KAITSELIIDU KÕIGE UUEM AUMÄRK

KAITSELIIDU KÕIGE UUEM AUMÄRK - KAITSELIIDU ERIKLASSI TEENETERIST

Kaitseliidu eriklassi teeneteristi loomise peamiseks eesmärgiks on tunnustada neid praegusi ja endisi kaitseliitlasi, kes tegutsesid aktiivselt Kaitseliidu uusaegse ajalooperioodi kõige keerulisematel ja ohtlikumatel aastatel, 1990–1992.

Tekst: kaptenmajor reservis KALEV KONSO, Kaitseliidu keskjuhatus

Kaitseliidu eriklassi teeneterist asutati 13. novembril 2021, kui Kaitseliidu keskkogu koosolekul Paides otsustati parandusteta heaks kiita teeneteristi statuut. Sellele eelnes aumärgi olemuse ja statuudi väljatöötamise periood, mis sai alguse mõnede staažikate kaitseliitlaste kui idee algatajate pöördumisest ning millega kaasnes vabatahtlikest ajutise töörühma moodustamine 2021. aasta kevadel.

Kaitseliidu eriklassi teeneteristi loomise peamiseks eesmärgiks on tunnustada neid praegusi ja endisi kaitseliitlasi, kes tegutsesid aktiivselt Kaitseliidu uusaegse ajalooperioodi kõige keerulisematel ja ohtlikumatel aastatel 1990–1992: ajal, kui kehtis võõrvõimu okupatsioon (kuni 20. augustini 1991) ning omariiklus alles taassündis. Vastse aumärgi annetamisega tasutakse eelkõige auvõlg nende kaitseliitlaste ees, kes teeneteristi statuudis kirjeldatud tegevuste eest jäid omal ajal tunnustamata. Ühtlasi on see hinnanguks tegudele, millest kujunesid teened nii Kaitseliidu kui ka riigi taasloomisel.

2021. aasta sügiskuudel olid nii töörühmas kui ka keskjuhatuses arutlusel teeneteristi võimalikud klassid ja nende täpsemad nimetused. Keskjuhatus leidis konsensuslikult, et kõige sobilikum on liigitada ja nimetada teeneterist eriklassi teeneteristiks kahes visuaalses lahenduses – üks mõõkadega ja teine ilma. Teeneteristi kaheks jaotumise põhjuseks said kaitseliitlaste omaaegsete ettevõtmiste eriilmelisus, ulatus ja tulemuste mõju, samuti aktsioonide ohtlikkuse aste ja läbiviija juriidiline seisund.

Kaitseliidu eriklassi teeneteristi annetatakse Kaitseliidu üksuste taastamise ning Kaitseliidu riigikaitselistes tegevustes osalemiste eest. Kaitseliitlane tegutses seal tsiviilisikuna ehk mittekombatandina ning ettevõtmistes ja sündmustes puudusid sõjalised vastasjõud.

Kaitseliidu eriklassi teeneteristi mõõkadega annetatakse sõjalise iseloomuga tegevustes osalemiste eest. See tähendab, et läbiviidud aktsioonide või operatsioonide ajal eksisteerisid Eesti riigi ja Kaitseliidu suhtes vaenulikud relvastatud üksused ja kaitseliitlaste teenistusülesannete täitmine oli vastasega otseselt kontaktne (füüsiline või visuaalne) või eeldas ilmselget võimalust sattuda vastasega kontakti. Mainitud ohtlikes tegevustes osales kaitseliitlane selgelt kombatandina.

Seega on praegusele või endisele kaitseliitlasele teeneteristi annetamise peamiseks tingimuseks tema reaalne osavõtt tegevustest ja sündmustest, mis on loetletud eriklassi teeneteristi statuudis ning leidsid aset perioodil 17. veebruarist 1990 kuni 3. oktoobrini 1992.

Eriklassi teeneteristi kandidaate selgitavad välja malevates moodustatud töörühmad, kes koguvad kokku ja hindavad faktilist materjali. Adekvaatsete dokumentide vähesuse või puudumise korral edastavad maleva töörühmale kirjalikus või muus taasesitatavas vormis selgeid tunnistusi või teabekandjaid kandidaadi omaaegsed kaasvõitlejad (sh pealikud). Dokumente võivad koostada ka töörühma liikmed, kui nad kvalifitseeruvad tõestajateks. Kui kandidaat vastab statuudis esitatud nõuetele, vormistavad töörühma liikmed statuudiga ettenähtud ankeedi. Tõendite märkimisel ankeeti mainitakse ära sündmuse aeg ja koht, lühidalt kandidaadi või tema üksuse tegevus või kohustus(ed) ning tõendava teabekandja nimetus koos kuupäeva

ja väljaandja või kinnitaja/tunnistaja nimega. Kõik materjalid kogutakse maleva staapi, seejärel edastatakse Kaitseliidu peastaapi ainult täidetud ankeedi koopia. Töögrupi töö ja muude kaasnevate tegevuste kohta leiab statuudi seletuskirjast piisavalt täpsustavaid ja selgitavaid juhiseid, et teha otsuseid kogu Kaitseliidus samadel alustel.

Teeneteristi antakse välja ühekordse tunnustusena. Seda tehakse piiritletud ajavahemikul (17. veebruarist 2022 kuni 17. veebruarini 2023), sest sündmustes osalenud kaitseliitlaste tuvastamine on ajamahukas. Teeneteristi võib annetada ka Kaitseliidust lahkunud isikutele, kui nad vastavad kirjeldatud tingimustele ning kui malevates jõutakse neid õigeaegselt menetleda.

Kaitseliidu eriklassi teeneteristi loomine on ainult üks osa kogu protsessist. Ergutuste osas on Valgeristi ja Kaitseliidu teenistusmedalite vahele kujunenud teatud lünk, mida soovime täita käimasoleva teema vaimus, kuid tänapäevastel alustel. Kaitseliidu juhtkonnalt on olemas põhimõtteline heakskiit, et luua teeneteristile tulevikus ka eraldi statuudiga põhiklassid. See vajab veel nõuete täpsemat määratlemist ning tegevuste ja saavutuste selgemat liigitamist ja väärtustamist.

Kaitseliidu eriklassi teeneteristi kirjeldus

Tombakust valmistatud ja kullatud tugirist, mille harud on kaetud läbipaistva Kaitseliidu kollase kuumemailiga (PMS 137; emaili värvikaardil nr 6377); emailialune pind on rihveldatud; risti esikülje keskel on reljeefne hõbedane Kaitseliidu kotkas. Risti kõrgus ja laius on 40 mm. Kotka kõrgus on 22 mm ja laius 23 mm. Teeneteristi tagakülg on sile ning sellesse on pressitud aastaarvud 1990–1992 ja teeneteristi number.

Teeneteristi kantakse 35 mm laiuse muareesiidist lindi küljes, mille värvid ja laiused on järgmised: kollane 2 mm, sinine 11 mm, must 2 mm, valge 5 mm, must 2 mm, sinine 11 mm ja kollane 2 mm. Sinise värvitoon on PMS 285; kollase toon on PMS 137.

Kaitseliidu mõõkadega teeneteristi lindil on eraldi kinnitatav sõlg – kaks hõbedast ristatud mõõka; sõle kõrgus on 8 mm ja laius 30 mm.

Kaitseliidu eriklassi teeneteristi kujunduse autor on heraldik Priit Herodes.

Teeneteristi kantakse rinnas Valgeristi järel ning kõigist teistest Kaitseliidu ja Kaitseväe aumärkidest eespool. Tegevväelane, kes ei teeni Kaitseliidus, kannab eriklassi teeneteristi Kaitseväe teenetemärgi ja väeliigi teenetemärgi järel.