Kaitse Kodu! nr 6 2016. a by Kaitse Kodu!

MILITAARSPORTLIK RAPLAMAA SUVI EHK PITKA JA PÕRGUPÕHJA KAITSELIIDU AJAKIRI 6/2016

Naised riiki kaitsmas: Eestis, Norras ja Ukrainas KÕIK VEEFILTRID POLE ÜHESUGUSED

PERSOON Aasta naiskodukaitsja Triinu Küünal: „Olen hullult õiges kohas!“

PÕHITEEMA: NAISED ARMEES Alates käesolevast aastast on ajateenistus Norras kohustuslik ka naistele

PÕHITEEMA: NAISED ARMEES Ukraina naised võitlevad õiguse eest kaitsta oma kodumaad

VÄLJAÕPE Propagandarindel kõik muutuses – strateegiast taktikani

VÄLJAÕPE Läänetorm 2016 – passida tuleb mõistlikult

VÄLJAÕPE Alutaguse kaitseliitlased taanlasi rahustamas

VÄLJAÕPE Põhja kompanjonide laskepäev

VÄLJAÕPE Pole tähtis, kes on vastane – tähtis on see, kes on su kõrval

MEDITSIIN Metsaasukad osutuvad harva ohtlikeks

AJALUGU Tallinna maleva suuremad taktikalised õppused 5. septembril

MILITAARSPORT Kübassaare retk – parim viis päeva mööda saata

MILITAARSPORT Militaarsportlik Raplamaa suvi ehk Pitka ja Põrgupõhja

NOORED Tallinna kotkad Pärnu jõel

NOORED Matkamäng, helkurvestid ja kanamunad

NAISKODUKAITSE Naiskodukaitse arengukava seab reaalsed eesmärgid

NAISKODUKAITSE Naiskodukaitse toitlustas võimlemispeol ligikaudu 5000 osalejat

TUNNUSTAMINE Võidupühal Võrus

TEST Kõik veefiltrid pole ühesugused

KAANEFOTO: KRISTJAN PRII

6 | 2016

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul

www.facebook.com/kaitsekodu

Tähtis on see, et organisatsiooni uks avaneks koputajale kergesti ning sees ootaks soe ja sõbralik seltskond

1997. aastakäigust, kellele naiste kaitseväekohustus esimesena laieneb, on ajateenistuse eelstardi valinud kolm-neli tüdrukut

Tugev sisemine motivatsioon, oskused ja tahe panustada oma riigi ja rahva iseseisvuse säilimise eest ei sõltu soost – Ukraina naised on seda taas tõestanud

Mida suurem üksus õppusest osa võtab, seda rohkem on allüksusi, kes jäävad põhipingutusest välja ega saa kogu aeg „madistada“

28 4

6 | 2016

1926. aasta Kaitse Kodust! võib leida ülevaate Kaitseliidu ühest esimesest, võib-olla ka päris esimesest suurõppusest

6 | 2016

Üleüldiselt on Eesti militaarsport piisavalt kirju, mistõttu tuleks püsivalt meeles pidada, et võistlused erinevad üksteisest ja nende juhendid seda enam

Alguses ei tahtnud kummipaat kohe kuidagi meie tahtele alluda, loksus muudkui ühest jõeservast teise. Pärast tunnipikkust harjutamist hakkas paat hoidma juba sirgemat joont

52 62

JÄRVA MALEV

Sündmused

AIVAR KROONMÄE

Kaitseliidu noored osalesid võimlemispeol 2. juulil toimus Kalevi staadionil 5. üle-eestiline võimlemispidu, kus 5000 noore ja nooremeelse võimleja seas astusid omaette kavaga üles noored kotkad ja kodutütred. Kava, milles noored osalesid, oli lavastatud Kaitseliidu noortele ning meeste ja poiste võimlemisrühmadele ja selle autoriks oli Thea Turulinn.

Mini-Erna võitjad taas Pärnumaalt Juuli keskel toimunud Noorte Kotkaste mini-Erna luurevõistluse parimaks tunnistati Pärnumaa maleva noorkotkad, kes edestasid Saaremaa ja Harju maleva noorte võistkondi. Võistkonna moodustasid Kevin Kalda, Rasmus Rand, Reimo Ruul ja Keimo Reimets. Võistluse peakorraldaja Silver Tamme sõnul võib võistluse korraldusliku poolega rahule jääda ja eriti uhke võib olla võistlejate üle, kes näitasid rajal üles sitkust ning vastupidavust, sest rada oli füüsiliselt raske ja tehniline.

Pärnakad näitasid lõunanaabrite õppusel head taset Juuli keskel toetas Kaitseliidu Pärnumaa maleva allüksus edukalt lätlasi Zemessardze 27. pataljoni õppusel Wenden 2016. Pärnumaa maleva üksuse ülema lipnik Kristjan Pahki sõnul valmistas kõige suuremaid raskusi info vahetamine, mistõttu kaitseliitlased olid tihtipeale sunnitud üksinda vastaste ülekaalukate jõudude edenemist pidurdama.

KARRI KAAS

JAANUS MEHIKAS

Kaitseliidu parimad jalgpallurid on Järva malevast Juuli keskel võistlesid Tõstamaal Kaitseliidu malevate jalgpallimeeskonnad, aset leidis Kaitseliidu karikavõistlus jalgpallis. Võistlus oli tasavägine ning esikoht oli viimase vileni lahtine. Esikolmik lõpetas turniiri võrdselt 16 punktiga ning järjestuse otsustas väravate vahe. Tugevaimaks osutus Järva malev, järgnesid Valgamaa ja Rapla malev. Pärnumaa malev saavutas üheksa võistkonna hulgas kuuenda koha.

6 | 2016

KL KKÜ

HANNES REINOMÄGI

Laskurliidu karikas läks Tallinnasse Kaitseliidu 2016. aasta karikavõistlustel laskmises Eesti Laskurliidu karikale olid teravama silmaga Tallinna maleva laskurid. Teine ja kolmas koht läksid võrdse tulemusega Viru malevasse. Kokku osales võistlusel kolmteist malevat kuueteistkümne võistkonnaga.

Kirnal kohtusid Kaitseliidu droonientusiastid Juuli keskel said Jõgevamaal Kirna õppekeskuses kokku Kaitseliidus tegutsevad lennumudelismi ja UAV-de (rahvakeeli „droonide“) entusiastid, et vahetada kogemusi noortele huviringide korraldamises ja läbiviimises. Huviringide organiseerimine on Kaitseliidule üks lisavõimalusi uute ja oskuslike liikmete leidmiseks ning neile esmase väljaõppe andmiseks. Sellise ringi tegevuses osalemise eelduseks on kuulumine Kaitseliitu või selle eriorganisatsioonidesse.

EMIL EENSAAR

6 | 2016

Euroopa meistritiitel Valgamaale Valgamaa maleva kaitseliitlane Aili Popp tuli Sloveenias Maribori linnas peetud jahilaskmise Euroopa meistrivõistlustel naiste arvestuses esikohale. „Konkurents oli väga tihe, mida tõestab ka üliväike edu teise koha ees,“ ütles Popp. Tema sõnul lisasid võistlusele vürtsi ka uued tulijad, kes üksjagu „kaarte segasid“.

Kaitseliidu parimad orienteerujad on tartlased 10. juulil toimusid Tartumaal Kaitseliidu lahtised meistrivõistlused suundorienteerumises. Koondarvestuses tuli parimaks Tartu malev, järgnesid Põlva ja Valgemaa malevad. Kokku startis orienteerumisrajale 104 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat ja noorteorganisatsiooni esindajat. Raja pikkus oli olenevalt vanuseklassist 2,9–6,4 km.

6 | 2016

September

August

Kalender

1 1914. aastal algas I maailmasõda

4 1919. aastal lõpetasid eestlased Ostrovi ja Porhovi suunal edasitungi Venemaale

6 1940. aastal otsustas NL Ülemnõukogu võtta Eesti N Liidu koosseisu

14 1889. aastal sündis Otto Tief

18 1997. aastal algasid lahingukoolis esimesed ajateenijate kursused

20 Taasiseseisvumispäev. 1991. aastal taastati Eesti riiklik iseseisvus

23 Kommu24 nismi- ja natsismiohvrite mälestuspäev; 1939. aastal kirjutati alla MolotoviRibbentropi paktile; 1990. aastal asutati Jõgeva malev; 1991. aastal asutati Läti Zemessardze

25 1944. aastal langes Tartu Punaarmee kätte

1 Teadmistepäev. Kõrgema sõjakooli avarivistus; 1939. aastal algas II maailmasõda; 1994. aastal loodi Rahuoperatsioonide Keskus

2 1927. aastal loodi Naiskodukaitse; 1945. aastal lõppes II maailmasõda

3 1991. aastal otsustas Eesti Ülemnõukogu moodustada kaitsejõud

29 1940. aastal 30 algas Eesti sõjaväe liitmine Punaarmeega; 1923. aastal asutatu KVÜÕA; 1944. aastal hõivasid politseipataljonid Kärevere mõisa

28 1941. aastal okupeerisid Saksa väed Tallinna; 1942. aastal algas Eesti Leegioni moodustamine; 1944. aastal algas soomepoiste pealetung Papastvere juures; 1998. aastal loodi BALTRON

31 1994. aastal lahkusid viimased Vene väed Eestist

7 1917. aastal asutati Sakala malev

8 1917. aastal asutati Võrumaa malev

10 1994. aastal läks miinisadam mereväe kasutusse

13 1994. aastal loodi BALTBAT

16 1919. aastal algasid esimesed Eesti ja N Venemaa vahelised rahuläbirääkimised

17 1944. aastal algas Punaarmee suurpealetung Emajõe rindel

18 1917. aastal asutati Tallinnas Omakaitse

19 1995. aastal loodi Kaitsejõudude väljaõppekeskus

20 1944. aastal toimus Avinurme lahing

21 Ülemaailmne rahupäev; 1944. aastal toimus Porkuni lahing

22 Vastupanuvõitluse päev; 1944. aastal langes Tallinn Punaarmee kätte

23 1944. aastal toimusid Keila ja Harudevahe lahingud

25 1917. aastal asutati Harju malev; 1942. aastal moodustati Punaarmee 8. eesti laskurkorpus

27 1917. aastal asutati Lääne malev

28 1919. aastal 29 algas Loodearmee pealetung Petrogradile; 1939. aastal sõlmiti baaside leping; 1978. aastal langes viimane metsavend August Sabbe; 1994. aastal võttis Riigikogu vastu esimese sõjaaja riigikaitse seaduse

6 | 2016

kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI 6 | 2016

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Karri Kaas Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keeletoimetaja: Anu Jõesaar Makett: Allan Kukk/Directormeedia

Kaitseliit

Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Naiskodukaitse

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta. Kaastööde saatmise tähtajad: 20. september, 25. oktoober, 29. november

Kodutütred

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu kuulub üle 15 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 25 000 vabatahtliku. Kaitse Kodu! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Kaitseliitlastelt kaitseliitlastele Möödunud aasta oktoobris tähistas Kaitse Kodu! üheksakümne ilmumisaasta juubelit. Selle aja jooksul on ajakirja peatoimetanud seitse inimest. Nüüd lisandus sellesse aukartustäratavasse nimekirja veel üks nimi. Kuid iseenesest ei oma see fakt väga suurt tähtsust. Tähtis on hoopis miski muu. Kaitse Kodu! ei ole ajakiri, mis valmib kuskil peastaabi kontorinurgakeses, vaid seda teevad kaitseliitlased kaitseliitlastele kõikjal üle Eesti. Toimetus ainult koordineerib seda protsessi ja paneb ajakirja lõpuks ka kokku. Nii on see alati olnud ja nii saab see olema ka edaspidi. Kaitse Kodu! viiendale aastapäevale pühendatud numbris heidab tollane toimetus valgust sellele, kuidas ajakiri sünnib, alates lugude saabumisest toimetuse postkasti ning lõpetades trükisooja numbri ilmumisega. Olgu pikemalt ümber jutustamata öeldud, et ega see kõik tänapäeval sugugi teistmoodi ole. Mõned asjad, mis kord juba on tööle pandud, ei muutu. Muutuvad ainult neid käigus hoidvad mehhanismid. Inimesed tulevad ja lähevad, see on elu normaalne osa, kuid, nagu aeg ja ajalugu on näidanud, Kaitseliit jääb. Ja ühes sellega ka Kaitse Kodu! Karri Kaas, peatoimetaja

6 | 2016

Aasta naiskodukaitsja

PERSOON

Triinu Küünal: „Olen hullult õiges kohas!“ 2015. aasta naiskodukaitsjaks valitud Triinu Küünal (35) saab võrdselt hästi hakkama märjas ja külmas metsas, säravas peosaalis, klassitäie õpilaste ees ja tsikli seljas. Ta ise ütleb, et Naiskodukaitse on viie aastaga kasvatanud teda paremaks, tugevamaks ja sallivamaks inimeseks. Tekst: ANU JÕESAAR

6 | 2016

On lausa imelik mõelda, et veel viis aastat tagasi ei olnud Triinul Naiskodukaitsest aimugi. 2011. aastal sai ta juhuslikult kokku kaitseväelasest koolivennaga. „Ütlesin talle, et see on nii äge, kui saad oma riigi heaks reaalselt midagi ära teha. Mu jutust oli vist tunda, et tahaksin ise ka selline olla. Ja koolivend küsis vastu: aga miks sa siis Naiskodukaitsesse ei astu?“ See oligi müks, mis Triinul puudu oli. „Olin just pannud lapse lasteaeda ja asunud lapsepuhkuselt poole kohaga õpetajatööle tagasi, nii et mul tekkis vaba aega. Kohe 1. septembril käisin pilti tegemas ja viisin instruktorile avalduse ära.“ Triinu Küünalt aasta naiskodukaitsja tiitlile esitades tõsteti tema tegevusest Jõgeva jaoskonna esinaisena eriti esile uute liikmete oskuslikku värbamist ja laisaks jäänud liikmete kodust välja meelitamist. Kuid ta ise on ehe näide sellest, et kõige veendunumad liikmed jõuavad organisatsiooni sisemise sunni mõjul. „Ma olen värbamisele alati eelistanud seda, et inimene leiab ise Naiskodukaitse või Kaitseliidu üles.

Aastaid aktiivsete liikmete seas on väga palju selliseid, kes omal ajal liitusid sisetundest. Aga muidugi on meil ka tublisid liikmeid, kes tulid alguses sõbrannaga kaasa või olid koolis kodutütred.“

Meeleolukad kirjatükid Tähtis on see, et organisatsiooni uks avaneks koputajale kergesti ning sees ootaks soe ja sõbralik seltskond. Kui Triinu Jõgeva ringkonna ukse avas, oli kõik just niimoodi. Ta meenutab: „Maris Mäeotsa ringkonna esinaisena oli väga toetav uute ullikeste vastu, kes tahtsid kõike proovida. Asendusinstruktor Heili Saage suunas mind igale poole ja viis kokku ka Kaitseliidu Jõgeva maleva teavituspealiku Ülo Pärnaga.“ Ülo Pärn mäletab Triinuga kohtumist nii: „Ühel õppepäeval Kirna õppekeskuses tuli mul pidada

L I S A T E AV E

Triinu Küünal On sündinud 14. juulil 1981 Lõpetas Tartu Ülikooli kasvatusteaduste erialal, kõrvalerialaks ajalugu 2011. aastal astus Jõgeva ringkonna naiskodukaitsjaks 2013. aastast Jõgeva ringkonna avalike suhete grupi juht 2013–2016 Jõgeva jaoskonna esinaine 2016. aastast Pedja jaoskonna esinaine ja Jõgeva ringkonna juhatuse liige Esindab ringkonda Naiskodukaitse keskkogul ja Naiskodukaitset Kaitseliidu keskkogul.

tunnine ettekanne Kaitseliidu ja Naiskodukaitse eelmise iseseisvusaja ajaloost. Hiljem näitas Naiskodukaitse ringkonna instruktor mulle kirjalikku tagasiside-arvamust, mille oli kirjutanud Triinu Küünal. Siis ma teda veel ei tundnud, aga minu tähelepanu köitis see, kuidas tekst oli kirjutatud – autor oli tähelepandavalt hästi minu ettekandest aru saanud ja sama hästi osanud oma mõtteid kirjas väljendada.“ Nii juhtuski, et kui kohaliku lehe Vooremaa vahele oli jälle planeeritud Jõgeva maleva infoleht Kindel Tahe, palus teavituspealik naiskodukaitsjatest kirjutamisel abi just Triinult. Tulemuseks oli sisukas ja ühtlasi meeleolukas lugu, mitte kuiv kirjatöö. Nii saigi nende koostöö alguse. Nüüdseks on Pärn Triinule sokutanud ka Kaitseliidu Jõgeva malevkonna teavituspealiku ameti, nii et Triinu kirjutab nii meeste kui naiste tegudest Jõgevamaal. „Triinu on meeldiv ja koostööaldis, vilka mõtlemisvõime ja juhiandega töökaaslane, igati aktiivne naiskodukaitsja ja kahtlematult ka üks kogu malevaelu edendamise eestvedajaid,“ kiidab Ülo Pärn.

PERSOON

2014. aastal osales Triinu Naiskodukaitse koormusmatkal

Ahmis endasse kõike „Need on olnud peadpööritavad aastad,“ kirjeldab Triinu organisatsiooni astumisele järgnenud aega. „Kas oli minu elus selleks õige aeg või sattusin lihtsalt õigete inimeste keskele, aga ma tundsin, et olen nii hullult õiges kohas!“ Ta hüppas uljalt, pea ees, sisse tundmatutesse valdkondadesse ja mida rohkem ta tegi, seda rohkem talle teha usaldati: avalike suhete erialagrupi juhi ameti kõrval valiti ta Jõgeva jaoskonna esinaiseks, seejärel valiti keskkogu liikmeks. Ta vedas Jõgeval sinilillekampaaniat ja korraldas suurüritusi. Ja õppis, õppis, õppis – juba esimesel aastal oli 6 | 2016

MERIKE ANNUK

PERSOON

tal võimalus osaleda juhtide laagris ja teavituspealike õppepäevadel. Tänavu veebruaris sai Triinul Jõgeva jaoskonna esinaise ametiaeg täis ja selles rollis ta enam ei jätkanud. Nüüd on ta uue, 13 liikmega Pedja jaoskonna esinaine ja kuulub ringkonna juhatusse. „Jõgeva jaoskond oli kasvanud suureks, liikmeid oli üle 70, ja seda oli mõistlik väiksemaks teha, et naiste pundid paremini kokku kõlaksid. Nime võtsime Pedja jõe järgi, mis jookseb läbi kogu Jõgevamaa, niimoodi ei pane me liikmetele elukohapiiranguid. Üldiselt kuuluvad siia naised, kes elavad väljaspool Jõgeva linna, kuid selle lähedal. Kui keegi näiteks elab ühes ja töötab teises kohas, võib ta tulla meie jaoskonda.“ Jõgeva ringkonna esinaine Heli Palgi tunnustab, et Triinu Küünal oligi uue jaoskonna loomise algataja ja selle taga, et värske jaoskond on oma ülesandeid hästi täitnud, on tunda kindlat juhikätt. „Ta on väga hea õpetaja,“ iseloomustab Triinu juhtumisstiili Heli Palgi.

Triinu on viimasel ajal keskendunud põhiliselt vabatahtlikuks instruktoriks olemisele ning oma ringkonna avalike suhete arendamisele

Jõgeva ringkonna aseesinaine Merit Viitman kiidab samuti, et Triinu on hea juht just sellepärast, et temas lööb välja õpetaja – ta ongi ju lõpetanud Tartu Ülikoolis kasvatusteaduse eriala. „Triinu saab suurepäraselt hakkama erinevates olukordades, olgu siis metsas või jaoskonna esinaisena paberiasju ajades. Ta oskab seada ennast teise inimese olukorda ega karda ka käsi mustaks teha, kui vaja,“ kirjeldab Merit Viitman. Näiteks õppusel Siil sai nende tiim Triinu juhtimisel oma liini kohe väga hästi tööle, kuigi tegevused olid kõigile uued. Triinu oli teinud ka korraliku eeltöö: Facebooki grupis arutati kõik läbi, mida vaja kaasa võtta ja kes mida teeb. Räägiti mitu korda üle, et kõigil oleks selge. Ikka samamoodi, nagu enne klassiekskursiooni! Triinut on üsna kerge ette kujutada 5.–9. klassile ajalugu ja ühiskonnaõpetust õpetamas. Tema töö Vaimastvere põhikoolis pole siiski päris sama, mis näiteks mõnes eliitkoolis, 12

6 | 2016

ERAKOGU

Klassi ette Naiskodukaitse vormis

Traditsiooniliselt aprilli alguses aset leidval Scoutsrännakul on ta end proovile panemas käinud korduvalt

Triinu on hea juht just tänu sellele, et temas lööb välja õpetaja.

sest siia õpilaskoduga kooli tuleb lapsi ka keerulistest peredest. Triinu: „Paljud õpilased on saanud kodust kaasa hoiaku, et see Eesti riik ei kõlba mitte kuskile ja kõik poliitikud on lollid. Nii, nagu meie keskmisest madalama haridustasemega inimeste suhtumine kahjuks on, et kui riik raha ei anna, siis on kõik halvasti.“ Õpetaja Küünalt, kes vahel ürituselt tulles või sinna minnes seisab tahvli ees ka Naiskodukaitse kaunis vormis, õpilased aga kuulavad. Ta püüab panna neid mõtlema, kui tähtis see on, et saame ise olla peremehed omal maal ja õppida eesti keeles ning kui palju annab see noortele tulevikuvõimalusi. „Kui Ukraina sündmused algasid, siis olin mina õpilaste silmis otselink kaitseväega. Just minu poole pöörduti küsimusega, kas nüüd hakkab sõda pihta. Siis sain jälle suunata, et nad teeksid aeg-

KOMMENTAAR

KAIRI SUMERO, Kaitseliidu Jõgeva maleva referent, Triinu sõbranna „Kuna Triinu on oma põhitegevuseks valinud avalikud suhted, siis on ta organisatsiooni eluga väga hästi kursis. Näen, et paljud inimesed, kes täpselt ei tea, kelle poole oma mures pöörduda, leiavad abi just Triinult. Kui endal hakkab motivatsioon langema, on Triinu väga hea tugi, kelle najal edasi minna. Ta on toeks nii oma heade sõnade kui ka tegudega. Kui ikka 30 km retkel on jalad villis ja valusad, siis just Triinu on see, kes võtab sul käest kinni ja läheb sinuga rõõmsalt finišisse. Talle meeldib võtta vastu uusi väljakutseid ja panna end proovile. Mõnikord tahaks ta kõik ülesanded ise ära lahendada, kuid inimestega, keda usaldab, jagab ta nii vastutust ja tööd kui ka kiitust ja preemiat. Mitmekülgse inimesena saab Triinu hakkama nii metsas, spordiväljakul kui ka pidulikul üritusel kaunis Naiskodukaitse vormis organisatsiooni esindades. Ja mis põhiline – ta teeb seda kõike väga suure rõõmu ja tahtmisega. Triinu on kõige patriootlikum ja säravam naine, keda ma tunnen.“

ajalt lahti mõne uudisteportaali, vaataksid ise kriitilise pilguga ringi ega kuulaks ainult seda, mida kodus räägitakse. Ka tundides panime ajalooõpikud kõrvale, võtsime lahti Postimehe või ERR-i portaali ja uuri-

sime neid. Kindlasti ei ole ma ainus tegur nende noorte arenguteel, aga vähemalt hiljem Kaitseliitu või Naiskodukaitsesse astunud poistele-tüdrukutele olen arvatavasti väikese tõuke andnud.“

KRISTJAN PRII

Aasta naiskodukaitsja tiitel anti Triinule üle tänavu jaanuaris Viljandi pärimusmuusika aidas

6 | 2016

PERSOON 14

ERAKOGU

Triinu koos oma poja Joosepiga, kes lõpetas kevadel lasteaia ja alustas sügisel kooliteed

6 | 2016

„Alguses ahmisin endasse kõike, sest kõik oli nii äge: käisin metsas toitlustamas, lugusid kirjutamas, meditsiiniasju tegemas, osalesin Naiskodukaitse koormusmatkadel. Ilmtingimata oli muidugi vaja käia Kaitseliidu kooli kõikidel kursustel,“ jutustab Triinu. Viimase aasta või paari jooksul on ta hoogu natuke maha võtnud ja hakanud selgemaid prioriteete seadma, et jääks natuke aega ka endale. Lisaks Naiskodukaitsele, poole kohaga õpetajatööle ja Joosepi (7) kasvatamisele peab ta ju veel Kaitseliidu Jõgeva maleva valvuri ametit ja käib Jõgeva spordimajas ühes põnevas jõutrennis. Ja see pole veel kõik. Tema uus kirg on seotud tsiklitega. „Teen mootorrattalube ja loodan need sügiseks kätte saada, ARK-i järjekorrad on hirmus pikad.“ Selle hobiga on samamoodi kui militaarsusega, et kuskil sügaval oli see temas olemas juba koolipõlves, aga siis ta selleni veel päriselt ei jõudnud. Oma tsiklit Triinul veel ei ole. „Kogun raha ja otsin seda õiget. Usun, et kõik tuleb

Kui Ukraina sündmused algasid, siis olin mina õpilaste silmis otselink kaitseväega. „Muidugi olen saanud targemaks sinu juurde siis, kui on õige aeg – nii teadmiste poolest, eriti riigikaitses. inimesed kui sündmused kui ka asjad.“ Ta ei vali mootorratast küüne- Aga veel väärtuslikumad on siin saadud kogemused. Alates üleelavärvi järgi ja ka sõiduki mark ei ole misõppustest, kus sa pead 48 tundi oluline: „Aga kui ma selga istun, siis pean tundma, et see on minu ratas ja praktiliselt söömata ja magamata, külmas ja märjas koos võhivõõraste sellega peab saama sõita nii kruuinimestega suutma mingeid asju sateel kui maanteel, sest tahan ikka teha – ja sa saad hakkama! Ning lõnatuke seigelda ka.“ petades pidulike sündmustega, kus Koos tsiklitega avanes jälle üks on nii uhke olla, et pisar tuleb silma,“ uus ja põnev maailm, millesse kirjeldab Triinu, kes aasta naiskomahuvad Jõgevatreff ja vahvad dukaitsjana oli tänavu kutsutud ka inimesed, kes taas erinevad „norpresidendi vastuvõtule. maalsetest inimestest“ – just nagu „Ma olen saanud väga palju väga kaitseliitlasedki. „Ütlen ikka, et erinevaid kogemusi, mille kaudu normaalsus ongi ülehinnatud. Kui olen õppinud iseennast paremini sa oled natuke ebanormaalne, siis tundma. Olen leidnud väga-väga oled palju ägedam inimene!“ häid sõpru. Ja see kõik on mind ilmTriinu arvab, et Naiskodukaitselt kasvatanud paremaks, tugevasesse kuulutud aastad on tedagi maks ja sallivamaks inimeseks.“ inimesena väga palju arendanud.

PERSOON

Normaalsus ongi ülehinnatud

PIRET KIISLER

Kuni Triinul pole veel isiklikku tsiklit, peab ta leppima sõbra ratta tagaistmega

6 | 2016

PÕHITEEMA: NAISED ARMEES

Alates käesolevast aastast on

Norras ajateenistus kohustuslik ka naistele KK! pakub lugemiseks artikli Norra kaitseväe ajakirjast Forsvarets Forum, mis ilmus 2015. aasta lõpus, vahetult enne sooneutraalse teenistuskohustuse kehtimahakkamist. Tekst: TORBJØRN LØVLAND, HANNE MARIE MAUGESTEN, GRO ANITA FURREVIK, PAAL RAVNAAS Fotod: ARNE FLAATEN, CHRISTIAN NØRSTEBØ Forsvarets Forum

6 | 2016

„Kata-kata, liigu-liigu,“ hüüavad sõdurid, kes harjutavad rünnakut Fraglebergeti piirkonnas Bardufossis. Tuld ja liikumist tuleb harjutada nii oma lahingupaarilisega kui ka kogu allüksusega, et see hästi välja tuleks. Juhtmõtteks on: ellujääja võidab. Linn Gravvold ja Alice Emilie Ekeberg Høva on alustanud uue seadusega kohustuslikku sooneutraalset sõjaväeteenistust eelstardist. Ehkki neilt ei nõutud väeteenistusse asumist enne jaanuari 2016, on nad juba lahingutreeningupataljonis

augustis, ning ta eelistas teenistusse asuda varem. Høva oleks soovinud teenida Østlandeti maakonnas, kuid on ka Bardufossi teenistuskohaga väga rahul: „Ma oleksin nagunii esitanud avalduse kaitseväeteenistusse astumiseks, sest see kõlab põnevalt ja on hea ka CV-s ära märkida. Alguses olime eraldi tüdrukute toas, kuid nüüd elame segatoas. See annab rohkem ühtekuuluvustunnet,“ ütleb Lørenskogist pärit tüdruk, kes lõpetas Porsgrunni keskkooli spordikallakuga klassi.

Rasked harjutused „Jälgi relva, et see ei lööks vastu nägu!“ Seersant Espen Samnøen hõikab hoiatusi ja utsitab allüksust, kes peab nüüd harjutama kaaslase evakueerimist. Tassing tähendab haigete ja vigastatute transporti ning iga sõdur peab suutma aidata viia oma kaaslasi tule alt ära, nii et iseennast liigselt ohtu ei sea. Neid baasoskusi, nii roomates kui püsti, peavad valdama ka tulevaste au-

tojuhtide allüksuse liikmed. Poisid tunduvad olevat veidi tugevamad kui rühma kuus tüdrukut, ent lõpuks suudavad kõik ﬁnišisse jõuda. „Uskusin, et teenistus on raskem. Me saame üllatavalt hästi hakkama, kuuleme kiitust ja ka konstruktiivset kriitikat. Kuklas tiksub juba mõte hakata sõjaväelaseks,“ ütleb Høva. „Mul on soovitatud vaadata vabu töökohti. Unistan raskesõiduki juhiks saamisest,“ sõnab Linn Gravvold. „Paljud tüdrukud ei näe kaitseväeteenistuse kasulikke külgi, vaid arvavad, et see on põhiliselt metsas roomamine. Meiegi ehk ei mõelnud enne siiatulekut kaitseväelase suurele vastutusele, mina sain selle ala tõsidusest aru alles siis, kui istusin põhja poole suunduvasse lennukisse,“ ütleb ta.

PÕHITEEMA: NAISED ARMEES

teenistuses. Õhus on paar miinuskraadi ja brigaadi tegevuspiirkonnas Indre Tromsis on oodata ka lörtsi. Linn Gravvold (18) Surnadalist saabus Trondheimi prooviajale eelmise aasta aprillis ja kuna tal ei olnud sügiseks muid plaane, siis uuris, kas tal oleks võimalik ajateenistust alustada juba augustis. Transpordi- ja logistikakallakuga keskkooli lõpetanud neiu avaldas soovi teenida põhja pool, kus saab tegeleda raskesõidukitega. See aeti kohe joonde. „Mulle väga meeldib. Ühtekuuluvus on hea, meil on tore ohvitser ja meeldiv koos olla. Kasarm on vana, aga selle seisukord on okei. Siiski on siin vaid kaks tualettruumi ja neli dušši. Seetõttu tekib igal hommikul järjekord,“ osutab Gravvold. Tema kaasvõitleja Alice Emilie Ekeberg Høva (18) asus Rusta väeosas aega teenima samuti augusti keskel, paar kuud pärast prooviaja läbimist Oslo Langkaias. Ta sai valida, kas alustab 2015. või 2016. aasta

Kuidas on lood naistesse suhtumise ja seksuaalse ahistamisega? „Ma ei taju seda üldse. Kaitseväe kõnepruuk muidugi on, nagu 6 | 2016

PÕHITEEMA: NAISED ARMEES

on. Teavitusteenistuses on meil tegevusjärg: „Kellelt, kellele, mis, kus, millal, kuidas, allkiri,“ mille meeldejätmiseks kasutame samade algustähtedega norrakeelset lauset: „Prantslaste pükstel on auk peaaegu täitsa all.“ Kui seda esimest korda kuulsime, siis naersime, et see on küll ulakas, aga üsna tõhus – jäigi ju meelde,“ ütleb Ekeberg Høva.

Aga varustus ja riietus? „Suurem osa rõivaid on unisex, selles osas oleks kaitsevägi pidanud midagi ette võtma. Riided on õmmeldud poiste järgi ja tüdrukutele on raske midagi sobivat leida. Seljakotid on meile, lühematele ja saledamatele, rasked.“ Sooneutraalse kaitseväekohustuse tõttu on naiste arv ajateenistuses märkimisväärselt kasvanud. 2015. aasta 23. novembri seisuga oli prooviaja jätkuosa läbinud tüdrukuist suunatud ajateenistusse 28 protsenti. Seda on kuus protsenti rohkem kui kogu eelmise aasta jooksul, mil tüdrukutele oli kohustuslik ainult prooviaeg, räägib ülemleitnant Petter Lysholm, kaitseväe personalija sõjaväekohustuskeskuse (FVPS) värbamis- ja valikuosakonna juht. Ent kuna prooviaeg algab pärast kooliaasta lõppu, siis ei ole kaitse18

6 | 2016

Poisid tunduvad olevat veidi tugevamad kui rühma kuus tüdrukut, ent lõpuks suudavad kõik ﬁnišisse jõuda. väel kuni suveni teada, kui palju saab naissoost sõdureid olema. Kui ajateenistus oli tüdrukutele vabatahtlik, siis jätsid peaaegu pooled sissejuhatuse läbinuist prooviaja jätkule tulemata. Nüüd väheneb tüdrukute väljalangemine märkimisväärselt, ütleb Lysholm. Prooviaja teises osas osales 2015. aasta sügisel 7800 noort, kellest võeti teenistusse umbes 4700. Neist 3400 on poisid ja 1300 tüdrukud.

0 krooni lisaraha 1997. aastakäigust, kellele naiste kaitseväekohustus esimesena laieneb, on ajateenistuse eelstardi valinud kolm-neli tüdrukut. Ent kõik väeosad ei ole veel valmiski arvukate tüdrukute saabumiseks. Dušid, tualetid, hooned, vormid ja varustus on vaid osa Norra sõjaväeosade puudustest. „Meile pole eraldatud vahendeid selle suurejoonelise ühiskondliku reformi läbiviimiseks,“ kinnitab

komandörleitnant Per-Thomas Bøe kaitseväe peastaabist. Teiste sõnadega: kaitsevägi peab kinni maksma reformiga kaasnevad kulud ja seda oma niigi kitsast eelarvest. Mõned väeosad on siiski alustanud kinnisvara, hoonete ja rajatiste ajakohastamist. Kohati on hoonete moderniseerimisvajadus väga suur. Ent see on mahutatud juba olemasolevasse eelarvesse. Kaitseväe peastaap on esitanud nõude, et nn perspektiivplaani EBA kaudu peaksid saama vahendeid rajatiste parandamiseks eelkõige Huseby ja Madla väeosad. Nendes teenib juba praegu palju naisi ning oodata on ju rohkemgi. Eriti hädavajalik on parandada dušše. Bøe ütleb, et on juba 2014. aasta algusest iga poole aasta järel suhelnud kaitseministeeriumiga seoses üldise ajateenistuskohustuse majanduslike tagajärgedega. Siiski on keeruline täpselt arvudesse panna, „kui palju iga tüdruk maksma läheb“.

Tagada miinimumtase Forsvarets Forum viis sooneutraalse ajateenistuse kohaldamise projekti juhi Bøe kohtuma KNM Harald Haarfagre õppelaagrisse Madlas. Küsimused olid:  Kui kaugele on jõudnud ettevalmistustega mere- ja õhuväe õppe-

meelest ei järginud tüdrukud kaitseväe tavasid ning tegid „tarbetult palju draamat“. Naissoost sõdurid olid eraldi tüdrukutetubade suhtes negatiivselt meelestatud. Sõdurid, kellega kohtub ajakiri Forsvaret Forum, rõhutavad meeskonnatunnet. „Ma usun, et kui poisid ja tüdrukud elaksid eraldi, siis tekiks kiiresti jagunemine: poisid tüdrukute vastu,“ ütleb Thommessen. Andersen noogutab. „Praeguse elukorraldusega oleme rohkem nagu ühine pere. Töötame koos ja pärast tööpäeva elame koos. Oleme meeskond ööpäev läbi.“ FFI raportite alusel võib järeldada, et kaitseväes võivad segatoad soodustada võrdsust ja lõimumist. Ent neis osutatakse ka mõnele üldise sõjaväekohustuse rakendumisega seotud väljakutsele. Oxfordi uurimus rõhutab hea juhtimise vajalikkust. Üks kaitseväe juhtimisstruktuuri väljakutsetest on otsustada kõike võimalikult madalal tasandil. Seetõttu ei jõua mõned probleemid kunagi kõrgema tasandi juhtide kõrvadeni. Mõnikord ei aruta sõdurid ohvitseriga ka toasiseseid konﬂ ikte, sest arvavad, et peavad nendega ise hakkama saama.

PÕHITEEMA: NAISED ARMEES

ku ei ela. Paljud on kasvanud üles laagrid, sest juba kuu aja pärast koos õdedega ja sõbrustavad koolis on teenistusse saabumas suurem tüdrukutega.“ hulk naisi? Henriette Andersen arvab, et  Kas kaitsevägi on valmis vastu segatubade küsimus on veidi kumvõtma märkimisväärselt suuremaline. „Mina arvan, et see pole mal arvul naissoost sõdureid? oluline teema. Sõdurina on mul  Kas hooned ja rajatised on kohanmõelda hoopis teistele asjadele kui datud mõlemale soole? Komandör Trygve Jensen ütleb, et see, kas alumisel naril magab poiss KNM Harald Haarfagre ei ole praegu või tüdruk. Meie, kes me tulime otse garnisoni, ei ole muud näinudki kui suure arvu tüdrukute tulekuks segamajutust.“ valmis. „Nad väärivad ju vähemasti hoonete ja rajatiste miinimumstandardit. Meie piiratud vahenditega on Mõnes kaitseväe osas olemasolevate ehitiste taseme pamajutatakse mehed ja naised randamine väljakutse. Kõige parem ühte tuppa alles pärast oleks olnud ehitada täiesti uued.“ õppelaagrit. Mida te sellest „Kui poliitikud otsustavad, et tuarvate? leb sisse viia üldine sõjaväekohustus, „Ma arvan, et see on rumalus. Just peaksid nad endalt ka küsima, mida õppelaagris kujuneb meeskond,“ on vaja, et saavutada aktsepteeriütleb Andersen. tavad tingimused. Hooned on osalt Thommesen noogutab. „Minu aruued, osalt vanad. Paljud rajatised, vates tuleks jälgida, et ei tehtaks palsealhulgas dušid ja tualetid, ehitati ju kära asjadest, mis seda ei vääri.“ 1960. aastatel. See oli hoopis teine Kaitseväe uurimisinstituut uuris aeg, mil kaitseväes polnud peaaegu 2014. aastal segatube Skjoldis ja üldse naisi. Siin ja seal väeosas on Heggelias. Sõdurid rääkisid muuhulpüütud, nii hästi kui võimalik, toime gas, et tüdrukute ilmudes õhkkond tulla naiste arvu suurenemisest toas muutus. Paljud poisid väljendatingitud väljakutsega ning pakkuda sid heameelt selle üle, et poistejutte naissõduritele võimalust käia duši ja peerunalju jäi tunduvalt väheall nii varjatult kui õnnestub,“ ütleb maks. Mõned poisid eelistasid siiski Per-Thomas Bøe kaitseväe peastaajagada tuba ainult poistega. Nende bist. Madla on seadnud prioriteediks ehitada meeste tualetid ümber mõlemasootualettideks. Eraldi majutusruumid poistele ja tüdrukutele on õppelaagris kindlasti vajalikud, selles on juhtkond ja sõdurite usaldusisikud ühel meelel. „Ühisruume meile ilmselt ei tule, ehkki need on mitmetes kaitseväeüksustes tavalised,“ ütleb osakonna sõdurite usaldusisik Camilla Guzman. „Uute ajateenijate vapustus on praegu niigi suur. Kui nad peaksid lisaks jagama eluruumi vastassugupoolega, oleks seda liiga palju,“ lisab ta. Guzman ise ei ole palju vanem kui noorimad ajateenijad.

Kujuneb meeskond Kaugemal kirdes, viitsekapral Henrik Thommeseni (23) ja sõdur Henriette D. Anderseni (19) toas valitseb hea meeleolu. Nemad ning veel kolm poissi ja üks tüdruk jagavad kuuekohalist tuba Sør-Varangeri garnisonis. „Probleeme pole,“ arvab Thommesen. „Meile on see täiesti loomulik. On vale arvata, et me tsiviilelus tüdrukutega lähestik6 | 2016

Suurem osa rõivaid on unisex, selles osas oleks kaitsevägi pidanud midagi ette võtma. Riided on õmmeldud poiste järgi ja tüdrukutele on raske midagi sobivat leida.

PÕHITEEMA: NAISED ARMEES

Unistus purunes

Pöördume tagasi tuulisesse edelaregiooni. KNM Harald Haarfagre väeosa ajateenijatele on suur osa asju kaitseväes ikka veel uued. Väeosa välialal kohtame „uute“ rühma. „Olen alati tahtnud kaitseväes teenida,“ räägib Rebekka Norum (20), kes viibib siin neljandat nädalat. „Paljude asjadega on vaja harjuda, ent mulle meeldib väga. Mu unistuseks oli saada hävituslenduriks või kopteripiloodiks, ent kukkusin ohvitseride kooli sisseastumiskatsetel psühholoogilises testis läbi. Niisiis tegelen nüüd sanitaarteenistusega ja võib-olla omandan mõne aja pärast meditsiiniõe hariduse.“ Kaassõduril Melanie Vamnesil (19) on samuti plaanid selged. „Ma loodan, et ajateenistuse toel saan sisse politseiakadeemiasse.“ Nii Norum kui Vamnes tunnevad, et nad on ajateenistuse läbimiseks füüsiliselt heas vormis, sest on harjunud viibima palju vabas õhus ja käinud ka palju jõusaalis.

Liiga suured seljakotid Isiklik varustus ehk riided, jalatsid ja kott määravad palju nii toimetulekus, turvalisuses kui ka ülesannete optimaalse sooritamise eeldustes. Varustusega tutvumine on oluline osa õppelaagri tegevustest. „Kott, mille ma algul sain, ei sobinud mulle, aga nüüd sain uue. See polnud probleem,“ ütleb Vamnes. Bjørg Liberg on sõdurite parim sõber, kui Madla väeosas on vaja teha varrukaid või pükse lühemaks või pikemaks. „Tüdrukutel on enamasti vaja paraadülikonna pükse lühendada või pikemaks lasta,“ räägib Liberg. Ta on olnud kaitseväes õmbleja üle 30 aasta, sama tööd tegid omal ajal ka tema ema (25 aastat) ja vanaema (40 aastat). „Jah, see on perekondlik,“ ütleb ta. Kõige rohkem tegemist on iga kord, kui tulevad uued ajateenijad. Kui on vaiksem aeg, siis õmbleb ta meeleldi ohvitseride ja teiste vormidele auastmetunnuseid või nööpe või 6 | 2016

aitab samades töödes teenistusse saabunuid. Konstaabel Cecilie Laursen on 3. kompanii 2. salga asejuht. „Mulle on riided hästi sobinud, kuid kott oli probleemiks, väiksemat kotti on raske korralikult selga pingutada.“ Õmbleja Liberg vaatab üle Laurseni vormi varrukad. Koos otsustavad nad, et paremaks istuvuseks peaks varrukad veidi lühemaks tegema. „Teeme tihedat koostööd kaitseväe logistikaorganisatsiooniga, et hankida kotte, mis sobiksid paremini tüdrukute füsioloogiaga,“ ütleb Per-Thomas Bøe kaitseväe peastaabist. „Kui vaja, siis peame kaaluma kottide tellimist rätsepatööna.“

Varustust ikka puudu Kaitseväe usaldusisikute kogu (TMO) hinnangul pole kaitseväel vajalikke

Naiste motivatsioon on määrav Nina Hellum, kes on kaitseväe uurimisinstituudi (FFI) uurimistöö „Meigijäljed kraanikausil“ korraldaja, rõhutab, et seni ajateenistusse asunud naised olid vabatahtlikud ja enamjaolt väga motiveeritud. Ta lisab, et sellega võis kaasneda suurem tolerantsus kaitseväes sageli valitseva meeste ülemvõimu suhtes. „Vabatahtlikud tüdrukud on juba mingil määral valmistunud meeskultuuriga kokkupuutumiseks. Nad aktsepteerivad seda, et kaitsevägi on maskuliinsete tingimustega töökoht ning arvavad, et ei pea selle üle kurtma, vaid näitama ise üles suuremat tolerantsi selliste olukordade, kõnepruugi ja käitumise suhtes, mida nad muidu pigem ei taluks. Mõnel juhul vaadatakse sellisest käitumisest mööda seetõttu, et

naised ei soovi „erineda“ või „viriseda“,“ kirjutab Hellum. Seetõttu toonitab ta, et kui aastal 2016 rakendub üldine sõjaväekohustus, siis on naiste motivatsioonil oluline roll maskuliinse kultuuri tolereerimisel. „Kaitsevägi peaks paremini valmistuma teatud väljakutseteks. Näiteks ei ole paremate hinnetega, ent ajateenistuse suhtes vähem motiveeritud naised maskuliinsest kultuurist tugevasti mõjutatud töökeskkonna vastu tõenäoliselt sama tolerantsed kui tänased motiveeritud militaarnaised,“ kirjutab Hellum oma raportis.

Kaitsevägi on valmis Raamat „Militaarsed naised – kaitseväe Achilleuse kand“ aastast 2013

Nendest probleemidest oldi ju teadlikud üsna kaua aega tagasi. Mis põhjusel pole siis ikka veel olemas õiget varustust? „TMO-l on olnud keeruline tuvastada, kus on kõige suurem murekoht.

väljendab ühiskonna põhiootusi kaitseväe selgelt maskuliinse ideaali suhtes. „Üldiselt on kaitsevägi suurema arvu naiste vastuvõtmiseks valmis. Kaitseväe osakonnad on läbi teinud mitmeid teadvustamis- ja planeerimisprotsesse, et „naiste tulekuks“ võimalikult hästi valmistuda. Tõsiasi, et tüdrukud on avaldanud soovi osaleda vabatahtlikus ajateenistuses, on samuti aidanud luua head kogemust üldise sõjaväekohustuse juurutamise viimases faasis,“ arvab Frank B. Steder, kaitseväe uurimisinstituudi (FFI) uurija.

Võim on tavapäraselt seotud maskuliinsusega, mehelike väärtuste ja rollidega ning see arusaam eksisteerib jõuliselt ka tänapäeval. Mis on kaitseväe sisekultuuris erilist?

PÕHITEEMA: NAISED ARMEES

hooneid ega varustust. „Mitmes väeosas pole häid lahendusi suurema arvu naiste vastuvõtmiseks. Sama kehtib varustuse kohta,“ ütleb TMO sõjaväekohustuse nõukogu peausaldusisik Jens Oliver Haaland. Ta toob mitmeid näiteid.  Seljakotid on pikkadele sõduritele liiga lühikesed ega ole seega ergonoomilised.  Kuulikindla vesti lühemal variandil ei ole ruumi kogu varustusele.  Kuulikindlad vestid, mida kasutab kuningliku perekonna kaitseüksus Garden, ei sobi naistele.  Paljudes kohtades on halvad sanitaartingimused.  Puuduvad eraldi tualetid ja dušid naistele. „Meie TMO-s arvame, et kõikidel sõduritel peab olema varustus, millega nad saavad oma ülesandeid täita hästi ja turvaliselt,“ ütleb Haaland.

Mida peab kaitsevägi tegema, et naised siia jääksid?

„Tegelikult mitte midagi. Kõikjal „Erinevad inimesed vajavad erinenäeme, et töötajatele antavad ülesvat tuge. Juba aastal 2009 tegime ettepaneku, et kaitsevägi peaks „Suurema naiste osakaaluga väeosa- anded mõjutavad nende suhtumist, sotsialiseerumisprotsessi ja ﬁrmapersonali värbamisel ja motiveerides on suhtumise ja kultuuriga ilmmisel rakendama süsteemsed sool, selt vähem probleeme kui väeosades, kultuuri. Sama on kaitseväes. Võim on tavapäraselt seotud maskuliinsu- vanusel ja ajal põhinevaid meetmeid. kus siiani on olnud vähe naisi. Seal sega, mehelike väärtuste ja rolliMeie hinnangul on need meetmed tuleb vastu seista stereotüüpsele, dega ning see arusaam eksisteerib senini mõjunud ainult osale kaitsesageli negatiivsele suhtumisele jõuliselt ka tänapäeval. Nii juhtub väe personalist ja see sõltub nende naistesse. Võib näha, et niipea kui kergesti, et kaitseväe kultuuri tajusoost, vanusegrupist, elufaasist ja tekib tegelik kokkupuude naiste ja takse ja praktiseeritakse maskuliin- geograaﬁ lisest kuuluvusest.“ naiselike väärtustega, paraneb ka se kultuurina.“ suhtumine.“

Kas suhtumisega on probleeme?

6 | 2016

PÕHITEEMA: NAISED ARMEES

Ühelt poolt oleme saanud kinnituse, et õiges suuruses varustuse tootmine ei ole probleemiks. Kõike saab hankida. Samal ajal näeme, et sellega pole siiski kõik korras. Osaliselt saab selle kirjutada hankeprotseduuride ja teiste projektide eelistamise arvele. Ent see kõik tekitab meis siiski segadust, sest nii kaitseväe juhtkond kui kaitseministeerium kinnitavad, et prioriteetsed on just esimeste naissõjaväekohustuslaste vastuvõtmiseks tehtavad ettevalmistused. Miks ei võiks siis lihtsalt kätte võtta ja kõike korda teha?“ küsib Haaland retooriliselt. Siiski on rakendatud kiirmeetmeid. Madla sai näiteks 50 miljonit krooni, et tingimusi parandada ja laieneda. „Jah, ja seda on TMO-l rõõm näha. Kaitseväe juhatus on andnud meile ka teada, et Huseby väeosa uuendatakse lähitulevikus. Ørlandis on uue kasarmu ehitamine saanud kõrgema prioriteedi. Niisiis paistab ka sealne olukord helgem.“

Suur sõpruskond vad mistahes ahistamise ennetamiMadla sõduritel Norumil ja Vamnesega: „Juba vastuvõtukõnes rääkis sil ei ole oma elamistingimustele naisohvitser, et piiride seadmine on midagi ette heita. „Meil on vedanud, tähtis.“ et elame kasarmus Trippel F, mille Andreas Berglund (19) peab kuuesed toad on tegelikult mõeldud positiivseks, et edaspidi kehtib ohvitseride majutamiseks,“ ütleb sõjaväekohustus mõlemale soole. Vamnes. „Tüdrukutega koos olemises pole ju Need kaks tüdrukut väidavad midagi uut, see on nii olnud lasteend mitte mõtlevat sellele, et nad aiast peale. Me tuleme otse koolist, eristuvad meessoost kaassõdurite kus puutume samuti tihedalt kokku,“ hordist. „Ma tunnen, et oleme üks ütleb ta. „Kaitsevägi vajab häid päid. suur sõpruskond,“ ütleb Norum. Tüdrukud on sageli osavamad, eriti Tema arvates on hea, et kaitsevägi teoorias,“ arvab ta. ja Madla õppelaagri juhtkond tegele-

Meile on see täiesti loomulik. On vale arvata, et me tsiviilelus tüdrukutega lähestikku ei ela. Paljud on kasvanud üles koos õdedega.

Disaini juurest relvade juurde Lasketiirus püüavad Madla ajateenijad oma relvadega hakkama saada. Lisaks külmale tuulele on hakanud ka sadama. Keegi ei kurda, sõdurid pole nagunii tulnud siia selleks, et end mugavalt tunda. Nad peavad harjutama baasoskusi, enne kui neid saadetakse edasi mere- või õhuväkke. Bianca Nergaard (19) Kirkenesist ütleb, et tsiviilelust ületulek oli veidi järsk. „Olin plaaninud minna New Yorgi disainikooli, ent selle asemele tuli kaitsevägi. Ärgata kell kolmveerand viis on keeruline, kui varem magasin sageli kella kaheteistkümneni,“ ütleb ta. „Ent ma kutsun kõiki tüdrukuid üles kaitseväeteenistust proovima, hirm tundmatu ees möödub kiiresti.“ Bardufossis kontrollib instruktor Samnøen vormiriietust ja jagab mitmeid kätekõverdusringe. Paljud on ära unustanud oma väeosa- ja auastmetunnused ning füüsiline treening on hea trahvimismoodus. Rühm loendab kooris. Tuleb teha üsna palju kätekõverdusi, enne kui selle päeva treening Fraglebergetis rünnakjooksuga lõpetatakse. Linn Gravvold ja Alice Emilie Ekeberg Høva räägivad, kui olulised on tugiteenused – olgu siis välitingimustes, kasarmus või linnas. Mõlemal tüdrukul on kodus ka isiklikud toetajad: „Minu poiss-sõber on väga uhke selle üle, et ma siin olen, tal endal on sõjaväeteenistuseks liiga nõrk kuulmine,“ naerab Gravvold. „Minu kutt arvab samuti, et see on väga äge, tema liitub Gardeniga jaanuaris,“ lisab Ekeberg Høva. „Kuid ämm arvas, et „kustun“ kahe nädalaga,“ ütleb Gravvold. „See oli mulle veidi solvav!“ Tõlkinud Translanguages OÜ

6 | 2016

võitlevad õiguse eest kaitsta oma kodumaad

PÕHITEEMA: NAISED ARMEES

UMOD

Ukraina naised „Ma tean naist, kes pommitamise ajal, siis, kui suurem osa mehi istus Ilovaiski punkris, tassis haavatuid lahinguväljalt ära. Kui naine, ema, õde või tütar soovib kaitsta meie väärtusi ja meie territooriumi, ei saa keegi teda takistada seda tegemast.“

Eelmise aasta oktoobris kutsuti mind ekspertide kogusse Ukrainasse, Kiievi meediakeskuses MediaHub korraldatud arutelule "Naised Ukraina kaitseväes – kuidas üle saada stereotüüpidest? Vestlusringi eesmärgiks oli algatada avalik diskussioon meeste ja naiste võrdsetest võimalustest. Osa võtsid Ukraina kaitseväe, kaitseministeeriumi, kohaliku meedia ja USA saatkonna esindajad, juristid ning lahingukogemustega vabatahtlikud – nii mehed kui naised. Tekst: SILVA KIILI

Kohaletulnute hulgas oli naisi, kes olid just tulnud rindelt, vedanud IdaUkrainas vabatahtlike pataljonide koosseisus tagalast eesliinile vajalikku varustust või sõdinud lahinguüksustes; samuti oli kuulajate hulgas naisi, kes parajasti valmistusid sõjatandrile minekuks või toetasid sõjategevust mitmel muul moel. Ja kuigi naised on ennast igati tõestanud nii lahinguväljal kui ka tagalas, pole nad endiselt ametlikult lubatud Ukraina kaitseväe lahinguüksuste koosseisu. Põhjused peituvad traditsioonides ja stereotüüplikust mõtlemisest tulenevates hoiakutes. 6 | 2016

„Nii hakkavad naised end Ukraina linnades lahti riietama. Seda ilu vaadata on imeline tunne,“ sõnas Ukraina endine president Viktor Janukovitš Davosis oma kõnes enne Euroopa 2012. aasta jalgpalli meistrivõistlusi, rõhutades, et õitsvad kastanid ja ilusad naised muudavad Ukraina atraktiivseks. Ka endine peaminister Nikolai Azarov teatas Ukraina riigile keerulisel ajal enesekindlalt, et „reformide läbiviimine ei ole naiste töö“. Sõjavägi pole erand. Rollide jaotus toimib eriti jäigalt Ukraina regulaararmees, kus naistel on mehi toetav funktsioon – naised on enamasti kokad, meedikud, peavad ameteid staabitööl või logistikas. Võrdsete võimaluste rakendamist pärsivad ka riigi õigusaktid, nii näiteks ei luba tööseadus naistel tõsta rohkem kui 10-kilogrammiseid raskusi. Vaatamata läänelikust kultuuriruumist Ukrainasse kohale saabunud nõunikele on traditsioonid, nendest tulenevad stereotüübid ja hoiakud ning seksistlik retoorika äärmiselt visad kaduma.

Möödunud aasta lõpus toimus Kiievi meediakeskuses MediaHub arutelu „Naised Ukraina kaitseväes – kuidas üle saada stereotüüpidest?“, mille eesmärgiks oli algatada avalik diskussioon võrdsetest võimalustest nii meestele kui naistele

Maidan – naiste võimalus Naiste aktiviseerumine Ukrainas sai alguse Euromaidani sündmustest 2013.–2014. aastal, kus naised etendasid olulist rolli info edastamisel, meditsiinilise ja psühholoogilise toe osutamisel, transpordi korraldamisel, protestijate varustamisel toidu ja muu vajalikuga, ﬁnantsvahendite kogumisel, juriidilistes küsimustes ja paljudes muudes tegevustes. Paljud naised seisid barrikaadidel koos meestega. Üks naisprotestija meenutab, et tihtipeale ajasid mehed neid kui „vastutusvõimetuid“ barrikaadidelt minema (ainult mees tohib otsustada kodumaa eest surra või haavata saada!), tuletasid neile meelde, kus on „naise koht“ või palusid neil keskenduda „meeste pingete maandamisele“. Nende meeste perekondadele, kes Maidanile ei ilmunud, saadeti 8. märtsil koju

ERAKOGU

PÕHITEEMA: NAISED ARMEES

Naine kui ilu ja emaduse sümbol

Irina (vasakul) teenis vabatahtlikus pataljonis Aidar ajavahemikus 2014–2015

Oli naisi, kes olid just tulnud rindelt, vedanud Ida-Ukrainas vabatahtlike pataljonide koosseisus tagalast eesliinile vajalikku varustust või sõdinud lahinguüksustes. 24

6 | 2016

voldikud sõnumiga mitte unustada mehi õnnitleda naistepäeva puhul. Kui vabatahtlikud võitlejad läksid Ida-Ukrainasse rindele, suundusid sinna ka Maidani naisaktivistid. Esialgu oli puudus kõigest: relvadest ja laskemoonast, telkidest ja varustusest, ilmastikule sobivast vormiriietusest rääkimata. Puudusid pese-

misvõimalused, polnud oskusi ega kogemusi, nappis ka üldisi teadmisi tuleviku kohta. Aga oli suur tahe, soov teha midagi oma kodumaa heaks ning valmisolek oma eluga riskida. Linnades hakati looma naisorganisatsioone, kodanikeühendusi, kes kutsusid naisi väljaõppele ja mitmesugustesse tegevustesse panustama just nii, nagu kellegi valmidus ja võimed lubavad. Iga päev laekus sadu avaldusi, mitteametlikel andmetel käis rindel ühtekokku 14 000 naist.

„Nähtamatu pataljon“ „Me oleme äärmiselt tänulikud Ukraina eest võidelnud meestele nende vapruse eest. Õnnitlegem koos meie kangelasi Ukraina kaitsjate päeva puhul! Postitage kommentaare ja fotosid oma isadest, abikaasadest ja poegadest, et kõik näeksid nende kõigutamatuid nägusid,“ kutsus 2015. aasta 8. oktoobril üles riikliku meediakanali ICTV News Facebooki-leht. Samal ajal hakkasid rindelt tulnud naised, keda ühiskond justkui ei märganud, kutsuma ennast nähtamatuks pataljoniks ja võitlema oma õiguste eest, võrdsete võimaluste eest olla riigi poolt märgatud, aktsepteeritud ja tasustatud võrdsetel alustel meestega.

Naised lahinguüksustes Turvalised riigid (USA, Kanada, Suurbritannia) diskuteerivad tänagi elavalt, kas poliitiline otsus lubada naised kõikidesse väeüksustesse aitab lahinguüksuste efektiivsusele kaasa või toob endaga pigem negatiivseid tagajärgi. Läbi on viidud hulgaliselt kõikvõimalikke uuringuid, „inimkatseid“ ja projekte, algatatud rohkem ja vähem avalikke diskussioone. Ukraina sündmusi vaadeldes on lähtutud ka feministlikust käsitlusest. Probleem on aga selles, et feministid jagunevad sõjaolukorda käsitledes kahte leeri: ühed väidavad, et naised ja mehed peavad olema võrdsed kõigis valdkondades, sealhulgas militaartegevuses, teised

Üks naisprotestija meenutab, et tihtipeale ajasid mehed neid kui „vastutusvõimetuid“ barrikaadidelt minema – ainult mees tohib otsustada kodumaa eest surra või haavata saada!

usuvad, et sõda on „meeste mäng“, mille põhjustab meeste kalduvus vägivallale, ning naised ei peaks sellesse sekkuma. Sellise mõõtme sissetoomine on küll huvitav, kuid kumbki seisukoht ei aita lahendada tänase maailma järjest keerulisemaks muutuvaid konfl iktiolukordi. Tegelikkus näitab, et olgu konfl ikti põhjustajaks mehed või naised, sõdimine ei ole kellelegi meelepärane tegevus ning kaitset ja eluspüsimise oskusi vajame me kõik. Tänaste ja tuleviku konfl iktide iseloom on muutumas üha hübriidsemaks, vaenlase sihtmärgiks ei ole enam niivõrd sõdurid kui tsiviilisikud, mistõttu ühiskonna üldine võime ennast kaitsta on eluliselt tähtis. Tänased ründajad, olgu nad siis riigid või terroriorganisatsioonid, ei hooli rünnatava soost ega vanusest, neid ajendavad madalad bütsantslikud põhimõtted, julmus ja viha. Sellele saab vastu astuda ühiskond, mille kodanikud on kõrge kaitsetahtega, hästi väljaõpetatud ja relvastatud. Tugev sisemine motivatsioon, oskused ja tahe panustada oma riigi ja rahva iseseisvuse säilimise eest ei sõltu soost – Ukraina naised on seda taas tõestanud. Meie saame neid toetada ja ühtaegu on meil neilt palju õppida. 6 | 2016

PÕHITEEMA: NAISED ARMEES

SILVA KIILI

ERAKOGU

Esialgu polnud rindel midagi, puudus oli kõigest, aga oli suur tahe, tahe teha midagi oma kodumaa heaks ning seda oma eluga riskides. Irina oli tavaline rünnakrühma sõdur vabatahtlikus pataljonis Aidar, kuid täitis seal ka meediku kohuseid, sest kedagi paremat neil sellele ametikohale polnud panna

VÄ L J A Õ P E

Propagandarindel kõik muutuses – strateegiast taktikani Nagu pärissõjas on hübriidsõda hägustanud kõike alates sõja mõistest enesest, nii oleme ka infosõjas tunnistajaks „huvitavatele“ aegadele – sõda ei käi enam inimeste arvamuse juhtimise, vaid inimeste hirmude juhtimise pärast. Tekst: LAURI LINNAMÄE

Hirm pole propagandas mõistagi uus relv, vaid kuulub arsenali aegade algusest. Ent 20. sajandil peensuseni lihvitud propagandasõja meetodid keskendusid suuresti sellele, kuidas kujundada ühiskonna arusaamist asjadest endale sobivaks, panna inimesed uskuma, et tõde on nii- või naasugune. Internetiajastul, mil igasuguse info kättesaadavus on plahvatuslikult kasvanud ning inimeste infoallikate ring tohutult laienenud (mitte alati kvaliteetsemate suunas), on soodsa teabevoo võimendamine ja kriitilise piiramine üha keerulisem ülesanne.

Tõe asemel hirmud

öeldes naeruväärne. Täna on see aga reaalsus ning Euroopa parem- ja vasakäärmuslike liikumiste agaral toel kajab Kremli sõnum üle kogu Euroopa. Viimase arenguna suurel Venelääne infosõja rindel on Venemaa paljuski loobunud enese jõulisest promomisest ning keskendunud hoopis Euroopa väärtuste ja Euroopa Liidu õõnestamisele eurooplaste silmis. Rändekriis ja aastatepikkusest majanduskasvu kiratsemisest sündinud perspektiivitusetunne kütavad eurooplaste frustratsiooni nagunii ning muudavad pinnase ründajale soodsaks.

Väga lühikese ajaga on läänemaailmas ja läänemaailmaga peetava infosõja teravik otsustavalt pöördunud, ühtäkki polegi infosõjas enam esmatähtis rõhutada oma „tõde“, vaid mobiliseerida auditooriumi nende hirmudega manipuleerides. Propagandarünnak, mis kõnetab inimeste allasurutud hirme ja frustratsiooni ning pakub keerulistele muredele lihtlausesse mahtuvaid lahendusi, on osutunud väga tõhusaks Baltimaade ja Kesk-Euroopa taktikaks nii Vene-lääne infosõjas rindel erinevad relvad kui ka Euroopa ja Ameerika viimase Kui suures plaanis on Venemaa aja suurimates poliitkampaaniates. Euroopa-suunaline propagandaVeel eelmisel kümnendil tundupealetung kandnud üht eesmärki nuks mõte Venemaast, kes õhutab – toetada Euroopa killustumist ja paranoiat Euroopa Liidu peatsest ühtse Euroopa asemel pidada sidet kokkukukkumisest ja lääne tsiviliriikidega eraldi –, siis taktikalises satsiooni moraalsest lõpust, pehmelt plaanis on viimase aja tähelepanu26

6 | 2016

väärseimaks arenguks erinevate taktikate kasutamine Baltimaade ja Kesk-Euroopa rindel. Baltimaades on Venemaa propagandategevus suunatud eeskätt siinse venekeelse kogukonna hoidmisele Kremli-meelses inforuumis (peamiselt vene telejaamade abil) ning nende isoleerimisele ja vastandamisele põliselanikkonnale. Kuid mitmetes teistes ida- ja läänetsivilisatsiooni piiririikides, nagu Poola, Tšehhi või Ungari, on käivitatud arvukalt Kremli-meelseid veebisaite ja blogisid. Euroopa Liidu välisteenistuse andmeil on Tšehhis sääraseid veebisaite käivitatud 70–80, Ungaris sadakond. Skandinaavias on taktikaks aga Kremli-meelsete trollide kasutamine, kes viivad Kremli juhendamisel läbi desinformatsioonikampaaniaid. Sputniku propagandakanalite avamine teiste seas ka Balti riikides on küll vormiliselt suunatud kohalikus keeles kõnelevale auditooriumile, kuid vähemalt Balti riikides ei ole

nende esmane ülesanne kohaliku põlisrahva äratinistamine. Sputniku sidemed Vene riikliku uudisteagentuuriga Rossija Segodnja on liiga otsesed, et Sputnikust saaks kujuneda lääne inimese silmis mõjukas infokanal. Küll aga söödavad Sputniku piirkondlikud väljaanded küberruumi infokilde, mida korjavad tõe pähe üles ja taaskäitlevad juba teised, sageli tõsiseltvõetavamad väljaanded. Ei ole midagi uut siin päikese all – paranoilisemates ringkondades tänini kajav vandenõuteooria, nagu oleks aidsiviirus loodud bioloogilise relvana CIA salalaborites, sai alguse KGB asutatud India ajalehe Patriot veergudel, väidetavalt toimetajale saabunud anonüümkirjast.

Otse Berliini peale Euroopa Liidu mullused algatused Vene propaganda- ja desinformatsioonioperatsioonide tõrjumiseks, mis tänaseks on jõudnud juba reaalse tegevuseni, on Venemaad selgelt ärritanud ning tavapäraste provo-

katsioonisüüdistuste kõrval viinud ka reaalsete tegudeni. Juunis loodi Euroopa südames Berliinis mõttekoda Vladimir Putini lähikondse Vladimir Jakunini juhtimisel. Tsivilisatsioonide Dialoogi Instituudi nimetust kandva organisatsiooni personalivalik ei jäta selle eesmärkide suhtes palju kahtlusi. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitung hoiatas otsesõnu, et keskus on mõeldud Kremli peamiseks „propagandavabrikuks“ Lääne-Euroopas. Kuigi viimased kuu-kaks oleme elanud maailmas, mis paneb meid mõistma, miks hiina folklooris soovitakse huvitavatel aegadel elamist oma vaenlasele, on just kõige detailsemad – päevakajalised – rindeteated infosõjast kõige igavamad. Brexit, NATO tippkohtumine ja terror tõid kaasa Venemaa igati ootuspärase ja etteaimatava reaktsiooni ning seda nii Euroopale kui kodupublikule sihitud torudest. Brexit: Euroopa on kokku kukkumas, järgmised riigid on kohe liidust lahkumas. Varssavi tippkohtumine: NATO valmistub kallaletungiks Venemaale, NATO sõjaväelased treenivad Ukraina armeed venekeelsete tsiviilisikute tapmiseks, Venemaa on rahuarmastav riik. Nice’i terroriaktid: ameeriklaste korraldatud (sedapuhku liikus paranoiline mõte rada pidi, kus Prantsusmaa peaminister kritiseeris EL-i ja USA vabakaubanduslepet, seistes seega risti ees USA maailmavalitsemisplaanil, ning kolm nädalat hiljem toimus Nice’i tänavail Obama administratsiooni karistusaktsioon). Eskalatsioon Ukrainas: terroristid ohustavad emakest kodumaad (muserdav paralleel teise Tšetšeenia sõja ettekäändega!). Igapäevaselt pöörane. 6 | 2016

VÄ L J A Õ P E

PIXABAY.COM

Baltimaades on Venemaa propagandategevus suunatud eeskätt siinse venekeelse kogukonna hoidmisele Kremli-meelses inforuumis.

Läänetorm 2016 – passida tuleb mõistlikult! Läänetorm 2016 leidis aset mai keskel Pärnumaal. Tänaseks on õppusest möödas piisavalt aega, et teha enda jaoks mõned järeldused uute õppuste paremaks sujumiseks.

VÄ L J A Õ P E

Tekst: JAANUS MEHIKAS

KARRI KAAS

Taustaks tahan öelda, et täitsin õppusel vabatahtliku kompaniiülema abi ametikohta ja minu kirjutis saab olema subjektiivne ega pretendeeri absoluutsele tõele. Olen Kaitseliidus värske liige, pisut üle kahe aasta, aga kogu selle aja olen Kaitseliidu tegemistest aktiivselt osa võtnud. Esiteks pean ütlema, et mulle õppus väga meeldis. Piisavalt pingeline, et vahel endast välja minna ja leida tee enda kokkuvõtmiseks. Piisavalt pikk, et tekiks rutiin, mida ühe nädalavahetuse õppusega ei ole võimalik saavutada. Piisavalt üllatusi ja ootamatusi, et mitte ennast liiga mugavalt tunda. Piisavalt vigu,

6 | 2016

millest õppida ja mis enda jaoks selgeks mõelda. Kuna enamik lugejaid on metsas õppustel käinud, siis ei hakka ma ümber jutustama metsas toimunut, vaid räägin ühest mõttest, mis mind painama jäi. Nimelt kuulsin siitsealt kurtmist, et õppus on olnud mõttetu passimine, seda kostis nii minu kompaniist kui teistest kompaniidest ja olen seda ka varem suurõppuste kohta kuulnud.

Olulisem roll on jaoülemal Mida suurem üksus õppusest osa võtab, seda rohkem on allüksusi, kes jäävad põhipingutusest välja ega saa

kogu aeg „madistada“. On ülesandeid, mis tuleb täita, aga mille käigus on vastasega kokku sattumise võimalus väiksem. Näiteks toon rünnaku tüüpilise ülesehituse. On üksus, kes ﬁ kseerib vastase, on üksus, kes vastasest läbi ründab ja on üksus, kes teeb eemaldumis- ja lähenemisteedele varitsused ehk cutoffid. Selge see, et kõik ülesanded on olulised, aga põhipingutusüksus on tavaliselt läbi ründav üksus. Antud näite tavaline kulg on, et üksus, kes varitsusi läheb tegema, peab olema esimesena kohal, viimasena ära tulema ja võib juhtuda,

Õppuse raames viidi läbi üksuste toetusrelvade laskmine Sirgala karjääris Ida-Virumaal

VÄ L J A Õ P E

KARRI KAAS

Õppust külastanud kaitseministri sõnul on just vabatahtlikest koosnev Kaitseliit Eesti turvavaibaks

KARRI KAAS

et vastast ei näegi. Tulemus: sõdur „passib“ terve päeva kraavis, sõdida ei saa ja motivatsioon langeb. Mis on lahendus? Ma arvan, et lahendusi on mitmeid. Esiteks tasuks proovida aru saada suurest pildist. Selgeks mõelda, mis on minu ülesanne, miks see on vajalik kõrgema üksuse plaani täitmiseks ja kas tegemist on ikka passimisega või olulise killuga tervikust. Käsu 1. punktis räägitakse lahti vastase ja naaberüksuste tegevus, jaoülem sõnastab oma käsus ülesande ja tegevuse kuni kompanii tasemeni. Seda tasub tähele panna, et oleks kergem ennast suures pildis positsioneerida. Teine lahendus on harjutamine. Iga allüksuse ülem vastutab oma üksuse väljaõppe eest ja see vastutus ei lasu ainult kompaniiülemal või rühmaülemal. See puudutab ka jaoülemat ja lahingupaari vanemat. Kui kuulipildur näeb, et nende koostöö abiga ei toimi, siis on vaja harjutada ja selleks saab kasutada aega, mida tihti nimetatakse passimiseks. Mina arvan, et kõige olulisem roll väljaõppe läbiviimisel on jaoülemal.

6 | 2016

KARRI KAAS

Tal on juhtida paraja suurusega üksus, kelle võitlejaid on võimalik üheaegselt jälgida ja juhendada ning lõpuks sõltub iga rühma tugevus jagude/meeskondade väljaõppetasemest. Ma julgustaksin jaoülemaid haarama võimalusest kasutada passimise aega harjutamiseks. Passimisega käib kaasas motivatsiooni langus. Kui üksuses on võitleja, kes motivatsiooni

KRISTJAN PRII

VÄ L J A Õ P E

Mida suurem üksus õppusest osa võtab, seda rohkem on allüksusi, kes jäävad põhipingutusest välja ega saa kogu aeg „madistada“

6 | 2016

alla tõmbab, siis tema töö on teisi motiveeriva kaasvõitleja omast efektiivsem.

Motivatsioon nõuab tööd iseendaga Motivatsiooni hoidmine on iga võitleja võimuses ning nõuab tööd iseendaga ja oma tegevuse põhjendamises iseendale. Keerulisem on olukorras, kus tegevusele põhjendust leida ei

osata. Kaitseliitlaste suur pluss on, et me tegeleme riigikaitse ja väljaõppega vabast tahtest ja valdavalt on meie motivatsioon kõrge. See aga ei tähenda, et seda vaba tahet on õigus kellelgi ära kasutada ja kutsuda meid õppusele läbimõtlemata. Olen kindel, et Läänetorm 2016 ei olnud läbimõtlemata õppus ja olen kindel, et ükski suurõppus ei toimu põhjaliku planeerimiseta.

Tankitõrje granaadiheitjate laskeharjutusel hävitati kõik sihtmärgid ja mitmekordselt

Suurt põnevust ja vaatemängu pakkus miinipildujate lahinglaskmine

L I S A T E AV E

Läänetorm 2016 Kevadtormiga üheaegselt toimunud Kaitseliidu suurõppus Läänetorm oli Lääne-Eesti malevate põhjal moodustatud üksuse hindamisõppus, mille fookuses olid objektikaitse, maa-ala puhastamine vastastest ning dessanditõrje. Läänetormi reaalne osa viidi 9.–14. maini läbi Pärnumaal põhiliselt Paikuse, Surju ja Saarde vallas, kuid virtuaalses ruumis kandus tegevus ka Lääne ja Saare maakondadesse, kus toimetasid kohalike malevate staabid. Lisaks jäi õppuse raamesse üksuste toetusrelvade laskmine Sirgala karjääris Ida-Virumaal. Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili sõnul on Kaitseliit suure sammu edasi astunud. „See puudutab Kaitseliidu kogu organisatsiooni: nii vabatahtlike kaitseliitlaste, jao-, rühma- ja kompaniipealike oskusi kui ka staape ja tehnikat,“ ütles kindral Kiili. „Peamine on aga meie puhul see, et meil ei ole vaid kohustus oma riiki kaitsta, vaid ka õigus selleks. Meil on tahe ja sellega peab iga agressor arvestama,“ lisas Kaitseliidu ülem. Läänetormi külastanud kaitseminister Hannes Hanso rõhutas, et suurõppusel osalenud üksuste kiire formeerimine ja hea komplekteeritus tõestasid, et Kaitseliit on meie riigikaitse esimene kaitseliin. „Just vabatahtlikest koosnev Kaitseliit on Eesti turvavaibaks: igas Eesti paigas pidevalt kohal ja koheselt valmis olev jõud, mis on võimeline reageerima väga erinevatele julgeolekuohtudele,“ ütles Hanso. „Kaitseliitlaste vaba tahe ja sellest tingitud kõrge motiveeritus on üksiti tugev heidutus meie potentsiaalsele vastasele.“ Kaitseliidu suurõppusel Läänetorm osales poolteist tuhat kaitseliitlast Pärnumaa, Saaremaa, Lääne, Tartu ja Jõgeva malevast. Lisaks tegutses harjutuse ajal Pärnus Kaitseliidu peastaabi baasil komplekteeritud maakaitsestaap.

6 | 2016

VÄ L J A Õ P E

Minu jutu mõte on, et enne, kui alustada aktiivset passimistegevust, võiks mõelda, mida saab ise ära teha aja paremaks kasutamiseks. Keegi meist pole nii rikas, et nädala jagu aega maha kanda. Minu aeg ei saanud maha kantud ja ma loodan, et suurem osa osalenuid nõustub minuga. PS! Nägin õppusel sümpaatset situatsiooni, kus rühmaülema kompaniiülema käsule toonud julgestusjagu asus harjutama jaodrille, kuni rühmaülem käsul viibis. Mõistlikult passitud!

KARRI KAAS

Enne, kui alustada aktiivset passimistegevust, võiks mõelda, mida saab ise ära teha aja paremaks kasutamiseks.

KARRI KAAS

VÄ L J A Õ P E

Alutaguse kaitseliitlased taanlasi rahustamas Juuni alguses toimus Taanis siVäikese riigi Utoopia kesksekaitseõppus Landsovelse 2016. panga väravais seisavad kõr- Sellest võtsid lisaks Taani kodukaitsele osa välisesindused Lätist ja vuti Taani ja Eesti sõdurid. Leedust, Ameerikast ja Saksamaalt On ilus suveilm ja kõik on ning rühm Alutaguse kaitseliitlasi rahulik. Rahvas sõelub panka Eestist. sisse ja välja, mõni peatub Pehme jõud Esimesed kolm päeva viibisid Balti ja vahetab sõduritega paar riikide esindajad Skydstrupi õhuväesõna. Järsku kostavad lasud. baasis, et osaleda harjutuse eelvälTekst: SIIM KOPPEL

6 | 2016

jaõppel. Väljaõpe algas teisel päeval, kui olime ennast sisse seadnud ja reisist puhanud. Taani sõjaväepolitsei esindaja pidas loengu Taani seadustest ja kodukaitse toimimisest koostöös õiguskaitseorganitega. Pärast lõunat järgnes praktiline tund, kus õpetati kahtlasi isikuid kinni pidama, läbi otsima ja vajadusel arreteerima. Osutati suurematele vigadele, mida tavaliselt läbiotsimistel tehakse: läbi otsides tuleb libistada käsi üle läbiotsitava riiete, mitte teda patsutada, vältimaks enese vigastamist võimalike teravate esemetega. Läbiotsimisel jäetakse väga tihti kontrollimata näiteks läbiotsitava kubemepiirkond, jalanõud, mütsialune, vöö- ja kraevahe. Samuti võib läbiotsija kahtlase isiku arreteerimisel jätta tähele panemata teda turvava paarimehe, jalutada

tema laskesektorist läbi ja luua turvariski. Tsiviilisikute läbiotsimiseks on väga oluline saada nende luba, muidu on see seadusevastane. Järgmisesse õppekohta jõudes kästi meil ehitada kontrollpunkt autodele ja jalakäijatele. Otseseid juhiseid ei antud, öeldi, et tehke nii, nagu teie tavaliselt teete. Kontrollpunkti loomisel võis matkevahenditeks kasutada tühje õlitünne, spiraalokastraati ja lauamaterjali. Meie kontrollpunktis oli okastraadiga piiratud jalakäijate rada, mis viis eraldi läbiotsimiskohta, ja autodele aeglustusvöönd, mida imiteerisid tünnid. Aeglustusvööndi eesmärgiks on piirata sõiduki kiirust ja sundida juhti rohkem manööverdama. Selleks, et vajadusel auto seisata, olid läbiotsimisala otstes maha pandud lauad, millest olid läbi löödud naelad. Tõkkepuu juurde olid rajatud ka kontrollpunkt ja laskuripesad, mis katsid kontrollpunktis töötava personali tegevust. Plaani järgi oleksime kasutanud ka omavahel nööridega kokku seotud tanki-

KRISTJAN PRII

miine, mida vajadusel oleks saanud teelt ära tõmmata. Viimases õppekohas kästi meil üles joonistada kontrollpunkti plaan, nii nagu meie seda ette kujutame. Rühm jagati kaheks ja kumbki pool pidi joonistama oma nägemuse checkpointist. Tulemus oli mõlemal grupil enam-vähem selline, nagu praktilises pooles valmis tegime. Seejärel joonistasid taanlased oma variandi. Kui eestlaste lahendus oma tõkete ja relvastatud valvega oli orienteeritud rohkem sõja- või suurema kriisi tingimustele, siis taanlaste oma oli selgelt mõeldud rahuajal tegutsemiseks. Okastraadi ja tõkete asemel kasutavad nemad teisaldatavaid aedu ja liikluskorraldusvahendeid. Pärast õpet tehti lühike kokkuvõte ja märgiti ära, et eestlased, aga ka lätlased ja leedukad on märgatavalt agressiivsemalt meelestatud ning mõtlevad ennast relvastatud agressiooni ja ründeohu olukorda, samal ajal kui taanlased on mõtetega rohkem rahuajas ja usuvad pigem pehmesse jõudu.

VÄ L J A Õ P E

Õppusest võtsid lisaks Taani kodukaitsele osa välisesindused Lätist, Leedust, Ameerikast, Saksamaalt ja Eestist

Hästi korraldatud segadus Järgmisel päeval sõidutati meid bussiga Koldingisse. Seal asub mandri-Taani suurim kaubanduskeskus, mille valvamises seisnes meie osa suurharjutusest. Legendi järgi oli tegemist sõbraliku riigi Utoopia keskpangaga, mida rahvusvaheline koalitsioon keerulise siseriikliku olukorra tõttu rünnakute eest turvama pidi. Eestlaste üksus jaotati kolmeks jaoks ja iga jagu pandi kokku ühe taanlaste jaoga. Seejärel määrati igale üksusele sissepääs, mida tuli valvata. Sissepääsude juurde ehitati piirdeaedadest kontrollpunktid, mis mehitati harjutuspäeva hommikul. Vastutegevus oli

Mitmekülgse õppuse üheks osaks oli kopteriõnnetusega tegelemine ning selle tagajärgede likvideerimine

6 | 2016

KARRI KAAS

6 | 2016

Pahalaste kaubanduskeskusesse tungimise käigus oli viga saanud ka terve hulk tsiviilelanikke, kellele tuli esmaabi anda KARRI KAAS

VÄ L J A Õ P E 34

märgistatud pisikeste roheliste lintidega, mis olid tihti peidetud, näiteks mütsi alla. Harjutuse ajal külastasid kaubanduskeskust ka tsiviilisikud. Vastutegevus oli hästi ette valmistatud ja mängis oma osa väga hästi. Nende tegevus oli varieeruv, alates kontrollpunkti pildistamisest ja luurest kuni näideldud epilepsiaja muude haigushoogudeni ning suurema protestini, kus väljendati rahulolematust koalitsiooni tegevusega ja üritati „panka“ sisse murda. Protestiga lõppes meie jaoks harjutuse esimene osa. Siinkohal viriseksin natuke selle konkreetse Taani kodukaitseüksuse pädevuse üle, millega meie olime kokku pandud. Organiseerimine ja eriti side lonkasid väga tugevalt mõlemat jalga. Reageerimine olukordadele oli ääretult aeglane, samuti ei toimunud rotatsiooni. Mehed olid postil järjest hommikust õhtuni, samal ajal need võitlejad, kes pidid puhkama, igavlesid täpselt samamoodi hommikust õhtuni. Info kahtlaste isikute kohta ei liikunud ülemateni ega käsud neilt edasi. Asi päädis sellega, et eestlased hakkasid oma jao siseselt mehi välja vahetama. Samamoodi suhtuti väga lodevalt oma varustusse ja eriti relvastusse. Näiteks oli nn puhkeruum, mis oli mõeldud varustusele ja puhkavale meeskonnale, ehitatud nii, et selle tagumine väliskülg oli meie üksuse eest varjatud, kuid selle alt oli võimalik varustusele ligi pääseda. Kuna ilm oli palav, ei tahtnud keegi puhkeruumis sees olla. Proovisime järele ja saimegi väljastpoolt kontrollpunkti kätte paar taanlaste automaati koos moonaga, mis olid puhkeruumi vedelema jäetud. Jõudsime nendega tubli pool tundi ringi jalutada, enne kui küsisime taanlaste jaoülemalt, kas kellelgi midagi puudu ei ole. Tema ei teadnud, aga lubas uurida. Ühtlasi panime tähele, et kui mingi ohtlik situatsioon oli lahenenud, hakati omavahel muljetama, kui hästi vastutegevus toimis jne, mille tulemusena tähelepanu hajus ja kontrollpunktis tekkis korralagedus.

Õppusele tõmbas joone alla paraad, millest võttis osa peaaegu viis tuhat vabatahtlikku riigikaitsjat

LIIVI REINHOLD

Kogu info liikus taani keeles, ent kuidagi õnnestus meilgi end mõistetavaks teha

Harjutuse teise osa jaoks pandi Balti riikide vabatahtlikud on selgelt osa kaubanduskeskusest kinni. meelestatud sõjaväelisteks tegevusteks, Kaubanduskeskuse suletud osas paiknesid vastutegevuse liikmed, samal ajal kui taanlased tegelevad rohkem kes mängisid tsiviilelanikke ja sisekaitsega. „pahasid“. Pandi välja patrullid, kes käisid keskuses sees ja ümber hoone. ninganna esines ka kõnega. Paraadil jättis natuke halva mulje nende Korraga kõlasid lasud nii hoonest osalesid Taani kodukaitse ja kõik õp- konkreetsete taanlaste kohati lodev väljaspool kui ka sees. Tuli tegelepusest osa võtnud liitlaste üksused. suhtumine, kellega meie harjutusel da tsiviilisikutest haavatutega ja Kui Eestis on kombeks, et paraadil koos olime. Soovitaks neil tarbida paanikas inimmassiga. Lõpuks asuti marsitakse oma kohale ja pärast suuremas koguses HämmingStopkeskust „pahadest“ puhastama. kõnesid toimub möödamarss, siis pi™. Samas olid mõned teised Taani Kogu info liikus taani keeles, ent taanlastel käivad asjad teisiti. Seal üksused hästi kokku harjutanud, kuidagi õnnestus meil end mõistetavõtavad kõik üksused oma kohale ülemad juhtisid asja õigesse rööpasvaks teha. Mööda koridore liikusime paigale ja ootavad, kuni kindralid se ja info liikus hästi. keskuse keskele, kus olid maas segaja kuninganna mööduvad kõikidest Erinevusi on teisigi. Balti riikide mini haavatud ja „terroristid“. Plats üksustest, samal ajal on käskluseks vabatahtlikud on selgelt meelestatud võeti valve alla ja mindi „terroriste“ kuningannale või kindralile vaat. sõjaväelisteks tegevusteks, samal abiruumidesse taga ajama, unustaajal kui taanlased tegelevad rohkem des läbi otsida haavatud ja „surnud“ sisekaitsega. Selle tõid välja ka Taani Kokkuvõtteks pahalased ning neilt relvad ära võtinstruktorid. Taani kodukaitset kasuÜldiselt jätsid nii väljaõpe kui ka ta. Anti ENDEX. Taanlaste piirkonna tatakse täna piirivalvurite ja politharjutus väga hea mulje. Õppisime ülem pidas kõne, kus kiitis liitlaste seinike abilistena piirikontrollis, sest uusi asju ja nägime, kuidas liitlategevust ja asjade professionaalset neil endal napib ressurssi. Sellest sed neid teevad. Taanlased ise olid toimimist. tuleneb ka nende sisekaitseline ja sõbralikud ja muheda huumoriga, Järgmisel päeval toimus suur „mitteähvardav“ väljaõpe. instruktorid pädevad. Küll aga paraad, mida külastanud Taani ku6 | 2016

GUNNAR RICHTER

VÄ L J A Õ P E

Koos kannatanu transpordiga autole võttis olukorra lahendamine aega neli minutit

Põhja kompanjonide

laskepäev Laskepäeval tuleb lisaks kirpudele ja silmadele tähelepanu pöörata ka oma kompanjonidele ja kottidele, õppis kapral Mägi sellest laskepäevast. Tekst: MARTIN MÄGI

6 | 2016

Õppetund algas sellega, et kapral oli sellel laskepäeval määratud autojuhiks ning enne relvaruumi suundumist viskas ta seljakoti auto kabiini ette maha ja otsustas automootori käivitada, et pidurisüsteem õhku koguks. Auto oli aga ilusti õhku täis ja laisk kapral arvas, et kui ta juba kabiinis on, siis sõidab kohe relvaruumi ette. Autolt maha roninud, märkas kapral Mägi kahesaja meetri kaugusel oma seljakotti. Kaugelt nägi see kott välja nagu isikliku raha eest ostetud kott, millest on seitsmetonnise mersuga üle sõidetud.

Ah sa pagan, mõtles kapral Mägi ja jalutas seljakoti poole, ise taevasse vahtides ja üritades võimalikult asjasse mittepuutuv välja näha. Lähedalt vaadates nägi see kott veel rohkem välja, nagu oleks temast seitsmetonnise veokiga üle sõidetud. Kapral pühkis kotilt kiiresti rehvimustri maha ja suundus rahulolevalt tagasi relvaruumi poole, sest keegi juhtumit ei näinud ja sellest teada ei saanud.

Veebli salakaval naeratus Relvad kätte saanud Põhja kompanjonid mahtusid sõbralikult mersu kasti ja jõudsid Männiku lasketiiru,

Kolm inimest tulid haavatule appi ja veebel Richter asus kohtunikuks. Panime žguti, lisaks veel rõhtsideme ja veebel luges verejooksu peatatuks. Koos kannatanu transpordiga autole võttis olukorra lahendamine aega neli minutit.

Mitu põhjust rahul olla Kapral Mägi oli päeva lõpuks väga rahul. Esiteks läbiviijatega. Peab olema julgust ja pealehakkamist, et sellist asja korraldada. Nii reaalselt ohuolukordi teravmoonaga laskmisesse sisse tuua on väga julge. Teiseks kompanjonide relvadistsipliiniga. Kõik relvad, mis intsidentide ajal maha pandi, olid kaitseriivistatud ja suunatud sihtmärkidele. Seda kontrolliti eraldi.

Võitlejate koostöö intsidentide ajal oli selline, nagu me oleksime seda harjutanud, kuigi me ei ole seda harjutanud. Eraldi mainiksin väga head toitlustamist. Seljanka, arbuus ja kiluvõileivad. Kiluvõileivad, mehed! Kiluvõileivad! Kas ma ütlesin, et kiluvõileivad olid? Kiluvõileivad! Kas on võimalik korraldada paremat laskepäeva? Kapral Mägi arvab, et on, kuid see saaks olema ennastületavaks väljakutseks isegi kapral Münterile ja veebel Richterile. Liitu Põhja kompaniiga ja saa osa sellistest harukordselt ägedatest laskepäevadest! Ja kui sul on selle jutu kohta küsimusi või kommentaare, kirjuta julgelt martin.magi@ pohjakompanii.ee.

GUNNAR RICHTER

kus neid tervitasid laskmise läbiviijad kapral Münter ja veebel Richter. Kapralid ja veeblid on paguni poolest ühe-triibu-mehed, ainult kui kaprali triip on normaalne, sirge ja soliidne, siis veebli triibul on nurgad ülespoole, nii et tekib selline kuri naeratus. Ja naeratav veebel on plaaniga veebel, nagu kõik teavad. Veebel Richter seisis kompanjonide ees ja naeratas. Võitlejad seisid rivis ja naeratasid vastu, ise lootes, et veebli plaan puudutab kedagi teist. Iga Põhja kompanii laskmine algab ohutushoiu meeldetuletamisega. Me kõik teame neid vastuseid ja tegevusi, kuid kas oleme valmis neid ka tegema?  Võitleja keerab relva raua sinu poole. Mida sa teed?  Võitleja saab õnnetusjuhtumis viga. Mida sa teed? Edasi käskis veebel Richter võitlejad tulejoonele. Harjutasime püsti laskeasendit, ilma laskemoonata. Et kuivalt laskmine on tõsine ettevõtmine, harjutas kapral Mägi vilumuse ja pühendumusega, nii et ei märganud oma laskekohta sisenenud hullunud võitlejat (ohtlik viga!) enne, kui see tema peale vihaselt karjuma hakkas. Kuigi veebli naeratusest oli midagi oodata, oli kapral Mägi üllatus nii suur, et paljukorrutatud „(Tuli) seis!“ läks üldse meelest. Käed siiski tegutsesid ja järgnenud kähmluses õnnestus kapralil kurjami relv sihtmärkide poole suunata, kaitseriiv peale panna ja salv eemaldada. Selle paari sekundi jooksul jõudis kohale ka laskmise läbiviija, kes konﬂ ikti nii jõuliselt lahendas, et mõlemad mehed jäid taltsalt maha lamama. Laskmine jätkus tavapäraste harjutustega, iga võitleja sai teha vähemalt 200 lasku. Soovijad said lasta ka snaipripüssiga Galil ja teise ilmasõja aegse Mossini soomlaste variandiga. Viimaseks harjutuseks jäi jällegi püsti laskeasend ja vile peale topeltlasud. Harjutuse lõpus karjatas üks võitleja ehmunult ja langes pikali. Selgus, et veebli käsul oli tema reide tekkinud kujuteldav kuuliauk.

Iga möödalask võrdub kümne kätekõverdusega, teavad mehed omast käest

6 | 2016

VÄ L J A Õ P E

Pole tähtis, kes on vastane – tähtis on see, kes on su kõrval 38

6 | 2016

Tallinna maleva Põhja kompanii sooritas tänavu juulis juba neljandat korda dessandi Pakri saartele. Tekst: JOOSEP LOOPERE

vanaisa räägitud lugu, kuidas nad 1930ndatel koolipoistena pärast tunde Piritalt renditud süstaga Naissaarele kimasid, tormihätta jäid ja koolimütsidega (Reaalkooli teklitega) vett välja hakkasid loopima. Kodus vanematele seda lugu ei räägitud. Korralik Kaitseliidu kiiver ei aidanud, isegi mitte tempot tõstes. Soorita NATO testi, kuidas tahad, tuule vastu sa ikka ei saa ... Kui kolmandik teekonnast läbitud, oli meie vapper Tõnu P (svertjahi-purjetajate keeles esimene porilaud) juba läbimärg ja ka teisel (pakpoordi) poordimehel oli raske silmi lahti hoida, sest soolast vett peksis silmadesse. Paadi tõmbas juba sukeldusasendisse. Kiiver käest, võtsin kapteni korraldusel sülle ujuva bensiinipaagi ja

L I S A T E AV E

TÕNU PARK

TANEL JÄRVET

Põhja kompanii Kurkse-Pakri operatsioonid: 2006 – märtsis suuskadel üle jää 2008 – piirivalvelaevaga üle ja rännak saartel 2013 – juulis patrulliõpe 2016 – juulis dessant ja kiirrännak.

vajutasin aerud jalgade alla, et need minema ei ujuks. Käed olid kinni, jalad tööd-tegemist täis ja relv hulpis paadipõhjas 30sentimeetrises vees nagu ahven. Oli piinlik küll. Mis siis, et see oli 1,5meetrise nööriga keha külge kinni seotud – ikkagi jalaväelase relv, mitte tuukri oma. Korraks meenusid isegi õpetused, et ookeanil pole väga tähtis, kas ujud 100 m krooli 49 sekundiga (olümpianorm) või 3 minutiga. Samuti pole oluline, kas kunagi oli sul lastetoa tapeet helesinine ja purjekatega või kollane ja mõmmikutega. Määravaks saab midagi muud – mentaalne valmisolek! Minu jaoks oli üks olulisemaid tähelepanekuid võitlejate meelekindlus tagasiteel PakriKurkse. Muljetavaldav oli ka kapteni meelekindlus, kes roolis kindlalt ja teatas pärast neljandiku teekonna läbimist resoluutselt: kes viriseb, võib kohe vette hüpata ja ise kaldale ujuda. Küll meenus lugu, kuidas kunagi käis Taani purjetajal, neljakordsel olümpiavõitjal Paul Elvströmil jahil külas Taani kuningas, kes alustas vestlust: „Härra Elvström, me oleme siin...“ Olümpiavõitja katkestas teda kohe: „Vaata, siin paadi peal on nii,

VÄ L J A Õ P E

Kaldal tuuleolud OK, meeldiv südwest, päike taevas, nähtavus selge, kapten purukaine. Distants ca 5 km (3 nm). Kiirus 6 sõlme (6 miili tunnis ehk 6 x 1,752 km/h), mida edasi merele, seda rohkem pritsib. Ja pritsib. Veerand teed läbitud, küsisin legendaarselt Tornaado klassi jahipurjetajalt, kummipaadi kipperilt Gunnar S-ilt, ega tal hauskrit pole, sest vööris pritsis ja ahtris oli juba 5 cm vett. No ei tahtnud kuivi saapaid märjaks teha. Kapteni käsul muutsime diferenti ehk nihutasime meeskonda ahtri poole, et vööri veest välja tõsta. Ahtrist ammutas vett sisse, nihutasime meeskonna tagasi vööri, siis neelas vöörist juba kapaga. Võtsin vee väljaviskamiseks kasutusele oma kiivri ja kohe meenus

Kiirrännak võttis jalad päris tühjaks ja näitas paljudele, et lahinguoperatsioonideks peame olema ka füüsiliselt heas vormis

6 | 2016

TANEL JÄRVET

VÄ L J A Õ P E

Isikkooseis on paadis valmis

et mina olen Paul ja sina Frederik.“ Sellega oli asi otsustatud. Ameerikamaa 4taktiline Evinrude mootor töötas laitmatult kohati ka vee all ega mõelnudki puterdama hakata. Uskumatu tase, ma ise püüdsin silmanurgast hinnata, et kui me nüüd sõudma hakkame, kui palju peab siis vasakpoord tugevamini aerutama, et me Paldiski ninast mööda, ulgumerele ei triiviks. Kolmveerand teed läbitud, hakkasid tagant tulnud laevad meist mööduma. Päike paistis ning inimesed olid meid nähes nii rõõmsad ja lehvitasid. Mõni laps küsis vanematelt: „Issi, aga miks need sõdurid vee peal ei sõida?“ Kaldal oli hea tunne, korralik dessandiõppus oli. Ja meresõit samuti. Pesunöör sai üles ja seljas olnud ligemärg vorm nöörile. Samuti seljakotis olnud varahommikune, natuke tahenenud ja juba vähem ligemärg vorm. Olin päikese käes nagu porgand. Kiskusin leitud 200-liitrisesse prügikotti augu ja tõmbasin seelikuks selga, sõlm peale. Õlgadele viskasin kamo-palverätiku. Püsti seistes olin nagu ülekasvanud (192 cm) Jeemeni naine Adeni turul, moekas pika joonega kilekotistiilis seelik 6 | 2016

kerkinud juba see tavaline küsimus: seljas ja palverätik üll. Eelistasin „Kas sel aastal rohkem dessante ei päikse käes pikutada. Laskur-sanitari kursusel omandatud termokile(- tulegi?“ Müts maha poiste treenitud meekoti) võtted töötasid suurepäraselt! lekindluse ees merel. Pole tähtis, kes Näksisin rohukõrt ja mõtlesin, et on vastane. Tähtis on, kes on sinu Kaitseliiduga tegeldud aeg ON kvakõrval. liteetaeg. Järgmise päeva õhtuks oli

L I S A T E AV E

Õppuse faktid kapten TANEL JÄRVET Tallinna maleva Põhja kompanii Pakri saartel maabumise järel oli ülesandeks leida üles vastase diversioonigrupp ja see hävitada. Lahingukontakti sattusime Väike-Pakri lõunaosas, kabelist 700 m loodes kõrgendikul. Tänu noolepeas liikumisele suutsime kiiresti reageerida ja vastase hävitada. Seejärel asusime kogu Põhja kompanii grupiga rännakmarsile Suur-Pakri lautrikohale, kus meid pidi ootama RIB-paat. Päike paistis, kuid puhus tugev tuul. Marsi pikkuseks kujunes ca 12 km. See võttis jalad päris tühjaks ja näitas paljudele, et lahinguoperatsioonideks peame olema heas füüsilises vormis. Kell 18.30 tegime õppuse lõpurivistuse ja mälestusseisaku Kurkse mälestusmärgi juures. Õppuse üheks eesmärgiks oli mälestada ka 11. septembril 1997 Kurkse väina ületamisel hukkunud 14 sõdurit.

Metsaasukad osutuvad harva ohtlikeks tab, rääkis, et peamiselt näeb ta ikka rohusööjaid: metskitsi, punahirvi, põtru. Kiskjatest on tal nägemata üksnes ahm, aga neid ongi Eestis vaid üksikuid. Karu kohtas ta lapsepõlves Raplamaal Eidaperes. „Ma olen rahuliku

MEDITSIIN

Tekst: HELJA KAPTEIN

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti ja ulukiasjatundja Peep Männili sõnul on parim kaitse rünnak, nii et metsloom ründab inimest enamasti enese, oma poegade või saagi kaitseks või siis, kui inimene on tulnud loomale nii lähedale, et võimalus põgeneda tundub tollele liiga väike. Poegade kaitseks võivad inimest rünnata karu, ru, põder ja metssiga, aga ga sedasama teevad ka paljud linnud. Hundi di ja ilvese puhul pole niisugust käitumist tähele pandud. Karu u võib rünnata ka juhul, ul, kui inimene tema puhkepaiuhkepaigale ootamatult väga a lähedale satub. Üldiselt aga pelgavad avad kõik metsloomad inimestt ja väldivad võimalusel kontakti akti temaga. Inimeste suhtes vähem pelglikud võivad olla a inimkaaslejad ehk urbaniseeruniseerunud loomad, sest neil il on oma elukeskkonnas kontakt inimestega olemas. Seda, et metsloomad inimest harva ründavad, kinnitavad ad ka terviseameti andmed. med. Eelmisel aastal tuli paaril korral teateid, et inimest on n hammustanud kährik, nirk või siil. Aastas korra on pöördutud abi saamiseks arsti juurde ka metssea, ssea, muti, nahkhiire, rebase, saarma aarma ja jänese ründe tõttu.

Metsloomad pole le ohtlikud Hiiumaa Metsaseltsii juhatuse liige Aira Toss, kes väga tihti ihti metsas töö-

Poegade kaitseks võivad inimest rünnata karu, põder ja metssiga, kellest esimene võib kallale tungida ka juhul, kui inimene tema puhkepaigale ootamatult väga lähedale satub

PIXABAY.COM

Linnakesksest elust-olust tüdinud inimesi tõmbab sageli metsa – niisama uitama või metsaande korjama, jahile või metsatööle. Vabas looduses ringi liikudes võib kohata loomi ja muid metsaasukaid, mistõttu kerkib täiesti õigustatud küsimus: ega nad ohtlikud ole?

6 | 2016

loomuga, seisin ja vaatasin.“ Hunte nägi ta Hiiumaal Laasi metsas tol ajal, kui neid elaski saarel vaid kaks, ja seda läbi autoakna. „Seisid tee peal ja neid nähes oli kohe selge, et kellegi kodukutsud nad ei ole,“ ütles Toss. Ta meenutas oma kummalist trehvamist ilvesega. Ilvest nägi Toss mõne aasta eest päevasel ajal oma Õunaku külas asuva kodu aknast, kui loom vaid 5 meetri kaugusel tema majast mööda jalutas. Ilves tuli täpselt samalt rajalt, mida mööda tavaliselt käivad üle Õunaku mäe kitsed. „Ilvese liikumise ilu on võrratu, hästi nõtke, nii nagu kaslastel ikka,“ kirjeldas ta. Rebaseid-kährikuid kohtab alatihti, kährikuid üldjuhul ikka kahekaupa. Muidugi näeb ka metssigu, nii autoga sõites kui metsas ringi liikudes, sest neid on lihtsalt nii palju. Tossi sõnul on suurem osa tema kohtumisi olnud rahulikud, võrdne võrdsega, kus kumbki osapool ei ole teisele ohtlik. „Üldiselt on ikkagi loom see, kes lahkub esimesena, kui sina paigale jääd,” ütles ta ja lisas soovituse, et suurem tõenäosus on loomi kohata värskel raielangil. „Seal on ju laud kaetud – oksad ja puukoor kohe võtta.“ Ta kinnitas enda kogemustele tuginedes, et meie metsade loomad ei kujuta tavaliselt inimesele ohtu. Kohtumised roomajatega pole ehk nii toredad ja nauditavad. „Õiged jalanõud tuleb valida ja ikka vaadata, kuhu astud või marju korjates oma käe pistad. Õnneks annab rästik sisinaga märku, kui talle liiga lähedale sattusid.”

Kaitseliitlased kohtuvad tihti metsaasukatega Naiskodukaitsja Merle Soone Lääne malevast rääkis, et eelmisel koormusmatkal Põlvamaal põrkasid nad metsas kokku metssigade ja karuga. „Pükse me täis ei lasknud, aga palju puudu ka polnud,“ nentis ta. Soone jutustas, et nad olid kusagil pärapõrgus ja vahtisid kompassi, kui üks neist märkas üle lagendiku metsa ääres mingeid kogusid. Need olid metssead. „Jäime rahulikuks, liikusime üle sihi edasi ja taas paistis mingi kogu,“ meenutas Soone. Nad 42

6 | 2016

MARET KOMMER

MEDITSIIN

Üldiselt ründab metsloom inimest enese, oma poegade või saagi kaitseks ning siis, kui inimene on tulnud nii lähedale, et võimalus põgeneda tundub loomale liiga väike

sammunud Ivika tagasi,“ rääkis Soone. Naised jooksid hirmunult tagasi paika, kus esmalt karuga kohtusid. „Kuidagi jõuetu tunne oli seista silmitsi loodusega ehk karudega, kes võivad varakevadel nälja peletamiseks inimese ära süüa,“ nentis Soone. Edasi tegid nad oma liikumises suure ringi, sest karudega samas suunas nad minna ei soovinud. Ka Pärnumaa naiskodukaitsja Maret Kommer kohtus eelmisel aastal noore karuga. „Mõlemale oli kohtumine ootamatu, sest karu kartis sama palju kui mina,“ rääkis Kommer. Paarikümne meetri kauarvasid, et jälle metssiga, ja kõndigusel asunud karu alustas pagemist sid edasi. Siis vaatasid uuesti – ei esimesena, ka naine keeras otsa rinolnudki siga, oli hoopis karu. „Seisis gi ja hakkas hinge kinni hoides aegseal ja vahtis meid, meie seisime ja laselt eemalduma. „Hirm oli suur, vahtisime vastu, püsisime paigal ega aga õnneks keegi mind murdma ei liigutanud,” meenutas Soone. Karu tulnud,“ oli temagi lool õnnelik lõpp. vaatas neid hindava pilguga ja läks Kaja Luik meenutas aga vestlust edasi oma teed, võistlejad ohkasid inimesega, kes metsas üraskeid kergendatult. korjates sattus karu ja tema kahe Nad said padrikus astuda mõnipoja vahele. See kohtumine lõppes kümmend meetrit, kui kostis jube mehele haiglas ja eluga pääses ta röögatus. „Ei puudunud palju, et vaid tänu rahulikule ja teadlikule oleksime infarkti saanud: tardusime käitumisele. Mees viskas pikali ja kui kivisambad ja kisasime eespool hakkas selili karust eemale liikuma.

Seda, et metsloomad inimest harva ründavad, kinnitavad ka terviseameti andmed. Eelmisel aastal tuli paaril korral teateid, et inimest on hammustanud kährik, nirk või siil.

L I S A T E AV E

Kui metsloom ei karda inimest, võib olla tegu:  väga noore loomaga, kes ei oska veel inimese ees

hirmu tunda;  haige või vigastatud metsloomaga, kes ei suuda

põgeneda-varjuda või ei ole võimeline endale ohtu teadvustama;  harjunud (habituated) metsloomaga, kes määratleb ennast liigiliselt korrektselt, kuid ei pelga teisi liike, keda ta tavapäraselt peaks kartma (inimesi, koeri jne);  vermitud (imprinted) metsloomaga, kes määratleb ennast liigiliselt mõne teise liigi esindajaks (inimeseks, koeraks jne). Allikas: Eestimaa looduse fond ELF

Marutaud paneb ettearvamatult käituma Levinuim haigus, mis võtab loomadelt ettevaatlikkuse ja muudab nad agressiivseks, on metsamarutaud. Marutaudi võivad nakatuda kõik lihasööjad loomad ja koduloomad, kes omakorda da võivad tõveviiruse hammustuse e kaudu edasi anda inimesele. ele. Hiiumaa veterinaarkeskuse se juhataja Jüri Lauter rääkis, s, et marutaudis looma käitumine on liigile mitteomane. „Haige loom ei pelga inimest st ja võib eriti lapsele tunduu-

PIXABAY.COM

Siis õnnestus tal haarata puuoks ja see karule ninasõõrmetesse torgata, mille peale karu eemaldus.

Suurtest m metsloomad dest märksa o ohtlikum on ü üks pisike p putukas – p puuk

Pisike, kuid ohtlik puuk Suurtest metsloomadest märksa ohtlikum on pisike putukas – puuk. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi. Terviseameti ülevaatest selgub, et tänavu 8. augustiks oli puukide levitatavasse borrelioosi nakatunud 428 inimest ja puukentsefaliiti 23 inimest. Esimene nakatumine puukentsefaliiti registreeriti maikuus, juulis oli juba 13 haigusjuhtumit. Borrelioosi nakatumise kõrgaeg saabus samuti kesksuvel, kuid ka jaanuarist märtsini haigestus iga kuu üle 30 inimese. Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukentsefaliidi vastu spetsiiﬁ list ravi pole, kuid haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri selgitas, et puukentsefaliidi viirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust. Seevastu borreeliabakteriga nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni haigustekitajad nahka imendunud puugilt inimesele üle kanduvad. Borrelioosi tundemärgid ilmnevad veelgi hiljem – ühe kuni nelja nädala pärast. Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on 5–7 kraadi. 6 | 2016

MEDITSIIN

da sõbralik,“ ütles ta. Esmapilgul rahulik käitumine võib aga muutuda agressiivseks. „Arvamusel, et marutaudis looma välimus on alati hirmuäratav, et tema karv on pulstunud ja suust tilgub sülge, ei ole alust,“ lisas Lauter. Metsloomadest esineb marutaudi enim rebasel ja kährikul, koduloomadest koeral ja kassil. Lauter lisas, et nakkust võib saada ka hundilt, ilveselt, nahkhiirelt, metskitselt, oravalt, hamstrilt, veiselt ja teisteltki loomadelt. Ka linnud on haigusele vastuvõtlikud, kuid haigestuvad harva. Lauter soovitas metslooma sõbralikkuses alati kahelda ja selgitada seda ka lastele. „Sellisest loomast tuleb eemalduda,“ on tema nõuanne. Eestis pole marutaudi enam mitu aastat diagnoositud tänu metsloomade vaktsineerimisele, mida praegu tehakse ainult riigi piirialadel. Samas on jätkuvalt kohustuslik vaktsineerida koerad ja kassid vastu iga marutaudi vas aasta järel. kahe aast „Marutaudirisk „Marut praegu on p väike, aga vä mitte m olematu,“ o ütles Jüri Lauter.

AJALUGU

Vasakul üleval: kindral Unt jälgib sündmuste käiku, paremal üleval: kõige uudishimulikum rahvatõug maakeral – ajakirjanikud. All: sinise poole lüli külvab tinaube

Tallinna maleva suuremad taktikalised õppused 5. septembril 1926. aasta Kaitse Kodust! võib leida ülevaate Kaitseliidu ühest esimesest, võib-olla ka päris esimesest suurõppusest. Tundmatu autor lahkab üksikasjalikult sinise ja punase poole tegevust ning arutleb, kuidas säärane õppus kõige paremini kasu toob. KAITSE KODU!

Käesoleval sügisel korraldatakse pea kõikides kaitseliidu malevates vähemaid või suuremaid taktikalisi õppusi. Kui siiamaale kaitseliit suurel määral veel oli ametis organiseerimistöö lõpule-viimisega, siis võidakse nüüd juba mõelda selle peale, et tema sõjalise väljaõppe peale suuremat rõhku panna. Ja siin omab kõige pealt põhjapaneva 44

6 | 2016

tähtsuse küsimus, missuguste alade peale kaitseliidus panna peamist rõhku. Hinnates olukorda, milles tuleb tegutseda kaitseliidul, peab konstateerima, et kaitseliidu väljaõppes omab domineeriva tähtsuse laskeasjandus, taktikaline väljaõpe ja vahiteenistus. Kuna laskeasjanduse ala malevlaste hulgas väärilise tähelepanu osaliseks saanud kaitselii-

dupäeva võistluskavades ettenähtud laskmiste tõttu ja vahiteenistusega kaitseliidul tegemist on praktiliselt, vaja leida veel teid ja võimalusi, et pealikuid ja malevlasi ka taktikaliselt välja õpetada. Selleks tulebki korraldada rida väiksemaid ja suuremaid taktikalisi õppusi. Tallinna maleva poolt 5. sept. korraldatud õppused olid esimene

Tallinna maleva poolt korraldatud õppused seadsid endale eesmärgiks kõigepealt võimaldada pealikutele juhtimise praktikat ja malevlastele tutvumist tegevusega väljasõja oludes. Ei peaks mõnesugustel põhjustel orienteerimist, juhatamist ja suuna võimalik olema korraldada pealikute pidamist. Seesuguseks maastiväljasõitu maastikule, võib öelda ette kuks osutuski maastik mõlemal ära, et õppusest, vähemalt korralipool Narva maanteed Tallinna ja kust õppusest, midagi välja ei tule. Iru vahel. Ainult vasakul tiival oli Nii siis ülesande põhjalik läbissiin kinnisem maastik, kuid suuna tamine kaardil, täpne maastiku pidamise võimaldasid ka siin Kose uurimine pealikute poolt ja väljasõit tee ja Pirita jõgi. Otstarbekohase maastikule aitavad selleks kaasa, maastiku valikut tuleb kahtlemata et niisugused õppused kujuneksid ka kõigil järgnevatel õppustel teratõsiseks õppetunniks pealikutele ja valt silmas pidada. Kuid sellest, et malevlasile. valida tegutsemiseks lahtine maas5. sept. korraldatud õppuse teetik, on veel vähe. Ka selle lahtise miks oli aktiivne kaitse. Üks pool maastikuga tuleb kõigil pealikutel — punane, — pidi kaitsma Tallinvõi vähemalt vanematel pealikutel nat ja ta tegi seda tungides peale. kohapeal juba varakult tutvuneda. Niisugune tegevus on meie oludes, Töö algab sellest, et pealikud kõige nagu seda tähendas punase poole pealt antud olukorraga tutvunevad vahekohtunik kol. leitn. Traksmann, ja siis selle kaardile üles märgivad. normaalne. Sõja korral võib olla kerSellele järgneb olukorra hinnang ja gesti olukord, kus meie mandririnne ülesande lahendamine kõige pealt püsib, kus vaenlane rinde seljatagukaardil. See töö tehtud, minnakse seks aga dessandi maale saatnud ja maastikule, kus vastavalt maastiku kus see dessant energilise pealetuniseäraldustele tarbekorral parandusi ülesande lahenduses ette võetakse giga tuleb paisata merre tagasi. Sellele võimalikule olukorrale vastavalt ja maastikku põhjalikult uuritakse.

AJALUGU

katse sellel alal. Need õppused pidid andma korraldajatele näpunäiteid tulevase tegevuse ja sarnaste õppuste korralduste kohta ja kuna need Tallinna maleva poolt korraldatud õppused üle igasuguse ennustuse hästi korda läksid, ei tohiks olla huvituseta lähemalt tutvuneda nende korralduse ja käiguga. Peateguriks, mis kaasa aitas õppuste heaks kordaminekuks, on kahtlemata malevlaste poolt ülesnäidatud hea tahe, huvi asja vastu ja hoog ning vaimustus, millega nad õppustest osa võtsid. Kuid mitte vähema tähtsusega sellel alal ei ole õppuste ettevalmistuse korraldus. Manöövritest ja taktikalistest õppustest on kasu ainult siis, kui on täpselt ja kavakindlalt läbi mõeldud küsimus, mida tahetakse saavutada õppuste korraldamisega ja mismoodi sellele vastavat tegevust instseneerida. Tallinna maleva poolt korraldatud õppused seadsid endale eesmärgiks kõigepealt võimaldada pealikutele juhtimise praktikat ja malevlastele tutvumist tegevusega väljasõja oludes. Asudes selle ülesande lahendamisele, tuli kõigepealt arvestada sellega, et nii pealikud kui ka malevlased tegevuseks väljasõja oludes vähe olid ette valmistatud. See asjaolu tingis, et õppusteks pidi valitama enam-vähem lahtine maastik, mis võimaldas kergesti Vahekohtunik major Normak arvustab poolte tegevust. Üleval vasakul nurgas: naiskaitseliitlaste kibe tegevus väljaköökide juures sel ajal, mil mehed ägeda lahingulöömaga ametis. All vasakul: väsinud keha vajab kinnitust

6 | 2016

AJALUGU 46

olid siis ka õppuse juhatuse poolt kokku seatud olukorrad mõlemale poolele. Analoogilisi juhtumisi võib tõsiduse korral pea igas rannaääres asuvas malevas ette tulla ja analoogilisi ülesandeid võivad läbi mängida õppuste või manöövrite näol kõik ranna läheduses olevad malevad ja malevkonnad. Sellest seisukohast tohiks ehk ka teisi malevaid huvitada Tallinna maleva jaoks toodud olukord. Olukord sinistele (Kaart. 1 : 126 000 ja 1 : 21 000) Üldolukord: Sinised otsustasid ootamata Tallinna vallata ja valitsusvõimu löögiga oma kätte kiskuda. Sügismanöövrite ettekäändel ligines laevastik septembril Eesti rannikule ja saatis ootamatult dessandi maale Lahepere lahes. Sellel dessandil läks 4. septembril kella 3 paiku korda välja jõuda Keila-Joa joonele, kuid siin sattus ta punaste tugeva vastupanu peale ja oli sunnitud taanduma. Siniste vägede juhatus, nähes, et temal Lahepere juures korda ei läinud suurema dessandi maaleminekuks baasi luua, otsustas merel seisvaid suuremaid dessante Randvere lahes maale saata ja siit Tallinnale peale tungida. Sinistel läks korda 5. sept. varahommikul Randvere lahes dessanti maale saata, ilma et piirivalve osad temale suuremat vastupanu oleksid saanud avaldada. 6 | 2016

5. septembri varahommikul aeti siniste dessant Lahepere juures punaste poolt merre.

Eriolukord Randvere dessant-grupile Siniste kahel pataljonil läks korda 5. septembril kell 5.30 Põlli, Hansumäe ja Tondikivi talude juures maale tulla, ilma et piirivalve omad neile siin suuremat vastupanu oleksid suutnud avaldada. Vangi langenud piirivalvurilt saadi teateid, et Lepiku ja Iru rajoonis ühtki punaste osa ei ole. Kahele jalgväepataljonile järgnes ühe kerge patarei maaletulek. Maaletulnud dessantosad (2 pataljoni + 1 kerge patarei) said

dessantoperatsiooni üldjuhilt käsu kiires korras jätkata liikumist Iru peale, vallutada Pirita jõe parempoolne kallas ja end seal kindlustada, luues seega järgnevatele dessantosadele kindel baas tegutsemiseks Tallinna suunas. Ühtlasi oli kästud luua Iru silla kohal sillapea umbes Vabriku, Väo joonel, et seega tagada järgnevatele dessantosadele Pirita jõe takistamatut forsseerimist ja kergendada luure tegevust Tallinna suunas. Kell 7.30 Iru juure jõudnud siniste dessantsalga ülem sai kohalikkudelt siniste poolehoidjatelt teada, et kell 6.10 on Tallinnas välja kuulutatud üldine häire, mille tagajärjel Tallin-

Eriolukord Tallinna malevale 5. septembril kell 6.10 sai Tallinna maleva pealik punaste vägede juhatuselt käsu kell 8 alata pealetungi Iru suunas, eesmärgiga vaenlast merre paisata. Tallinna malevast paremal pool, Tallinna-Tapa raudteel töötab soomusrong nr 2. Tallinna lahte valitseb punaste laevastik. Esimesed kaitseväe osad Lahepere juurest jõuavad Tallinna tagasi mitte enne kella 10. Kell 6.10 väljakuulutatud häire tagajärjel kogus Tallinna malev kell 7.40 Gilde aeda. Maleva väljaastumisel Tallinnast olid Tallinna maleva pealikul järgmised teated vaenlase kohta: Randvere lahes maale tulnud

siniste dessant, lüües lahinguid piirivalve ja kohaliku Harju maleva väikeste kaitseliidu salkadega, liikus üle Mäeaugu, Männiku, Iru suunas ja jõudis kell 7.40 Madikse, Nõmme, Hansu talude rajooni, kus asus Pirita jõe parempoolse kalda kindlustamisele. Vaenlase eelosi on nähtud Potisepa, Suvitus m. Vabriku, Väo mõisa joonel, kus samuti käimas intensiivsed kindlustustööd. Siin olevat kindlustustöödele sunnitud ka kohalikke elanikke. Kell 7.50 käis vaenlase salk Tondi kõrtsis, röövis seal kohalikkudelt elanikkudelt hobuse ja lehma ning kadus jälle Väo suunas. Kell 7.30 märkas punaste lennuk ühe vaenlaste patarei liikumist Kaera ja Paju talude vahel ja tegi kindlaks, et sinised Hansumäe kohal dessanti jätkavad. (märkus: 1. Punaste vägede juhatuse staap asub Pagari tänaval. 2. Tallinna maleva käsituda on antud Narva maantee alalisvõrgu telefoni juhed nr 20 ja 23 ja Kose tee juhed nr 7 ja 9. 3. Tallinna maleva koosseis: 3pataljoni, 1 kerge patarei, ratsarühm, jalgratturite-rühm, sidekomando) Sinise poole juhataja, enne kui asuda ülesande täitmisele, hindas kujunenud olukorda umbes järgmiselt: Tema käsutada olevatel kahel pataljonil oli ülesandeks luua platsdarmi järgnevatele dessantosadele. Seda ülesannet võis ta täita valides endale hea kaitsepositsiooni küllalises kauguses maaletuleku kohast. Parimaks looduslikuks positsiooniks platsdarmi loomisel osutus positsioon Pirita jõe paremal kaldal ja siia otsustas sinise poole juhataja ka asuda kaitseseisukorda. Kuid oli ette näha tegevust Tallinna suunas ja

Parimaks looduslikuks positsiooniks platsdarmi loomisel osutus positsioon Pirita jõe paremal kaldal.

selleks oli vaja endale tagada takistamata vaba ülepääs üle Pirita jõe. Selleks otsustas sinise poole juhataja ette nihutada Pirita jõe vasakule kaldale väiksemad eelosad ja luua umbes 1—1,5 klm. kaugusel peavastupanu positsioonist, Väo joonel sillapea. Sellesse sillapeasse asetas sinise poole juhataja 4 rühma, jättes peajõud jõe paremale kaldale. Parema tiiva kaitseks saadeti Potisepa talu rajooni tugevam salk. Tallinna suunas tegutses luure. Sinise poole juhataja seesuguse otsusega ja ülesande täitmisega võib igati nõus olla. Õieti ja otstarbekohaselt on kasutatud kõige pealt maastik positsiooni valikul. Pirita jõe parem kallas, mis valitseb sel kohal suuremalt osalt vasaku kalda üle, on nagu loodud kaitsepositsiooniks. Ka sillapea moodustamist, millega tagati edaspidise aktiivse tegevuse võimalus Tallinna suunas, tuleb igati otstarbekohaseks lugeda. Sillapea loomisega saavutati ka teatav sügavus üldises kaitsesüsteemis, kuid puudus sügavuse escheloneerimine sillapea positsioonis ja ka peavastupanu positsioonis endas. Millega aga sinise tegevuses kuidagimoodi nõus ei saa olla, on see, et nad peaaegu vähemagi surveta punaste poolt, sillapeast taganesid. Teisel korral võib kiire taandumine eelpositsioonilt ju õigustatud olla, kuid käesoleval juhtumisel oli see vaevalt nii, sest sinistel oli ju tähtis aega võita, et oma peajõudude takistamatut maaletulekut kaitsta. Nagu poolte koosseisust juba selgub, taheti käesolevail õppuseil peamist rõhku panna pealetungi tegevuse kätteõpetamise ja uurimise peale ja sellepärst vääriks punase poole tegevus ka lähemat vaatlemist. Ka punase poole juhataja, enne kui asuda saadud ülesande täitmisele, hindas olukorda ja ta mõttekäik seejuures võis olla umbes järgmine: Vaenlane on Randvere lahes, umbes 20 klm. Tallinnast ida pool dessandi maale saatnud. Dessandi esiosad on jõudnud Pirita jõe joonele ja kindlustavad end seal, kuna dessantvägede maaletulek jätkub Randvere lahes. Sellest võib oletada, et Pirita jõe joonele väljajõudnud väed vaevalt liikumist Tallinna peale enne jätkavad kui neile suuremad osad järele jõudnud; seni saavad nad arvatavasti platsdarmi kindlustamisega piirduma. 6 | 2016

AJALUGU

na malev alganud kogumist. 5. sept. kell 9 asusid sinised osad Iru juures järgmiselt: üks pataljon (1/27) Potisepa talust kuni Hansu taluni, temal ees 2 rühma 1. kompaniist sillapea moodustamiseks joonel: Pirita jõgi, Vabriku, raudtee ja maantee lõikekoht. Üks kompanii teisest pataljonist (11/27) Hansa talust (väljaarv.) Nehatu mõisani; sillapeas ees 2 rühma kitsarööpalise raudtee joonel Narva maanteest Lentsi taluni ja varus Iru, Prauli, Pohla rajoonis 2 kompaniid. Olukord punastele (Kaart 1 : 126 000 ja 1 : 21 000) Üldolukord. 4. septembril kell 9 ilmus siniste laevastik Lahepere lahte ja saatis seal umbes ühe rügemendi suuruse dessandi maale. Dessant algas liikumist Keila ja Joa suunas. Tema likvideerimiseks saatis punaste linnast 20. rügemendi vastavate tehniliste osadega, Tallinna kaitseliidu Tallinna malev terves koosseisus ja väiksemad kaitseväe osad. Punased väed põrkasid kokku sinistega 4. septembril kell 16 KeilaJoa joonel ja sundisid neid taanduma. 5. septembril kell 5.50 sai punaste juhatuse staabis Tallinnas teatavaks, et sinised on Randvere lahes Pööli, Hansumäe ja Tondikivi talude juures uuesti umbes kahe pataljoni suuruse dessandi maale saatnud. Taanduvatelt piirivalve osadelt saadud teadetel liigub see dessant Mäeaugu ja Männiku Iru poole. Kell 5.55 teatas 20. rügemendi ülem Keilast, et siniste dessant Lahepere juures lõpulikult merre paisatud ja seejuures üle 200 vangi võetud.

AJALUGU

Manöövrist osavõtjate üldpilt

Suurem osa Tallinna kaitsejõududest on suunitud Keila poole. Peale edurikast võitlust Keila-Joa joonel ja vaenlase dessandi katse likvideerimist Lahepera juures hakkavad nad Tallinna tagasi jõudma samal päeval kella 10 paiku. Seda aega ära oodata ja siis juba suuremate jõududega vaenlasele peale tungida ei oleks aga otstarbekohane, sest vaenlane võib selle aja jooksul saada Tallinnale hädaohtlikuks. Ümberpöördult, vaja likvideerida vaenlase dessanti mida varem seda parem, sest siis ei suuda ta end veel mandril laiutada ja kindlustada. Sellepärast vaja alustada vaenlasele kohe pealetungi võimalikult, kõikide Tallinnas olevate jõududega, jättes linna ainult nii palju, et korda jalul nõuda. Eelpooltoodud asjaolusid silmas pidades ja hinnates veel maastiku iseäraldusi, otsustas punase poole juhataja peale tungida ribas, nagu see näidatud juuresoleval skeemil, suunides pealelöögi oma vasaku tiivaga Lükati metsast välja. (III pataljon vasakul tiival). Punased algasid liikumist Tallinnast rännakrajoonis kell 8.50. Peajõudude liikumise katteks saadeti ette avangard, mis koosnes 1 ratsarühmast, 1 jalgratturite kompaniist, ühest autodele asetatud jalgväekompaniist ja traktor-patareist. Avangardil oli ülesandeks katta pataljoni hargnemist umbes 1. hüppe joonel (v. skeem!). Avangardi moodustamist toodud koosseisus ja temale antud ülesannet võib tunnustada igati otstarbekohaseiks. Mitte õigeks aga ei või tunnistada avangardi enda tegevust, kes punase poole juhataja käsku ignoreerides mitte esimese hüppe joonel (aerodroomi kohal) ei peatunud, vaid ilma millegi põhjuseta edasi liikus, riskeerides vaenlase poolt üksikult purustatud saada. Avangardile järgnesid umbes 1.5 klm. kauguses peajõud, koosseisus 1. patalj., 2. patalj. ja 3. pataljon (ﬁ ktiivne). Rännakkorras liikusid punased kuni Russalka ausamba, Kadrioru lossi jooneni, kus punaste peajõud 6 | 2016

Kuid nagu tähendatud, tuli puuduseid ilmsiks ainult kallaletungi faasis, kuna üldiselt pealetung ladusalt läks. poole juhi korraldusel peatusid. Siit edasi liikudes pidid punased juba siniste suurtükiväe tulistamise võimalustega arvestama hakkama ja sellepärast järgnes siin poole juhi käsk peajõudude hargnemiseks, s. o. peajõud läksid pataljonide kaupa laiali. Käsud ja korraldused hargnemise joonel anti kiiresti, ladusalt ja asjalikult. Peab tähendama, terve tegevus hargnemise momendil jättis hea mulje; malev tegutses kui korralikult väljaõpetatud väeosa. Märkida oleks ainult väiksemaid puudusi, nagu õhuvaatluse eest. maskeerimise tähelepanemata jätmist jne. Edaspidine liikumine teostati n. n. hüpetena, s. o. väeosad liikusid ühelt maastikul äramääratud joonelt teiseni. Neid hüppeid oli ette nähtud

punase poole juhi käsus kolm, nagu nad skeemil näidatud. Hüpetejoonel sünnib harilikult lühikene peatus, mis on määratud väeosade korraldamiseks; nende joonte määramisega saavutatakse suurel määral ka väeüksuste tegevuse ühtlustamist. Kuni teise hüppe jooneni sündis pataljonide lähenemine võrdlemisi korralikult, ilma et suuremaid puudusi ilmsiks oleks tulnud. Silma puutus siiski sideme puudus 2. ja 1. pataljoni vahel. 2. pataljoni kompaniid alustades liikumist 1. hüppe joonelt, tehes seda muuseas enne pataljoni ülemalt käsku saamata, jõudsid 1. pataljonist umbes 1—1,5 klm. ette; selle tõttu tekkis 1. ja 2. patalj. vahel lõhe, mis vaenlase aktiivsuse korral pealetungijale oleks võinud muutuda, väga hädaohtlikuks. Lõhet 1. ja 2. pataljoni vahel suurendas veel see asjaolu, et 1. pataljoni vasakpoolsem kompanii pataljoni liikumisriba vasakpoolse serva jättis täiesti tühjaks. Kuid nende puuduste peale vaatamata sündis liikumine kuni 2. hüppe jooneni siiski korralikult. Punaste traktorpatarei, mis samuti hüpetena tema järele liikus, töötas laitmatult, tõestades, et ka

Punase poole ahelikud tungivad üle Iru jõe

meie oludes on modern-veovahendid täitsa kõlbulikud. Teise hüppe joonele välja jõudnud, asusid punaste osad siniste sillapeast niisugusel kaugusel, millest edasiliikumine oleks võinud sündida ainult raske- ja kergetekuulipildujate tule toetusel, s. o. nad olid välja jõudnud kallaletungi lähtebaasini. Sellest momendist algab harilikult jalgväele raskeim tegevus ja kallaletung võib hästi areneda ainult siis, kui on välja õpetatud

iseseisvaks tegutsemiseks kõik nooremad juhid. Tegevuse areng selles faasis pidi siis ka näitama, kuivõrd juhid hakkama saavad selle ülesandega. Kahjuks ei annud aga siniste varajane taganemine võimalusi sellel joonel kallaletungi arenemist jälgida ja nii jäi ülevaatlik pilt tegevuse kohta kallaletungi faasis nii malevlastele kui juhtidele tumedaks. Kallaletungi jätku sillapea joonelt kuni jõe vasaku kaldani ei saa aga

6 | 2016

AJALUGU

mingit moodi õnnestunuks pidada. Liiguti tihedais kompaktseis massides, ilma maastiku varje kasutamata. Tegelikus lahingus oleks see tähendanud pealetungijate kindlat surma. Kuid nagu tähendatud, tuli puuduseid ilmsiks ainult kallaletungi faasis, kuna üldiselt pealetung ladusalt läks, mida seda enam tuleb hinnata, et malev seesuguses suures koosseisus esmakordselt tegutses. Punaste väljajõudmisega Pirita jõe vasakule kaldale, s. o. momendil, kus punased olid liginenud sinistele u. 50—100 mtr.-ini, lõpetati õppus. Õppustele järgnes lühikene õppuste arutamine poolte, vanemate vahekohtunikkude ja õppuste juhataja poolt. Selleks olid õppuste juhatuse poolt valmistatud suured selged skeemid õppuste arenemiskäigust ja nende varal suudeti anda kõigile osavõtnuile ülevaatlik pilt asetleidnud pealetungist. Õppuste arutamine kohe peale õppuste toimepanekut on hädasti tarvilik: see annab alles ettekujutuse kõigile osavõtnuile arenenud tegevusest, sest liikudes või rännates kuski tihedas võsastikus või kraavis, näeb iga üksik, mees ainult oma kõige lähemat ümbrust, mitte selgusele jõudes üldse pealetungi tegevuse käigu kohta. Päralt toimepandud õppusi arutamine peab igale üksikule õppustest, osavõtjale seda andma. Tekib küsimus, mida näitasid meile Tallinna maleva poolt 5. sep. korraldatud taktikalised õppused? Mulle näib, kõige pealt kriipsutasid nad alla seesuguste õppuste kõige täpsema ettevalmistuse tähtsust. Mida vähem sõjaliseks tegevuseks ette valmistatud väed, seda enam üksikasjadesse minev peab olema õppuste instseneerimise ettevalmistus. Teiseks näitasid õppused, et on vaja kõige pealt jätkata nii nooremate kui ka vanemate juhtide ettevalmistust. Talve jooksul tuleb korraldada liivakastil ja maastikul erilisi õppusi pealikutega. 5. septembril Tallinna maleva poolt korraldatud suuremad taktikalised õppused väärivad kahtlemata järelaimamist ka teiste malevate poolt.

Kübassaare retk

– parim viis päeva mööda saata

Tekst: RAILI NÕGU, SVEN ERNESAKS

3 X RAILI NÕGU

MILITAARSPORT

Kübassaare retke avarivistuseks koguneti kesksuve varahommikul Kallemäe vanasse militaarsesse punkti. Võistkondi oli sedakorda kohal vaid kaheksa. Sama palju ootas rajal ees ka kontrollpunkte.

6 | 2016

Tänavuse võistluse 25 kilomeetri pikkuse raja ja ajakava valmistasid ette Tornimäe noorkotkad. Samuti mõtlesid nad välja ülesanded kontrollpunktidesse ja tegutsesid vastutegevuses koos kaitseliitlastega Saaremaa ja Rapla malevast. Võisteldi Eesti ajaloo tundmises, meditsiinis, laskmises, sõlmede tegemises, asjade otsimises, uppuja päästmises, relvade tundmises, takistuste ületamises, sportlikus kolmevõistluses ja lõpujooksus. Võistluse peakohtuniku Raivo Kaburi rahulolev olek andis kinnitust, et päev läks korraldajate meelest

igati korda. Rahule jäid ka kõik võistlejad, kelle hulgast krooniti parimaks meeskond nimega Fox koosseisus Karl-Eik Rebane, Liisi Preedin, Helina Turja ja Kaja Ivanov. Noorte arvestuses võitis Leisi ja Tornimäe kodutütarde koondvõistkond. Võitjameeskonda kuulunud Karl Rebane ütles lühidalt ja konkreetselt, et lahe oli. Tema võistkonnakaaslane, suure retke- ja matkakogemusega Liisi Preedin võttis päevatöö kokku sõnadega: „Kogu võistlus oli hea atmosfääriga, väga sõbralik ja tore.“ Ta kiitis ülesandeid, mis olid koormusmatkade kontrollpunktide

disid mulle kõige enam väike paadisõit merel koos kannatanu päästmisega ja sõlmede sidumine, kuhu oli lõbusaks nüansiks lisatud lipsusõlm. Korraldajad olid järjekordselt teinud suurepärast tööd.”

Punktis, mis võitjameeskonna liikmetele kõige enam meeldis, tuli teha väike paadisõit merel ja päästa kannatanu

MILITAARSPORT

dega rajale minnakse,“ arvas Kaja. ülesannetena küll traditsioonilised, Tema läks rajale algajale omase kuid mitte liiga militaarsed, vaid väikese närvikõdi ja põnevusega, et noortele sobilikud. veeta tore ja aktiivne päev looduses. „Kübassaare retke juures meeldib „Mul on ülimalt hea meel sellest, kui mulle, et kuigi seda on korraldatud vahva, lõbus ja üksteisega arvesjuba 10 korda, suudetakse samas tav meeskond meile kokku juhpiirkonnas iga kord kokku panna tus. Imehea omavaheline klapp ja põnev rada, mis osalt pakub äratundmisrõõmu ja osalt viib sellistes- meeskonnatöö! Ja mida punkt edasi se kohtadesse, millest varem polnud lõpu poole, seda suuremaks muutus võidujanu,“ kinnitas Kaja. aimugi,“ ütles Liisi ning tõi näiteks Helina Turja lisas, et võistlus Kallemäe raketibaasi, mille olemasolust ta polnud seni midagi kuulnud. oli piisava raskusastmega, innustamaks teda veetma „Erialasest vaatevinklist hinnates mõnusa päiksepaistelion rännaku juures hästi tore, et se laupäevase päeva selle käigus näevad võistlejad kõige looduses. „Retke ehedamat Saaremaa maastikku kadakate, arvukate kiviaedade, vanade jooksul puutusime kokku Saaremaa (sumb)külade, õitsvate heinamaade, ilusa loodusemereranna ja soodega. Kindlasti ga ja mitmete parim viis, kuidas ilusat laupäeva metsloomadega. mööda saata,” lisas ta. Meeskond oli Kaja Ivanov kommenteeris, et super, omavaoli oma meeskonna teistest liikmeheline koostöö test vähem kogenud, sest talle oli sujus ning viis ka see võistlus alles teine omataoline. „Sellistel retkedel sõltub palju sellest, võidule. Punktide ülesannetest meelmilliste emotsioonide ja eesmärki-

Võisteldi Eesti ajaloo tundmises, meditsiinis, laskmises, sõlmede tegemises, asjade otsimises, uppuja päästmises, relvade tundmises, takistuste ületamises, sportlikus kolmevõistluses ja lõpujooksus

6 | 2016

MILITAARSPORT

Militaarsportlik Raplamaa suvi ehk Pitka ja Põrgupõhja 2016. aasta suvi jääb pikaks ajaks ajalukku kui aeg, mil Raplamaa metsades ja rabades toimus kaks paremini tuntud Eesti militaarspordivõistlust: juuli alguses metsavendade meenutamisele pühendatud Põrgupõhja retk ja kuu aega hiljem admiral Pitka luurevõistlus. Tekst: MARTIN ANDRELLER

Eesti militaarspordimaastik on üpriski kirev, pea igal maleval on enda võistlus. Kas just klassikalises formaadis, neli meest trassil, või teistsugune, kuid mõõduvõtmise võimalusi leiab igaüks. Siiski on selge, et mõnda võistlust peetakse raskemaks ja mõnda mitte ning see peab ka tegelikult paika. Aastate jooksul võistlejate ja korraldajatekohtunikega vesteldes on meelde jäänud mitmesugused hinnangud Eestis peetavatele võistlustele. Siin ja praegu võtame vaatluse alla Raplamaa militaarsportliku suve. Kirjatükki valmis nuputama sundisid tegelikult päris praktilised olukorrad. Tihti tuleb ka Põrgupõhja retke korraldajana seista vastu protestidele, nagu „Aga Ernal/Pitkal ju võis!“ või „Vastutegevust ei tohi olla metsas!“ jne.

Võistlused on erinevad Üleüldiselt on Eesti militaarsport piisavalt kirju, mistõttu tuleks püsivalt meeles pidada, et võistlused erinevad üksteisest ja nende juhendid seda enam. Samuti on erinev võistluste n-ö ideoloogiline ülesehitus. Selles kirjatöös võrreldavatest on üks pigem väga klassikaline militaarne mõõduvõtmine ja teine segu militaarspordist, ellujäämisest ja … metsavendluse aegadest. Enne võrdlema ja kirjeldama asumist on aga mõistlik mõne sõnaga 52

6 | 2016

selgitada Põrgupõhja retke olemust ja ülesehitust ning kahtlemata ka korralduslikus pooles alates eelmisest aastast toimunud muudatusi seoses peakorraldaja vahetumisega. Üldiselt ja lühidalt sõnastades oli Põrgupõhja retk algselt mõeldud tsiviilisikute meelitamiseks Kaitseliidu ridadesse ning retke käigus tehti neile metsaelu ja Eesti lähiajalugu selgemaks ja huvitavamaks. Reaalsus on aga juba mitmeid aastaid selline, et tsiviilisikuid, keda võistluse läbimine võiks innustada astuma Kaitseliidu või Naiskodukaitse liikmeks, trassil ei ole. Põrgupõhja retke on kunagi nimetatud Erna peaprooviks ja tegelikult olid ka käesoleval aastal nii mõnedki näod Raplamaa metsades samad nii juulis kui ka augustis Pitka-nimelisel võistlusel. Põrgupõhja retk on muutunud samuti jõustruktuuride mõõduvõtmise kohaks, kuigi see korraldajatele täielikult meeltmööda pole. Siiski on plaanis järgmisest aastast peale eraldada trassil militaartaustaga

Tänavusel Põrgupõhja retkel pidid võistlejad ühe ülesandena Sillaotsa talumuuseumis ära tundma ajaloolise väärtusega objekte

võistkonnad ja luua tsiviilisikutele eraldi arvestus. Viimaste rada on lühem ja seega lihtsam. Militaaridele saab siis aga pakkuda juba suuremas koguses stressirohket keskkonda. Siinkirjutaja arvates on üks kõige olulisemaid asju mõtlemisvõime, aga Põrgupõhja varasem formaat oli paljuski muutunud selliseks, et võistlejad kippusid arutlema, kuidas konkreetse võistluse raames lihtsamini-kiiremini-kergemini hakkama saada ning elutalongide ja varjumise teema ei olnud enam esikohal. Mingis mõttes olid võistlejatele eri asjadega loodud teatud mugavustsoonid (nt teadmine, et normaalse tempoga liikudes kindlasti punkti ei hiline). Eelmisel aastal õnnestus see mugavustunne tiheda vastutegevuse abiga lõhkuda. Teisest päevast alates näisid võistlejad hoomavat, et tuleb teha valikuid ja ohverdusi. Siinkirjutaja arvates ei ole normaalne, kui kõik võistlejad jõuavad sooritused ja liikumise teha ühtemoodi. Üks peamistest eesmärkidest on siiski vaadata, kes kuidas stressisituatsioonis hakkama saab. Tugevamatele on aga teatud asjad liiga lihtsad, nõrgematele … on kõik raske. Minu nägemuses ei tohikski olla ülesandeid või ajagraaﬁkut, kus kõik peavad jõudma positiivse soorituseni. Vaja on jõuda ülesanneteni, kus kõik annavad endast maksimumi ja saavad vastavalt sellele premeeritud või karistatud. Trassi ajagraaﬁ k aga ei peagi olema selline, et kõik võistkonnad ilusti minuti pealt läbi tulevad. Trassi valik peab olema kombinatsioon ohuhinnangust (vastutegevus), looduslikest iseärasustest, võistlejate jalgade seisukorrast ja motivatsioonist ning ajast, mille jooksul tuleb konkreetne lõik läbida.

MILITAARSPORT

KARRI KAAS

MARET KOMMER

Tänavuse admiral Pitka luurevõistluse avalikus punktis pidid eri riikide militaarsportlased demonstreerima takistusrajal oma vastupidavust ja osavust

Vaja on jõuda ülesanneteni, kus kõik annavad endast maksimumi ja saavad vastavalt sellele premeeritud või karistatud. 6 | 2016

KARMEN VESSELOV

edasi tegutseda. Noh, umbes nagu „päris“ olukorras? Selline lähenemine teeb elu huvitavamaks muidugi vaid militaartaustaga võistlejale. Tsiviilisikutele peaks Põrgupõhjast lähiaastatel siiski kujunema võistlus, millel on omad patrullvõistluse sugemed, kuid mille ülesanded pole nii militaarsed ja mis tekitab võistlejas

pigem edasist huvi Kaitseliidu või Naiskodukaitse ehk üldisemalt vabatahtliku riigikaitse vastu kui pettumust stiilis „käisime 54 tunniga jalad puruks ja siis panid mingid scoutsid selle võistluse kinni, meil polnud seal midagi teha.“

Mõnes mõttes võrreldavad

KARRI KAAS

MILITAARSPORT

Kontrollaega pannes tuleb küll arvestada kontrollpunkti läbiviivate kohtunike ja võistluse üleüldise „jooksmisega“, kuid selles, et kõik võistkonnad hilinevad kontrollpunkti 10–40 minutit, ei ole siinkirjutaja arvates midagi ebatavalist või ebaloomulikku. Igas olukorras tuleb anda endast parim, silmas pidades oma jõuvarude säilimist ja võimet

Põrgupõhja retke veetakistuse ületamise ülesandes pidid võistkonnad näitama meeskonnatöö oskusi, kiirust ning kindlasti ka osavust

6 | 2016

Tulles tagasi suviste sündmuste võrdluse juurde, saamegi esimesena ette võtta ajalise raami, milles Põrgupõhja ja Pitka retked toimuvad. Oma neljapäevahommikuse stardi ja laupäevaõhtuse ﬁnišiga on Põrgupõhja lühem kui Pitka, kuid viimases mängib suurt rolli luureülesanne, mis on võistkondadele aktiivne umbes 24 tundi, kui Põrgupõhjal on see avatud keskmiselt 4–5 tundi. Käesoleva aasta Põrgupõhja retke luureülesanne oli viimaste aastate lihtsaim ja võistkondadel oli ka piisavalt aega luurata, kuid sellest hoolimata ei suutnud paljud vastutegevuse laagrit täielikult leida. Luureülesanne aga omab suurt tähtsust võistkonna lõpptulemuses. Tänavusel Pitkal võeti vastutegevuse laagris kinni ka üks võistleja, kes eskordi saatel taaskohtus oma võistkonnaga alles õhtul, järgmises kontrollpunktis. Kuigi esmapilgul võis arvata, et see võib kätte maksta võistkonna üldisele edule ja nullida

L I S A T E AV E

Põrgupõhja retk 2016 Sõjalis-sportlikul jõukatsumisel Põrgupõhja retk saavutas esikoha Kaitseliidu Pärnumaa maleva Vändra võistkond koosseisus Kristo Sinivee, Peedu Perner, Kristo Pihlak ja Henri Noormets. Järgnesid samuti Kaitseliidu meeskonnad: Tallinna maleva Kalevi malevkonna võistkond sai teise koha ja Rapla II võistkond jäi kolmandaks.

Admiral Pitka luurevõistluse rahvusvahelisusest annab tunnistust tõsiasi, et tänavu võtsid omavahel mõõtu üheksa riigi esindused

püüdlused kõrgele kohale, see mitmel põhjusel nii ei läinud. Üldiselt aga mets positsioonide ümber elas ja ilmselt kõige kummastavam oli juhtum, kus üks „tuld“ saanud võistleja tagasi pöördus ja ka omalt poolt mõned sirakad ära pani. Omamoodi humoorikas vahepala vastutegevuse jaoks, kuid kahtlemata ka luurajale hea võimalus näha, kui palju reageerijaid on. Pikem luureülesande aeg võimaldab omakorda kasutada suuremat ala ja, silmas pidades korralduslikku poolt, on seda Pitkal võimalik ka paremini teha. Vastutegevuse liikmeid oli „põllul“ kuuldud info järgi Pitkal kaks korda rohkem kui Põrgupõhjal. Ka Põrgupõhja retke korraldajaid on mitu korda vähem, näiteks võistluse staabis on reaalselt paigal 2 inimest ja kontrollpunktide töö tagavad kolm roteeruvat meeskonda. Plaanimisfaasiski on inimeste hulk loendatav ühe käe sõrmedel, kuid õnneks on kõik väga motiveeritud ja südamega asja juures, nii et asjad saavad alati tehtud. Ülesanded postkastides ja kontrollpunktides viiakse läbi vastavalt võistluse kontseptsioonile. Pitkal on ilmselgelt rohkem militaarse taustaga ülesandeid, Põrgupõhjal on hoitud joont, et ülesanded hõlmaksid lisaks militaarsetele ka ajaloo- ja ellujäämistarkusi. Siin tulevadki

Rapla maakonnas peetud rahvusvahelise admiral Pitka luurevõistluse võitis Tartu maleva meeskond koosseisus Indrek Roos, Jaanus Roos, Indrek Rebane ja Rain Eensaar. Teise koha saavutas Scoutspataljoni I võistkond ja kolmandaks tuli Soome II võistkond. 25 startinud võistkonnast lõpetas võistluse 17. Omavahel võtsid mõõtu Eesti, Poola, Soome, Taani, Ühendkuningriigi, Rootsi, Ameerika Ühendriikide, Hispaania ja Leedu riigikaitseorganisatsioonide esindused.

välja ka kahe võistluse suurimad erinevused. Kui Pitka on kaugluurepatrullide võistlus, kus nii võistlejad kui vastutegevus tegutsevad võimaliku kaasaegse konﬂ iktisituatsiooni eri pooltena, siis Põrgupõhja ammutab inspiratsiooni metsavendlusest. Põrgupõhjal liiguvad meeskonnad ringi varjatult, olles pidevas „alakaalus“ vaenlase suhtes. See tähendab, et neil ei ole kaasas relvi, neil ei ole võimalik end „vabaks tulistada“. Sisuliselt jahitakse Põrgupõhjal võistlejaid nagu jäneseid. Abituid, pisikesi jäneseid, mis muidugi

Samas ei tohiks kahte võistlust ka konkurentideks nimetada, nagu seda tehtud on. Pitka ja Põrgupõhja on mõnes osas küll võrreldavad, kuid paljuski siiski väga erinevad.

põhjustab igal aastal võistlejatelt tagasisidet, et vastutegevus oli isegi metsas sees. Nii oli enne ja on ka praegu – vastutegevus võib olla igal pool, välja arvatud kontrollpunkti/ postkasti ümbritsevas turvaruudus. Päris vaenlane ei kasutanud ju samuti vaid kaardile märgitud teid … Militaarsportlik suvi andis siinkirjutajale palju vahetut mõtlemisainest kahe suurvõistluse kohta – nii korraldusest ja inimressursside kasutamisest kui ka kontseptsioonist. Kuidas see kõik kandub üle järgmistesse võistlustesse, on veel natukene lahtine. Põrgupõhja retke eesmärgiks jääb igal juhul see, et võistlejatel nii malevatest, väeosadest kui ka tsiviilist oleks võimalus end proovile panna, ennast arendada ja harida. Samas ei tohiks kahte võistlust ka konkurentideks nimetada, nagu seda tehtud on. Pitka ja Põrgupõhja on mõnes osas küll võrreldavad, kuid paljuski siiski väga erinevad. Küsimus, kumb on raskem, saab aga vastuse iga kord, kui üks neist võistlustest lõpeb, sest alati leidub keegi, kes ﬁnišis või vastutegevusele vahele jäädes ohkab, et see võistlus on ikka kõvasti raskem kui teine … 6 | 2016

MILITAARSPORT

Admiral Pitka luurevõistlus 2016

MARGE SAADRE

NOORED

Tallinna kotkad Pärnu jõel Varasuvine hommik oli karge, kuid taevas oli selge ja päevaks oli lubatud ilusat ilma. Kogunesime hommikul Lilleküla kooli juurde, hinges kerge ärevus enne paadimatka Pärnu jõel. Tekst: MAREK ŠOIS

Jõe äärde saabudes laadisime kummipaadid maha ning poistel oli tegemist nende täispumpamise ja kordaseadmisega. Enne jõele minekut tegi Rein kui endine sõudmisõpetaja aerude kasutamise algkoolituse. Vette lasti kolm kummipaati. Esimeses paadis olid suuremad ja kogenumad poisid, teises paadis koos minuga 5 väiksemat poissi ja kolmandas, suures kummipaadis koos Reinuga 10 väiksemat poissi.

Väsimusele alla ei vannu Alguses ei tahtnud kummipaat kohe kuidagi meie tahtele alluda, loksus muudkui ühest jõeservast teise. Pärast tunnipikkust harjutamist hakkas paat hoidma juba sirgemat joont. Alguses oli jõgi suhteliselt kitsas ja madal. Väikestes kärestikes jäi paat kividele kinni ja tuli pikad püksid jalast ära võtta, et sõiduvahend uuesti lahti lükata. 56

6 | 2016

Tasapisi hakkas jõgi laienema ja ka kummipaadi liikumiskiirus suurenes. Päike muutus üha soojemaks, linnud jõeäärses roostikus laulsid ja õhk oli kevadistest lõhnadest paks. Tahes-tahtmata tulid keelele laulusõnad: ilus oled sa, mu isamaa! Esimesse peatuspunkti jõudes olid poisid juba päris väsinud. Samas oli uhke vaadata, kuidas nad siiski väsimusele alla ei andnud. Järgmised 7 km kulgesid poistele päris raskelt. Proovisime küll vahetada kohti ning koormata võrdselt paremat ja vasakut kätt, kuid kui jõudu pole, siis seda lihtsalt pole. Aeg ajalt lubasime voolul ennast kanda ja nautisime kaunist jõeorgu. Nägime jõe ääres haigrut ja tundus, et üks kurg lausa jälitab meid. Möödusime ka kalapüüdjatest, kellele poisid lehvitasid ja tundsid huvi kalasaagi vastu. Jõekallastel oli nii põllumaad kui

Teekond viis Tori silla alt läbi. Kuni Sõpruse silla valmimiseni Tartus oli see Eesti pikim sild, mille pikkuseks on mõõdetud ligi 135 meetrit

ka kenasti korrastatud suvemaju. Loodus oli väga ilus. Pärast teist peatust tegime suuremaste poiste paadiga vangerdust. Mark Thomas ja Christofer läksid esimesse kummipaati ning Uko ja Sulo tulid meie paati. Nüüd oli sõita lausa lust – kummipaat kihutas, nagu oleks saanud endale mootori. Tänu noorte tugevate poiste jõule võtsime paatide seas liidrikoha. Kärestikes lõid poistel silmad särama, mis siis, et Sulo pidi ikka ja jälle suured kummikud jalga ajama ja paati lahti lükkama.

Enne Torit läks Pärnu jõgi laiemaks ja sõudmine igavamaks, sest polnud enam kärestikke ja ka tuul puhus vastu, nii et paadi liikvelhoidmiseks oli vaja kulutada üha rohkem energiat. Vaid mõte, et järgmine laagriplats on viimane ja seal antakse süüa, andis poistele motivatsiooni.

Jalgpall põrgu väravatel ja Bessi Kaugel Pärnu jõe vasakul kaldal hakkas kiriku juures paistma masti otsas lehviv suur sinimustvalge Ees-

Päike muutus üha soojemaks, linnud jõeäärses roostikus laulsid ja õhk oli kevadistest lõhnadest paks. Tahestahtmata tulid keelele laulusõnad: ilus oled sa, mu isamaa!

NOORED

MARGE SAADRE

Jõe juurde saabudes laadisime kummipaadid maha ning poistel oli tegemist nende täispumpamise ja kordaseadmisega

ti lipp. Süda muutus soojaks. See oli nagu sümboliks, et kuskil ligiduses ootab meid laagriplats koos väljateenitud õhtusöögiga. Kui paadid oli kaldale tõmmatud, tühjendasime need veest ja jätsime päikese kätte kuivama. Samal ajal, kui vanemad poisid valmistasid lõkkeplatsil õhtusööki, külastasime Pärnu jõe vasakul kaldal Tori silla juures umbes 500 m pikkust ja kohati üle kümne meetri kõrgust järsku kivipaljandit. Selle kivipaljandi nimeks on Tori põrgu, mis on omakorda nime saanud kõige suurema koopa järgi. Selle sügava koopa on allikad aastatuhandete jooksul liivakivisse uuristanud. Veel eelmise sajandi keskel sai koopas minna mitusada meetrit maa sügavusse. Et käik oli suur ja ulatus kaugele, hakkasidki kohalikud kutsuma seda Tori põrguks. Praeguseks on koobas sisse langenud ja endisest hiilgusest on alles vaid suur sissekäik. Pärnu jõekalda liivakivipaljand on võimas. Teadjate jutu järgi on see 6 | 2016

Baltimaades haruldane ning selle alumistes osades võib leida kuni kolmsada miljonit aastat tagasi elanud mereelukate luuosiseid. Poiste tähelepanuta ei jäänud aga ka värskema inimtegevuse jäljed – liivakivijärsaku seinad olid kõikjal kaetud kivisse uuristatud nimedega. Kui jõudsime tagasi laagrisse, ootasid meid ees lõkketulel valminud liha ja tuhas küpsetatud kartulid. Saime ka lõkketulel vorstikesi küpsetada. Küll toit maitses hästi ja mis kõige olulisem, seda jätkus nii palju, et kõht sai täis ja jäi ülegi. Pärast õhtusööki alustasime Rene juhendamisel sõjaväetelkide püstitamist. Telke sai üles pandud 3, igasse mahtus vabalt 8 inimest. Igas telgis oli oma ahi ja poisid valmistasid ette küttepuid öiseks vahtkonnaks. Kuna ilmajaam oli lubanud ööseks 5–10 kraadi sooja, siis otsustati kolmandas telgis usaldada sooje magamiskotte. Vaatamata pikale päevale tundus poistele, et ühe korraliku jalgpallimatši maha pidamiseks on energiat veel piisavalt. Neile, kellel jalgpallist sädet silma ei tekkinud, pakkus seltsi meie väsimatu must ja elava loomuga koer Bessi, kes oli kõikide poiste vaieldamatult suurim sõber ja laagri maskott.

MARGE SAADRE

Nüüd oli sõita lausa lust – kummipaat kihutas, nagu oleks saanud endale mootori.

MARGE SAADRE

NOORED

Väikestes kärestikes jäi paat kividele kinni ja tuli pikad püksid jalast võtta, et paat uuesti lahti lükata

Samal ajal, kui vanemad poisid valmistasid lõkkeplatsil õhtusööki, külastasime Tori silla juures umbes 500 m pikkust ja kohati üle kümne meetri kõrgust järsku kivipaljandit, mida kutsutakse Tori põrguks

6 | 2016

Õhk hakkas muutuma jahedamaks ja kätte jõudis õhtu. Oli aeg jaguneda telkidesse. Vaatamata pikale väsitavale päevale jätkus väikestel poistel telgis juttu veel südaööni.

Viimased kilomeetrid Pühapäeva hommik oli jälle karge. Pärast hommikusööki võtsime üheskoos maha telgid, puhastasime ahjud ja tegime korda laagriplatsi. Tore oli vaadata, kuidas vanemad poisid aitasid nooremaid nende tegemistes. Kui paadid üle kontrollitud, alustasime viimast, 7 km pikkust etappi. Jõgi kulges Tori silla alt läbi. Kergelt kõhe tunne tekkis sellise suure silla alt läbi sõites. Kuni Tartu Sõpruse

oleva Püha Jüri ratsamonumendi juurde, mis on püstitatud Vabadussõja võidu ja Eesti taasiseseisvumise tähistamiseks. Monument kujutab rüütel Georgiost, kes on ka sõjaväelaste kaitsepühak. Legendi järgi tappis ta hobusel ratsutades piigiga lohe ja päästis selle vägiteoga kuningatütre. Pärast ühispildi tegemist läksime tagasi oma armsasse Isuzu bussi, et alustada väsinult, kuid õnnelikult tagasiteed Lilleküla kooli poole.

NOORED

Teadaolevalt on Euroopas kaks sõjameeste mälestuskirikut. Üks neist asub Prantsusmaa pealinnas Pariisis ja teine Pärnumaal Tori alevis.

MARGE SAADRE

Kirikust väljudes kogunesime ühispildiks Püha Jüri ratsamonumendi juurde, mis on püstitatud Vabadussõja võidu ja Eesti taasiseseisvumise tähistamiseks

MARGE SAADRE

silla valmimiseni oli see Eesti pikim sild. Selle pikkuseks on mõõdetud ligi 135 meetrit. Jõeorg muutus Sindi poole sõites üha laiemaks ja siin-seal paljandusid järsul oruveerul liivakivilademed. Jõe laiuseks on keskmiselt 100–150 m, kallaste kõrgus 4–6 m. Hommikusel paadisõidul oli raskem oma organismi mootorit tööle saada. Liigesed olid eelmisest päevast kergelt valulikud ja villid kätel segasid täie jõuga aerutamast. Kuid varsti tuli sõiduhoog jälle sisse. Pärast kahe ja poole tunnist sõudmist jõudsime Kalevipoja vestitaskukivi juurde. Tegemist on Pärnu jões paikneva suure kahestunud kivimürakaga, mille ümbermõõt on umbes 22 m ja kõrgus jõe põhjast umbkaudu 5 meetrit. Hiljem saime teada, et kivi kohta on palju rahvajutte – see olevat Kalevipoja vestitaskust maha pudenenud, kui vägilane jõest üle astus. Kivist möödudes nägimegi oma paadimatka ﬁnišit. Pärast randumist tühjendasime kummipaadid põhja kogunenud veest, kuivatasime päikesepaistel ja seejärel tõstsime maastikuauto tagakasti. Kui kõhud olid ääreni head ja paremat täis laaditud, alustasime bussireisi Tori suunas, et külastada Eesti sõjameeste mälestuskirikut Pärnu jõe kaldal. Teadaolevalt on Euroopas kaks sõjameeste mälestuskirikut. Üks neist asub Prantsusmaa pealinnas Pariisis ja teine Pärnumaal Tori alevis. Eesti sõjameeste mälestuskirik on paik, kus endised sõjamehed mälestavad oma langenud võitluskaaslasi ja hukkunute omaksed oma teadmata kadunud lähedasi. Siin kirikus toimub ka eesti sõdurite ja ohvitseride ning noorteorganisatsioonide liikmete vandetõotuse andmine, samuti eesti sõjameeste kokkutulekud. Kirikus võeti meid sõbralikult vastu ja tutvustati kiriku ajalugu. Saime teada, et kivikirik ehitati luteri kirikuna aastal 1852. Teises maailmasõjas sai kirik kõvasti kannatada ja selle taastamist alustati 1990. aastal. Eesti sõjameeste mälestuskirikuks pühitseti kirik 2001. aastal. Kirikust väljudes kogunesime ühispildiks Pärnu jõepoolsel küljel

Pärast kahe ja poole tunnist sõudmist jõudsime Kalevipoja vestitaskukivi juurde, mille ümbermõõt on umbes 22 m ja kõrgus jõe põhjast umbkaudu 5 meetrit

6 | 2016

Ühel juunikuu laupäeval võis Jõgeva linnas näha palju helkurvestides lapsi, käes kompassid ja kaardid. Midagi või kedagi otsiti. Ei, seekord ei otsitud spunki ega olnud käimas ka snargijaht, toimus hoopis Jõgevamaa noorkotkaste ja kodutütarde matkamäng.

Matkamäng, helkurvestid ja kanamunad

Tekst: GUNNAR VASEMÄGI

NOORED

Ligikaudu 8 kilomeetrit rada, kaheksa kontrollpunkti, kümmekond neljaliikmelist võistkonda pluss kontrollmeeskond. Võistlejaid olid saabunud kogu maakonnast: Kamarist, Tabiverest, Vaimastverest, Siimustist, Laiuselt ja Jõgevalt. Peakohtunik Renee Köök pikka avakõnet ei pidanud, vaid soovis Jõgeva maleva staabi õuele rivistatud võistkondadele edu rajal 60

6 | 2016

1. Üks jõgevalane ütles pärast matkamängu, et ülihoolega kaarti uurinud noortel polnud aega loodustki vaadata

2. Punktid asusid kõik linna piires: põhikooli staadionil, viadukti all, jõe ääres rannas, raudteejaamas, Piiri pargis ja mujal 3. Nagu ikka, ootasid kontrollpunktides ees mitmesugused ülesanded – tuli mängida vana head telefonimängu, lisandiks jooksmine põhikooli staadionil; aerutada paadis üle Pedja jõe ja veel palju muud huvitavat

NOORED

asuva kontrollpunkti leidmine. Tõenäoliselt ei tea kõik kohalikudki toda kitsukest rada, mis majade vahelt jõe äärde viib, rääkimata siis ning matkamäng võis kaugemalt pärit inimestest. alata. Enne rajale sööstmist Ülesanded olid, nagu ikka, mittuletati võistlejatele meelde ohutust. mesugused. Tuli mängida vana head Olgugi Jõgeva väike, on see siiski telefonimängu, lisandiks jooksmine linn, kus liiklusest tingitud ohtusid põhikooli staadionil; aerutada paakohtab rohkem kui põllul või metsas. dis üle Pedja jõe, vastata küsimusteKiirustada polnud tarvis, rada võis le Noorte Kotkaste ja Kodutütarde läbida rahulikus tempos, ajakulu ei organisatsioonide kohta, lüüa penalarvestatud. teid, keksida hüppenööriga ja lasta Start anti Jõgeva maleva staabist õhupüssist märki. Kõige lõbusam ja kell 10, võistkonnad läksid rajale elevusttekitavam oli vahest „kankümneminutiste vahedega. Igas natanu transport“, kus „kannatanu“ kontrollpunktis oli vaja täita mingi keha külge seoti kanamunad ning ülesanne. Kõik kaheksa punkti vaest õnnetukest tuli transportida asusid linna piirides: põhikooli staa- kukil või käsist-jalust tirides nii, et dionil, viadukti all, jõe ääres rannas, kanamunad terveks jääksid. Kontraudteejaamas, Piiri pargis ja mujal. rollpunkti sulgedes oli kirjas kaks Orienteerumisel osutus raskeimaks „omletti“ ehk siis kaks võistkonda jõe ääres, niinimetatud rannal olid kanamunad katki teinud.

Lõbus oli ka hüppenööriga hüppamine, sest seda tuli teha kahel võistlejal ühe nööriga. Koordineeritud hüppamine osutus üksjagu vaevaliseks ja võitjaks osutusid need, kes suutsid nööripusasse mattumata sooritada vähemalt kaks hüpet. Läks, kuidas läks ja oli, kuidas oli, aga napilt enne kella viit õhtupoolikul saabus viimane võistkond ﬁnišisse ning autasustamine võis alata. Matkamängu võitjaks osutus Kamari võistkond ja, nagu traditsioon ette näeb, tuleb võitjal korraldada järgmise aasta matkamäng. Kas Noorte Kotkaste ja Kodutütarde askeldamist linnas ka märgati? Hiljem kohalikke elanikke küsitledes selgus: jah, märgati! Nagu ütles üks küsitletu: „Nägin helkurvestides lapsi nii hoolega kaarti uurimas, ei olnud neil aega loodust vaadata ega midagi.“ 6 | 2016

NAISKODUK AITSE

Naiskodukaitse arengukava seab reaalsed eesmärgid Naiskodukaitse keskkogu kinnitas 10. aprillil Naiskodukaitse arengukava aastateks 2016–2020. Mitmetes valdkondades jätkatakse sissetallatud rajal, ent palju on ka uut, senisest tegevusest kõrgemale ja kaugemale vaatavat. Tekst: AIRI TOOMING

Arengukava koostamisel pidasime oluliseks liikmete kaasatust, ikka selleks, et seatud eesmärgid vastaksid liikmete ootustele ning igaüks sooviks pingutada ühiselt võetud ülesannete täitmise nimel. Nõnda alustasime kogu protsessi arengukava seminaridest, kuhu olid oodatud kaasa rääkima tõepoolest kõik, kes vähegi soovisid. Hea meel oli tõdeda, et näeme oma organisatsiooni tugevusi ning ka arengukohti üsna sarnaselt ja sestap julgen kinnitada, et valminud arengukava on ühelt poolt liikmete soove arvestav ning teiselt poolt Kaitseliidu ja kogu ühiskonna vajadustele vastav.

Aastal 2020 on Naiskodukaitses vähemalt 3200 liiget Oleme jätkuvalt seda meelt, et Naiskodukaitse edukuse üheks võtmeks on see, kui paljusid naisi suudame organisatsiooni tegevusse kaasata, koolitada ning seeläbi teadlikumateks kodanikeks muuta. Meie liikmeskond on aasta-aastalt kasvanud ning sama joont soovime jätkata. Samas peame oluliseks, et liikmeskonna kasv oleks tasakaalus meie võimega uusi liikmeid sisuliselt ja kvaliteetselt koolitada ja kaasata, seetõttu leiame, et liikmes62

6 | 2016

konna kõige optimaalsem kasv on 5–7% aastas. Organisatsiooni ulatuse laiendamiseks oleme seadnud eesmärgiks, et Naiskodukaitse on kõikjal Eestis. Selleks soovime luua uusi jaoskondi võimalikult paljudesse piirkondadesse, siiani on tegevus põhinenud eelkõige maakonnakeskustel. Organisatsiooni sisulise edenemise üheks võtmekohaks peame ringkondade ja ka jaoskondade iseseisvat toimimist. Tegevuse tasandil on see juba täna üsna heal tasemel, ent strateegiline juhtimine on pigem tagasihoidlik. Näeme ette, et iga ringkond seab selged ja organisatsiooni üldiste ülesannetega kooskõlas aastaeesmärgid ning koostab ülesannete täitmist mõõtva aastaaruande.

Ohutushoid – üks järgnevate aastate väljaõppe fookustest See, et Naiskodukaitse peaks kaasa rääkima ja tegutsema elanikkonna

kaitse valdkonnas, on ühisosa liikmete soovidest, Kaitseliidu ülema tahtest ja Naiskodukaitse juhtide nägemusest. Kuigi igapäevaturvalisuse kursuse loomisega oleme püüdnud selles vallas kaasa rääkida juba aastaid, näib sisuline valmisolek ja ühtlasi ühiskondlik tellimus olevat tekkinud just nüüd ja praegu. Kui arengukava valmimise aegu kasutasime veel terminit kodanikukaitse, siis tänaseks oleme jõudnud ohutushoiu mõiste juurde. Nõnda on valmimas ohutushoiu õppekava, mis ühelt poolt on iseseisva kursusena kasutatav mistahes sihtgrupi koolitamiseks, ent teisalt saab Naiskodukaitse baasväljaõppe üheks mooduliks. Esmajärjekorras ongi plaan võtta fookusesse õppekava ja metoodiliste materjalide väljatöötamine ning instruktorite koolitamine. Seejärel keskendume kursuste läbiviimisele, seades eesmärgiks, et 2019. aastaks on kõikides ringkondades piisav võime viia iseseisvalt

läbi kursusi võrdväärselt teiste baasväljaõppe moodulitega.

Vähemalt 50% naiskodukaitsjatest on kindlalt rakendatud Kaitseliidu struktuuris Üheks organisatsiooni tänaseks kitsaskohaks on liikmete rakendatavus. Ühelt poolt on puudujääke pakutavates võimalustes, teisalt on ka liikmete endi valmisolek kindlat ülesannet täita mõnevõrra tagasihoidlik. Lisaks on üksjagu kommunikatsiooniprobleeme malevatega, kas ja kuidas ikkagi Naiskodukaitse liikmeid kaasata.

NAISKODUK AITSE

KARRI KAAS

Eesmärgiks on, et igale huvitatud naiskodukaitsjale leitakse oskustele, võimetele ning eelistustele vastav ametikoht Kaitseliidu ettevalmistatavates üksustes

Sestap oleme seadnud eesmärgiks, et kõikidele naiskodukaitsjatele, kes seda soovivad, leitakse oskustele, võimetele ning eelistustele vastavad ametikohad Kaitseliidu ettevalmistatavates üksustes. See eeldab tihedat koostööd malevatega ning samas tõhusat selgitustööd liikmete hulgas.

Väljaõppe kvaliteet Väljaõppe kvaliteedi parandamiseks näeme ette suurel hulgal erinevaid meetmeid. Ühelt poolt on oluline tagada õppekavade kaasaegsus ning vastavus õpiväljunditele, teisalt tuleb panna suurt rõhku instruktorite

Naiskodukaitse arengukava on leitav Naiskodukaitse koduleheküljel: http://www.naiskodukaitse.ee

6 | 2016

valikule ja koolitamisele. Kolmas mõõde väljaõppe kvaliteedi tagamisel on metoodika – väärtustame ja plaanime läbivalt rakendada õppurikeskset ja kaasavat õpet. Jätkame sellel suunal, et väljaõppe läbiviimine on suuresti vabatahtlike instruktorite õlul, ühelt poolt on see ressursisäästlik, teisalt pakub rakendusvõimalusi erialaselt kogenud ja instruktoritööks sobilike isikuomadustega liikmetele. Samas on selge, et kõik tänaseks koolitatud instruktorid ei ole võrdsete oskuste ja kogemustega. Näeme ette erialainstruktorite seminaride läbiviimist, alustavate instruktorite toetamist kogenud instruktorite poolt, alarakendatud instruktorite kaasamist jne. Loomisel on väljaõpet läbiviivate instruktorite andmebaas, kuhu koondatakse info nende väljaõppe, erialase pädevuse ning õpetamiskogemuse kohta.

Meie läbivaks põhimõtteks on olnud „Enne teeme, teeme hästi ja siis räägime!“ ning vahel räägime ehk vähem, kui organisatsiooni tuntuse saavutamiseks vajalik oleks. Samas anname endale aru, et uute liikmete värbamiseks ning positiivse arvamusfooni hoidmiseks peame süsteemselt ja rõhutatult tegelema ka avalike suhete valdkonnaga.

ARDI HALLISMAA

NAISKODUK AITSE

„Naiskodukaitse on sada korda kuulsam“

Naiskodukaitse on organisatsioon, kus omandatud teadmised ja oskused on rakendatavad nii organisatsioonisiseselt kui ka -väliselt

Uues arengukavas oleme seadnud ka suure hulga eesmärke ja ülesandeid, mis seonduvad just mainekujunduse ning organisatsiooni tutvustamisega. Need hõlmavad kodulehekülgede arendamist, esindatust meediaväljaannetes, tuntud inimeste ja arvamusliidrite värbamist,

kaasaegsete ja kaasahaaravate reklaammaterjalide loomist ja paljusid teisi meetmeid. Samas peame oluliseks tasakaalustatust, mõtestatust ja kvaliteeti, arvestame, et igal tiivalöögil on mõju kilomeetrite ja aastate taha. Kokkuvõtteks võib öelda, et Naiskodukaitse arengukavas sisalduvad eesmärgid ja ülesanded on seatud põhimõttel „silmaga nähtav, ent käeulatusest väljas“. Tean, et nii mõnelgi arengukava lugenud liikmel on tekkinud küsimus, kas see ikka on realistlik ja kas vabatahtlik organisatsioon suudab kõike ja nii kiiresti. Olen seda meelt, et kui ei püüa ja eesmärke ei sea, siis kindlasti ei jõua, aga kui püüda, siis edasi on juba kõik tahte küsimus. Ja naiskodukaitsjad tahavad, seda oleme näinud siiani ja näeme kindlasti ka edaspidi!

L I S A T E AV E

Naiskodukaitse väärtused Organiseerumine naistena – Naiskodukaitse ühendab eri põlvkondadest ja erineva sotsiaalse taustaga tegusaid naisi, võimaldades neile mitmekülgset riigikaitselist ja ühiskondlikku tegevust. Vastutus – Naiskodukaitse koondab liikmeid, kes tunnetavad vastutust isamaa ja ühiskonna ees ning on valmis kiiresti reageerima, täitmaks vabatahtlikult oma riigikaitselisi kohustusi. Elukestev õpe – Naiskodukaitse on organisatsioon, mis uute eneseteostusvõimaluste, üksteiselt õppimise ja koolituste kaudu parandab naiste sotsiaalset toimetulekuvõimet. Omandatud teadmised ja oskused on rakendatavad nii organisatsioonisiseselt kui ka -väliselt. Turvalisus – Naiskodukaitse aitab oma tegevuse ja hoiakutega kaasa turvalisema elukeskkonna loomisele. Iga Naiskodukaitse liige suudab hädaolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata. Pärimuse hoidmine – Naiskodukaitse hoiab au sees organisatsiooni traditsioone ja rahvuslikke tavasid ning jäädvustab ja väärtustab organisatsiooni ajalugu.

6 | 2016

AVE PAAVO

Naiskodukaitse toitlustas võimlemispeol ligikaudu 5000 osalejat Juuli alguses peeti Tallinnas Kalevi staadionil suurt võimlemispidu „Hingelind“, millest võttis osa umbes 5000 võimlejat. Nii peo kui ka sellele eelnenud proovide ajal aitas osalejaid toitlustada Naiskodukaitse. Tekst: AVE PAAVO

„Maikuus saatsin välja teate võimlemispeo toitlustamise personali abivajaduse kohta ning võin öelda, et naised olid aktiivsed ning koosseis sai komplekteeritud õigeaegselt,“ rääkis Alutaguse instruktor Elle Vinni. „Kuigi pidu toimus alles laupäeval, algasid proovid teisipäeval. Meie saabusime platsile juba esmaspäeval, et teha vajalikud ettevalmistused. Paigutasime oma kohtadele inventari, katlad ja nõud. Osalejate kiiremaks teenindamiseks tegime mitu

toidu väljastusala, igas neist kaks naist toitu väljastamas,“ kirjeldas ettevalmistuspäeva Iive Alutaguselt. „Kuna proovid toimusid esimestel päevadel lisaks Kalevi staadionile veel neljas erinevas Tallinna paigas, tuli kolm päeva tarnida toitu ka sinna,“ lisas ta. Toiduvalmistajate kasutuses oli kaks katelt, mis erinesid tavapärastest. „Need on Hollandi katlad, neid on lihtne transportida ning mugav kasutada,“ iseloomustas katlaid Maret Harjumaalt. „Peab aga ikka 6 | 2016

AVE PAAVO

Toiduvalmistajate kasutada olid kaks Hollandi päritolu katelt, mis erinesid tavapärastest

AVE PAAVO

NAISKODUK AITSE

Võimlemispeo ajal toitlustasid naiskodukaitsjad ligi viit tuhandet tantsijat

6 | 2016

hoolitsema, et põhja ei kõrbeks!“ lisas lõbusalt Maire Virumaalt. „Peost osavõtjatele valmistasime rassolnikut, hernesuppi ja seljankat.“ „Alustasime umbes kell kaheksa hommikul ning tavaliselt läks seitsme-kaheksani õhtul,“ kirjeldas päevade pikkust Hille Jõhvist. Toitlustajate sõnul oli kõige raskem ooteaeg. „Kui juba tegutsed, siis on lihtsam,“ ütles Liina Virust. „See möll, mis toimub toidu väljastamise ajal, on kõige toredam, ootamine on tüütu,“ kinnitas Liivi Lüganuselt tema sõnu. „See on naljakas – on vaikne, siis tuleb meeletu siblimine ja siis on jälle vaikus. Ma olen olnud kõikidel suurtel pidudel. Kui ise ei laula-tantsi, siis teen süüa,“ rääkis Iivi Kuusalust. „Ei olnud varem selliste kateldega süüa teinud, ei pidanud tõstma raskeid asju ning kõik on kenasti sujunud,“ jagas uusi kogemusi Liisi Avinurmest. „Söögid on head olnud. Oleme siin juba nädala algusest. Järjekorrad lähevad kiiresti. Hommikul ja õhtul saame süüa selles koolis, kus ööbime,“ kiitsid tantsijad Naiskodukaitse välikokki. „Meeldib, et teenindajad on sõbralikud, mitte kurjad söögitädid. Antakse juurde, kui soovime. Naudime leiba-saia, millist meil ei ole,“ sõnasid murul istet võtnud eestlastest võimlejad Soomest. „Soovime öelda tänu kõigile selle võimlemispeo korraldajatele – kuskil ei ole ummikut!“ lisasid nad lõpetuseks. „Muljed on väga head. Toimkond on väga tubli. Me oleme võimlemispeol abiks esimest korda. Oleme saanud kogemusi ja mõtteid, kuidas veelgi paremini tööd organiseerida ja kuvada rohkem ka Naiskodukaitse osalust,“ võttis ürituse kokku Elle Vinni.

Alustasime umbes kell kaheksa hommikul ning tavaliselt läks seitsme-kaheksani õhtul.

Kaitseliidu teenetemärgid VALGERISTI II KLASS 1015 1016 1017 1018 1019 1020

ENNO OTTIS TÕNU TEDER KALJO LILLEVERE AIVO HÜTSI ANDRES PUUSEPP KALLE LEPPIK

Esitas Jõgeva Esitas Lääne Esitas Sakala Esitas Võrumaa Esitas Võrumaa Esitas Harju

malev malev malev malev malev malev

Esitas Järva Esitas Lääne Esitas Lääne Esitas Võrumaa Esitas Tallinna Esitas Tallinna

malev malev malev malev malev malev

Esitas Harju Esitas Harju Esitas Jõgeva Esitas Jõgeva Esitas Saaremaa Esitas Sakala Esitas Sakala Esitas Sakala Esitas Sakala Esitas Valgamaa Esitas Valgamaa Esitas Võrumaa Esitas Võrumaa Esitas Tallinna

malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev

Esitas Harju Esitas Harju Esitas Harju Esitas Harju Esitas Jõgeva Esitas Lääne Esitas Lääne Esitas Sakala Esitas Sakala Esitas Sakala Esitas Sakala Esitas Sakala Esitas Sakala Esitas Sakala Esitas Sakala Esitas Sakala Esitas Sakala Esitas Tallinna Esitas Tallinna Esitas Tallinna Esitas Võrumaa Esitas Võrumaa Esitas Võrumaa Esitas Võrumaa

malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev malev

VALGERISTI III KLASS 1021 1022 1023 1024 1025 1026

LEO LILLEMETS TÕNU SOOP VAHUR TOOMAS ANDRES LOOG LAURI ABEL HELLE JÜRNA

1764 1765 1766 1767 1768

RIHO TEREPING JAAN VÕLLI ÜLO PÄRN ANTS NOORMÄGI KALLE TIITS KALEV TAHKER OVE AINSALU TOOMAS TAIMRE VELLO TAMMISTO JAANUS BARKALA KALMER KINGO EVE TÄHT MATI URBANIK JANEK TIPPO

TEENETEMEDALI II KLASS 1740 1741 1742 1743 1744 1745 1746 1747 1748 1749 1750 1751 1752 1753 1754 1755 1756 1757 1758 1759 1760 1761 1762 1763

VILLU UETT HANS RIISMAA PRIIT KESA VOLDEMAR JAANUS ANDRES PARVE SIIM JEEBERG JAAN ARNOVER ANDRES ALVER ARVO KAMA HARRI MÄESALU RIHO REI ENN PINSEL JAANUS PÕLDMA HELMUTH TOOMSALU LAURI NÄLK TOOMAS TERAS LEILI SÄRG GERT KAJU JAANUS TALLO TARMO LOORAND URMAS PINDIS LY HIPPONEN ALMER AREND TIINA HIMMA

Esitas Võrumaa Esitas Võrumaa Esitas Tartu Esitas Tallinna Esitas Tallinna

malev malev malev malev malev

TEENETEMEDALI III KLASS 4309 4310 4311 4312 4313 4314 4315 4316 4317 4318 4319 4320 4321

TEENETEMEDALI I KLASS 603 604 605 606 607 608 609 610 611 612 613 614 615 616

AIVAR MÄGISE MIHKEL PUUSEPP UKU-MATS PEEDOSK PRIIT SAAR TRIIN KRAVETS

4322 4323 4324 4325 4326 4327 4328 4329 4330 4331 4332 4333 4334 4335 4336 4337 4338 4339 4340 4341 4342 4343 4344 4345 4346 4347

TÕNIS-TÕNU RUMMA Esitas Harju malev INDREK BEREZJUK Esitas Harju malev SILVER VALTER Esitas Harju malev ANTI ORMAK Esitas Harju malev MART ARRAK Esitas Harju malev VIKTOR SVJATÕŠEV Esitas Jõgeva malev RAIVO TAMME Esitas Jõgeva malev OLAR PAESALU Esitas Järva malev RAUNO LUUKAS Esitas Lääne malev VALDU TAMMISTU Esitas Lääne malev EERO KAASIK Esitas Saaremaa malev HELDUR KOPSO Esitas Saaremaa malev ANDREI TŠERNOBROVKIN Esitas Saaremaa malev TARMO PREILER Esitas Saaremaa malev KALVI HUMAL Esitas Saaremaa malev TIIT BAKHOFF Esitas Sakala malev ENN KAMBEK Esitas Sakala malev MARTIN LINK Esitas Sakala malev MARKO PURGE Esitas Sakala malev INDREK FELDMANN Esitas Sakala malev JANE SÄRG Esitas Sakala malev EDA KIVISILD Esitas Sakala malev KRISTJAN PÜTSEP Esitas Tallinna malev JOEL RILLO Esitas Tallinna malev ANDRES UNT Esitas Tallinna malev ANDRIO LENSMENT Esitas Tallinna malev JAAK ROHT Esitas Tallinna malev ANDRES LENSMENT Esitas Tallinna malev JANNO ROHT Esitas Tallinna malev KAIMAR DAVÕDOV Esitas Võrumaa malev MERLIT ISAT Esitas Võrumaa malev ARNO PLOOM Esitas Võrumaa malev AIN ALDOŠIN Esitas Võrumaa malev KRISTJAN KUUSKVERE Esitas Võrumaa malev PEETER NIKITIN Esitas Võrumaa malev HARRY HÄRRA Esitas Võrumaa malev KAJA PARKER Esitas Võrumaa malev HELVE TINA Esitas Võrumaa malev ROGER VINNI Esitas Kaitseliidu peastaabi avalike suhete osakond

TUNNUSTAMINE

VÄLJAVÕTE KESKJUHATUSE 19. MAI OTSUSEST K-0.1-1/16/12115PR

TEENETEMEDALI ERIKLASS 800 801 802 803

ANDRUS ARUOTS KALEV KUKLANE JUHAN HÄRRA TOOMAS TÜRK

804 805 806 807 808

LEHTE ILVES TIINA TOJAK HEIKI ÄRM JAANUS MÄNNIK MARKO OLAVI RANTANEN

Esitas Lääne malev Esitas Võrumaa malev Esitas Võrumaa malev Esitas Kaitseliidu peastaabi avalike suhete osakond Esitas Lääne malev Esitas Lääne malev Esitas Pärnumaa malev Esitas Pärnumaa malev Esitas Pärnumaa malev

6 | 2016

TUNNUSTAMINE

Võidupühal Võrus Võidupüha paraadil Võrus oli võimalik vaadata sõdureid, relvi ja sõjatehnikat, nautida sõjaväeorkestrite muusikat, osa saada meeleolukast kultuuriprogrammist ja maitsta sõdurisuppi. Vabaduse tänaval rivistusid üles üksused Võrumaa, Tartu, Sakala, Põlva ja Valgamaa malevatest. Lisaks neile olid kompaniisuuruste üksustega väljas Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred ning liputoimkonnad küberkaitseüksusest ja Kaitseliidu koolist. Politsei- ja piirivalveamet võttis paraadist osa rühmaga ja kõigil aitasid taktsammu hoida Kaitseliidu ja kaitseväe orkestrid. Paraadil osalesid ka meie liitlased Ameerika Ühendriikidest, keda esindas soomukeid Stryker kasutav rühm koos miinipildujasoomuki, meditsiinisoomuki ja juhtimissoomukiga. Taasiseseisvunud Eestis peetud võidupüha paraadidel ei ole varem ükski välisüksus oma tehnikaga väljas olnud. Kaitseliidu sõsarorganisatsioonidest olid paraadile saabunud rühmasuurused üksused Leedu KASP-ist ja Läti Zemessardzest ning liputoimkond Taanist. Kokku oli rivis üle kaheksasaja inimese.

6 | 2016

3 X ARDI HALLISMAA

TUNNUSTAMINE

Kõik veefiltrid pole ühesugused

TEST

Kõik me oleme tundnud vähemal või rohkemal määral janu. See on täiesti normaalne tunne, mille kaudu annab keha märku, et organismi veevarud on vähenenud piirini, kus neid on vaja hakata täiendama. Aga mida teha, kui puhast vett pole käepärast? Ühe võimalusena aitab ﬁlter.

Tekst: MAGNUS ARGE, SIIM SAAREOJA

6 | 2016

On teada, et inimese keha koosneb umbes 65% ulatuses veest, millel on organismi funktsioneerimises täita ülitähtis roll. Juba üheprotsendine vedelikukaotus väljendub keskendumisvõime languses ja keha sooritusvõime vähenemises, millele järgnevad süvenev väsimus ja peavalu. Tavaelus on vedelikutarbimine enamasti automaatne ja me ei pööra sellele erilist tähelepanu – janu tekkides kustutame selle justkui möödaminnes kas poeletilt haaratud suuresti keskkonnast, kus viibime, karastusjoogi või muu sarnasega. teadmistest, kogemustest ja varusOlukord muutub siis, kui oleme tusest. Arvestama peab ka sellega, sattunud eemale tsivilisatsiooni et inimasustusest kaugel olles ei pakutavatest hüvedest. Hea, kui piisa tavaliselt ainult vee leidmisest see on planeeritud ja meil on olnud – hangitud vesi vajab ka puhastamist. piisavalt oidu kaasa võtta vajalik Puhastamine on vajalik kahjulike kogus vett selleks ajavahemikuks, arvestades ka füüsilist koormust ja ilmastikutingimusi. Mis juhtub aga siis, kui oleme sattunud olukorda, kus vett ei ole ja selle hankimiseks puuduvad tavalised lahendused? See sõltub jjuba

MAGNUS ARGE, SIIM SAAREOJA

TEST

saab enamasti ka ainult ühte neist meetoditest kasutades. Probleeme võib tekitada vees hõljuv hägune orgaaniline materjal, mille ainsaks eemaldamisviisiks on fi ltreerimine. Tõhusa fi ltri saab valmistada looduses leiduvatest materjalidest, nagu kruus, turbamuld, põdrasammal, (kase)puusüsi jms. Samuti on olemas kaasaskantavad vee fi ltreerimise seadmed, mis on kaalult kerged, ei

TOOTJATE PILDID

mikroorganismide eemaldamiseks joogiveest ja see toimub tavaliselt vett keetes, ﬁ ltreerides, keemiliselt töödeldes või spetsiaalse portatiivse UV-lambiga. Kuna igal meetodil on omad plussid ja miinused, siis on soovitatav neid kombineerida. Siiski on Eesti looduses leiduv vesi üsna puhas ja piisava kvaliteediga joogivee

Kuigi Eestis leidub puhast vett looduses võrdlemisi palju, pole alati mõistlik seda ilma eelnevalt filtreerimata tarvitada

6 | 2016

MAGNUS ARGE, SIIM SAAREOJA

Enne (paremal) ja pärast (vasakul) filtreerimist

võta palju ruumi ja vabastavad meid veeﬁ ltri ehitamiseks vajaminevast ajakulust. Nendest tahangi täna rääkida.

TEST

Veefiltrid Müügil olevate veefi ltrite valik pole küll üüratult suur, aga ometigi leiab nende mehaanikas, kasutamisviisides, suuruses ja kaalus piisavalt palju erinevusi, et teha raskeks kiire otsustamine ühe või teise kasuks. Minu fi ltriotsinguid lihtsustasid kaks kriteeriumi: saadavus Eestis ja personaalne kasutatavus ehk ühe inimese vajadustele mõeldud süsteem.

Kasutamine Kuigi ükski siin mainitud veeﬁ ltritootja ei paku alla 99% efektiivsust bakterite ja parasiitide eemaldami-

sel, on neil kõigil oma iseärasused, nagu näiteks fi ltri ehitus ja selle tihedus ning kasutamise võimalused. Frontier Pro ja Savyer Mini on tabelis välja toodud veefi ltritest kõige multifunktsionaalsemad, nendega saab juua otse veekogust, neid saab keerata limonaadipudeli otsa ning paigaldada isegi CamelBaki või muu veekoti vooliku vahele. Sawyer Mini komplekt sisaldab ka 470 ml veekotti. Water-to-Go töötab fi lterkannu põhimõttel – anum tuleb täita veega, seejärel fi lter koos kaanega peale keerata. Vee manustamine käib läbi kaanes oleva tila. Lifestraw on kasutamise mõttes kõige primitiivsem – temaga saab juua otse veekogust või suurema avaga anumast, kasutades fi ltrit joogikõrrena. Katadyn Mini on sisuliselt veepump, mis sisaldab

L I S A T E AV E

Soovitused  Alati, kui on vähegi võimalik, puhasta joogivett

mitmekordselt, st lisaks filtreerimisele keeda seda või lisa veepuhastustablett. See maandab veelgi võimaliku nakatumisega seotud riske.  Puhasta veefiltrit regulaarselt, vastasel juhul võivad seal vohama hakata bakterid või hallitusseened.  Miinuskraadidega hoia veefiltrit riiete all soojas, sest niiske filter jäätub ja muutub kasutuks.

6 | 2016

ﬁ ltrit läbiva vee jaoks. Kasutamiseks tuleb visata vooliku üks ots vette ja teises otsas oleva pumba abil täita mõni käepärane veenõu.

Filtrid See, et Lifestraw’ ja Sawyeri fi ltrid ei ole vahetatavad, on minu jaoks ainult positiivne, eriti kui vaadata puhastatavaid koguseid ja toodete hindu. Tavaliselt maksabki vahetatav fi lter enam kui poole toote enda hinnast. Aktiivsütt sisaldavad fi ltrid on samas suutelised vähendama vee kõrvalmaitset ja lõhna ning pakuvad mõningast kaitset ka kemikaalide eest, mida võib vees leiduda. Tootja väitel on Water-to-Go fi lter võimeline isegi viiruste neutraliseerimiseks. Seega tundub, et puhtaima vee saab läbi Water-to-Go fi ltri. Paraku ei ole see muude näitajate tõttu – kasutamise ühekülgsus ja vahetatav kuluosa, samuti suurus ja kaal – minu esimene valik. Pealegi on risk sattuda viiruseid või ohtlikke kemikaale sisaldava vee peale Eestis üsna väike. Siiski on looduses leiduva vee tarbimisel vajalik tagada parasiitide ja koli- ning muude bakterite eemaldamine, millega saavad kõik tabelis olevad fi ltrid edukalt hakkama.

Suurus ja kaal Kui veeﬁ ltril peaks olema koht alati kaasasoleva ellujäämisvarustuse

Sawyer Mini Minu kodutöö sobiva veefi ltri otsinguil päädis Sawyer Mini soetamisega. Eelistatuks kujunes see eelkõige oma suuruse ja kaalu tõttu, samuti mitmekesiste kasutamisvõimaluste pärast. See mahub koos komplektis oleva kõrre ja veekotiga väga hästi pükste sääretaskusse, mis tähendab, et ta on minuga kogu aeg kaasas, isegi kui ma peaksin muu varustuse maha jätma. Kaalult ja mõõtmetelt rahuldaks minu vajadused ka Frontier Pro, kuid paraku kaasneb sellega uute vahetusfi ltrite soetamise püsikulu. Sawyer Minil on komplektis kaasas puhastussüstal, mille abil saab fi ltri pärast iga metsaskäiku puhta veega

Vee filtreerimiseks tasub siiski varuda pisut aega

Water-to-Go 75 cl

Frontier Pro Kaal* (g)

138

Puhastusvõime (ml/min)

500

Puhastatav kogus** (l)

189

200

LifeStraw Personal 56

läbi pesta ja sissejäänud osakesed eemaldada. Loomulikult panin oma Sawyeri kohe ka proovile ja filtreerisin endale Paadrema jõe suudmepoolsest osast pisut joogivett. Jõevesi oli üsna hägune ja kollakaspruuni värvusega. Erilist lõhna ma sellel ei täheldanud, kuid maitse oli pisut mudane. Pärast filtreerimist muutus vesi väga selgeks ja kaotas suurema osa oma värvist. Tulemuseks oli aimatava kollase tooniga väga maitsev vesi. Mudamaitse oli kadunud koos filtrisse püütud osakestega. Matkal ma muidugi ei soovita juua filtreerimata vett otse jõest, sest see võib tähendada plaanitust varasemat kojuminekut ja pikki poti peal veedetud tunde. Kui ei lähe veelgi hullemini ... Tegin ka läbilaskevõime testi. Selleks riputasin nööri otsa 2 l pudeli, mille otsa oli kinnitatud Sawyeri fi lter, ja mõõtsin vee fi ltreerimisele kuluvat aega. Pudeli põhja tegin ava, et vaakum vee väljavoolu ei takistaks. Esimene liiter tuli läbi 5 minutiga, teine seoses veesurve vähenemisega 7 minutiga. Seega saab Sawyer Miniga ilma fi ltreerimist kiirendamata, st pudelit pigistamata 12 minutiga 2 liitrit joogikõlblikku vett. Katadyn Mini

Sawyer Mini

210

500

1000

7000

378 000

Vahetatav filter

Jah

Filtri tüüp

Aktiivsüsi + õõneskiud

Aktiivsüsi + alumiiniumoksiid

Õõneskiud

Keraamiline

Õõneskiud

0,2

0,1

Joogikõrs

Pump

Joogikõrs, pudeli või veekoti otsa keeratav, loomulik läbivool

Filtri tihedus (μm) Kasutamine

Joogikõrs, pudeli või veekoti otsa keeratav, loomulik läbivool

Joogianum

Sobivaim kasutusala

Jalgsi- ja muud matkad, ellujäämine

Autosse või koju Hädaolukorhädaolukordade dade jaoks jaoks

Ratta- ja automatk

Jalgsi- ja muud matkad, ellujäämine

Hinnaklass (€)

30–35

25–30

125

35–40

Vahetatava filtri hind

25–35 -

TEST

MAGNUS ARGE, SIIM SAAREOJA

seas, mängivad väga tähtsat rolli selle mõõtmed ja kaal, seega jääks antud juhul valikusse ainult Sawyeri ja Frontier’ tooted. Lifestraw on küll kerge, kuid tema puhul on probleemiks suurus. Kui minu hobiks oleksid ainult ratta- või automatkad ja suurus poleks oluline, siis eelistaksin võib-olla Katadyni ﬁ ltrit, sest seda on lihtne kasutada ning ﬁ ltri eluiga on väga pikk. Samuti on Katadyniga mugav täita erinevaid anumaid.

* Kaal kuiva filtriga ** Ühe filtri kohta 6 | 2016

MAGNUS ARGE vabatahtlik reporter Pärnumaa maleva vabatahtlik kaitseliitlane ning militaarvarustuse tutvustamise ja testimisega tegeleva grupi Mil-Test liige

AUTORID GUNNAR VASEMÄGI vabatahtlik reporter Noorte Kotkaste Jõgeva maleva vabatahtliku noortejuhi Gunnar Vasemäe üheks suureks hobiks on joonistamine. Tema pilte on saanud näha näitustel mitmel pool Eestis.

AUTORID

HELJA KAPTEIN vabatahtlik reporter Naiskodukaitsja Helja Kaptein teenib oma igapäevast leiba ajakirjanikuna Hiiu Lehes

SIIM SAAREOJA vabatahtlik reporter Pärnumaa maleva vabatahtlik kaitseliitlane ning militaarvarustuse tutvustamise ja testimisega tegeleva grupi Mil-Test liige

MARTIN ANDRELLER vabatahtlik reporter Okupatsioonide muuseumi kuraator Martin on metsavendluse uurimisele pühendunud lähiajaloolane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii punkreid otsides kui soomukiga sõites

SILVA KIILI RKK teadur Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse mittekoosseisulise teaduri Silva Kiili uurimisvaldkondadeks on väljakutsed ja probleemid, mis on seotud naiste osalusega panustamisel kaitsestruktuuridesse AIRI TOOMING Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming kirjutas oma magistritöö teemal „Organisatsioonile pühendumine ning selle seosed inimese ja organisatsiooni vahelise sobivuse, organisatsioonipõhise enesehinnangu ning rahuloluga Kaitseliidu eriorganisatsioonis Naiskodukaitse” MAREK ŠOIS vabatahtlik reporter Marek on Noorte Kotkaste Tallinna maleva Lilleküla rühma lapsevanem

KRISTJAN PRII Kaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja

Vigade parandus Kaitse Kodu! 5/2016 lk 62 Noorte Kotkaste Harju maleva tuletooja õige nimi on SIIM AKSEL AMER Kaitse Kodu! 5/2016 lk 5 ja 46 kapten Pindise fotode autor on UNO MINKA Toimetus palub eksituste pärast asjaosalistelt vabandust 74

6 | 2016

3,0 m pressimata lumi

1,5 m pressitud lumi

1,0 m tavaline pinnas

0,6 m toores puu

0,5 m liivakotid

0,5 m kivine maa

0,2 m betoon

0,015 m teras

Käsitulirelva kuulide eest (kuni 7,62 mm) tagavad kaitse järgmise paksusega materjalid.

KUULIKINDLUS

LÕIKA ENDALE MÄRKMIKU VAHELE JÄRJEHOIDJA

TÄHESTIKU RAHVUSVAHELINE KUULDEKOOD A – Alfa (ál‘fa) B – Bravo (´bra:vou) C – Charlie (´tsa:li) D – Delta (´delta) E – Echo (ékou) F – Foxtrot (´fokstrot) G – Golf (´go(l)f) H – Hotel (hou´tel) I – India (índia) J – Juliett (dzu´:ljet) K – Kilo (´kilou) L – Lima (´li:ma) M – Mike (maik) N – November (no´vembe) O – Oskar (óska)

EESTI KEELES KASUTATAVAD NUMBRID:

1 – üks 2 – kaks 3 – kolm 4 – neli 5 – viis

6 – kuus 7 – seitse 8 – kaheksa 9 – üheksa 0 – null

P – Papa (pa´pa:) Q – Quebek (kwi´bek) R – Romeo (´roumiou) S – Sierra (´siera) Š – Šahh (.ahh) Z – Zulu (´zu:lu:) Ž – Žurnaal (z´urnaal) T – Tango (´tangou)

INGLISE KEELES KASUTATAVAD NUMBRID:

1 – one (uan) 2 – two (tu:) 3 – three (θri:) 4 – four (foor) 5 – five (faiv)

6 – six (siks) 7 – seven (´seven) 8 – eight (eitθ) 9 – nine (nain) 0 – zero (´zirou)

U – Uniform (´ju:nifo:m) V – Victor (´vikta) W – Whiskey (´wiski) X – Xray (´eks´rei) Y – Yankee (´janki) Täppidega tähtede edastamiseks kuuldekoodidena kasutatakse: Õ – Õnne Ä – Ärni Ö – Ööbik Ü – Ülle

Postkasti

Telli

Postkasti Telli

Kaitse Kodu! nr 6 2016. a

Articles inside

Metsaasukad osutuvad harva ohtlikeks