KOMPANIISIDUMISPUNKT – SEST ON VAJA!

KOMPANIISIDUMISPUNKT – SEST ON VAJA!

Meditsiin on lahinguteenindustoetuse tähtis osa ja peab olema sõdivate üksustega kaasas. Laskur-sanitare ja rühmaparameedikuid oleme harjunud oma üksuste juures nägema, kuid professionaalseid meedikuid mitte.

Tekst: leitnant DIANA VÄNT, Kaitseliidu peastaabi tagalaosakonna meditsiiniohvitser

Rühmaparameedik haavata saanud kaasvõitlejaga lumehanges evakut ootamas. Aeg läheb, keha jahtub. Kannatanu on kaotanud palju verd. Parameedik üritab soojendada jääkülma lahusepudelit oma keha vastas. Kannatanu teadvus kaob, nahk on muutunud täiesti kahvatuks, pulssi ei ole enam tunda. Parameediku käed on külmast kanged, vaikselt imbub külm ka keha ligi. Ühegi autoga minema ei saa, lahingud käivad. Lähim sidumispunkt on 46 km kaugusel …

Et sellesarnast stsenaariumi vältida, on mitmete malevate parameedikud küsinud kompaniiülemalt jaotelgi, et anda kannatanutele abi lambivalgel ja soojas. Isegi kui lahingukannatanule on esmaabi osutatud suurepäraselt, teeb külm oma töö ja raskelt haavatu seisund muutub talvistes tingimustes üsna kiiresti kriitiliseks.

Hajutatud lahingutegevuses jäävad tagalakompanii meditsiinirühma sidumispunktid lihtsalt liiga kaugele ja kättesaamatuks. Aga mis oleks, kui jagaks meedikud ja varustuse hoopiski kompaniide juurde?

Praegu on õdede ja arstide kohad ette nähtud vaid juhtmalevate tagalakompaniide juurde. Samas on Kaitseliidu teistes üksustes õdesid, kes ei ole nõus enda määramisega juhtmalevate juurde, vaid soovivad jääda oma malevasse, oma inimeste juurde. Ka siis, kui nad ei saa rakendust õe tasemel, sest kodumalevates saab neile pakkuda maksimaalselt parameediku kohta.

Samal ajal on aga väiksematel malevatel hädasti vaja tervishoiutöötaja abi laskmiste, lõhkamiste, õppuste ja teiste ürituste turvamisel. Kuna õe kohti ega varustust pole malevatesse ette nähtud, ei ole kohalikel õdedel maleva rahuaegsete tegevuste toetamiseks vahendeid.

EKSPERIMENTAALÜKSUSE LOOMINE

Kaitseliidu territoriaalkaitse plaan näeb ette sõdimist hajutatud lahingutegevuse põhimõttel. Kui sõdivad üksused on väiksemad ja hajutatud, peavad seda olema ka meditsiiniüksused. Kaitseväe pataljonisuuruste üksuste toetuseks on arsti tasemega meditsiinirühma sidumispunktid (ROLE 1) sobilikud, kuid Kaitseliidu kuni kompaniisuuruste üksuste jaoks on sellised meditsiiniüksused liiga suured ja neid on liiga vähe.

Sellest tulenevalt sündis mõte luua kompaniide juurde meditsiinijagu õe tasemel sidumispunktiga. Hellitavalt nimetame seda ROLE 0,5-ks. Idee leidis Kaitseliidu kolleegidelt, juhtkonnalt ja vabatahtlikelt väga palju toetust ja soov on minna selle ettepanekuga järgmisel aastal Kaitseväe juhataja juurde, kui on käes koosseisu ja varustustabelite ülevaatamine.

Plaanide kaitsmine on seda tugevam, mida paremini need on läbi mõeldud ja praktikas katsetatud, seega tuli käsk kokku panna eksperimentaalüksus, et testida kompanii meditsiinijao võimekust ja vajadusi Kaitseliidu kontekstis.

Arenduse vedajaks soovis olla Tartu malev, kelle lahingukompanii alla moodustati eksperimentaalüksusena kompanii meditsiinijagu. Üksuse mehitas Lõuna maakaitseringkond, sidumispunkti baasvarustus tagati Kaitseväe keskapteegist ning sobiv meditsiinitehnika soetati Kaitseliidu omavahenditest.

Meditsiinijao koosseisus on üksteist võitlejat: kolmeliikmeline sidumispunkti meeskond, kaks kolmeliikmelist evakuatsioonimeeskonda, jaoülem ning teda assisteeriv laskur-sanitar. Jagu juhib riviliselt jaoülem ja meditsiiniliselt õde.

Kompanii sidumispunkt on küll kunagi kasutusel olnud Kaitseväe struktuurides, kuid sellest on hiljem loobutud. Seepärast ei ole Kaitsevägi kompanii sidumispunkti varustuse nimekirja ammu uuendanud ning Kaitseliidu meedikud võtsid selle kaasajastamise initsiatiivi enda kätte.

Varustusnimekirja kokkupanemisel andsid väga suure panuse vabatahtlikud ja nimekirja optimeeritakse iga õppusega. Millestki ei tohi puudust tulla, kuid üleliigseid asju kaasa vedada ei ole ka vaja. Varustus on võimalikult kerge, kompaktne ja multifunktsionaalne. Samuti on püüdlus jääda rahaliselt sellistesse piiridesse, et kahe-kolme kompanii sidumispunkti maksumus ei ületaks ühe ROLE 1 maksumust.

VÄLJAÕPE JA SENISED ÕPITUVASTUSED

Eksperimentaalüksus alustas väljaõppega selle aasta jaanuaris ning kokku on saadud iga kuu ühel nädalavahetusel. Esimestel kordadel harjutati Tartu maleva territooriumil taktikalise lahingukannatanu käsitlemise algoritme ja meditsiiniprotseduure ning tehti läbi situatsioonülesanded sidumispunkti töökorralduse õppimiseks.

Esimest korda maastikul väljaõpet tehes olid instruktoritena kaasatud ka 1JVBr Scoutspataljoni võitlejad, kes treenisid meie meditsiiniüksuse sidumispunkti püstitamise ja kokkupakkimise kiirust, viimistlesid telgimeeskonna töökorraldust ning taktikalise lahingukannatanu käsitlemise protseduure.

Eksperimentaalüksuse isikkooseisu kvalifikatsioon ületab oluliselt esialgu planeeritut. Jaos on mitu õde, palju parameediku väljaõppega meditsiinitudengeid ja mõned autojuhid.

Kuna kõik eksperimentaalüksuse instruktorid on Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini kursustel saanud sama väljaõppe, kujunes tegevus sidumispunktis väga sarnaseks sellele, mis toimub ROLE 1 ravitelgis.

Olgu siinkohal mainitud, et Kaitseväes koosneb ROLE 1 taseme pataljoni sidumispunkt kahest telgist – EMO telgist, kus meditsiinilise tegevuse eest vastutab arst, ning ravitelgist, kus on vastutavaks meedikuks õde. Eksperimendi käigus võtsime kasutusele vaid ravitelgi osa ning täiendasime seda õe iseseisvaks tegevuseks vajaliku varustuse ja tehnikaga.

Katsetuste abil on üha selgemaks saanud üksuse meditsiiniabi andmise võime, sidumispunkti kokku- ja lahtipakkimise kiirus, aga ka mõned küsimused, millele algselt ei osanudki mõelda – julgestus, transport, side ja olmeküsimused.

Hädapärast saaks meditsiinijagu ka iseseisvalt hakkama, kuid kompanii juhtimispunkti või mõne teise üksuse läheduses paiknemine annaks meedikutele rohkem ressurssi, et keskenduda kannatanule abi andmisele.

VUNDAMENT ON VALATUD

Seega, veel kord – hajutatud lahingutegevuse toetamiseks ning rahuaja meditsiini turvamiste tagamiseks on Kaitseliidul vaja professionaalse meediku kohta, arsti/õe varustust (MK18) ning kompanii sidumispunkti varustust (MK4) peaaegu igasse malevasse.

See on ettenähtud ressursiga saavutatav, kui jaotada olemasolevad tervishoiutöötajate kohad ühtlasemalt kompaniide vahel ning suunata ROLE 1 taseme sidumispunktide varustuse soetamiseks mõeldud eelarve hoopiski kompanii sidumispunktide varustuse hankimiseks, mida saaks arvuliselt hankida mitu korda rohkem.

Juba praegu, eksperimentaalüksuse väljaõppe käigus, on Lõuna maakaitseringkonna meedikute vahel loodud hea koostöövõrgustik. Eksperimendis osalenud meedikud on saanud piisava väljaõppe, et juhtida kompanii sidumispunkti tööd oma üksuse juures.

Eksperimentaalüksus käis koos teiste üksustega esmakordselt maastikul tänavusel õppusel Siil. Õppuse jooksul osutati kompanii sidumispunktist õe tasemel reaalabi ning osaleti samal ajal ka õppuse mängulises osas. Üksuse võimete testimiseks valmistas mängult haavatutega situatsioonülesandeid ette Naiskodukaitse