Kaitse Kodu! nr 5 2016. a

Põletust on lihtsam

MEDITSIIN

ennetada kui ravida Koos jaanipäeva ja suvega muutuvad igapäevaseks grillimine, ajaveetmine lõkke ääres ja, mis seal salata, ka päikese käes lesimine, kui ilm lubab. Seoses sellega sagenevad ka põletusvigastused.

Tekst: KRISTEL REBANE

Nahapõletused võivad tekkida liiga kaua päikese käes viibimise, aga ka keeva vee, kuuma auru, tulise materjali või elektrivooluga seotud õnnetuste tagajärjel. Suured põletushaavad, kui põlenud on üle 9% kehapinnast (nt käsivars), muutuvad eluohtlikuks suure vedelikukaotuse tõttu, mille tagajärjel võib tekkida šokk. Lastel piisab šokiseisundi tekkimiseks juba sellest, kui põlenud on umbes 4% kehapinnast (1% kehapinnast on käelaba suurune ala). Põletusi on lihtsam ennetada kui ravida, seetõttu on alati tarvis järgida ohutushoidu. Jaanitule ja suviste grillipidude ajal tuleks jälgida lapsi, aga ka alkoholijoobes kaaslasi, et ei tekiks ohtlikke olukordi.

Kodus esineb kõige sagedamini põletusi kuumade vedelikega, samuti tekib põletusi kokkupuutel kuumade esemete, leegi, grilli või elektriseadmetega. Põletused jagatakse kolme kategooriasse. I astme põletuse korral on tegemist pindmise nahakahjustusega, nahk punetab, on valus ja turses. II astme põletuse korral on kahjustused tunginud sügavamale naha alumistesse kihtidesse, lisanduvad villid. III astme põletuse tunnuseks on naha söestumine ja kärbumine, valu ei pruugi enam tunda, sest ka närvid on kahjustunud. Põletushaava lõplik kahjustus ilmneb 2–3 päeva pärast.

Kasutatud materjalid http://www.cprguidelines.eu/ http://www.regionaalhaigla.ee/et/poletusravi http://www.redcross.ee/

28

5 | 2016

Esmaabi põletusvigastuste korral  Esmatähtis on jahutamine. Põle-

tuskahjustus süveneb, kui seda ei jahutata. Jahutama peaks külma veega niikaua, kuni valu taandub, kuid vähemalt 10 minuti vältel.

Mingil juhul ei tohi jahutamiseks kasutada jääkülma vett või jääd, sest veresooned ahenevad ja tekib põletuse süvenemise oht. Kui pole võimalik kasutada voolavat vett, aseta kahjustusele jahe mähis.  Pärast jahutamist tuleb teha haavale kuiv side, jäseme põletuse korral seo sõrmed või varbad üksteisest eraldi. Side peaks olema lõdvalt seotud.  Eemalda põlenud riided, ent kui riided või muud esemed on sulanud naha külge, siis neid ei tohi ise eemaldada.  Šokiasendi vältimiseks pane kannatanu lamama.  Tõsta põletada saanud jäse kehast kõrgemale.  Anna kannatanule vedelikukao leevendamiseks juua, kuid ainult juhul, kui kannatanu on teadvuse juures. Ära määri nahale kreeme, salve ega rasva, sest need ei lase nahapinnal sooja ära anda ja põletus süveneb. Haavale ei tohiks asetada ka kleepuvaid plaastreid. Ära püüa ville avada. Kui II astme põletuspind on suurem kui kannatanu labakäsi (üle 1% kehapinnast), pöördu pärast esmaabi andmist arsti poole. III astme põletused, samuti näopiirkonna, genitaalide, labakäte ja -jalgade põletused vajavad kindlasti arstiabi.