MÄNGULINE VÕITLUS USA MEREJALAVÄE EKSPEDITSIOONIVÄGEDEGA - KAITSELIITLASED SAID SAAREMAALT VÄGEVA KOGEMUSE

MÄNGULINE VÕITLUS USA MEREJALAVÄE EKSPEDITSIOONIVÄGEDEGA - KAITSELIITLASED SAID SAAREMAALT VÄGEVA KOGEMUSE

Koos USA merejalaväe ekspeditsiooniüksustega õppusel Lääne Värav osalenud Lääne, Pärnu ja Saaremaa malevate kaitseliitlased said väärtusliku kogemuse, harjutades hajutatud lahingutegevust pealetungiva soomustatud üksuse vastu võideldes.

Tekst: MEELIS KALME, Lääne maakaitseringkonna tsiviil-militaarkoostöö ja teavituse spetsialist

Mai keskpaigast juuni alguseni oli suur osa Eestist pöördunud riigikaitselainele, sest suurõppus Siil ajas taas okkad turri. Samal ajal õppusega Siil 2022 toimus aga veel mitu sellega seotud õppust. Nõnda võib öelda, et Saaremaal käis neid korraga kolm: Siil, Siili raamistikus toimunud Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna õppus Lääne Värav ning Ühendriikide juhitud rahvusvaheline suurõppus Defender Europe 22. Kuigi kogu Siiliga võrreldes jäid tegevused Saaremaal tagasihoidlikuks, oli tegu siiski mitmes mõttes enneolematu sündmusega. Nimelt sooritati saarel nädala jooksul koostööharjutus, milletaolist pole sealkandis varem nähtud.

USA MEREVÄEALUSTE SILUETID SILMAPIIRIL

Mõnedki saarlased võisid 19. mai varahommikusel merel silmapiiril näha kahe USA mereväealuse siluetti. Tegu oli kopterikandja ja dessantlaevaga USS Kearsarge ning seda toetava dessantlaevaga USS Gunston Hall. Neist esimene on ligemale 250 meetri pikkune alus, mis võib muuhulgas kanda kopterlennukeid Osprey MV-22B ja ründelennukeid Harrier AV-88, erinevaid transpordi- ja ründekoptereid, aga ka üksuste kaldale transportimiseks mõeldud hõljukeid LCAC. Saatelaev USS Gunston Hall on mõnevõrra väiksem, ligemale 200 meetri pikkune, kuid võimeline siiski vastu võtma erinevaid helikoptereid ja saatma üksusi rannikule kahe transpordipraamiga LCU.

Mõlemad alused on tõeliselt muljetavaldavad masinad, mille varustuses on suur hulk tänapäevaseid sensoreid ja süsteeme. Samuti on mõlemad laevad märkimisväärselt relvastatud. Näiteks USS Kearsarge’i relvastuses on õhu- ja laevatõrjeraketid, kiirlaskekahurid ja raskekuulipildujad. Nendelt laevadelt sooritasid Ameeerika Ühendriikide merejalaväe ekspeditsiooniväelased saarele dessandi, millist pole iseseisva Eesti ajal Saaremaal veel ette tulnud.

Juba 18. maist alustasid USA üksused väiksemate kopteritega transporti just nendelt laevadelt Saaremaa lääneossa. 19. mai varahommikul randusid aga Tagalahes, Kallaste rannaliival võimsa veepilve saatel esimesed dessanthõljukid LCAC, mis tõid rannikule esimesed soomustatud jalaväeüksused. Samal ajal tulid üksused dessantpraamidega LCU maale ka lahe läänekaldal asuva Veere sadama kõrval.

Randunud võitlejad liikusid rannaaladelt juba varem kindlaks määratud kogunemispaikadesse. Kahe järgmise päeva jooksul transporditi maale veel üksusi, kes jäid esiti kaitsepositsioonidele.

Saarel „tervitasid“ neid aga vastutegevuse ülesannet täitnud kaitseliitlased Saaremaa, Lääne ja Pärnu malevatest, keda toetasid võitlusgrupid. Kui esiti panid Kaitseliidu üksused vastasele lihtsalt n-ö silma peale, siis juba peatselt tekkisid ka esimesed tulekontaktid. Vastavalt stsenaariumile ei lastud neid aga kohe liialt suureks paisuda.

HAJUTATUD LAHINGUTEGEVUS JA VÄIKEÜKSUSTE TAKTIKA

21. mai hommikuks olid merejalaväelased rünnakuks vajaliku soomusüksuse koos toetavate elementidega Saaremaa loodeosas maale toonud. Lahti läks pealetung. Lahinguplaan nägi ette, et merejalaväelased liiguvad lõunasse ja hõivavad järjest kindlaksmääratud punkte. Kaitseliitlased aga aeglustasid nende tegevust vastavalt hajutatud lahingutegevuse põhimõtetele. Nagu liitlased juba õppuse jooksul väljendasid, olid Kaitseliidu väikeüksused innukad ja otsisid agaralt kontakti. Kahes koridoris edenenud merejalaväelaste üksused ei saanud end seetõttu liikudes liialt kindlalt tunda. Eri paigus ootasid neid ees miiniväljad ja varitsused. Lisaks kimbutasid USA sõdureid Kaitseliidu võitlusgrupid ja väiksemad eriüksused. Üllatusena oli Kaitseliit ka kohalike kogukondade baasil käima pannud varjatud vaatlusvõrgustiku. See tähendas, et õppuse lõppedes said liitlased näha, kui hea ülevaade Kaitseliidu üksustel nende tegevustest kogu aeg olemas oli – see oli märkimisväärne.

Teisalt oli liitlasüksustegi olukorrateadlikkus oodatult hea, sest tehniliselt võimekuselt andsid nemad Kaitseliidule silmad ette. Muuhulgas toetasid merejalaväelasi õhust termokaameratega kopterid ja lennukid, liikvel olid nende luureüksused ning palju rakendati mehitamata õhusõidukeid. Maakaitseringkonna plaan lahingufaasis oli saarele dessandi teinud vastast sedavõrd aeglustada, et Kaitsevägi ja liitlasüksused saaksid valmistuda vasturünnakuteks. Kahepäevaste lahingute vältel jõudsid merejalaväelased peaaegu Sõrve poolsaare keskpaigani, mis tähendas, et sagedaste tulekontaktide ja mõlemal poolel tekkinud kaotuste kiuste sai stsenaariumis ettenähtu peaaegu täielikult täidetud mõlemalt poolt – kaitseliitlased aeglustasid vastase ning USA sõdurid jõudsid planeeritud objektidele küllalt lähedale.

22. mai pärastlõunal kuulsidki harjutustel osalenud üksused õppuse lõpusignaali. Et nii vägevalt õppuselt aga mitte päris otseteed koju või laevale minna, kogunesid osalejad veel Tehumardil, kus kohalik külaelanik, kuuldes saarel toimetanud tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnalt võimalikust lõpurivistusest, kohe lahkelt selle korraldamiseks oma põldu pakkus. Nõnda said põlluserval toimuvat jälginud kohalike elanike valvsa pilgu all üles rivistatud peaaegu kõik nädala jooksul saarel tegutsenud üksused, nii kaitseliitlased kui liitlasväed.

VÄÄRTUSLIK KOGEMUS

Merejalaväe ekspeditsioonivägede saarel võidelnud üksust juhtinud kolonelleitnant Ryan Benjamin Cohen ütles rivistusel, et õppus oli väärtuslik kogemus nii tema üksusele kui Eesti kaitseliitlastele: mõlemal poolel avanes võimalus võidelda uues olukorras ja tugeva vastasega. Ta rõhutas, et sellised koostööharjutused võimaldavad tugevdada sidet liitlaste vahel, ning kinnitas, et vajadusel seisavad merejalaväelased Eesti sõduritega külg külje kõrval ka tulevikus.

Lääne maakaitseringkonna ja Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil märkis, et koostööharjutuse üks eesmärk oli koostöövõime suurendamine liitlastega ning see eesmärk täideti täielikult. Nii vabatahtlikud kui ka tegevväelased said väärtusliku õppetunni, mis andis parema ülevaate liitlaste taktikast ja võimetest. „Nii staapide kui allüksuste liikmed said merejalaväelastega koos tegutsemisest märkimisväärse kogemuse. Selliseid võimalusi näha nende juhtimisprotsesse ja taktikalisi võimeid, osaleda koos nii tegevuste planeerimises kui näha üksuse tegutsemist otse õhus, merel, rannikul ja „põllu peal“, meil väga tihti ette ei tule,“ avaldas Miil.

Maakaitseringkonna pealik lisas, et maakaitseringkonna üksused olid merejalaväelastele väärilised vastased ega lasknud neil objekte sugugi rahulikult hõivata. „Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et koduväljaku eelis on meil igal juhul olemas ning koos tugeva tahtega on kodumaa kaitsmine täidetav ülesanne.“

Kolonelleitnant Miili sõnul oli suur osa õppuse õnnestumises Saaremaa maleval ning ka saare kogukonnal. „Saaremaa ei ole varem sellise mastaabiga õppust võõrustanud, kuid kohalikud kaitseliitlased ja kogu saare kogukond võtsid meid hästi vastu. Lääne maakaitseringkonna pealikuna olen õppuse õnnestumise eest tänulik kogu ringkonna kaitseliitlastele ning Saaremaa, aga ka Pärnu-, Lääne- ja Hiiumaa elanikele, kelle igapäevaelu me võisime natuke segada, aga kes olid sellest hoolimata väga mõistvad.“

Suurõppusest Siil 2022 ning selle raamistikus toimunud väiksematest Eesti õppustest võtsid osa ligikaudu 15 000 kaitseväelast ja kaitseliitlast, reservisti, liitlasvägede võitlejat ja erinevate ametkondade esindajat.

Video: https://youtu.be/mWtw6XpJ2Q4

Meelis Kalme