MAAKAITSEVÄGI SUURÕPPUSELSIIL 2022

MAAKAITSEVÄGI SUURÕPPUSELSIIL 2022

Kaitseväe suurõppus Siil sai tänavu alguse 16. mail ning tõi kokku 15 000 osalejat, kellest ligi 1000 olid Lõuna maakaitseringkonna kaitseliitlased koos liitlastega Poolast ja Taanist.

Tekst: JULIA SIIMBERG, Lõuna MKR teavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö spetsialist

Maakaitsele oli õppusel Siil kõrgemalt tasandilt määratud kaks olulist ülesannet: kontrollida meie lahinguvalmiduse saavutamist ning harjutada lahingutegevuse läbiviimist koostöös liitlas- ja partnerüksustega ja NATO struktuuridega. Lisaks oli Lõuna maakaitseringkond seadnud endale ka ise portsu võtmeülesandeid, millest olulisemad olid: hinnata senise väljaõppe efektiivsust tegutsemisel hajutatud lahingutegevuses, testida eksperimentaalse meditsiiniüksuse abiandmisvõimet ning harjutada evakueerimisrühmade tegevusi.

Suurõppuse I etapis toetas Lõuna maakaitseringkonna formeerimiskeskus 2. jalaväebrigaadi formeerimist, kus nelja päeva jooksul formeeriti ligikaudu 2500 reservväelast 11–12 allüksusest. Kõigile reservistidele anti kätte riide- ja lahinguvarustus ning algas koostegevusõpe. Maakaitse lahinguüksuste jaoks algas Siil nädala lõpul, 21. mail, kus pärast iseformeerumist ja lahingualadele liikumist lagundati vastase pealetungivaid üksusi määratud vastutusaladel. Samal ajal toimus Naiskodukaitse eestvedamisel Rannus, Holstres, Kanepis ja Valgas evakuatsiooniõppus Sipelgas 2022, mille raames harjutasid evakueerimisrühmad tegevusi evakuatsiooni käigus ja mängisid läbi võimalikke situatsioone.

KOOSTÖÖ LIITLASTEGA AINA TIHENEB

Lõuna maakaitseringkonnal avanes õppuse käigus võimalus teha laiapindset koostööd Läti maakaitse Zemessardze 2. brigaadiga, Poola 3. territoriaalkaitse brigaadi jalaväerühmaga ja Taani Kodukaitse luurekompaniiga.

Lõunanaabrite toetuseks pidasid kaitseliitlased koostöös Poola rühmaga väikesed lahingud Eesti-Läti piiril, kus stsenaariumi kohaselt olid Zemessardze üksused sunnitud lahingutest taanduma läbi Eesti territooriumi. Valgamaa malev võttis naabritelt üle lahinguvastutuse, juhatas nad läbi oma positsioonide ning ohutut teed pidi tagasi Läti üksuste juurde. MINIEX (mini-exercise) läks edukalt ja mõlemad osapooled said tegevusi paaril korral läbi harjutada. Pärast harjutust suunduti Valka, kus toimus pidulik rivistus ning Läti suurõppuse Namejs 2022 lõpetamine.

Kogu Siili ajaks oli LõMKR-i tankitõrje sihtüksusele (tankitõrjerühm, luurerühm) liidetud Poola vabatahtlike jalaväerühm, kelle väljaõppetase on võrreldav kaitseliitlaste omaga. Poola üksusele meeldis väga meie tegevuste kontseptuaalne ülesehitus: võidelda vaenlase tagalas teda seestpoolt lagundades. Poola rühma ülemat pani imestama eelkõige Tartu maleva vabatahtlike sõjamehelikkus ja see, et keegi ei võtnud tegevusi mänguna. Kõik pingutasid lõpuni ja nurki kuskilt ei lõigatud, nagu märkis sihtüksuse ülem leitnant Alar Hutrov.

Liitlasüksuste ja partnerriikide staabi(all)ohvitseride liitumine õppusega lõi olukorra, kus kogu maakaitseringkonna staap pidi suutma suhelda liitlastega inglise keeles, mida sellises mastaabis tehti esimest korda. Juurde antud Taani kompanii ülesanded olid analoogsed Kaitseliidu lahingukompaniide omadega: lagundada vastast hajutatud lahingutegevuse formaadis mittelineaarses ja mittepidevas lahinguruumis. Hinnaalandust taanlased ei teinud ja maakaitseringkonna koosseisus võideldi teiste kompaniidega võrdsetena. Märkimisväärne on taanlaste oskus lahinguoludele vastavalt kiiresti ümber kohaneda: esimesel lahingupäeval drillides tehtud vead olid järgmiseks päevaks juba analüüsitud, ümber kästud ja drillidesse sobitatud.

Lisaks osalesid suurõppusel Siil Lõuna maakaitseringkonna koosseisus neli USA kaitseväelast MREP programmi kaudu. MREP on NATO kaitseväelaste rahvusvaheline vahetusprogramm, mis aitab arendada kaitseväelaste kultuurilist üksteisemõistmist, piirkondlikku asjatundlikkust, keeleoskust ja koostegevusvõimet. Riikide kaitseväelased kasutavad seda juhtide arendusprogrammi, et laiendada oma väljaõppevõimalusi, parandada partnerite mõistmist, jagada ja kasutada parimaid praktikaid, mis võivad mõjutada kahe- ja mitmepoolset koostegevusvõimet, suurendades samal ajal nende töö- ja suhtlemisvõimet vastuvõtva riigi sõjaväelastega.

LõMKR-i koosseisus said nad lahingukompanii eri tasanditel osalemise kogemuse. Näiteks kompaniiülema ja rühmaülema töövarjuna, samuti oli üks neist oma eriala järgi miinipildujarühma juures töövarjuks, teine aga sai omal soovil olla luurajate jao liige. Sõjaväepolitseiniku taustaga kaitseväelasel avanes võimalus osaleda staabitöös erinevates sektsioonides, näiteks personali- ning teavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö valdkonnas. Viimases sai ta kaasa liikuda nii CIMIC- kui ka kaamerameeskonnaga ning nägi väga erinevaid situatsioone, mis reaalselt maastikul tekkisid.

Ameeriklaste sõnul võeti nad üksuse juures väga hästi vastu ning neid pigem üllatas kaitseliitlaste kõrge moraal, distsipliin ja võitlustahe. Neile oli sümpaatne kogu Kaitseliidu süsteem, mis tugineb isikute vabale tahtele oma riiki kaitsta, samuti see, kui palju riik panustab, et meie kodanikud oleksid valmis erinevateks kriisiolukordadeks. Nad märkisid, et kui neid inimesi (kaitseliitlasi) hästi juhtida, siis saab nendega mistahes kriis ja vastane võidetud.

Lõuna maakaitseringkond teeb pikaajalist koostööd KKÜ-ga ning ka seekord olid küberkaitseliitlased oma kavalate aparaatidega põllul. Eelkõige olid nad LõMKR-ile abiks vastase seire teostamisel elektroonilise sõjapidamise vahenditega. Monitooriti vastasüksuste sidevahendite kasutamist ja määrati kindlaks oluliste saatjate asukohti, et need seejärel maakaitseüksustele ründamiseks kätte juhatada. Lahingute lahutamatuks osaks olid KKÜ droonimeeskonnad, kelle kaasabil suudeti kujundada meile olulist olukorrateadlikkust.

OMAD ÜKSUSED

Tartu lahingukompanii tegevusi suur õppusel Siil 2022 võib lugeda väga õnnestunuks. Kuigi viimasel hetkel tekkis lahingualal ootamatusi, oldi paindlikud ning tehti varitsustega vastase elu raskeks. Ühel hetkel muutus lahinguala väga suureks, mistõttu tuli mängu hajutatud lahingutegevus, mis toimis hästi ning väikeüksuse taktika põhimõtteid rakendades lagundati esimestel päevadel edukalt vastase pealetungivaid soomusüksusi nii jao- kui ka miinivaritsustega. Järgmistel päevadel keskenduti vastase väärtuslike objektide ja sihtmärkide leidmisele ning hävitamisele, kus üksusi saatis jällegi edu vastase üksuste ees. Lahingukompanii ülem leitnant Risto Asusaar sõnas, et kompanii oli oma ülesannete kõrgusel ning allüksusena õpiti õppuselt väga palju. „Kuigi kompanii on viimasel ajal palju muutunud ja kohati veel toores, oli meie tegevus kokkuvõttes väga professionaalne ning siit saab edasi minna ainult paremaks, kiiremaks ja tugevamaks,“ märkis leitnant Asusaar.

Ka Tartu staabikompaniil oli esimesest päevast viimaseni tegevust palju ja kõigi osalenute tagasiside oli väga positiivne. Peamiseks ülesandeks oli maa-alade kontrollimine, kus omad üksused otsisid vastase üksusi, et neid lagundada, kuni jõudu ja vahendeid jagub. Tehti tankitõrjerelvadega varitsusi, käsitulirelvadega varitsusi, miinivaritsusi, aga ka reide ja kiirrünnakuid vastase objektide pihta. Suurimad õnnestumised olid vastase lagundamine, droonide abil objektide leidmine ja tuvastamine (ka termovõimega droonid), rünnakud vastase objektide pihta ning Poola rühma integreerimine meie allüksustega. „Omalt poolt tooksin välja veel üksuste juurde liidendatud vahekohtunike (OCT – observer, controller, trainer) taseme ja nende tegevuse maastikul. Üksuste juurde olid mängusõja õnnestumise huvides määratud erinevate armeede tegevväelastest vahekohtunikud (eestlased, britid, taanlased, ameeriklased), kes ka vahekohtuniku tööd tehes andsid üksustele tagasisidet ja aitasid mõneti ka drille parandada,“ ütles staabikompanii ülem leitnant Hutrov.

Võru lahingukompanii ülema leitnant (reservis) Mihkel Puusepa sõnul oli positiivne, et planeerimise käigus olid allüksused teinud oma plaanid ise, mis andis neile nii suurema vastutuse kui ka tegutsemisevabaduse. Seetõttu oli ka kompaniiülema roll suuresti koordineeriv ja administreeriv. Lisaks toimis hästi hajutatud lahingutegevus ning vastast üllatati mitmel korral. Lisaväärtuseks olid droonimeeskonnad, tänu kellele said üksused ennetavat infot vastase liikumiste ja paiknemiste kohta. „Üldine motivatsioon oli meestel kõrge ning suureks toeks olid ka vahekohtunikud (OCT), kes lisaks mängu kontrollimisele toetasid üksusi nõu ja jõuga,“ ütles kompaniiülem leitnant Puusepp.

UUS JA INNOVAATILINE

Muuhulgas osales Siilil Lõuna maakaitseringkonna koosseisus meeskond SensusQ, kes testis otsustustoe tarkvara Winning Mind ja olulise teabe raporteerimise mobiilirakendust Verdandi. Winning Mind on olemuselt intelligentne andmebaas, mis aitab sündmusi talletada ja seostada neid muu olulise teabega. Verdandi rakendus omakorda võimaldab saata kriitilist informatsiooni otse Winning Mindi platvormile, sellega aega kokku hoida ja juhtimisotsuste kvaliteeti tõsta.

SensusQ meeskond eksperimenteeris tarkvara ja mobiilirakendusega iseseisvalt ning matkis sündmusi ja tegevusi viisil, mis ei koormanud staapi ega allüksusi. SensusQ tootejuht Sander Mättas tõdes, et selline koostöövorm loob häid võimalusi uute ja innovaatiliste lahenduste testimiseks õppuste käigus ning annab ettevõtetele hea sisendi edasisteks arendusteks. Õppuse tulemusena on SensusQ meeskonnal üksjagu uusi hüpoteese, mida järgmistel õppustel testida.

Õppuse ajal jõudis informatsioon Winning Mindi peamiselt kahel viisil – läbi lahingukeskuse või otse algallikast. Esimesel juhul kandis analüütik informatsiooni süsteemi manuaalselt, teisel juhul jäädvustas kaitseliitlane sündmuse ja saatis selle mobiilirakendusega Winning Mindi. Saabunud info seostati varem kogutud teabega ning väärindati analüütiku kommentaaride ja hinnanguga, mis omakorda muutis luureettekannete tegemise lihtsaks ja operatiivseks. Koostatud hinnangud olid täpsed ja langesid kokku vastase järgmiste käikudega.

Henry Narits