilil oli kõik väga viis ja tekkis tunne, et iga okas tõesti loeb“.

KAITSELIIT

Astuks Kaitseliitu?

Kodus, tööl ja Kaitseliidus Et kaitseväkke Keni ei võetud, on ta alates eelmisest sügist läbinud sõduri baaskursuse (SBK), ees ootab veel lõpprännak. See ei tohiks erilist raskust valmistada, sest Lääne maleva õppusel „Valge laev“ kandis 55

ENN SUTTING

KAITSELIIT

Sügisest on Kenil kindel kavatsus asuda õppima Kaitseliidu kooli Alus ja teha malevkonnas kaitsealast karjääri.

ta kohustuslikust palju suuremat raskust ja tuli sellega edukalt toime. Avariis saadud vigastus on edukalt paranenud ja Ken suudab kõik püstitatud eesmärgid täita. Sügisest on Kenil kindel kavatsus asuda õppima Kaitseliidu kooli Alus ja teha malevkonnas kaitsealast karjääri. Kenil on armastav elukaaslane Mari ning peaaegu poolteiseaastane poeg Hans Gustav, kes peavad saama elada vabas Eestis ning selle eest tahab Ken hoolt kanda. Ta tahab hea

L I S A T E AV E

Ken Poola mõtted Kaitseliidust  Ei tohi karta ega suhtuda Kaitseliitu eelarvamustega. Ees ootab igati võimetekohane ja normaalne tegevus.  Kaitseliidus (vähemalt Hiiumaal) on kõik sõbrad ja toetavad üksteist ning sa tunned end ühise pere liikmena.  Alati leiad eest vanu sõpru ja tuttavad ning saad juurde aatekaaslasi.  Õppused on väga huvitavad. Nad ei anna ega kinnista ainult sõjalisi oskusi, vaid aitavad ka tsiviilelus ekstreemsete olukordadega toime tulla ja ellu jääda.  Kaitseliidus õpid ennast ületama. Sead endale kusagile lati ja kui saad sellest üle, oled juba uuele, kõrgemale tasemele tõusnud.

5 | 2015

seista, et nn rohelised mehikesed meie õuele ei satuks või vähemalt siit tagasi löödaks. Mari mõistab seetõttu samuti Keni tegemisi. Ta on sportlik naine ja elab Keni tegemistele kaasa. Ken ise mängib vabal ajal võrkpalli ja kui ilma on, surfab nii purjelaual kui ka lohel. Tal on oma ehitusﬁrma OÜ Servadmaha, millele Hiiumaal siiani tööd on jätkunud. Kui sportlikud hobid ja tegevus Kaitseliidus kokku võtta, ega peale uudistega kursis olemise ja hoolitsuse pere eest suurt muuks enam aega jäägi. Kaitseliitu astumise kohta ütleb Ken veel, et kõige raskem oli teha esimene samm ja endas kindlus leida. Edasine oli juba kerge, see oli talle isegi üle ootuste kerge. Kuigi tegemist on palju, on kõik nii, nagu olema peab. Järgmine suur ja tiivustav ülesanne on osavõtt tänavusest võidupüha paraadist Kärdlas. Ken loodab, et paraadil kamraadide kõrval marssida saab olema uhke tunne. Tema meelest on saabuv paraad uhkuseks kogu saarele ning kõigi Hiiumaa kaitseliitlaste au ja kohus on sellest osa võtta.

Isamaaline eeskuju Ken on seda meelt, et riik võiks teha kõigile ajateenistusest reservi arvatutele ettepaneku Kaitseliiduga liitumiseks. Kaitseliidus ei lähe meeste oskused rooste ja hiljem on kordusõppustel lihtsam hakkama saada. Riik peaks panustama rohkem kogu rahvale ja tegema kõigi, eriti noorte hulgas isamaalist kasvatustööd senisest enam. Ken on väga tänulik Kaitseliidule ja kõigile oma malevkonna liikmetele, kes on väga heatahtlikud ja abivalmis ning moodustavad ühise suure isamaalise ja kaitsetahtelise pere. Siinkirjutaja keuab malevkonnapealikuna, et Ken väärib igati kaitseliitlase austavat nime. Ta ei jäta kaaslasi ega meie riiki raskel tunnil hätta. Sirguks meie riigis ainult palju selliseid teotahtelisi ning isamaalisi mehi ja naisi. Kõigil oma kodust ja riigist hoolivatel tervetel meestel soovitab Ken Poola Kaitseliidu tegemistest osa võtta.

Kuidas liituda Kaitseliiduga?

KAITSELIIT

1. Vali välja malev, millega soovid liituda. Malevate nimekirja ja kontaktandmed leiad veebilehelt www.kaitseliit.ee.

2. Võta meili või telefoni teel ühendust valitud maleva personalispetsialistiga ja lepi kokku kohtumine. 3. Kohtumisel selgita oma eesmärke, personalispetsialistilt saad infot maleva tegevuse kohta ja abi malevkonna valikul. Lisaks saad liitumiseks vajalike dokumentide blanketid. Võta kaasa ka kaks dokumendifotot. Blanketid võid ka Kaitseliidu kodulehelt eelnevalt alla laadida ja täita: vaja on tervisetõendit, liitumise avaldust ja ankeeti. 4. Leia endale Kaitseliidu liikmete hulgast kaks soovitajat. Soovitajate puudumine ei ole avalduse esitamisel takistuseks – tavaliselt leitaksegi soovitajad liikmekssaamise protsessi jooksul. 5. Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise kohta teeb ettepaneku malevkonna või üksikkompanii juhatus ja otsuse langetab malevapealik. Pärast liikmeks astumise sooviavalduse esitamist on maleval vastamiseks aega 60 päeva. Selle aja jooksul kontrollitakse liikmeksastuja tausta, kutsutakse kokku juhatuse koosolek ja vormistatakse vastuvõtmise käskkiri.

5 | 2015

Liituks KAITSELIIT

Naiskodukaitsega? Mis inimesed need on, kes Naiskodukaitsega liituvad? Võtame ühe näite: 31-aastane Anneli Teller on noor, energiline ja kaunis naine, kes liitus Naiskodukaitsega aastal 2013. Tekst: SVETLANA MUSTKIVI

5 | 2015

Marge Vähter, kes on Naiskodukaitse Hiiumaa jaoskonna esinaine, iseloomustab Annelit nii: „Mina tunnen Annelit alates 2004. aastast, kui tema pere meie majja kolis ja meist naabrinaised said. Mõlemad olime lapseootel ja hakkasime üsna tihedalt läbi käima. Tol hetkel olin ma 110% pereema ja Naiskodukaitse ei olnud tol mu hetkel hinges ega südames kuigi olulisel kohal, seetõttu ei tulnud isegi mõttesse teda meie organisatsiooni värvata.“ Marge sõnul on Anneli kohusetundlik, aus ja otsekohene, seltsiv ja lahtiste kätega. Teda juba naljalt halvas tujus ega vihasena ei näe – alati on ta särav ja rõõmsameelne. Kui Anneli on midagi lubanud, siis ta teeb selle kindlasti ära. Anneli on Hiiumaa motoklubi liige, aga töötab lillepoes. Tal on toetav abikaasa. Nende üksmeelses peres kasvavad 10- ja 6-aastane poeg Jako ja Joonas. „Kord, kui rääkisime Anneliga elus muudatuste tegemisest, taipasin, et ta peab meiega liituma. Ta lihtsalt oli selleks valmis, nii ma temale avalduse pihku pistsin ja koos selle ka ära täitsime,“ räägib Marge. Uurime nüüd Anneli enda käest, et miks ta tegelikult Naiskodukaitsega liitus. Anneli vastab: „Ainult

vormi pärast. Aastaid tagasi käisin oma perega vastas võidutulel, mis toodi toona helikopteriga Hiiumaale. Nägin organisatsiooni kuuluvate naiste seljas kaunist musta vormi, mis mulle kohe väga meeldima hakkas. Seekord ei teinud ma kellegagi juttu soovist kuuluda Naiskodukaitsesse. Ja ega keegi kutsunud ka. Olin sellest vormist nii vaimustunud, et midagi muud nagu ei näinudki sellel hetkel. Oktoobris 2013 sain Margelt Naiskodukaitsega liitumise avalduse, mille täitsime kohe koos ära ja nii ma varsti organisatsiooni liikmeks saingi. Lasin end visata täiesti tundmatusse vette, teadmata, mis mind ees ootab. Arvasin, et organisatsiooni kuuludes saan tuua oma ellu põnevust ja midagi uut. Naiskodukaitse tegevus on vaheldusrikas. Olen saanud tuttavaks paljude

ANNE KAASIK

toredate naistega, osalenud paljudel põnevatel üritustel ja väljaõpetel. Ega ma liitudes teadnud sellest suurt midagi.

Praegu olen olnud toitlustamise juures, käinud Orkaanil, osalenud laskevõistlustel. Ma ei ole pidanud pettuma, otse vastupidi, olen väga

L I S A T E AV E

Miks peaks üks naine astuma Naiskodukaitsesse? Anneli ütleb ausalt: 1) organisatsioonis saab ennast arendada, osaledes erinevatel kursustel ja käies huvitavatel koolitustel; 2) saab õppida ennast paremini tundma, mh näha, kuidas käitud tundmatutes olukordades; 3) võimalus korraldada üritusi, kui on tahe endal midagi ära teha; 4) alati on üritustel palju toredaid inimesi – naisi, mehi ja noori; 5) heategevus – saab vabatahtlikuna midagi olulist ära teha nõrgemate või laste heaks.

õnnelik, et selle sammu astusin ja organisatsiooniga liitusin. Arvan, et see on alles algus ja ma pole veel kõike näinudki. Praegu on kavas osaleda ise patrullvõistlustel, mitte jääda ainult katla äärde sööki valmistama. Tänavust võidupüha paraadi Hiiumaal ootan väga, sest saan seal ise uhkusega kanda Naiskodukaitse vormi, nii et üks minu salajasi unistusi on märkamatult täitunud.“ Naiskodukaitse Hiiumaa jaoskonna juhatuse liige Anne Kaasik on olnud Annelile aasta mentoriks ja iseloomustab oma menteed järgmiselt: „Anneli on rõõmsameelne ja otsekohene. Mida mõtleb, seda ütleb. Tema rõõmsameelsus nakatab tihti ka teisi. Mentorlussuhe Anneliga on meeldiv, sest ta teeb asjad endale selgeks ja kui milleski kahtleb, ei karda küsida. Ta on väga kohusetundlik. Endale võetud kohustused täidab ta korrektselt ja kiiresti. Et ta on Naiskodukaitses olnud veel vähe aega, haarab ta kinni igast pakkumisest ega ütle uute ülesannete puhul tavaliselt „Ei!“.“ Anneli Teller õpib praegu Naiskodukaitse vabatahtliku juhi administreerimiskursusel, sest kevadel valiti ta Hiiumaa jaoskonna juhatuse liikmeks. Mis juht sa ikka oled, kui ei orienteeru dokumentides, ei oska vajalikke paberid nõuetekohaselt täita ega täienda oma teadmisi? Nii lahendabki ta usinalt iga nädal kursuseülema antud ülesandeid, mis on vahel Anneli arvates korralikud pähklid. Kursus on tõesti aeganõudev, aga nende kuude jooksul on ta juba kasvanud targemaks ja organisatsiooniteadlikumaks juhiks. 5 | 2015

KAITSELIIT

Anneli Teller õpib praegu Naiskodukaitse vabatahtliku juhi administreerimiskursusel.

Kuidas liituda Naiskodukaitsega?

KAITSELIIT

1. Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või Kaitseliidu malevas töötava Naiskodukaitse instruktoriga. Vajalikud kontaktandmed leiad Naiskodukaitse kodulehelt www.naiskodukaitse.ee ringkondade lingi alt.

2. Oma kontaktisikult saad viited dokumentidele, mis on tarvis liikmeks astumiseks esitada:  sooviavaldus koos kahe soovitaja allkirjaga (soovitajaks saab olla naiskodukaitsja või kaitseliitlane, kes on olnud organisatsiooni liige üle aasta, kusjuures vähemalt üks soovitaja peab olema Naiskodukaitse tegevliige). Soovitajate puudumine ei ole avalduse esitamisel takistuseks;  sooviavalduse lisa – ankeet;  perearsti tõend tervisliku seisundi kohta;  kaks pilti (passipilti). 3. Esita dokumendid jaoskonna juhatusele, mille liikmeks soovid astuda, ja hiljemalt kolme kuu jooksul teeb juhatus otsuse organisatsiooni vastuvõtmise kohta.

5 | 2015

NAISKODUK AITSE

Tänavatarkus Naiskodukaitsest Tänavaküsitluse vastustest lugesime välja selle, et inimesed teavad Naiskodukaitset ja naiskodukaitsjaid austatakse, neisse usutakse ja neile loodetakse kodumaa kaitsel. Tekst: KARIN RÜNKORG

„Lugu jätkub KK! järgmises numbris!“ 62

5 | 2015

Kui oleme jätnud kaaskodanikele sellise teadmise, võime öelda, et oleme õigel teel. Kes hetkel ei jõua Naiskodukaitsega liituda, teab, et ootame oma ridadesse kõiki seltsivaid ja rõõmsameelseid naisi. Et saada teada, mida Naiskodukaitsest väljaspool organisatsiooni teatakse ja arvatakse, esitasime

mõned küsimused naistele, kes ei ole meie ridades (sulgudes on lisatud vastaja vanus). 1. Kas teate, mis organisatsioon on Naiskodukaitse? 2. Kuidas suhtud nende naiste tegemistesse? 3. Kas oled mõelnud soovist liituda Naiskodukaitsega?

KOMMENTAAR

NAINE (45) Tean, et Naiskodukaitse toetab Kaitseliidu tegevusi. Tean, et teevad süüa, koovad sokke (õigemini korraldavad sokkide kudumist sõduritele), toetavad staabis, aeg-ajalt pakuvad katlast head suppi, on väga aktiivsed kodanikud. Tegelevad noorkotkaste ja kodutütardega ehk valmistavad noori ette kodu kaitsma. Naisi, kes sellesse organisatsiooni kuuluvad, iseloomustab see, et nad on aktiivsed kodanikud, teavad palju, teevad palju, jõuavad palju.

Mida Hiiumaa naised tegelikult teevad? KÜLLIKE TAMMEVESKI,

INGRID (44) See on Kaitseliidu juurde kuuluv organisatsioon. Suhtun neisse hästi, nad on tublid ja toimekad naised. Kindlasti on Kaitseliidu meeste juurde vaja ka naiste teadmisi, oskusi ja kogemusi. Naiskodukaitsega liitumise kohta pean praegu kahjuks eitavalt vastama (kuigi toetan väga), sest lihtsalt ei jõua ajaliselt palgatöö ja talumajapidamise kõrvalt uusi kohustusi võtta (muidugi saab Naiskodukaitsest ka huvitavaid teadmisi, oskusi ja palju muud). Minu panus riigikaitsesse piirdub praegu pere toetamise ja poegade üleskasvatamisega, kaks ongi juba täiskasvanud, üks veel kooliteed alustamas.

KÄTLIN (22) Olen üsna teadlik. Väga tegusad ja tublid naised. Hetkel küll ei soovi liituda, pole aega selleks. Olin aastaid kodutütar ja lõpuks polnud keskkooli kõrvalt enam sellekski aega.

ANITA (54) Naiskodukaitset tean oma vanaema ja ema juttudest ning Hiiumaal nähtavast Naiskodukaitse tegevustest. Naiskodukaitse naiste tegevusse Hiiumaal suhtun väga suure respektiga. Soovin teile palju jaksu! Naiskodukaitsega ei ole olnud plaanis liituda. Arvan, et mul puuduvad võimeid, mida võiks Naiskodukaitses rakendada. Kuulun MTÜsse Hiiu Maakonna Tuletõrjeühing.

Hiiumaa naiskodukaitsjad ainult ei spordi, toitlusta, heegelda imikutele sokke ega paki kingitusi, vaid pakuvad tuge Hiiumaa malevkonna ja kogu Lääne maleva kaitseliitlastele. Hiiumaa pinnal korraldatavatel õppustel on naised ikka katla juures, aga ei pea paljuks ka kaasa lüüa jao koosseisus. 2013. aastal läbis neli naist staabiassistentide kursused Meegomäel. Oma oskused pandi esimest korda proovile samal aastal Põlvamaal staabiassistentide erialavõistlustel, kus kahest hiidlasest ja kahest läänlasest koosnev võistkond saavutas kolmanda koha. Meie staabiassistendid on oma oskusi lihvinud alates kaheksandast Orkaanist nii 2014. aasta Kevadtormil kui ka vajalikel täiendkursustel. Järjest populaarsemaks on Hiiu naiste seas saamas Kaitseliidu Lääne-Eesti piirkonna malevate ühisõppus Orkaan. Aastaid on naised osalenud seal kokkadena, tehes süüa ja kaitstes, relv käes, julgelt oma kööki. Kuigi õppus on mõeldud Lääne-Eesti malevatele, kogub see populaarsust juba üle Eesti ja tulijaid on piiri tagantki. Üheksas Orkaan korraldati eelmise aasta detsembris Saaremaal. Naised olid ametis staabiassistentidena suurõppuse peastaabis ning lahingukompanii koosseisus toitlustamas ja meditsiini tagamas. Hiiumaa naised on Naiskodukaitse laskevõistlustel ikka olnud esindatud ja ka Läänemaa laskevõistlustel meestele konkurentsi pakkunud nii spordi- kui ka lahingurelvadest.

NAISKODUK AITSE

Naiskodukaitse Lääne ringkonna juhatuse liige.

NAINE (35)

Tean (või vähemalt enda meelest arvan), et nad on Kaitseliiduga seotud organisatsioon või mingi Kaitseliidu sees olev üksus, n-ö tütarettevõte. Siis olen kuulnud, et Naiskodukaitse koosneb justkui erinevatest gruppidest selles mõttes, et osa on spetsialiseerunud meditsiinile, osa toitlustamisele, osa rohkem militaarsele poolele jne. Esimene asi, mis mulle pähe tuleb: nad keedavad suppi ja see on maitsev supp, mida nad erinevatel üritustel keedavad ja rahvale pakuvad. Ma ei tea, kuidas mujal, aga Hiiumaal seostub Naiskodukaitse küll maitsvate toitude ja toitlustamisega. Kindlasti on nad ühiskondlikult aktiivsed, tegelevad heategevusega, osalevad Kaitseliiduga seotud üritustel (aktused, vastuvõtud, paraadid), matkadel ja retkedel (pean silmas neid metsas korraldatavaid „dessante“). Nad on ettevõtlikud, abivalmis, ühiskondlikult aktiivsed, väga tublid, töökad ja hakkajad naised.

5 | 2015

Ernakese võitsid Pärnumaa kodutütred

4 X RAUNO VAHTRE

NOORED

Mai viimasel nädalavahetusel Raplamaal Raikküla vallas aset leidnud Kaitseliidu tütarlasteorganisatsiooni Kodutütred võistlusmatkal Ernake saavutasid esikoha Pärnumaa ringkonna neiud, teiseks jäi Valgamaa ja kolmandaks Järva ringkonna võistkond.

Võistlusmatka kogupikkuseks oli tänavu ligikaudu 30 kilomeetrit. Pika teekonna tegi keerulisemaks asjaolu, et kogu trassil oli tegutsemas vastutegevus, mistõttu tuli võistkondadel liikuda varjatult ja vaikselt. Pärnumaa võiduka võistkonna liige Iiris Prosa leidis, et otseselt midagi rasket võistlusel ei olnud. „Võitlema pidime vaid külmaga, mis meid kui liiga vara sihtkohta jõudnuid näpistama hakkas. Ei jäänud muud üle kui ennast võimalikult palju liigutada, et päris kangeks ei jääks,“ rääkis Iiris. Matka käigus pidid tüdrukud kasutama kõiki kodutütarde tarkusi ja oskusi, sest ülesanded olid mitmepalgelised: esmaabi, granaadivise, laskmine, takistusrada, paadisõit, sõlmed, lõkke süütamine, luureraporti koostamine, kaalpüük, teadmised NATO ja Euroopa Liidu kohta, näputöö, pikkuste hindamine, maitsetaimede tundmine ja lisaks veel üllatusülesanded. Iirise sõnade kohaselt tõid neile edu mahukas kogemustepagas, tiimi ühtsus ja meeskonnatöö ning ühine eesmärk pingutada ja anda endast nii palju kui võimalik. „Selle kõik on meis välja arendanud juhendajad, seega on nende osa meie edus väga suur,“ ütles ta. „Võistlus oli kogu meie võistkonna arvates äge. Trass oli meile paras, sageli jõudsime punktialale isegi liiga vara. Meile lisas põnevust veel see, et magamiseks aega peaaegu ei olnud ja punktides tuli käia ka öösel,“ võttis Iiris võistluse kokku. Tänavuse Ernakese peakorraldajad olid Kodutütarde Rapla ringkonna noortejuhid eesotsas noorteinstruktor Liis Pärnaga. Tuge ja abi andsid nii Kaitseliidu kui ka Noorte Kotkaste Rapla malev. Rajameister ja võistluste hing oli suurte kogemustega Vallo Unga, peakohtunik Joe Lepp.

Võistluse võitjad Marleen Lippmaa, Ranne Kuldmaa, Ita Kuusik ja Iiris Prosa Pärnumaa ringkonnast koos esindaja Ivo Kivisaarega

5 | 2015

NOORED

Leedu tüdrukud veeülesandel

Nutitelefonid on meil ikka üsna uued leiutised

Ka köögitarkusi tuleb teada

5 | 2015

Hiiumaa aasta tublimad noored õpivad Paladel Hiiumaal tunnistati mulluse aasta parimaks noorkotkaks Julius Mänd ja parimaks kodutütreks Triin Jürimäe, kes õpivad mõlemad Palade põhikoolis.

HELJA KAPTEIN

NOORED

Tekst: HELJA KAPTEIN

5 | 2015

Juliusel on ka kaksikvend August, kes oli mullu Pühalepa rühma parim noorkotkas. Männi-poisid, nagu neid omade keskel kutsutakse, on noorkotkad juba esimesest klassist saadik. „Militaarsed kalduvused avaldusid poistel juba varakult,“ ütleb poiste ema Ulvi Mänd, kes töötab samas koolis kokana. Ta räägib, et poisid on ise erinevate relvade makette meisterdanud. „Tanke nimetatakse tähtede ja numbritega ning poisid teavad ka nende erinevusi,“ selgitab ema. Üks nende meelistegevusi on õhupüssist laskmine. Augustil on huvi ajaloo vastu, erilist põnevast pakub talle kõik, mis seotud metsavendlusega. Ilmselt on nende huvi äratanud vanavanaisa kodukoht Palukülas Pendi mäel. Seal on olnud varjendid ja kelder, kus 1942. aastal, Teise maailmasõja päevil oldi varjul ja kus välja peal köides olnud hobune haavata sai. „Sõda käis nende õuest läbi nii, et aknaääre palkides olid miinikillud,“ meenutab Ulvi Mänd kuuldut. Ka mullu leidsid nad majaümbrust koristades miinikesta. „Need on küll meie räägitud lood, sest poisid pole oma vaarvanemaid näinudki,“ ütleb nende ema. Siiski on vaarvanemate kodus aset leidnud juhtumused jätnud poistesse oma

jälje. „Sõjaaja jutud on neile hinge läinud ja noorkotkaste tegemised on täiendanud seda huvi, andnud juurde teadmisi ja oskusi.“ Ulvi Mänd lisab, et poistele on mälestuspäevad ja Eesti vabariigi sünnipäeva tähistamine olulised. „Pidulikud üritused, kus paned selga vormi, rõhutavad kuuluvustunnet suurde organisatsiooni,“ ütleb ema, „see teeb asja tõesemaks, rõhutab iga liikme vajalikkust.“

KOMMENTAAR

Triin Jürimäe ema Tiia Raagnurm: Kui Triin Kodutütardele oma sõrme andis, läks terve tüdruk takkapihta. Ainuke mure on, et kodus teda suurt pole. Kogu aeg on ta kusagil laagris või võistlustel või matkamas. Ikka juhtub, et Triin tuleb ja ütleb: „Emps, mind sellest kuupäevast selle kuupäevani kodus ei ole.“ Kui Triin on kodus, teeb ta vajadusel kõiki töid, mida parasjagu tarvis, logeleb vaid siis, kui see on võimalik.

Igapäevaelu tarkusi õpib laagris

NOORED

Ulvi Mänd räägib, et poisid on laagrites ja õppepäevadel saanud selgeks palju asju, mida igapäevaselt kasutada saab. „Lõkke süütamine, söögi tegemine, sõlmede sidumine, morses teksti edastamine ja telgi püstitamine pole nendele mingi kunst,“ loetleb ema poegade oskusi. „Ka esmaabivõtted on noortel selged ja kurguvalu puhul teavad nad, mis kurgus toimub, ning oskavad ise raviteed keeta ja end ravimtaimedega turgutada.“ Julius Mänd ise räägib, et noorkotkaks olemine annab juurde palju sõpru ja tuttavaid. Ka on võimalik käia orienteerumas ja koguda matkatarkusi, õppida tundma relvi ja harjutada laskmist. Tal on tekkinud ka oma punt, kellega koos õpitakseharjutatakse. Koos käivad nad ka võistlustel. „Kui ma poleks noorkotkas, istuksin ilmselt enamiku ajast kodus arvuti taga,“ ütleb ta. Julius lisab, et tegelikult jääb tal kõigi muude tegemiste kõrvalt siiski aega ka arvutimänge mängida.

Õpetajast rühmajuht Tublide noorkotkaste ja kodutütarde esimene klassijuhataja Liina Lindpere oli juba varem tegelnud Kaitseliidu noortega. Need lapsed osalesid seetõttu juba esimesest klassist peale noorkotkaste ja kodutütarde laagrites, et koolielu põnevamaks muutma. „Nad olid algklassidest peale huvilised lapsed, kõik uus tundus põnev ja neid ei pidanud sundima õppima ega milleski osalema,“ ütleb Lindpere. Ta lisab, et kõigil on hetki, kui ei taheta midagi teha, aga enamik aega on nad nõus kaasa lööma ja aitama-osalema. Noored tegutsevad ja mõtlevad erinevaid 5 | 2015

üritusi välja praegugi, olles jõudnud juba kaheksandasse klassi. Tänavu algatas sama klassi õpilane Triin Jürimäe Halloweeni peo ja „Nuputa!“ võistluse, mille koos kaaslastega ka läbi viis. „Juba algusest peale said nad ise hakkama nii laagris kui ka matkal. Hakkajad lapsed!“ kiidab Lindpere. Õpetaja räägib, et ka õppimises on nad hoolsad ja teevad seda täie tõsidusega.

Kodutütar on tore olla Pühalepa kodutütarde rühma juht Heli Tuisk räägib, et Triinu kohta võib öelda: „Noor, kes tuleb kaasa iga kell ja igal ajal, kasvõi kell viis hommikul. Temas leidub meeletus koguses energiat, vastutustunnet ja soovi teha midagi uut,“ ütleb Tuisk.

Kodutütar olla on lihtsalt tore, ütleb Triin. Ta räägib, et Triin on kohusetundlik ja leiab alati aega tulla kaasa uute ideedega ning on alati ka eestvedaja rollis. „Triinu energia nakatab ka teisi,“ lisab Tuisk. „Ta leiab peale kodutütarde tegevuse veel aega rahvatantsuks, laulmiseks ja kaasalöömises Hiiumaa noortekogus Ankur. Temale võib alati ja iga kell loota, ta tuleb toime metsas, koolis ja laval,“ selgitab Tuisk. „Ta võib ühtviisi lustlikult laulda, tantsida ja näidelda või patrullvõistlusel läbi soo matkata.“ Triin Jürimäe ise ütleb, et talle meeldib tegutseda erinevais paigus.

„Teistmoodi tunne on, kui saad osaleda Eesti vabariigi sünnipäeva või küüditatute aastapäeva üritusel,“ räägib ta. Triin selgitab, et on ajalooraamatust paljusid asju lugenud, aga kuulates kõnesid, nähes inimesi, kes on neid sündmusi ise läbi elanud, saab kuuldu selgemaks ja lähemaks. „Laagrid on samuti mu lemmikute hulgas, sest kõigele lisaks saab seal sõpradega koos olla ja rõõmsalt aega veeta,“ ütleb ta. Kodutütar on Triin olnud juba kaheksa aastat ja selle aja jooksul on ta leidnud palju uusi sõpru, õppinud põnevaid asju, saanud hulga kasulikke ja toredaid kogemusi ning näinud paljusid paiku. „Kodutütar olla on lihtsalt tore,“ ütleb Triin.

NOORED

Kuidas liituda Kaitseliidu noorteorganisatsiooniga Noored Kotkad?

1. Vali malev, millega soovid liituda. Enamasti on malev ja maakond sama nimega, välja arvatud Alutaguse (Ida-Virumaa), Sakala (Viljandimaa) ja Viru (LääneVirumaa) malev. Erandlik on ka Tallinna malev, millel on samad piirid Tallinna linnaga. Vaata lisa nk.kaitseliit.ee. 2. Võta valitud maleva noorteinstruktoriga telefoni või meili teel ühendust ja lepi kokku edasine tegevus. Meilis palun märgi oma kooli või elukoha aadress. 3. Täida Noorte Kotkaste organisatsiooniga liitumise avaldus. Selle leiad malevast või Noorte Kotkaste kodulehelt. 4. Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad liikmeks vastuvõtmise kohta teeb otsuse Noorte Kotkaste malevapealik, kui veendub, et sa sobid ja tahad tõesti saada noorkotkaks. Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad ootab liikmeks ka noortejuhte. Uuri osalusvõimalusi maleva noorteinstruktorilt.

5 | 2015

Kui oled vähemalt seitsmeaastane ja sind huvitab kodutütarde tegevus, on sul võimalus saada kodutütarde organisatsiooni kandidaat-liikmeks. Selleks pead täitma kodutütreks astumise avalduse oma maakonna Kaitseliidu malevas. Avalduse vormi leiad ka Kodutütarde kodulehelt www.kodutytar.ee. Paari kuu pärast, kui oled omandanud Kodutütarde põhitarkused, saab sind vastu võtta Kodutütarde organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks. Pidulikul koondusel kannad sa kodutütre vormi ja annad kodutütarde tõotuse. Noorte Kotkaste instruktorite kontaktid

Kodutütarde instruktorite kontaktid

Alutaguse malev

Ivar Rooma

717 9567 või ivar.rooma@kaitseliit.ee

Alutaguse ringkond

Tiina Normak

717 9568 või tiina.normak@kaitseliit.ee

Harju malev

Arvis Hallik

717 9767 või arvis.hallik@kaitseliit.ee

Harju ringkond

Riina Uuk

717 9768 või riina.uuk@kaitseliit.ee

Jõgeva malev

Kristian Vaarpuu

717 9667 või kristian.vaarpuu@kaitseliit.ee

Jõgeva ringkond

Kersti Kruus

717 9668 või kersti.kruus@kaitseliit.ee

Järva malev

Urmas Piigert

717 9717 või urmas.piigert@kaitseliit.ee

Järva ringkond

Mare Hendrikson

717 9718 või mare.hendrikson@kaitseliit.ee

Lääne malev

Kaidi Sits

717 9917 või kaidi.sitst@kaitseliit.ee

Lääne ringkond

Kaidi Sits

717 9917 või kaidi.sits@kaitseliit.ee

Hiiumaa malevkond

Ulvi Kark-Jaarma

717 9935 või ulvi.kark-jaarma@kaitseliit.ee

Hiiumaa jaoskond

Ulvi Kark-Jaarma

717 9935 või ulvi.kark-jaarma@kaitseliit.ee

Põlva malev

Maive Tõemäe

717 9267 või maive.toemae@kaitseliit.ee

Põlva ringkond

Aile Vals

717 9268 või aile.vals@kaitseliit.ee

Pärnumaa malev

Kaido Lüll

717 9517 või kaido.lull@kaitseliit.ee

Pärnumaa ringkond

Lea Pikker

717 9517 või lea.pikker@kaitseliit.ee

Rapla malev

Leho Rohtla

717 9867 või leho.rohtla@kaitseliit.ee

Rapla ringkond

Liis Pärna

717 9868 või liis.parna@kaitseliit.ee

Saaremaa malev

Raivo Paasma

717 9468 või raivo.paasma@kaitseliit.ee

Saaremaa ringkond

Ingrid Paiste

717 9467 või ingrid.paiste@mil.ee

Sakala malev

Henri Paavo

717 9218 või henri.paavo@kaitseliit.ee

Sakala ringkond

Tiina Ott

717 9217 või tiina.ott@kaitseliit.ee

Tallinna malev

Sälli Sedrik

641 4042 või salli.sedrik@kaitseliit.ee

Tallinna ringkond

Bärbel Salumäe

641 4042 või barbel.salumae@kaitseliit.ee

Tartu malev

Martin Erstu

717 9167 või martin.erstu@kaitseliit.ee

Tartu ringkond

Mirjam Link

717 9168 või mirjam.link@kaitseliit.ee

Valgamaa malev

Kaimo Vahtra

717 9417 või kaimo.vahtra@kaitseliit.ee

Valgamaa ringkond

Jaanika Niklus

717 9418 või jaanika.niklus@kaitseliit.ee

Viru malev

Lembit Kerov

717 9617 või lembit.kerov@kaitseliit.ee

Viru ringkond

Aive Ott

717 9618 või aive.ott@kaitseliit.ee

Võrumaa malev

Eva Vodi

717 9318 või eva.vodi@kaitseliit.ee

Võrumaa ringkond

Eve Täht

717 9317 või eve.taht@kaitseliit.ee

5 | 2015

NOORED

Kuidas liituda Kaitseliidu noorteorganisatsiooniga Kodutütred?

NOORED

Põlislaanes luurajad pääsesid telepildile Enne rajale tormamist võistlejateMis on auhinnaks? Kes viibivad paigas, kus le korraldatud briiﬁngul kerkis esile Laagriplats asus keset põlislaant ümberringi on põlislaas ja põnev küsimus: aga mis on auhinpalgivirnade vahel, kuid tegevus ise naks? Loomulikult oli auhinnaks au toimus mitmete kilomeetrite ulatusood, mobiililevi tõrgub ja ja kuulsus, garneeringuks medalid ses ümbruskonnas. Esimese päeva internetiühendus puudub? ja võidukarikas. Ent enne võistluste õhtul selgitati kiiretapi abil välja lõppu korraldajad oma saladust ei põhivõistluse stardijärjekord. Ikka Ennekõike muidugi metsreetnud. nii, et kes rajal kiireim, saab järgmiloomad, kuid ühel kevadisel sel hommikul kauem magada ja hiliIlma poolest võistlustel vedas, sest see oli ülimalt vaheldusrikas: nädalavahetusel ka Jõgeva- sema stardiaja. Peale põhivõistlejate miinuskraadid öösel, plusskraadid osales ka nn nullvõistkond, mis maa noorkotkad ja kodutüt- koosnes endistest noorkotkastest ja päeval, lisaks soe päikesepaiste vaheldumisi tundidepikkuse vihmaga. kodutütardest. Nende ülesandeks red. 24.–26. aprillini pidasid jäi testida rada ja leida kontrollnad Sadala kandi metsades ReTV edastab punktides võimalikke parandamist Rada kulges metsas, läbides kahekmaakondlikku luurevõistlust. vajavaid organisatoorseid külgi. Ühtekokku tegutses luurevõistlusel 64 võistlejat 16 võistkonnas, 30 kohtunikku ning 12 vastutegevusgrupi liiget.

3x GUNNAR VASEMÄGI

Tekst: GUNNAR VASEMÄGI

5 | 2015

sat kontrollpunkti, kus tuli täita erinevaid ülesandeid. Neid oli mitmeid: esmaabi osutamine, laskeharjutus, luureülesanne jpm. Relvi oli kont-

NOORED

rollpunktides mitut sorti: õhupüstolid, airsoftpüssid ehk õhkmatkerelvad ja AK-4. Viimasest küll pauku ei tehtud, hoopis lammutati laiali ja prooviti siis jälle õigesti kokku panna. Ülesanne polnud kergete killast. Juppe polnud küll mitusada, kuid vales järjestuses kokkusättimine tulemusi ikkagi ei andnud. Vanemad võistlejad jäid ööbima metsa, kus tuli endale ise varjualune ehitada, nooremad naasid õhtul laagriplatsile. Nooremate vanuserühm lõpetas võistluse laupäeva õhtul, et pühapäeval puhanuna osaleda vanemaid võistkondi kimbutavas vastutegevuses. Säärane luurevõistlus on nii teadmiste kontroll, kus testida õpitut, õpivõimalus kui ka enese proovilepanek. See on võimalus parandada varasemat kesist tulemust vigade (soovitavalt teiste vigade!) abil, õppida paremini toime tulema ja katsetada, milleks oled võimeline. Maailmas ei ole alati kõik asjad ette ära tehtud, tuleb olla ise osav ja nutikas.

Ühe olulise meediakajastuse uuendusena viibis kohal televisioon. Kogu ettevõtmise püüdis kaamerasse nimelt ReTV, mis edastas oma kodulehel ja Youtube’is võistlusest otsepilti. Küll mitte kogu ööpäeva, eetrisse paiskuti siiski pausidega. Peale tavapäraste vahendite kasuta-

sid ﬁ lmimehed vahepeal ka drooni abi. Väike kaamera kinnitati kopteri külge ja lennutati taevasse. Filmitu on järelvaadatav. Ka lubasid ReTV tegijad ﬁ lmitust valmis teha dokumentaali, millest sujuvama vaatamise huvides tühjad kohad välja lõigatakse. 5 | 2015

Hiiumaal Kärdlas elab neljaliikmeline Kaasiku pere – pereema Anne ja pereisa Aadi ning nende tütar Aike ja poeg Aiko –, kelle tegemised on tihedalt seotud Kaitseliiduga. Lisaks on sama meelsuse ja tegevustega haaratud ka Anne ema Aili Sinimäe ja vend Alar Sinimäe ning tema elukaaslanegi. Tekst: HELJA KAPTEIN

5 | 2015

Tänavu valisid naiskodukaitsjad Anne Kaasiku koos kauaaegse kaitseliitlase Ülo Tuisuga presidendilt võidutuld vastu võtma. „Tunne oli hea, sest eelkõige on see tunnustus tehtud töö ja panustatud aja eest,“ ütleb Anne. „Samas on see suur au ja ka vastutus, sest paraad korraldatakse tänavu meie kodusaarel.“

Alustajate hulgas Aadi Kaasik on kaitseliitlaste ridades aastast 1992 – sellest ajast, kui Hiiumaal taasloodi Kaitseliit. Aadi meenutab, et Tõnu Soop oli see mees, kes teda kaasa kutsus. „Loomulikult läksin, noor mees, vaim sees ja valmis tegudeks,“ ütleb ta. Selleks ajaks oli Aadi juba selgeks saanud, et oma Eesti riigi eest tuleb seista. Mehi oli algul vähem, aga kambavaim oli tugevam ja nad käisid aktiivsemalt õppustel. „Kes vähegi tulla sai, see tuli,“ ütleb ta. Eesotsas olid vanemad mehed, nagu Ülo Tuisk ja Urmas Selirand, aga ka ohvitseri auastmes mehed, kes oskasid teisi juhendada ja õpetada. Aadi räägib, et võrreldes algusaastatega on praegu üritused rohkem raamides, aga toona tarvitses kellelgi tulla mõte, et järgmisel nädalavahetusel teeme õppuse või kogunemise, ja see tehtigi ära. Nüüd on kõik ettevõtmised aastaks ette paika pandud.

HELJA KAPTEIN

PERSOON

Kaasiku pere on Kaitseliiduga kokku kasvanud

Esmalt olidki Hiiumaa Kaitseliidus ainult mehed, ent kui Naiskodukaitse jaoskond novembris 1996 taasloodi, hakkas Anne Aadiga meeste üritustel kaasas käima.

Annest sai naiskodukaitsja Anne meenutab, et mehed hakkasid ütlema, et mis sa niisama kaasas käid ja õpid püssi laskma, astu liikmeks. Enne avalduse kirjutamist sai ta teada, et naistel on oma organisatsioon Naiskodukaitse ja nii sai Annest jaanuaris 2000 naiskodukaitsja. „Naiskodukaitsjana tekkis kohustus, et pean olema aktiivsem ja ei saa enam valida, kas osalen õppusel ja koolitusel või mitte,“ ütleb ta ja lisab, et liikmeks astumisega võttis ta endale kohustuse aidata üritusi korraldada ja nendel osaleda, mida ta on ka siiani kohusetundlikult teinud.

Anne meenutab, et algul oli katsetamist ja proovimist rohkem, kõik õppisid üksteiselt midagi. „Ka paberimajandus on konkreetsemaks ja lihtsamaks läinud,“ ütleb ta. Anne räägib, et jaoskonna esinaisena tegi ta naiste aktiivsustabeleid suurte ruuduliste paberite peale, mida tuli joonida ja kokku liimida, sest üritused ei tahtnud ühele lehele ära mahtuda. Naiskodukaitsjatega liitudes tuli juurde toitlustamine, millega ta varem polnud kokku puutunud. Aga koht, kuhu Anne alati läheb, on laskevõistlus. Ka tunneb ta end tugevalt, kui ülesanne puudutab sidet ja staapi. Esimesed õpetused sai naine aastal 2000 Rootsis õhuvaatlejate grupis, kuhu kuulusid nii Aadi kui ka Anne. Rootsis õppisid nad kolm nädalat õhuvaatlejaks. „Mägedes

PERSOON

Vasakult alustades on pildil Alar ja Aili Sinimäe ning Anne, Aike, Aadi ja Aiko Kaasik mullusel vabariigi aastapäeval pärast pärgade asetamist Teises maailmasõjas langenute mälestusmärgi juurde

L I S A T E AV E

Tunnustused Aadi Kaasik Kaitseliidu teenetemedali I, II ja III klass Naiskodukaitse Hõberist Kaks Tuletooja medalit Noorte Kotkaste aitaja märk Savonlinna reservväelaste ühingu pronksist teenetemedal Abipolitseiniku teenetemedal Anne Kaasik Kaitseliidu teenetemedali II ja III klass Naiskodukaitse Liiliaristi IV klass Savonlinna reservväelaste ühingu pronksist teenetemedal Aili Sinimäe Kaitseliidu teenetemedali II ja III klass

5 | 2015

PERSOON

HELJA KAPTEIN

Anne Kaasik on alati seal, kus vaja. Sellel pildil saadab ta stardis rajale „Tihu kevadel“ osalejaid

laagris olles pidime märkima üles ülelendavad lennukid – mis suunast tuleb, kuhu lendab, mis marki õhusõiduk on, mis kellaajal ta üle lendas – ja selle info edasi andma. Ette olid antud kujundid ja raamatud ning kaardid, mille järgi tulemusi märkisime,“ räägib Anne. Seal juhtus Aadil kummaline lugu. „Näen kiikriga, et lendab mingi õhusõiduk, aga nii kõrgel, et ei tuvasta, mis marki lennukiga on tegemist. Edastasin andmed ja varsti olid kohal kõrged ülemused,“ meenutab Aadi. Selgus, et sellel ajal ei tohtinuks selles piirkonnas lennata ükski lennuk. Hiljem selgus, et see oli kõrgelt ülelendav reisilennuk, mida tavapäraselt kiikriga ei tuvasta.

Pere on ühte meelt Kaitseliidu ettevõtmistest saidki Kaasikutele pereüritused. Tütar Aike oli vankriga kaasas laskeharjutusel ja magas kogu selle paugutamise aja rahulikult. „Üles ärganud lapse mänguasjadeks olid hülsid,“ meenutab isa. Ta räägib, et algul tütar, seejärel ka poeg olid kaasas nii võistlustel kui ka telgis ööbides. „Nii oligi loogiline, et aja möödudes sai tüdrukust kodutütar ja poisist nookotkas,“ ütleb Aadi. Aike ja ka Aiko käisid kaasas lastelaagrites, kui naised seal toitlustasid. „Veel päev enne oma sündi oli 74

5 | 2015

Aiko metsalaagris kaasa,“ naljatab Anne, kes on ikka jõudumööda kõigil ettevõtmistel osalenud. Aiko räägib, et noorkotkana ongi kõige põnevamad metsalaagrid ja talle meeldivad ka rännakmatkad. „Tänavune „Valge laev“ oli vahva,” nendib ta. Enim meeldis talle luurepunkt, mis pakkus põnevust ja kus nad said hea tulemuse. Tema meelest on oluline, et saab sõpradega koos õppida tegevusi, mida koolis ega kodus ei näe. Samas leiab noorkotkaste seast endale uusi sõpru. Relvad meeldivad poisile samuti ja juba on ta kätt proovinud, lastes vibu, õhupüssi ja spordipüssi ning püstolit. „Päris hea silm on, hästi saan märgile pihta,“ ütleb ta. Aiko mängib meelsasti ka korvpalli ja jalgpalli. Anne ema Aili liitus Kaitseliiduga 2004. aastal, pärast tütrega koos üritustel käimist. „Ma astusin Kaitseliitu, sest mulle meeldivad relvad,“ ütleb ta. Relvadega puutus Aili kokku juba keskkoolis sõjalise algõpetuse tunnis. Pärast kooli läks ta tööle sidejaoskonda, kus kehtis relvakandmiskohustus. Hiiumaale tulnud, kutsuti teda tööle miilitsa

pangavalvesse ja jälle relvaga. Seejärel politseis töötades oli Ailil samuti relvakandmise kohustus. Kaitseliidus sai ta õppustel käies kätt harjutada ja aitab nüüd jõudumööda laskeõppusi läbi viia.

Jaksu jätkub veel ja veel Oma perega võtavad Kaasikud meelsasti lisaks Kaitseliidu ettevõtmistele osa maakonna ja valla üritustest. Aadi tantsib segarahvatantsurühmas, Anne ja Aili laulavad kooris ja Anne käib ka Liine võimlemisrühmas. Anne uus hobi on aga tortide valmistamine. „See oli ammune unistus, sest küpsetada mulle meeldib,“ ütleb ta. „Kui internetiavarustest hakkasid vastu vaatama imeliste tortide pildid ja müüki tuli palju aineid, millest tordile kaunistusi teha, tekkis soov kõike ka ise proovida.“ Nüüd on peaaegu iga nädal tordipäev ja tuttavad tellivad meeleldi tema käest torte, mis erinevad poes müüdavatest ja mida Anne teeb vastavalt tellija maitsele. „Külla minnes võtan ikka tordi kaasa,“ lisab ta. Ah jaa, neil on peres ka kolm abipolitseiniku: Aili, Aadi ja Anne.

Kaitseliidu ettevõtmistest saidki Kaasikutele pereüritused.

Tuletoojad kannavad kustumatut sädet Tänavu viivad võidutule maakondadesse organisatsiooni taastamise juures olnud kaitseliitlased.

PERSOON

Võidutuli sünnib siis, kui Tori Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli ühendatakse Hiiumaal noorkotkaste ja kodutütarde süüdatud muinastulega. Võidupüha paraadil viib tule riviplatsile Hiiumaa malevkonna vabatahtlik pealik leitnant Mart Reino, kes annab selle üle president Toomas Hendrik Ilvesele. President jagab ükshaaval võidutuld iga maakonna esindajatega, süüdates 16 tõrvikut. Kaitseliidu tuletoojad viivad tule kodumaakonda ja annavad selle seal üle omavalitsusjuhtidele, kes omakorda viivad tule linnadesse ja valdadesse. Igaüks võib nii oma kodukohas saada osa võidutulest ja oma küünla või laterna abil süüdata just sellest jaanitule. Varem on võidutule maakonda viinud näiteks Kaitseliidu malevate pealikud, vabatahtlikud pealikud, maakonnast pärit kõrgeima auastmega kaitseväelased, välismissioonidel osalenud kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja kodutütred, kaitseliitlased koos noorkotkastega ning aasta kaitseliitlase ja aasta naiskodukaitsja nominendid. Võidutule maakondadesse saatmise komme pärineb aastast 1936, kui president Konstantin Päts süütas pealinnas pidulikul võidupüha üritustel võidutuletõrviku ja mootorratturitest kaitseliitlased viisid selle laiali üle riigi igasse linna ja maakonda.

ERAKOGU

Võidutule annab presidendile üle Hiiumaa malevkonna pealik leitnant Mart Reino. Ta on elukutselt jurist ja osalenud reservohvitseride kogu kaudu näiteks Kaitseliidu seaduse loomisel

Tuletoojad 5 | 2015

IVAR TALLERMANN

Alutaguse „Aivar Raudsepp on inimene, kellel ei tule kunagi ville jalgadele,“ ütleb tema kohta sõber Ivar. Pole siis ime, et just Aivar on Alutaguse maleva kuulsaima ettevõtmise, Tõnissoni rännak-jooksu looja.

PERSOON

Kaitseliidu asutajaliige Merle Kodu oli küünarnukkideni sees ka Naiskodukaitse taasloomise juures, kandes Naiskodukaitse aseesinaise rolli just organisatsiooni ülesehitamise keerulisel ajal.

Harju Andres Sillaots on Saue kompanii asutajaliige ja aktiivne kaitseliitlane alates 1990. aastast.

PRIIT PIKMETS

Järvi Kirs on tubli formeerija, staabiassistent ja kultuurigrupi liige.

Jõgeva

MATI KUUSVERE

Ago Vaidla oli üks neljast mehest, kes kaevasid välja ja püstitasid uuesti kohalikule kalmistule kommunistide poolt mahavõetud ja samale kalmistule maetud Vabadussõjas langenute mälestussamba.

5 | 2015

Alates Jõgeva ringkonna taasloomisest on Aive Kivioja ikka ja jälle valitud ringkonna elu eest vedama, kahel korral koguni esinaiseks.

Järva 23-aastase Kaitseliidu staaži järel on Jüri Taurus endiselt aktiivne, ta osales formeerimispunkti koosseisus ka õppusel Siil 2015.

PERSOON

TAIVE SAAR

Väätsa eakate kodu juhataja Tiia Mettus on aastate jooksul läbinud kõik Kaitseliidu kooli instruktori- ja juhtimiskursused ning on seetõttu nõutud instruktor.

Anne Kaasik on suurte kogemustega staabiassistent, kes on ohvitseride elu kergemaks teinud nii Kevadtormil kui ka Orkaanil.

ENN SUTTING

HEINO REBANE

Hiiumaa malevkond 1932. aastal sündinud Ülo Tuisk on Hiiumaa malevkonna esimene pealik, kelle teotahe ja kohusetunne pole seni tuhmunud.

Lääne Talupidaja Peep Põldäär on üks neid, keda tuleb tänada Lihula üksikkompanii kodu rajamise eest. Kui Kaitseliidu ülem võidupüha puhul Haapsalu Kuursaalis väliskülalisi võõrustab, valmistab õhtusöögi tõenäoliselt sealne kokk, Lääne ringkonna esimene esinaine Tiina Leesik.

5 | 2015

Põlva Tuleohutuse kontrolli büroo peainspektor Madis Pintson on Kaitseliidus aastast 1992 ja endiselt aktiivne õppustel osaleja.

PERSOON

TOOMAS NIGOLA

Karin Kivi alustas vabatahtliku kaitseliitlasena, jõudis sealt Naiskodukaitsesse ja töötabki nüüd ringkonna instruktorina.

Pärnumaa Ervin Hansalu teened vabatahtliku autojuhina teevad südame soojaks. Kui häda käes, viib ta ka laupäeva õhtul pärast sauna ootamatult transpordita jäänud mehed metsa õppusele. Tavaliselt osaleb Maret Kommer võidupüha paraadil kollases helkurvestis meedikuna. Sel aastal kannab ta ringkonna taasloojana tuletooja medalit.

Saaremaa Sulev Metshein on Saaremaa maleva taasasutaja, kes igapäevaelus teenib leiba elektrik-lukksepana. TARMO KOMMER

Maiu Välbe hoolitseb Kuressaare haiglas patsientide eest ja on pälvinud oma kaaslastelt tunnustust kui hea meeskonnamängija ja ideedegeneraator.

5 | 2015

Rapla Manivald Kasepõld oli aastatel 1990–1992 Kaitseliidu ülem. Nüüd võib teda kohata igal aastal kümnetel Rapla maleva õppustel.

SIGNE KOLD

PERSOON

LIIS PÄRNA

Lemmi Võrahanso kuulub Naiskodukaitsesse 1994. aastast ja on seni väga aktiivne tegutseja.

Sakala Vetto Aasna on Kaitseliidu taastaja, kes kuulub maleva raudvara hulka ja panustab praeguseni staabirühma sidejao autojuhina. Märkimist väärib Egle Reinupi panus relvaõppe korraldamisel ning laskevõistlustel ja koormusmatkadel osalemisel.

5 | 2015

Tallinn Tallinna maleva auliige Tõnu Järv on Kaitseliidus tegutsenud nii vabatahtliku malevlasena kui teeninud ka ohvitserina tegevteenistuses.

PEETER LAND

Pirjo Land on olnud 15 aastat vabatahtlik instruktor nii Kaitseliidus kui ka Naiskodukaitses, viinud läbi Naiskodukaitse baasväljaõpet, õpetanud naistele topograafiat ja kõike seda, mis on seotud metsa ja metsandusega.

PERSOON

Tartu Edgar Lepik alustas Kaitseliidus vabatahtlikuna, kuid pensionile läks juba tegevteenistusest – Valga maleva staabiülema ametikohalt.

EHA JAKOBSON

AIVAR KROONMÄE

Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogiaõde Marit Birgholts jagab Kaitseliidus vabatahtlikuna oma erialast oskusteavet nii instruktori kui ka meedikuna laagrites ja õppustel.

5 | 2015

GERTTU BLANK REIN SÄINAS

Valgamaa Toomas Duvin on Eestis üks esimesi pedagooge, kes hakkas gümnaasiumis õpetama robootikat ja mehhatroonikat. Kaitseliidu taastamise aegu oli Toomas noorkotkaealine.

Viru Ants Silm oli Lääne-Viru lipkonna, tänase nimega Viru maleva esimene pealik, kes praegu teenib leiba ehitusettevõtte juhina ja veedab Kaitseliidus oma vaba aega.

PERSOON

HANNES REINOMÄGI

Anu Lillipuu-Blank on juhtinud nii Naiskodukaitse kui ka Kodutütarde allüksusi, praegu teenib aga hoopis Paldiskis Scoutspataljoni personaliallohvitserina.

Aive Ott viib Naiskodukaitses läbi sõdurioskuste baaskursust ja autoriteedi tõstmiseks on tal ses vallas ette näidata esikoht Naiskodukaitse koormusmatkalt ja kogemused eel-Ernalt.

Võrumaa Tööajal remondib Aivar Kroonmäe Eesti teid. Kaitseliidus on ta osav laskur, sõjaajaloo edendaja ja hinnatud fotograaf. Võrumaa kohvikupidaja ja kasuema Marje Kangro on Kaitseliidus ja Naiskodukaitses tegutsenud kokku üle 20 aasta.

5 | 2015

URMAS SELIRAND Vabatahtlik reporter Põline hiidlane Urmas, kes on juhtinud nii Hiiumaa malevkonda kui ka Hiiumaa muuseumi, korraldab militaarmatku Hiiumaa militaarrajatiste juurde.

AUTORID HANNES TOOMSALU Erukolonel Erukolonel Hannes Toomsalu on Kaitseliidu peastaabi planeerimis- ja koostööjaoskonna juhataja. HELJA KAPTEIN Vabatahtlik reporter Naiskodukaitsja Helja Kaptein teenib oma igapäevast leiba ajakirjanikuna Hiiu Lehes.

PERSOON

TIIT TAMBERG Vabatahtlik reporter Tallinna maleva Akadeemilise malevkonna liige Tiit on Kaitseliidu peastaabi avalike suhete spetsialist. ENN SUTTING Vabatahtlik fotoreporter Enn on Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna liige aastast 2008. Aastal 2013 pälvis tema lugu Hiiumaa militaarobjektidest Kaitse Kodu! parima fotojutustuse tiitli. TANEL JÄRVET Vabatahtlik reporter Tallinna maleva kaitseliitlane Tanel Järvet on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant. Õpetanud Sisekaitseakadeemia Politseija Piirivalvekolledžis mh karistusõigust. Töötanud ka keskkriminaalpolitsei uurijana.

REIN SÄINAS Vabatahtlik reporter Rein on Valgamaalase reporter ja Valgamaa maleva teavituspealik. „Olen malevas noortega tegelnud 1998. aastast, kuulun Noorte Kotkaste Valgamaa maleva juhatusse. Noorkotkaks sain 1995. aastal, 1997 astusin Kaitseliitu,“ tutvustab ta. JAANIKA OJAKÕIV Nooremleitnant Jaanika kuulub Kaitseliidu Tartu maleva ridadesse 2001. aastast. 2004– 2011 oli ta maleva teavituspealik, praegu kuulub motoriseeritud üksikrühma ja tegeleb seal mh teavitustööga. Nooremleitnant Ojakõiv on teenistuses 2. jalaväebrigaadi staabis teabeohvitserina. KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

KRISTJAN PRII Kaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja

Trükikuradi tembud Kaitse Kodus! nr 4/2015: Pildil lk 11 esindab neljakümnendates eluaastates kaitseliitlasi Aadi Nuut, mitte Aivo, nagu toimetus esialgu ekslikult kirja pani. Lk 38 jooniselt puudub selle autori Rauno Teideri nimi. 82

5 | 2015

IT LI SE IT KA

KAITSELIIDU LINDI KASUTUSJUHEND ELIIT AITS KA K IT SE LI IT

1. SEO AUTOANTENNI KÜLGE

K A IT SE

LI IT

K A IT SE

LI IT

IT SE L

KA IT SE L II T

2. MÄSSI ÜMBER RATTARAAMI

3. MUUDA PEAPAELAKS

Kaitse Kodu! nr 5 2015. a

Articles inside

Militaarretked Hiiumaa metsades ja mere ääres