VAJADUSEST TRADITSIOONIKS - SÕRVE RETK 20

VAJADUSEST TRADITSIOONIKS - SÕRVE RETK 20

Sõrve retkel on olnud mitmeid kujusid ja rajapikkusi. Muutustest ja muudatustest hoolimata jääb see kaitseliitlaste jaoks ikka Sõrve retkeks.

Tekst: PIRET PAOMEES, vabatahtlik autor

Esimene Kuressaare üksikrühma korraldatud Sõrve patrullretk toimus 15.–17. märtsil 2002. Võistluse üks eestvedajatest ja osalejatest Fred Vendel, kes toona oli Kuressaare üksikrühma vanem, meenutab: „See oli ikkagi üks meeskonnatöö ja Kuressaares moodustuva lahingugrupi üritus. Sõrve suund sai valitud seetõttu, et see kant on alati kõigile huvi pakkunud, peamiselt siin eri aegadel toimunud omapärase lahingutegevuse ja rannakaitserajatiste tõttu. Kindlasti andis retke loomiseks tõuke meie Saaremaa maleva Erna grupi teke. Võtsime osa nii Lääne maleva retkest Valge Laev kui ka Kaitseliidu Eel-Erna võistlusest 1 .“

Vendeli sõnul kujunes Sõrve retkest Saaremaa Erna grupi harjutuse osa enne tõelist võistlust. Oluliseks peeti ka militaarsete teadmiste ja kogemuste jagamist kodutütardele-noorkotkastele.

Esimesel aastal ei toimunud võistlemine rännaku raames, vaid üks osa harjutustest toimus eelneval nädalavahetusel Karujärve Dejevo väeosa territooriumil, kus õpiti taktikalist liikumist, laskmist, kõikvõimalike relvaliikide kinnisilmi kokku-lahti võtmist, köiega laskumist jne. Sellele järgnes treeninguks vajalik rännak, mis viidi läbi Sõrve poolsaarel.

Esimene rännak hakkas pihta reede õhtul pärast töö- ja koolipäeva ühelt Stebeli rannakaitsepatarei suurtükipositsioonilt. Pool liikumist toimus maastikul öistes oludes. Kesköö paiku jõudsime Viieristi karjääri, kus oli kontrollpunkt. Rännak lõppes järgmisel päeval Kaitseliidu Saaremaa maleva Tehumardi väeosas, kus toona oli maleva üks väljaõppekeskusi. Sellele retkele järgnes mai teises pooles Eel- Erna retk Harjumaal Haibas. Vahepeal tegevus katkes, sest põhitähelepanu koondus Saaremaa kaitsekorralduse ümberkujunemisele.

Sel ajal polnud varustust väga saada ja enamik sellest muretseti ise. Siiski õnnestus kuidagi saada meeskonnale Galvi-Linda rakmed. Ajad olid varustuse poolest keerulised, kuid tahe ja motivatsioon olid kõrged.

Esimesel retkel osales toona Kodutütarde ridadesse kuulunud, nüüdseks juba kogenud võistleja Tiiu Naagel, kes meenutab seda retke nii: „Ma nüüd ei tea, kas sellel on Sõrve retkega seos, aga kunagi lastena tegime Kuressaare meestega kaasa rännaku Stebeli patarei juurest Tehumardi baasi. See oli minu teada märtsis 2002. Lisaks kaitseliitlastele osalesid retkel Kärla noored kotkad ja kodutütred. Esialgu meid sellele üldse ei lubatud, sest mingit lapssõdurite kasvatamist olla ei tohtinud. Aga kui ei saa uksest, saab aknast. Paralleelselt retkega korraldati paberil teine, juhuslikult samal ajal ja samas kohas toimuv üritus, ning nii saimegi rajale.“

2009. aastal toimus Sõrve retk esimest korda sõjalis-sportliku rännakuna. Huvitava faktina on toonane peakorraldaja, Kaitseliidu Saaremaa maleva instruktor Raivo Paasma välja toonud, et toona ei läbinud viimast kontrollpunkti ehk miinivälja ületamist mitte ükski võistkond. Instruktori sõnul näitab just säärane üritus ära nõrgemad kohad, millele edasises väljaõppes rõhku panna – rännak oligi plaanitud ennekõike sõdurioskuste kinnistamiseks. Kokku tuli võistlejatel läbida umbes 30kilomeetrine rada, millel oli neli kontrollpunkti ning lisaks veel kuus postkasti edasiste liikumiskoordinaatidega. Kontrollpunktides tuli läbida veetakistus, visata granaati, lahendada praktiline esmaabiülesanne ja läbida miiniväli. Rajal olid kaheliikmelised võistkonnad Valjalast, Orissaarest, Kuressaarest, Salmelt ja Pihtlast. Osalesid ka naiskodukaitsjad ja noored kotkad.

2012 oli see rännak aga esimest korda pühendatud Afganistanis 2009. aastal hukkunud saarlasest nooremseersandi Kristjan Jalaka mälestusele. „Mõte pühendada meie rännak saarlasele Kristjan Jalakale tuli Lääne kaitseringkonna ülemaga aru pidades,“ ütles võistluste tollane peakohtunik, Saaremaa maleva endine staabiülem Kristian Kivimäe, lisades, et kutsed saadeti nii naabermalevatele (kellega koos on siiani Orkaani harjutusi tehtud) kui ka nooremseersant Kristjan Jalakaga seotud väeosadele. Võistlus algas laupäeva õhtupoolikul Kudjape kalmistul hardushetkega, kus sõna sai toonane kaitseväe vanemkaplan kapten Gustav Kutsar. Sõdurid vahipataljonist, kus Kristjan Jalakas aega teenis, ja Scoutspataljonist (see on missioonisõdurite väeosa) asetasid relvavenna hauale pärjad.

Umbes 30-kilomeetrilisel rännakul tuli lahingupaaridel läbida kümme kontrollpunkti, kus pidi andma esmaabi, lahendama pioneeri-, relva- ja sideülesandeid. Oli ju rada mõeldud ka kaitseliitlase baaskursuse lõpurännakuna.

2019 toimus esimene retk väljaspool Sõrvet. Põhjendusena tõi peakorraldaja, väljaõppeülem Ivo Turja välja, et kuna korraldajad ja ka mitmed osalejad olid samad ning Sõrves on palju metsa maha võetud, ei pakkunud ala enam piisavalt proovikive. Nii on viimastel kordadel vahelduse mõttes korraldatud retke erinevates Saaremaa piirkondades. 2019 rännati Veerelt Kärlale, 2021 oli võistlus Kõljala ümbruses. 2020 on ainus aasta, mil retk jäi vahele. Seda COVID-19 tõttu, huvi oli võistlejatel ka siis olemas.

Sõrve retkel on olnud erinevaid kujusid ja rajapikkusi. On olnud vaid üks rada, on olnud kergem ja raskem rada ja ükskord on paralleelselt retkega pakutud ka rahvamatka koos punktidega kõikidele huvilistele. Lisaks on Sõrve retk mitmeid kordi olnud sõdurioskuste kursuse lõpurännak. Kuid muutustele vaatamata jääb see kaitseliitlaste hulgas ikka Sõrve retkeks.

SÕRVE RETK 20

Juuli esimesel nädalavahetusel toimunud Saaremaa maleva traditsioonilise sõjalis-sportliku jõukatsumise võitis Tallinna maleva Kalevi malevkonna võistkond kooseisus Margus Ots, Marko Pikk ja Teet Leppänen, kes edestasid ScP B-Coy ja KKÜ meeskondi.

Laupäeva, 4. juuni hommikul läks rajale kokku 13 võistkonda, kelle hulgas oli ka kaks külalisüksust Rootsi kodukaitse Gotlandi pataljonist. Võistluse finišisse pühapäeva, 5. juuni pärastlõunal jõudis 10 võistkonda, nende hulgas ka üks rootslaste esindus.

„Hoolimata mõnda kontrollpunkti hilinemisest ja paari vahelejätmisest tuli Gotland Team 1 vapralt finišisse, mistõttu saavad nad nüüd uhkusega tunnistada, et läbisid Sõrve retke 2022,“ ütles võistluse peakorraldaja veebel Valdek Jõgi Saaremaa malevast, lisades, et kaks selle võistkonna liiget on ka varem võistlusel osalenud.

Linnulennult 40 kilomeetri pikkusel trassil pidid võistkonnad kontrollpunktides täitma ülesandeid, mis nõudsid nii vastupidavust, kiirust kui sõduriõnne. Samuti said osalejad proovile panna oma üksikvõitlejaoskusi alates maskeerimisest ning lõpetades orienteerumisega.

„Hoolimata süngetest ilmaprognoosidest nädala alguses muutus ilm nädala lõpus võistlust soosivaks nii võistlejatele kui ka korraldajatele. Kõik sujus ja läks plaanipäraselt,“ jäi veebel Jõgi võistlusega rahule, kuid nentis, et alati leidub kohti, mida saab muuta ja parendada.

Võistluse peakorraldaja eriline tänu kuulub kõigile maaomanikele, kelle maid võistlus läbis. Samuti Leisi koolile, Eikla Klubile ning Pärsama lasteaiale, kelle ruumides ja territooriumil sai korraldusmeeskond tagada kõik võistlusele vajaliku.

„Suur tänu kõikidele läbiviijatele, kohtunikele, abilistele ja koostööpartneritele, ilma kelleta ei saaks selliseid võistlusi läbi viia. Minu suur lugupidamine, austus ja aitäh kõikidele võistlejatele ja nende esindajatele osalemise eest. Saaremaa malev ootab teid kõiki jälle osalema võistlusel Sõrve retk 2023,“ ütles veebel Jõgi.

Video: https://youtu.be/SFbmbi7aiOQ

VIIDE:

1 Eel-Erna eesmärk oli kontrollida Kaitseliidu malevates tegutsevate luurepatrullide võimet täita pikaajalist kaugluure ülesannet, testida patrulliliikmete füüsilist vastupidavust ja põhilisi sõdurioskusi ning leida kolm võistkonda, kes esindaksid Kaitseliitu rahvusvahelisel patrullvõistlusel Erna retk.