Kaitse Kodu! nr 7 2014. a by Kaitse Kodu!

240 KAOTATUD ELU HILJEM: REPORTER ADMIRAL PITKA LUUREVÕISTLUSE VASTUTEGEVUSES

KAITSE

KODU! NR 7/2014 (131/577)

KAITSELIIDU AJAKIRI

ALEKSEI LOTMAN: KELLELE LÜÜAKSE HINGEKELLA?

Jõu kasutamise reeglid BTRi TEINE NOORUS KOSEL

NR 7/2014 (131/577) 240 KAOTATUD ELU HILJEM: REPORTER ADMIRAL PITKA LUUREVÕISTLUSE VASTUTEGEVUSES

KAITSE

KODU! NR 7/2014 (131/577)

KAITSELIIDU AJAKIRI

ALEKSEI LOTMAN: KELLELE LÜÜAKSE HINGEKELLA?

Jõu kasutamise reeglid BTRi TEINE NOORUS KOSEL KAANEFOTO: KRISTJAN PRII

Meile lüüakse hingekella. Kellest sõitub riigi julgeolek?

Kui palumisest ei piisa. Jõu kasutamise alused Kaitseliidu tegevuses

Elu pärast instruktorikursust: saab asja küll, kui külm ära ei võta ja õpetada lastakse

Põhja kompanii dessantõppus Rohuneeme-AegnaKräsuli-Rohuneeme 18. ja 19. juulil

27 30

Sügis on õppuste ja haiguste aeg

Uusi ülesandeid riigikaitses. Mida sina sõja korral tegema hakkad?

38 43 45 48 50 53 58 70 74 79

Suomenlinna on Põhjamaade Gibraltar

Sisukord

Lõõrid puhtaks ehk millesse tühjendada nina

Hiidlased Pargases ehk kaitsevõime sõltub koostööst 240 kaotatud elu hiljem Kübassaare retkel võitsid saarlased üksteiselt mõõtu Veeblid võhmale jalgrattamatkal Narvast Jõgevale Armee kaitsevestidest II Kose meeste oma BTR Filmitegemine on imelihtne Taani lipp Saaremaal Kirka looga staabihoone Pärnus

NAISKODUKAITSE

61 67

Välikokapraktika kasvatas meeskonnaks Viiendat korda Sakala Seiklusel

NOORTEORGANISATSIOONID

68 72

Võrokesed püüdsid Võrtsjärvel kalamehe erialamärki Tartu malev kutsus vene noored keelekümblema

38 Kaitse Kodu! 7/2014

Peatoimetaja veerg

Jää rahulikuks ja kaitse kodu! 1939. aastal taipas Briti informatsiooniministeerium, et midagi on vaja teha. Et tugevdada brittide meelekindlust eelseisvateks keerulisteks aegadeks, kleebiti poodide akendele, bussidesse ja plankudele lihtsa disaini ja kuningas Georg VI krooni kujutisega plakateid. Ühel neist oli positiivne ja julgustav, teisel pisut ähvardavam sõnum. Roheline plakat kinnitas, et võiduks on tarvis igaühe vaprust, rõõmsat meelt ja kindlameelsust. Tumesinine plakat aga hoiatas: vabadus on ohus, kaitse seda kõigest väest! Nii ka oli. Suurbritannias oli sõjaajal vastupanuliikumises osalemine üsna tavaline asi. Praegu on ka natuke nagu 1939. aasta. Tundub, et asjad libisevad käest ja tulevik näib raskesti ennustatav. Ja seda „vabadus on ohus“-sõnumit oleks ka justnagu kusagilt lugenud. Aga nagu ütles plakat 75 aastat tagasi: võidule viivad meid kindel ja rõõmus meel (aga mitte muretsemine). Kaitseliidus saabki igaüks anda oma osa, tehes seda rõõmsa ja kindla meelega ning kogu väest. Kes õpib välitingimustes süüa tegema, kes lihvib oma oskusi dessantõppusel, kes aga pühendab vaba aja noortele. Tegelikult oli veel kolmaski plakat. Juhuks, kui Saksamaa peaks Suurbritanniasse tungima. Siis oleks kõikjal võinud näha punast plakatit kirjaga „Keep Calm and Carry on“ (jääge rahulikuks ja jätkake nagu enne). Aga seda, tänaseks disainimaailmas ikoonilist punast plakatit 20. sajandil vaja ei läinud, sest Saksa armee Inglismaale ei jõudnud. Ole siis rahulik ja rõõmus — nii kaitsed kodu.

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Kaitseliit

Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Naiskodukaitse

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi Makett ja küljendus: Matis Karu Noored Kotkad

Kodutütred

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaastööde saatmise tähtajad: 29. september ja 8. detsember

Kaitse Kodu! 7/2014

Iseseisvuse taastamise tänukivi võtsid riigipealt vastu kaitseliitlased Jaan Tätte ja Raivo E. Tamm. Tänukivi antakse Kaitseliidu ülemale pidulikult üle 31. augustil Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris. Seni on president Ilves andnud 1991. aasta sügisel Toompead kaitsnud rahnust lõigatud kivi tänuks ja tunnustuseks Tallinna teletorni kaitsjatele augustiputši ajal, vabadusvõitleja Lagle Parekile ja üleskutse „Ükskord me võidame niikuinii!“ sõnastanud Heinz Valgule, iseseisvusmeelsele ülemnõukogule, toonasele ajakirjandusele, muinsuskaitseliikumisele ning isamaaliste laulude autoritele Jüri Leesmentile ja Alo Mattiisenile.

RENE RIISALU

Eesti president Toomas Hendrik Ilves tunnustas Eesti iseseisvuse taastamise 23. aastapäeva vastuvõtul Kadriorus presidendi kantselei roosiaias Kaitseliitu kui üht peategelast meie riigi iseseisvuse taastamise loos. „Isamaaliste meeste vabatahtlikkusest taassündinud Kaitseliit on veerand sajandiga kasvanud mõttekaaslaste ühendusest tugevaks ja hästikorraldatud riigikaitseliseks organisatsiooniks. Eesti kodanike vaba tahe on aga jätkuvalt Kaitseliidu selgrooks. See on üheks heidutuseks võimalikule agressorile,“ ütles president Ilves, lisades, et „Kaitseliit on meie kõigi organisatsioon, riigikaitse on meie kõigi asi“. Riigipea rõhutas: “Mul on hea meel, et teie seas on palju kultuurirahvast — ajakirjanikest ﬁlmilavastajateni, näitlejatest kirjanikeni.”

Uudised

Tänavuse tänukivi said kaitseliitlased

Kalender 1994. aastal läks Miinisadam mereväe kasutusse

13. september

1994. aastal loodi BALTBAT

17. september

1919. aastal algasid esimesed Eesti-Vene rahuläbirääkimised  1944. aastal algas Punaarmee suurpealetung Emajõe rindel

18. september

1917. aastal asutati Tallinnas Omakaitse

19. september

1995. aastal loodi kaitsejõudude väljaõppekeskus

20. september

1944. aastal peeti Avinurme lahing

21. september

TAPAMUUSEUM.EE

10. september

ülemaailmne rahupäev 1944. aastal peeti Porkuni lahing

22. september

vastupanuvõitluse päev

23. september

1944. aastal peeti Keila ja Harudevahe lahingud

25. september

Kaitseliidu Harju maleva aastapäev (malev asutati 1917. aastal)

27. september

Kaitseliidu Lääne maleva aastapäev (malev asutati 1917. aastal)

28. september

1919. aastal algas Loodearmee pealetung Petrogradile 1978. aastal langes viimane metsavend August Sabbe

WIKIPEDIA.ORG

1944. aastal langes Tallinn Punaarmee kätte

õhutõrjepataljoni aastapäev (pataljon asutati 1928. aastal)

4. oktoober

õhuväe staabi aastapäev (staap asutati 1928. aastal)

5. oktoober

1944. aastal alustas Punaarmee Saaremaa vallutamist

8. oktoober

1944. aastal peeti Tehumardi lahing

10. oktoober

1919. aastal abistasid Eesti väed Riias Lätit Bermondt-Avalovi vastu

11. oktoober

1884. aastal sündis Julius Kuperjanov 

12. oktoober

1992. aastal alustati Sisekaitseakadeemia Kaitsekolledžis ohvitseride väljaõpetamist

14. oktoober

1925. aastal ilmus Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! esimene number 

15. oktoober

2001. aastal andsid Rootsi esindajad kaitseväele üle jalaväepataljoni varustuse

KAITSELIIT

1994. aastal võttis riigikogu vastu esimese sõjaaja riigikaitse seaduse 1. oktoober

Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! aastapäev 16. oktoober

1919. aastal jõudsid Eesti väed Ingerimaal Krasnaja Gorka alla

19. oktoober

1939. aastal asusid Nõukogude väed baasidesse Eestis

20. oktoober

Tartu maleva aastapäev (malev asutati 1917. aastal) 1996. aastal suundus esimene ESTCOY Liibanoni

Kaitse Kodu! 7/2014

Teenistuspüstolist laskmises tuli võitjaks Andres Tummeleht, meeste orienteerumises Väino Ellamik ja naiste orienteerumisrajal Kadri Limberg Tartu malevast, 1500 m jooksus oli võidukas Heldur-Valdek Seeder Tallinna malevast. Hõbemedali said Jüri Linde Saaremaa malevast orienteerumises ning Lauri Lipp Järva ja Kärt Viltrop Tartu malevast 100 m jooksus. Pronksise autasu pälvis tänavakorvpallivõistkond koosseisus Allan Aviste, Argo Aduson ja Kristjan Sirge.

Võrumaa malev purustas jalgpallis kohaliku politseijaoskonna UNO MINKA Võrumaa maleva teavituspealik

Kahe jõustruktuuri, Võru politseijaoskonna ja Kaitseliidu Võrumaa maleva meeskonnad said juba viiendat korda ühel augustikuu reedel Väimela rohelisel jalgpallistaadionil kokku, et selgitada sõpruskohtumisel välja, kes on kangem, vastupidavam ja osavam. Kui eelmisel aastal, samuti augustikuus, võitsid kaitseliitlased skooriga 3:1, siis seekord olid nad kõvasti trenni teinud ja saavutasid tulemuseks 5:1. Puurivahi olulises rollis oli Ahti Lind, kes näitas kõrget klassi ja laskis ainult ühe vastase palli väravasse. Kaitseliidu võitkonna kaptenil Gris Kallasel aga õnnestus pall vastase väravasse saada lausa kolm korda. Mäng oli väga põnev ja kaasakiskuv, mis sest, et see kulges rohkem vastase väljakupoolel. Võru politseijuht Madis Sookarusk märkis pärast kaotust: „Järgmisel aastal kohtume kindlasti taas, eks me tee lõppenud mängust tõsised järeldused ja ürita võtta revanši.“ UNO MINKA

Tartus korraldati 22. ja 23. augustil neljandad jõustruktuuride spordimängud, millest võttis osa ligi 500 võistlejat üheteistkümnest organisatsioonist. Kaitseliit osales kõigil kolmeteistkümnel kavas olnud spordialal ja saavutas mitmeid auhinnakohti. Võisteldi kergejõustikus, lamades surumises, jalgpallis, võrkpallis, males, laskmises, sulgpallis, sõudmises, orienteerumises, jalgrattasõidus, murdmaajooksus ja korvpallis. Spordimängud võitis politsei- ja piirivalveamet, teisele kohale tuli vanglateenistus ja kolmandale kaitsevägi. Kaitseliit jäi napilt poodiumikohtadele alla, tulles üldkokkuvõttes neljandaks.

KAITSEVÄGI

Uudised Kaitseliitlased said jõustruktuuride spordimängudelt individuaalmedaleid

Võistlustel osalesid sportlased justiits-, kaitse- ja siseministeeriumi haldusalas olevatest asutustest: vanglateenistusest, Kaitseliidust, kaitsepolitseiametist, kaitseväest, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, sisekaitseakadeemiast, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusekeskusest ning maksu- ja tolliametist.

Kaitse Kodu! 7/2014

Uudised

Kaitseliit lammutas amortiseerunud hooneid

KARRI KAAS

Kaitseliit taotles 2013. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammist toetust oma kinnistutel asuvate amortiseerunud, lagunenud ja kasutuseta jäänud nõukogudeaegsete militaarehitiste lammutamiseks. Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu otsustas 10. detsembril 2013 toetada Kaitseliidu Kiltsi väljaõppealal, Kirna õppekeskuse kinnistul ja Kardla baasis asuvate amortiseerunud ehitiste lammutustöid. Kiltsi väljaõppealal Läänemaal lammutati 37 amortiseerunud ehitist. Lammutustöid tegi Aspen Grupp ja KIK toetas neid 69 566,19 euroga. Jõgevamaal Kirna õppekeskuse kinnistul lammutati amortiseerunud sauna- ja laohoone ning vana klubihoone vundament. Lammutustöid teostas Crushtec ning KIK toetas neid 6591,43 euroga. Tartumaal Kardla baasis lammutati 19 amortiseerunud ehitist, kinnistu puhastati osaliselt võsast ja eemaldati maa-alused kütusemahutid. Lammutustöid teostas Crushtec ja KIK toetas neid 18 261,43 euroga. Kaitseliidu osalus eelnevalt nimetatud kolme objekti lammutustöödel oli 27 890,95 eurot (sh. lammutusprojektide koostamise ja omanikujärelevalve kulud). 31. juuliks olid kõigil kinnistutel lammutustööd lõpetatud. 2014. aastal taotles Kaitseliit toetust Nurmsi õppeväljal Järvamaal, Pahkla väljaõppealal Raplamaal ja Rutja väljaõppealal Lääne-Virumaal asuvate amortiseerunud ehitiste lammutustöödeks. Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu otsustas 3. juunil, et toetab kõnealuseid lammutustöid 76 249,97 euroga.

Hiiumaa malevkonna kaitseliitlased käisid päästeameti palvel 22. juulil Hiiumaal Tubala piirkonnas metsapõlengut kustutamas. 21. juuli õhtul edastas Hiiumaa päästeteenistuse ülem Hiiumaa kaitseliitlastele abipalve leida 13 vabatahtlikku 3,25 ha suuruse metsatulekahju järelkustutustöödeks. Kahe tunni jooksul pärast abipalve edastamist oli 27 kaitseliitlast valmis vajadusel appi minema. Kahjutulele pandi kiiresti piir, päästjate kõrval osales kustutustöödel 13 kaitseliitlast.

TIIT TAMBERG

Hiidlased aitasid kustutada metsapõlengut

Suvepäevade esikoht läks Järva malevasse

KAITSELIIT

Võrumaal Kurgjärve spordibaasis 15.—17. augustini korraldatud Kaitseliidu päevad võitis üldarvestuses Järva malev, kes teenis lisaks esikohale ka au korraldada 2016. aastal järgmised suvepäevad. Teine ja kolmas koht läksid jagamisele Võrumaa ja Jõgeva maleva vahel.

Kaitse Kodu! 7/2014

Kahe päeva jooksul võeti mõõtu taidluses, mälumängus, males, võrkpallis, värvikuulimängus, õhupüssilaskmises ja köieveos. Tänavuste suvepäevade peakorraldaja oli eelmiste suvepäevade võitja Võrumaa malev. Suvepäevadel osales peaaegu tuhat kaitseliitlast.

Uudised

Vladimir Kuke laskevõistluse esikoht jäi Pärnusse Kaitseliidu Pärnumaa malev korraldas 24. augustil Vladimir Kuke laskevõistlused. Individuaalselt laskis parima tulemuse Pärnumaa malevkonna meeskonda kuulunud v-srs Toomas Juksaar. Tulemuste liitmisel selgus, et Pärnumaa malevkond sai ka meeskondliku esikoha Korbe ja Kikepera malevkondade ees. „Eks nii mulle kui ka meie võistkonnale toonud edu ikka stabiilsus,“ ütles pärast võistlust v-srs Juksaar. „Alati ei pea minema püüdma maksimumi. Piisab sellest, kui kõik võistkonna liikmed lasevad stabiilselt üsna tipu lähedale,“ paljastas ta edu valemi.

KRISTJAN PRII

Samaaegselt Vladimir Kuke laskevõistlusega peetud Eesti ja Soome reservväelaste jõukatsumises jäid tänavu peale koduväljaku eelist nautinud kohalikud laskurid. Juba teist aastat korraldatud jõukatsumisel võeti mõõtu kolmes laskeharjutuses. Vabalt valitud asendist lasti distantsilt 300 meetrit 2x10 lasku automaadist AK-4 ja distantsilt 50 meetrit püstolkuulipildujast M45B. Lisaks pidid võistlejad tabama 300 meetri kaugusel asuvat märki kuulipildujast KSP-58. Kikepera harjutusvälja Lutsu laskeväljal peetud laskevõistlustel osales seitse võistkonda Pärnumaa malevast, Eesti reservohvitseride kogust ja mitmest Soome reservväelaste ühendustest.

Laskeuudised Parimad abipolitsei laskurid on Lõunas Kaitseliidu Jõgeva maleva Kirna väljaõppekeskuses peeti 23. ja 24. augustil abipolitseinike ja abipolitseilise tegevuse toetajate laskevõistlus, mille võitis individuaalarvestuses Peeter Pau. Võistkondlikult tuli esikohale Lõuna prefektuur. Lõuna prefektuuri abipolitseiniku Enno Ottise eestvedamisel korraldatud võistlusele olid kutsutud kõikide prefektuuride abipolitseinike võistkonnad koos esindajaga. Et kutse võtsid vastu ainult kaks prefektuuri (Lõuna ja Ida), oli Ida prefektuuril au panna välja kaks võistkonda.

Abipolitseinike laskevõistluse tulemused Koht

Võistleja

Punkte

Individuaalarvestus I

Peeter Pau

290

Rauno Arna

280

III

Enno Ottis

275

Meeskonnaarvestus

Laskevõistlusel tulistati kahest relvast: automaadist AK-4 ja püstolist USP. Üheks tingimuseks oli, et iga võistleja pidi kandma kuulivesti. Paremusjärjestus määrati meeskonniti ja individuaalselt. Lisaks oli võimalik pärast võistlusalasid boonusena lasta püstolkuulipildujast M-45.

Lõuna prefektuur

1142

Ida prefektuur

953

III

Segavõistkond

525

PPA

Laskevõistluse aitasid läbi viia logistilise toetusega Kaitseliidu Jõgeva malev ja Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii kaitseliitlased vbl Andrus Laits, v-srs Raivo Joorits ja srs Alar Sadam.

Kaitse Kodu! 7/2014

Uudised

Virulased võistlesid Kuldsele Kuulile Kuldse Kuuli laskevõistluse lahingupaaridele võiduseeriat jätkasid Aleksei Osokin ja Margus Kotter. Osokin viis koju ka individuaalarvestuse võidu. Teise koha saavutas Peeter Pops ja kolmanda Mati Moks. Teisele kohale jõudnud lahingupaari Peeter Pops ja Hannes Reinomägi ning sama kohapunktide arvuga Jaanus Mätase ja Meelis Kase omavahelise paremuse määras kõrgemate individuaalsete kohtade arv võistluse jooksul.

VIRU MALEV

Kolmekümnest eelregistreerunust osales 21 laskurit. Lasti kolmest sõjapüstolist 25 meetrilt, neljast „lühikese toruga“ automaatrelvast 50 meetrilt ja neljast „pika toruga“ sõjapüssist 100 meetrilt. Mõnus ilm ja võistlejate nauditud põnevus tuttavas Tapa nüüdsest 1. jalaväebrigaadi lasketiirus andis toreda sportliku elamuse.

Tallinna maleva karikas läks Lõuna üksikkompaniile

SIGRID HARTMAN

Kaitseliidu Männiku lasketiirus peeti 29. ja 30. augustil Tallinna maleva karikavõistlused väikese- ja täiskaliibrilistest relvadest laskmises. Üldarvestuses saavutas esimese koha Lõuna üksikkompanii võistkond 3998 punktiga, teiseks tuli Kalevi malevkond 3962 ja kolmandaks Toompea malevkond 3853 punktiga. Võistlustel osales 107 võitlejat, neist 20 naist ja 87 meest.

Alutaguse kaitseliitlane sai Eesti laskemeistriks kaarrajal RISTO RAIMETS Alutaguse malev

Männiku jahilasketiirus peeti 23. ja 24. augustil Eesti meistrivõistlused jahilaskmises kahel olümpiaalal: kaarrajal (skeet) ja kaevikrajal (trap). Alutaguse malevat esindasid kaarrajal kolm Avinurme jahilaskurit: Tair Tooming, Siim Suvi ja Risto Raimets. Esimesel võistluspäeval lasti 75 märki 125st. Kaarrajal sai päeva parima tulemuse Andrei Inešin, kes tabas 75st märgist 70. Talle järgnesid Suvi ja Raimets 64 tabamusega. Teisel võistluspäeval lasti põhivõistlusel 50 märki. Põhivõistluse lõpp erilisi muudatusi järjestuses ei toonud. Põhivõistluse liider Inešin tabas 125st märgist 113. Teise tulemuse lasi välja Risto Raimets 109 ning kolmanda Siim Suvi 107 tabamusega. Uute reeglite kohaselt läheb kuue parima laskuri tulemus poolfinaalis taas nulli ja kõik algab sisuliselt otsast peale. 16 märgist koosnevat poolfinaali saatev vihmasadu muutis võistlusolud veelgi põnevemaks. Seal suutsid endale finaalikoha kindlustada Aare Holm ja Risto Raimets. Siim Suvil tuli pronksmedaliheitluses minna vastamisi eksmaailmameister Inešiniga, kes pani mõistagi oma paremuse maksma. Pingelises finaalis suutis Raimets kindlustada üllatuslikult Eesti meistritiitli. Juunioride arvestuses saavutas Tair Tooming tubli tulemusega kolmanda koha. Kaevikrajal tuli Eesti meistriks Andres Kull, kellele järgnesid Urmas Saaliste ja Erkki Kull. Eesti meistrivõistlustel osales üheksa kaarraja ja 13 kaevikraja laskurit.

Kaitse Kodu! 7/2014

Kaitseliidu peastaabi avalike suhete osakond valmistab ette Kaitseliidu veebipoodi, mille kaudu saaksid kõik soovijad soetada endale Kaitseliidu sümboolikaga meeneid ja muid esemeid. „Tahame luua kaitseliitlastele ja Kaitseliidu sõpradele meie sümboolikaga meenete soetamisega võimaluse Kaitseliitu toetada,“ ütles avalike suhete osakonna (ASO) juhataja Heiki Arike. ASO loodab e-poe loomisega tabada mitu kärbest: ühest küljest leevendada kaitseliitlaste huvi meenete vastu, teisalt pakkuda võimalust Kaitseliidu toetamiseks ka neile, kes liikmed ei ole, ja selle kõige juures organisatsiooni nähtavale tuua. Poe kaudu tekib ka võimalus Kaitseliidule annetada.

KRISTJAN PRII

Uudised

Sügisel alustab Kaitseliidu veebipood

Termoste, puhvide, kruuside ja muu säärase kõrval hakkab veebipood pakkuma näiteks võimalust soetada endale Kaitseliidu sümboolikaga sõrmus.

Mustal Kotkal oli edukaim küberkaitsjatest lahingupaar Põlvamaa kaunis looduses korraldati 29. ja 30. augustil seitsmes Kaitseliidu Põlva maleva sõjalis-sportlik patrullvõistlus lahingupaaridele Must Kotkas, mille täiskasvanutest võitis küberkaitseüksus ja noorte arvestuses olid parimad Valga maleva noorkotkad. Täiskasvanute hulgas, kus võistlesid Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmed, oli end proovile panemas 15 ja noorte arvestuses, kus osalejateks noorkotkad ja kodutütred, 12 võistkonda. Umbes 25-kilomeetrisel rajal seisid võistkonnad silmitsi erinevate ülesannetega, nagu orienteerumine, laia silmaringi nõudev viktoriin, relvade kokkupanemine stroboskoobi valgel, jookide äratundmine pimedas kaevikus, side- ja luureülesanne jpm. Lisaks kõigele pidid võistlejad olema väga ettevaatlikud ja valvsad, et mitte sattuda kokku vastasega, kelleks olid Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad. Täiskasvanute võistluse võitnud küberkaitseüksuse I võistkonda kuulusid Margus Pala ja Hannes Unt. Teise koha sai Kaitseliidu Nõmme malevkonna võistkond koosseisus Sören Vetevool ja Kert Meidra ning kolmas koht läks küberkaitseüksuse II võistkonnale koosseisus Raul Tammesoo ja Joosep Meus.

TOOMAS NIGOLA

Nooremas vanuserühmas võidu koju viinud Valga maleva noorkotkaste lahingupaari moodustasid Tõnu Vahtra ja Paul Poderat. Teisele kohale jäid Rapla noorkotkad Madis Niinemets ja Sten Leinasaar ning kolmandaks tuli Põlva maleva Laheda I võistkond koosseisus Margo Saarna ja Meelis Oru.

Kaitse Kodu! 7/2014

UNO MINKA Kaitseliidu esilaskur, Illi jahtkonna esimees

Nursi lasketiirus peeti 30. augustil 14. Kaitseliidu Võrumaa maleva ja sama piirkonna jahtkondade laskevõistlus. Võistlema saabus 30 meest ja üks naislaskur. Kui võistluste kohtunik, Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem kpt Toomas Pindis oli öelnud tervitussõnad ja Antsla üksikkompanii pealik n-ltn Tiit Tõnts edastanud head soovid, loositi laskerajad.

Uudised

Võrumaal võistlesid kaitseliitlased ja jahimehed

Võistlustulle asusid Antsla üksikkompanii vastutusalaga piirnevate jahtkondade (Urvaste, Sõmerpalu, Antsla, Linda ja ELK) kolmeliikmelised võistkonnad, Rõuge-Vastseliina ja Antsla üksikkompanii meeskonnad ning külalisvõistlejad keskkonnainspektsioonist. Võistlusrelvadeks olid automaat AK-4 ja püstol USP. Automaati lasti lamadesasendis distantsilt 100 m ja seistes distantsilt 50 m. Iga võistleja sai osaleda ainult ühes võistluskategoorias. Tulemusi hinnati trafareti abil, oluline oli tabamistihedus, iga võistleja sai oma käega valida kõige tihedamalt tabatud tsooni. Esikoha püstolilaskmises (10 lasku distantsilt 25 m) saavutas Urvaste jahtkonna esindaja Aare Vein 73 silmaga. Kaitseliidu laskenormide järgi oleks see kütiklassi II klassi normi täitmine. Teise kohaga (72 silma) pidi leppima Antsla üksikkompanii pealiku abi, staažikas laskeinstruktor v-srs Aivar Kroonmäe. Andrus Valge (Rõuge-Vastseliina üksikkompanii) sai 61 silmaga kolmanda koha. Automaadilaskmises distantsilt 100 m (lamades) saavutas esikoha Urvaste jahtkonna esimees Mait Prätz, kelle tulemuseks ﬁkseeriti 99 silma 100 võimalikust. Ka teise koha viisid koju jahimehed: Antsla jahtkonna esindaja Kaarel Põder sai kirja 95 silma. Kolmanda koha teenis ainus naistvõistleja, Rõuge-Vastseliina üksikkompanii esindaja Kadri Parts 91 silmaga. Automaadilaskmises distantsilt 50 m (seistes) sai esikoha Rõuge-Vastseliina üksikkompanii esindaja Peter Janson, kelle tulemuseks oli 97 silma, jagades sellega teist kohta jahiühistu ELK esindaja Toomas Jürisega, kelle tulemuseks ﬁkseeriti samuti 97 silma. Kolmandale kohale tuli keskkonnainspektsiooni esindaja Meit Grossmann 94 silmaga. Võistkondlikult võitis Urvaste jahtkond 265 silmaga Antsla üksikkompanii (250 silma) ja Rõuge-Vastseliina üksikkompanii (249 silma) ees.

Kaitse Kodu! 7/2014

Mõtisklus

Meile lüüakse hingekella Kellest sõltub riigi julgeolek? ALEKSEI LOTMAN

vabadust meile kõigile – priipääset ei ole, pingutama peavad kõik. Langetades mõttes pea enneaegu lõppenud elude mälestuseks ei pääse me omapoolse jõukohase panuse kohustusest.

looduskaitsja

ks barokiaegne luuletaja kirjutas mõtiskluse, mis enam kui kolm sajandit hiljem kõlas kokku Hispaania kodusõjast naasnud romaanikirjaniku hingekellaga sedavõrd, et sealt on pärit sõjakogemusest kõneleva romaani moto ja nimi. Oli see juhus või parafraas, aga veel kaks aastakümmet hiljem kutsus ametisse astuv USA noor president oma kaaskodanikke küsima mitte seda, mida riik saab neile anda, vaid seda, mida nemad saavad teha oma maa heaks. Elame huvitaval ajal, mil me suure idanaabri juhtkond armastab ikka ja jälle oma naabreid ja ka maailma üldsust laiemalt üllatada. Kõiki üllatusi, mis Rambot mängida armastaval riigipeal ja tema lähikondseil veel varuks võivad olla, õiki üllatusi, mis me ei tea. Ehitada Rambot mängitulevikku vaid heade da armastaval aegade lootusele riigipeal ja tema lähipole vast mõistlik. Tark inimene loodab kondseil veel varuks parimat, kuid val- võivad olla, me ei tea. mistub halvimaks.

Kippusin Eestis kaks aastakümmet tagasi, vastselt pärast iseseisvuse taastamist arvama, et ummisjalu NATO poole tormates teeme vea. Nüüd tean, et eksisin hoopis ise, lootes liigselt idanaabri demokraatlikule arengule ja ülehinnates meie võimalusi jääda siin Läänemere idanurgas neutraalseks ja rippumatuks. Liitumine NATOga oli meie tollaste riigijuhtide suur saavutus, mis võimaldab meil ka tänases rahutus olukorras hoopis julgemalt tulevikku vaadata. Kuid on üks asi, mida uskusin siis ja milles olen veendunud ka täna: Kaitseliit ning üldisemalt rahva tahe oma riiki kaitsta on meie vabaduse ja julgeoleku olulisim tagaja. Ka nüüd, kui maailma võimsaim sõjaline liit aitab kaitsta meie iseseisvust. Meie julgeolek on kinnitatud riigijuhtide allkirjadega, veel enam aga liitlaskohust täites valatud verega. Kuid sangarite vereohver üksi ei lunasta 12

Eelolev jutt tuli mõnevõrra pateetiline, ometi ei kustuta ma seda, sest see tuli südamest ja kõik ongi minu arust nii, nagu ülal kirjas. Siiski tõmban korraks ülevat tooni veidi alla ja jätkan pisut argisemalt. Moraalne kohustus hoida oma maad ja rahvast ei piirdu ju igaühe jõukohase panusega halvimaks – sõjaks – valmistumisel. Ka rahuaegne elu tahab elamist ja kui vabadus tähendaks üksnes kohustust seda vabadust kaitsta, polekski see õieti vabadus. Ent ka rahuajal vajavad ajamist meie kõigi ühised asjad alates loodushoiust ja lõpetades naabrite aitamisega. Ei saa loota, et kõik tähtsad toimetused teeb ära keegi „kutsutu ja seatu“. Tähtsad asjad on tähtsad kõigile ja kõik peavad nende nimel vaeva nägema – kõik ühiselt ja igaüks eraldi. Räägime täna palju energia- ja toidujulgeolekust, sest paljusid asju tuleks nii riigi kui ka Euroopa Liidu tasemel teha teisiti kui täna. Ent meenutagem ka ühe läinud sajandi targa loodusemehe sõnu: talus elamise üheks hüveks on mõistmine, et soe ei teki radiaatoris ega toit poes. Paneelmaja elaniku võimalused oma toidu- ja küttemuresid iseseisvalt lahendada on loomulikult väiksemad taluniku omadest, kuid isegi poes tehtavatel valikutel on tähendus. Tähendus on ka sellel, kelle toodetud toit on meil seljakotis matkale või õppusele minnes. Mõelgem sellest igaüks aitseliit ning eraldi ja kõik koos.

üldisemalt rahva tahe oma riiki kaitsta on meie vabaduse ja julgeoleku olulisim tagaja.

Võimalike halbade arengute ärahoidmisel on suur tähtsus muukeelse rahva sisulisel lõimisel. Tegelikult ei ole olukord sugugi nii kohutav, kui mõned hädahüüdjad kujutavad, ent rahuloluks pole ka veel põhjust. Vaid siis, kui Eesti elanikest ei vaata enam keegi peale üksikute hullude eeskuju ja juhatust otsides itta, saame rääkida eduKaitse Kodu! 7/2014

tegevuse järele vast vajadust, kuid üht-teist oleks sellest ajast õppida ning tulevikku kavandades arvesse võtta.

Kaitseliit koos oma eriorganisatsioonidega võiks olla samavõrd üldrahvalik ettevõtmine kui kaheksakümmend aastat tagasi, rahvast ühendav riigikaitui vabadus seorganisatsioon sobib ka tähendaks tänasesse demokraatlikku ühiskonda. Kaitseliidu üksnes põhieesmärk on küll kaasa kohustust seda aidata riigi sõjalisele kaitvabadust kaitsta, sele, kuid kaasnevalt saab sama organisatsiooni kasu- polekski see õieti tada ju ka mitmesugusteks vabadus. rahuaegseteks ettevõtmisteks. Iseseisvuse taastamise rahutuil aegadel aitas Kaitseliit tihti ka looduskaitselist järelevalvet teha. Ajad on muutunud ja täpselt samal kujul pole selle

Rahu ja vabadus on õnn ning just sellepärast peame kõik olema valmis seda kaitsma – vajadusel ka, relv käes. Me keegi ei tea, kas kutsumata külalised ilmuvad „roheliste mehikeste“, võõraste lennukite või küberründe kujul, seetõttu peab väljaõpe olema võimalikult mitmekesine. Juurde tuleb õppida kogu aeg.

Mõtisklus

kast lõimimisest. Igaüks meie hulgast, kes aitab kaasa tõhusale integratsioonile, vähendab potentsiaalse putinliku viienda kolonni toetuspinda.

Loomulikult on õige, et nõudlike kodanikena soovime riigilt tõhusat tegevust elutähtsate funktsioonide täitmisel. Ent üksnes „ülalt“ tegutsemist nõudes me oma kodanikukohust ei täida. Nõnda siis: ära küsi, kellele lüüakse hingekella – seda lüüakse sulle; ära küsi, mida riik saab teha sinu heaks, vaid seda, mida sina saad teha oma maa heaks. Maa ja rahva julgeolek sõltub meist kõigist.

AUTORI FOTO: REIN AIDMA, KARIKATUUR: MEHIS BORN

Kaitse Kodu! 7/2014

P천hiteema KRISTJAN PRII

Kui palumisest ei piisa J천u kasutamise alused Kaitseliidu tegevuses

Kaitse Kodu! 7/2014

Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja üksikkompanii

rtikli eesmärk on anda ülevaade jõu kasutamise alustest Kaitseliidu üksustele nii rahu- kui ka kriisiajal. See hõlmab nii hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) kui ka erakorralise seisukorra seaduses (edaspidi ErSS) nimetatud olukordi.

Artiklile on lisatud ülevaatlik tabel kõigi nelja olukorra kohta, see omakorda on artiklis lahti kirjutatud teemade kaupa ja näidetega.

Vahetu sund Vahetu sunni kasutamine on viimane võimalus, pigem peaks püüdma konflikti lahendada algfaasis. Seda eelfaasi nimetaksin selgitamiseks.

Millal ja kes saab kasutada jõudu

2004. aasta politseitaktika koolitusel rõhutati, et relva kasutamise olukorras mängivad erineva mõjuga kaasa neli tegurit. Umbes 60% jõu kasutamisest määrab juriidiline teadlikkus, mida võib teha (et aju võtaks üldse vastu otsuse nuia või relva kasutada), 20% ulatuses mängib rolli psühholoogiline valmisolek (kas jõu potentsiaalne kasutaja suudab üldse inimese või sõiduki pihta tulistada), 15% taktikalised oskused isaks üld(situatsioonis distantsi reeglitele on hoidmine, varjete kasutamine jne) ja 5% ulatuses seadustes soorituse täpsus (laskmikirjas tulirelva sel; nuiaga täpne löök).

Näide 1: „Tere! See on kaitseväe harjutusväli ja siin on ilma vastava loata viibimine keelatud.“ Selgitamisega saab ära hoida palju konflikte, kuid selle eelduseks on juriidiline kindlus. Inimesed tajuvad väga hästi, kas vastaspoolel on tegutsemiseks alus või mitte. Loetleme vahetu sunni kasutamise eeldused ajalises järjestuses (v.a kiirelt tekkinud oht). 1. Korralduse andmine. KorS § 76 lg 1 ja KaLS § 73 lg 2 järgi võib vahetut sundi kohaldada ainult juhul, kui isikule korraldusega ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine ei ole teisiti võimalik või võimalik õigel ajal. Näide 2: „Lahkuge viivitamatult siit kaitseväe harjutusväljalt seal asuva värava kaudu!“ 2. Hoiatamine vahetu sunni kasutamise eest. KorS § 78 lg 1 ja KaLS § 73 lg 8 järgi on kohustus hoiatada enne vahetu sunni kohaldamist isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva asja suhtes kavatsetakse kohaldada vahetut sundi. Võimaluse korral määratakse hoiatuses korralduse täitmiseks tähtaeg. Hoiatamisel tuleb arvestada, et hoiatataval isikul oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda.

Lisainfo

Eesti õiguses on kasutatud paralleelselt termineid jõu kasutamine ja vahetu sund, mis on sisult samased. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 74 lg 1 iisiis, jõu määratleb, et vahetu sund kasutamion füüsilise isiku, looma se võimavõi asja mõjutamine füülikud olukorrad silise jõu, erivahendi või relvaga. Sama definitsiooni Kaitseliidu võib leida Kaitseliidu sea- seisukohalt võib duse (edaspidi KaLS) § 73 jagada neljaks. lg 1. Seega kasutatakse artiklis mõlemat terminit sünonüümidena, sest ka jõud on üldmõiste, mille alla mahuvad nii füüsiline jõud kui ka erivahendi ja relva kasutamine.

kasutamist kitsendavad nõuded. Konflikti korral tuleb

Kaitse Kodu! 7/2014

AUTOR Artikli autor Tanel Järvet on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant ja õpetanud aastatel 2006— 2014 Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži süüteomenetluse õppetooli õppejõuna karistusõigust ja teisi õigusaineid. Töötanud aastatel 1999—2006 keskkriminaalpolitseis uurijana. Lisaks viinud aastatel 2013—2014 läbi koolitust „Jõu kasutamise alused“ nii kaitseväe väeosadele kui ka Kaitseliidu valvuritele.

ERAKOGU

otsustada kiirelt, sest olukorra kontrolli alla saamine on algfaasis oluliselt lihtsam. Kiiruse tagab aga eelnev juriidiline teadlikkus. Kui juba tuleb kellegi suhtes jõudu kasutada, võib sellega kaasneda kaebuse esitamine. Seetõttu on oluline ka oma tegevuse õiguslik põhjendamine. Niisiis, jõu kasutamise võimalikud olukorrad Kaitseliidu seisukohalt võib jagada neljaks: 1) õppuste aladel Kaitseliidu sõidukite, vara ja isikute julgeoleku tagamine; 2) Kaitseliidu objektidel või muudel riigikaitselistel objektidel jõu kasutamine; 3) tegutsemine hädaolukorra seaduse alusel; 4) tegutsemine erakorralise seisukorra seaduse alusel.

Põhiteema

TANEL JÄRVET, leitnant

Põhiteema

Näide 3: „Kui Te ei lahku viivitamatult siit kaitseväe harjutusväljalt, kasutame teie eemaldamiseks füüsilist jõudu ja käeraudu.“ Hoiatamisest võib loobuda, kui tegemist on kiirelt tekkinud ründega (ründaja haarab lähidistantsil noa ja püüab lüüa).

Vahetu sunni liigid raskenevas järjekorras 1. Füüsiline jõud isiku või asja vastu (sh autoakna või -ukse purustamine ja tehnika kasutamine võõra sõiduki eemaldamiseks objektilt). 2.–3. Gaas. 2.–3. Erivahend (käerauad, sidumisvahend). 4. Kumminui, teleskoopnui. 5. Tulirelv kummikuuliga. 6. Tulirelv tavamoonaga, tääk.

Tulirelva kasutamise nõuded Lisaks üldreeglitele (proportsionaalsus, anda korraldus, st hoiatada) on seadustes (KorS, KaLS) kirjas tulirelva kasutamist kitsendavad nõuded. Tulirelva võib kasutada inimese vastu (KorS § 81 lg 2 kohaselt) ainult tema ründamis- ja vastupanu võimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu vahetu sunni vahendiga ja kui see on ühtlasi vajalik, et: 1) tõrjuda vahetu oht elule või raske kehavigastuse tekitamiseks; või 2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo toimepanemist (esimese astme kuritegu on tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine, röövimine, vägistamine ja terroriakt). Põgeneva isiku suhtes võib tulirelva kasutada ainult juhul, kui on hõivatud (näiteks kullerilt) salajase või täiesti salajase taseme riigisaladus. Tulirelva kasutamine sõiduki või muu objekti suhtes on lisaks inimese vastu lubatud alustele võimalik ka siis, kui on oht suure väärtusega varalisele hüvele (vähemalt 35 500 eurot) või suure keskkonnakahju tekkimise risk (KorS § 81 lg 1).

LIINA TOOME

n oluline eriEt seadustega pole võimalik ette näha iga juhtumit, on seal nevus, kas jõu kirjas tegevuste üldreeglid. kasutamise Eespool esitatud kuueastmevajadus on alal, kus lisest vahetu sunni meetmete arsenalist konkreetsel juhtu- on õigus viibida vaid mil meetme(te) valimiseks Kaitseliidu üksusel, tuleb lähtuda korrakaitsesea- või viibitakse avalikus duse § 7 sisalduvast proport- kohas linnaruumis. sionaalsuse põhimõttest: 1) mitmest sobivast ja vajalikust meetmest kohaldatakse seda, mis isikut eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) meetme valikul arvestatakse, kui kiiresti tuleb olukord lahendada ja et oleks võimalik ka eesmärk saavutada (või kuni eesmärk on saavutatud);

3) vahetu sunni kasutamisel tuleb hoiduda füüsilise isiku, looma või asja kahjustamisest suuremal määral, kui see on vältimatu eesmärgi saavutamiseks.

Kaitse Kodu! 7/2014

JAREK JÕEPERA/VALITSUSE KOMMUNIKATSIOONIBÜROO

Valitsus andis hädaolukorra seaduse alusel 28. augustil 2014 korralduse Kaitseliidu tegevliikmete kaasamiseks seoses USA presidendi visiidi julgeoleku tagamisega (https://www.riigiteataja.ee/akt/329082014008)

Näide 4: Kaitseliidu objektile on tunginud isik, kes ronis üle aia. Ta haarab kaasa veoki kastist raadiojaama ning jookseb aia poole ja hakkab tagasi ronima.

hävitas „siniste“ võitlejad, võttis kaks vangi, otsis juhtimispunkti läbi ja lasi seejärel õhku.“

Et ta pole rünnanud kellegi elu ega tervist, ei tohi tema suhtes tulirelva kasutada. Levinud arvamus tunnimehe (valveposti) õigusest kasutada Kaitseliidu või kaitseväe objektile tunginud isiku suhtes tulirelva, on vastuolus Eesti seadustega. Jah, kui rünnatakse valveposti ennast ja on reaalne oht elule ja tervisele, on tulirelva kasutamise alus olemas. On oluline, et kaitseliitlastel oleks kasutada erinevaid vahetu sunni liike, näiteks gaas või nui. Kui kaitseliitlane on saadetud valvepostile vaid tulirelvaga, on selge, et tal on varguselt tabatud isiku suhtes võimalik kasutada vaid enda füüsilist jõudu. Lähidistantsil maadeldes võib aga varas ootamatult haarata noa ning arterivigastus ja verejooks on surmav juba 90 sekundi jooksul.

Julgeolek õppustel Alustuseks lõik 2014. aasta Tallinna maleva suurõppuse Hunt vastutegevusest: „Grupeering avastas jälgitaval alal „sinise“, kes seadis parasjagu üles juhtimispunkti. Eraisikutel lasti vabalt liikuda võitlejate vahel. Grupeeringu võitlejad mängisid sisseimbumiseks purjus kohalikke. Grupeering Kaitse Kodu! 7/2014

2014. aastal on tsiviilisikud tundnud mitmetel õppustel tavapäratut huvi Kaitseliidu üksuste vastu. Paljud kaitseliitlased on küsinud juba õppuse alguses, et mis on tegevusjuhis nn kahtlaste orrakaitseisikute tuvastamisel. Mõned seaduse § 14 aastad tagasi tegi Tallinna p 3 sätestab maleva Põhja kompanii vastutegevust mereväe baasikaitse igaüheõiguse kinni harjutusel Kunda sadamas. pidada kuriteo toimepanemiselt taba- Kasutati purjus kalameeste legendi ja siinkohal meenutus tud isik ja toimetada ühelt osalenult: „Ajateenija ta politseisse. vaatas kuidagi kohmetunult otsa ja samas nägin, kuidas ta aju ketras: kas on vastutegevus või tõesti mingi purjus kohalik? Käsi tahtnuks nagu automaadi õlga tõmmata, kuid käsklusi ei tulnud.“ Need ongi rasked olukorrad, mida tuleb õppustel harjutada koos eelneva juriidilise instruktaažiga.

Kohe tuleb märkida, et on oluline erinevus, kas jõu kasutamise vajadus on alal, kus on õigus viibida vaid Kaitseliidu üksusel (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK) taotletud maa-ala õppuseks või kaitseväe harjutusväli), või viibitakse 17

Põhiteema

avalikus kohas linnaruumis, kus kõrvaliste isikute kohalviibimist ei saa keelata. 1. variant. Kui RMK-lt, eraomanikult, omavalitsuselt või kaitseväelt on saadud luba kindla maaala kasutamiseks, ei ole kõrvalistel isikutel õigus sinna siseneda. Kaitseliit on sellisel juhul otseseks valdajaks asjaõigusseadus (AÕS) § 33 lg 2 alusel ja AÕS § 41 lg 1 alusel võib valdaja oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire.

Näide 5: Õppuse alal või kaitseväe harjutusväljal on kõrvalised isikud, kellele tuleb selgitada, et neil pole õigust seal viibida. Kui selgitamine ei anna tulemust, anda korraldus, ja kui ka see ei mõju, hoiatada jõu kasutamise eest, ja kui seegi ei mõju, kasutada jõudu isikute eemaldamiseks. 2. variant. Kaitseliidu üksus avatud ruumis. Kõrvalisi isikuid sealt eemaldada ei saa, küll aga jääb õigus kohaldada hädakaitse alusel jõudu, kui isikud püüavad siseneda näiteks Kaitseliidu üksuse laag-

Kaitseliitlase poolt jõu kasutamise alused rahu- või kriisiajal

Olukord

Kaitseliidu sõidukite, vara ja isikute julgeoleku tagamine õppuste alal

Kaitseliidu või teiste riigikaitseliste objektide kaitse Kaitseliidu seaduse (KaLS) alusel

Kes

Kaitseliitlane õppuse ajal.

Kaitseliidu valvur või vähemalt 19-aastane Kaitseliidu tegevliige, kes on asunud Kaitseliidu objekti kaitsel tegutsema, juhul kui Kaitseliidu valvur ei saa või ei saa piisavalt kiiresti meetmeid rakendada.

Õiguslik alus

Karistusseadustiku (KarS) § 28: Hädakaitseõigus — tegevus, millal isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. KarS § 29: Hädaseisund — isik tegutseb selleks, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ja kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem (avarii, õnnetus, loom ründab). Korrakaitseseaduse (KorS) § 14 p 1: Igaüheõigus kinni pidada kuriteo toimepanemiselt tabatud isik.

KaLS § 69 lg 1: Valve on riigikaitselise objekti või vara ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks, õigusrikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks.

Ala

Õppuste alal väljaspool kaitseväe harjutusväljasid või kaitseväe ja Kaitseliidu objekte, kus võivad viibida ka teised isikud.

Õppus kaitseväe harjutusväljal või õppusealal, mille kasutamiseks on selle omaniku või valdajaga kokkulepe ainult Kaitseliidul.

Kaitseliidu valveobjektid (kaitseministeeriumi valduses olev hoone ja territoorium, kaitseväe valduses olev hoone ja territoorium, Kaitseliidu valduses olev hoone ja territoorium, kaitseväe ajutine julgeolekuala, sõjaväerelva(de) ja -tehnika veoks kasutatav veok ja hoiukoht, rahvusvahelise kokkuleppe alusel Eestisse saabunud välisriigi relvajõudude vara). Kui rünnak tuleb väljastpoolt Kaitseliidu objekti (näiteks loobitakse kividega valvekaameraid), võib isiku suhtes jõudu rakendada ründe tõrjumiseks ka väljaspool objekti.

Meetmed

Hädakaitse, st kõik meetmed, et kaitsta iseennast, Kaitseliidu vara või sõidukeid, ületamata hädakaitse piire. Igaüheõigus pidada kinni kuriteo toimepanemiselt tabatud isik ja toimetada ta politseisse.

Omaabi asjaõigusseaduse § 41 alusel: Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire, et eemaldada õppuse alalt kõrvalised isikud, kui Kaitseliit on kokkuleppe alusel (näit RMK või kaitseväega) ala otsene valdaja. Hädakaitse, st kõik meetmed, et kaitsta iseennast, Kaitseliidu vara või sõidukeid, ületamata hädakaitse piire. Igaüheõigus pidada kinni kuriteo toimepanemiselt tabatud isik ja toimetada ta politseisse.

KaLS § 71 lg 3 alusel: 1) tuvastada valvatavale objektile siseneda sooviva isiku isikusamasus; 2) tõkestada pääs valvatavale objektile ja kinni pidada isik, kes püüab sinna siseneda loata või muu seadusliku aluseta; 3) peatada isik, kes on loata sisenenud valvatavale objektile; 4) kinni pidada isik, keda kahtlustatakse valvataval objektil toimepandud süüteos; 5) peatada isik, kes tungib või on tunginud valvatavale objektile, viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valvatavat objekti, seal hoitavat vara või objektil viibivaid isikuid või takistab valvurit tema ülesannete täitmisel; 6) kontrollida isiku sisenemisel valvatavale objektile ja sealt lahkumisel isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud; 7) kontrollida isiku sisenemisel valvatavale objektile ja sealt lahkumisel temaga kaasas olevat asja vaatlemise või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud; 8) kinni pidada isik vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks.

Vahendid

Hädakaitses ja hädaseisundis kõik proportsionaalsed vahendid. Igaüheõiguse alusel kinnipidamisel füüsiline jõud ning erivahendid.

Füüsiline jõud, käerauad, sidumisvahend, gaasirelv, teenistuskoer, teleskoopvõi kumminui, massirahutuse kaitsevarustus, tulirelv.

Kaitse Kodu! 7/2014

Hädakaitse sätestab karistusseadustiku § 28 lg 1 kui tegevuse, millal isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele (st elu, tervise, valduse, vara jne vastu), kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Hädaseisundi sätestab karistusseadustiku § 29 kui teo, mille isik paneb toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu

kõrvaldamiseks vajalik ja kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Näide 6. Õppuste ajal talvel on kaitseliitlane vigastada saanud ja tema transportimiseks kiirabile vastu võetakse jõuga kasutusse kõrvalise isiku lumesaan.

Põhiteema

risse, telki, veoki kasti või kabiini, sest tegemist on kõrvalise isiku poolt vaadates võõra valduse ja/või varaga ning seega õigusvastse ründega õigushüvedele.

NB! Kui rünnak lähtub inimesest, on tegu hädakaitsega, muudel juhtudel on tegemist hädaseisundiga. Lisaks sätestab korrakaitseseaduse § 14 p 3 igaüheõiguse kinni pidada kuriteo toimepanemiselt tabatud isik ja toimetada ta politseisse. Eestis on vara lõhkumine kuriteona karistatav alates 3550 eurost. Alla selle on tegemist väär-

Kaitseliit on kaasatud hädaolukorra seaduse (HOS) alusel

Kaitseliit on kaasatud erakorralise seisukorra seaduse (ErSS) alusel

Kaitseliidu tegevliige.

HOS § 31 lg 1 p 2: Eriolukorra ajal (katastroof, ohtlik nakkushaigus) liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine; p 3: terrorikuritegude ärahoidmine, riigi- ja kohaliku omavalitsuse objektide kaitse (sh massirahutuse eest kaitse) ning rahvusvaheliselt kaitstud isikute (riigijuhtide) ja saatkondade kaitse; p 4: suure rünnakuriskiga objekti kahjustamise ärahoidmine või tõkestamine; p 5: riigipiiri ületamise ajutine piiramine või peatamine.

ErSS § 15 (1) järgi on Kaitseliit kaasatud lisaks HOSis nimetatud ülesannetele veel järgmistes olukordades: 1) vabariigi presidendi, riigikogu ja täidesaatva võimu esindajate vastu suunatud ründe või muude riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning riigile elutähtsate objektide vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine; 2) vägivaldse surveaktsiooni või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppidevahelisest konﬂiktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 3) Eesti vabariigi mõne paikkonna vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 4) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine.

Objektide kaitsel objekt koos julgestamisperimeetriga (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, taristuobjektid ja saatkonnad), visiitide korral kogu Eesti territooriumil, riigipiiri kontrolli rakendamisel piiritsoonis ja piiripunktides. Loodusõnnetuse, tehnilise katatsrooﬁ, nakkushaiguse piirkonnas, sh karantiinipiirkonnas.

Kogu Eesti või mõni maakond, linn või vald, kui sellel alal on erakorraline seisukord välja kuulutatud.

Objektide ja isikute kaitsel, piirikontrolli tagamisel ning eriolukorra piirkonnas (katastroof, nakkushaigus) liikluse korraldamisel ja turvalisuse tagamisel võib kasutada korrakaitseseaduse erimeetmed: § 30 järgi isiku küsitlemist, § 32 järgi isikusamasuse tuvastamist, § 44 järgi viibimiskeeldu, § 45 järgi sõiduki peatamist, § 46 järgi isiku kinnipidamist, § 47 isiku turvakontrolli, § 48 järgi isiku läbivaatust, § 49 järgi vallasasja läbivaatust, § 50 järgi valdusesse seisenemist, § 51 järgi valduse läbivaatust ja § 52 järgi vallasasja hoiulevõtmist. Meetmete kohaldamiseks võib kasutada vahetut sundi. Liikluse korraldamisel võib kasutada ka läbipääsu tõkestamist Kaitseliidu patrullidega.

HOSi alusel lubatud meetmed ning presidendi, riigikogu ja täidesaatva võimu esindajate vastu suunatud rünnete tõrjumine (isikukaitse) ja massirahutustevastane tegevus (HOSi alusel ainult objektide kaitse massirahutuste eest). Vägivaldse surveaktsiooni või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppidevahelisest konﬂiktist tuleneva või ebaseadusliku tegevuse relvastatud tõkestamisel kõik HOSis toodud meetmed, lähtudes vahetu sunni kasutamise alustest, proportsionaalsusest ja tulirelva kasutamise eeldustest.

Füüsiline jõud, käerauad, sidumisvahend, gaasirelv, teenistuskoer, teleskoop- või kumminui, massirahutuse kaitsevarustus, tulirelv.

Jõu kasutamise eeldused (v.a kiirelt tekkinud oht) ja astmed: 1) korralduse andmine; 2) hoiatamine; 3) jõu kasutamine järjekorras füüsiline jõud  käerauad/tõmmitsad või gaas  nui  tulirelv.

Proportsionaalsus jõu kasutamisel: 1) mitmest sobivast ja vajalikust meetmest kohaldatakse seda, mis isikut eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) meetme valikul arvestatakse, kui kiiresti tuleb olukord lahendada, ja et oleks võimalik ka eesmärk saavutada (või kuni eesmärk on saavutatud). Vahetu sunni kasutamisel tuleb hoiduda füüsilise isiku, looma või asja kahjustamisest suuremal määral, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Tulirelva kasutamine inimese vastu: ainult tema ründamise ja vastupanu võimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu vahetu sunni vahendiga ja kui see on ühtlasi vajalik, et: 1) tõrjuda vahetu oht elule või raske kehavigastuse tekitamiseks või 2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo (tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine, röövimine, vägistamine, terroriakt) toimepanemist. NB! Kui hõivatakse kullerilt salajase või täiesti salajase taseme riigisaladus, võib ka põgeneva isiku suhtes tulirelva kasutada.

Koostanud TANEL JÄRVET

Kaitse Kodu! 7/2014

PÕHJA KOMPANII

Põhiteema

Ka käeraudade või tõmmitsate pealepanekut tuleb harjutada

Kaitseliidu valvatavatel objektidel

teoga, seega tuleb näiteks autoakna lõhkumise korral välja kutsuda politsei, mitte põgenev rikkuja maha väänata. Väärteo puhul võib põgenevale isikule aitseliidu järgneda, et politseid juhendada, seaduses kuhu isik suundub. Vargus on on toodud kuritegu alates 200 eurost (alates vahetu sunni 1. jaanuarist 2015, hetkel veel kasutamise alused alates 64 eurost), kui see pole just seoses Kaitseliidu toime pandud sissetungimisega või muul raskendaval asjaolul. valveobjektidega.

Kaitseliidu seaduses on toodud vahetu sunni kasutamise alused seoses Kaitseliidu valveobjektidega. Kaitseliidu valvatavad objektid on määratletud kaitseministri 15. mai 2013 määruses nr 31. Selle kohaselt võib Kaitseliit valvata kaitseministeeriumi, kaitseressursside ameti, kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevaid hooneid ja territooriume, kaitseväe ajutisi julgeolekualasid, sõjaväerelvade ja -tehnika, sealhulgas museaalide veoks kasutatavaid veokeid ja hoiukohti, rahvusvahelise kokkuleppe alusel Eestisse saabunud välisriigi relvajõudude vara ning Eesti välisesinduste valduses olevaid hooneid ja territooriume.

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi on vägivallaga seotud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine karistatav kuriteona. Näide 7. Linnaruumis avatud alal käib õppus ja isik tuleb kaitseliitlast lööma. Siis on õigus pidada kuriteolt vahetult tabatud isik kinni igaüheõiguse alusel.

PÕHJA KOMPANII

Sõiduki peatamisel relvaga julgestamine: vajadusel tuleb olla valmis relva kasutama

Üldreeglina kasutavad nimetatud objektidel vahetut sundi Kaitseliidu valvurid. Juhul, kui Kaitseliidu valvur ei saa (jõud ei käi üle) või ei saa piisavalt kiiresti objekti kaitseks meetmeid rakendada, võib asuda Kaitseliidu seaduse alusel Kaitseliidu valvurina tegutsema ja vahetut sundi rakendama ka Kaitseliidu vähemalt 19-aastane tegevliige. Nimetatud volitus on tuletatav KaLS § 69 lg 1 ja § 70 lg 1 süstemaatilise tõlgenduse alusel. Vastupidise tõlgenduse korral ei tohiks näiteks maleva staabis töötav isik (kes pole Kaitseliidu valvur) kinni pidada Kaitseliidu objektile sisenenud isikut, keda kahtlustatakse Kaitseliidu objektil toime pandud väärteos. Näide 8. Maleva baasi on üle aia roninud võõras isik. Kaitseliidu valvurid on pääslas, mis on ca 300 m kaugusel. Läheduses on Kaitseliidu tegevliikmed A ja B, kes peatavad sissetungija KaLS § 71 lg 3 p 5 alusel, kasutades vajadusel vahetut sundi, olles täitnud eeldused korraldus ja hoiatus. NB! Alates 1. jaanuarist 2015 on KarS § 266 lg 1 kirjeldatud omavoliline sissetung väärtegu (hetkel Kaitse Kodu! 7/2014

KaLS § 71 lg 3 sätestab Kaitseliidu valvuri õigused (vt ka tabel), millest punktid 2, 3 ja 5 käsitlevad kõrvalise isiku peatamist ja sissetungi tõkestamist. NB! Peatamine tähendab meedet, mille abil isikul ei lasta objektil vabalt liikuda ja ta saadetakse objektilt välja. Punktides 4 ja 8 toodud meede kinnipidamine tähendab süüteo toimepanemise kahtlusega isiku kinnipidamist kuni kuueks tunniks, et ta politseile üle anda. (NB! Silmas pidada proportsionaalsust – kinni pidada nii kaua, kui see on vältimatult vajalik. Mitte nii, et esimesed neli tundi peetakse lihtsalt kinni ja alles siis kutsutakse politsei). Isiku suhtes turvakontrolli volituse annab punkt 6 ja isiku seljakoti või sõiduki või muu asja kontrollimist sätestab punkt 7. Mis siis, kui ründaja asub väljaspool Kaitseliidu valveobjekti? Kaitseliidu objekti vastu suunatud ründe tõrjumine ei piirdu ainult objekti sees toimuvaga, vaid meetmeid (näiteks punkt 5 lubab peatada ründe isiku poolt, kes ohustab valvatavat objekti või seal hoitavat vara, ja punkti 8 alusel võib pidada isiku kinni vahetult eesseisva kuriteo

toimepanemise ärahoidmiseks) võib rakendada ka väljastpoolt tuleva ründe suhtes. Näide 9: Isik loobib kividega objekti valvekaameraid. Võrdluseks tuleb märkida, et kaitseväe poolt vahetu sunni kasutamise alusena on kaitseväekorralduse seaduse (edaspidi KKS) § 49 lg 1 p 3 sätestatud kaitseväe julgeolekuala või julgeolekualal viibiva kaitseväelase vastu suunatud ründe tõrjumine ning julgeolekualal ebaseaduslikult viibiva isiku kinnipidamine ja tema asjade läbivaatus.

Põhiteema

veel kuritegu), mis sätestab vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.

Julgeolekuala on KKS § 50 järgi: 1) kaitseväe territoorium; 2) kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid; 3) territoorium, mille kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem on ajutiselt julgeolekualana määratlenud (edaspidi: ajutine julgeolekuala). Seejuures võivad vahetut sundi kasutada nii tegevväelased, ametnikud kui ka ajateenijad.

Kui kaasatud on Kaitseliidu üksus Hädaolukorra seaduse § 31 lg 1 lubab Kaitseliidu üksusi kaasata järgmiste ülesannete täitmisse: p 2: eriolukorra ajal (katastroof, ohtlik nakkushaigus) liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine;

PÕHJA KOMPANII

Hoonest relvastamata inimeste gruppide eemaldamiseks ei tohi tulirelvi kasutada

Kaitse Kodu! 7/2014

Põhiteema LIINA TOOME

p 3: terrorikuritegude ärahoidmine, riigi- ja kohaliku omavalitsuse objektide kaitse (sh kaitse massirahutuse eest) ning rahvusvaheliselt kaitstud isikute (riigijuhtide) ja saatkondade kaitse; p 4: suure rünnakuriskiga objekti kahjustamise ärahoidmine või tõkestamine; p 5: riigipiiri ületamise ajutine piiramine või peatamine.

Lisainfo

Seejuures viitab HOS § 33 lg 4, et Kaitseliidu tegevliige võib eelnimetatud ülesannete täitmisel kasu-

ETTEPANEKUD ÕIGUSAKTIDE MUUTMISEKS 1. Kaitseliidu seaduse (KaLS) täiendamine, millega sõnaselgelt tuua välja, et Kaitseliidu valvuri õigused on ka Kaitseliidu tegevliikmel, kes asub Kaitseliidu või muud riigikaitselist objekti või ajutist julgeolekuala kaitsma. Kui ajateenijatele on antud vahetu sunni kasutamise volitus, ei tohiks Kaitseliidu tegevliikmed olla halvema juriidilise teadlikkusega. 2. Tasub kaaluda, kas võtta Kaitseliidu seadusesse üle regulatsioon kaitseväe korralduse seadusest (KKS), mis puudutab Kaitseliidu ülema või tema poolt volitatud isiku poolt ajutise julgeolekuala kehtestamist. 3. Analoogselt KKSiga täiendada KaLSi, et julgeolekualaks on ka Kaitseliidu objektid ja sõidukid. 4. Kehtestada kaitseministri määrusega Kaitseliidu enesekaitsevahendite loetelu ja nõuded (alus KaLS § 40 lg 3). Praegu on kehtestatud politseiametnike poolt massirahutuse kaitse varustuse kasutamine. 5. HOS § 33 lg 4 ja ErSS § 15 lg 4 parandamine, mis vigaselt viitavad politsei ja piirivalve seadusele (PPVS).

tada jõudu politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) 4. peatükis politseiametnikule sunni rakendamiseks ettenähtud alustel ja korras. Märkida tuleb, et alates 1. juulist 2014 on vahetu sunni liigid ja kasutamise üldreeglid toodud PPVSst üle korrakaitseseadusesse. Lähtudes seadusandja tahtest anda Kaitseliidu tegevliikmetele vahetu sunni kasutamise õigus, tuleb politsei- ja piirivalveseaduse asemel sisustada Kaitseliidu tegevliikmete aitseliidu volitused siiski KorSi järgi, objekti st ka õigus erimeetmete vastu rakendamiseks KorS § suunatud ründe 30–52 järgi sõltuvalt täidetavast ülesandest (vt tõrjumine ei piirtabel). Sama viitamisviga du ainult objekti on sisse jäänud ka erakorsees toimuvaga. ralise seisukorra seadusesse, mille § 15 lg 4 viitab samuti PPVSile. Tegelikult saab rakendada vahetut sundi, sh erimeetmeid korrakaitseseaduse alusel.

Kuigi erakorraline seisukord võib tähendada võitlust relvastatud gruppidega, tasub tähele panna, et kehtivad siiski vahetu sunni kohaldamise reeglid korrakaitseseaduse järgi. Loomulikult, kui korralduse andmine või hoiatamine pole võimalik, võib ka ilma nende eeldusteta kasutada tulirelva, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest. Sama loogika kehtib ka rahuajal relvastatud kurjategija ründe korral. Ründajate arv ei muuda vahetu sunni kohaldamise põhimõtteid, olgu siis rahuajal või erakorralise seisukorra ajal. Kaitse Kodu! 7/2014

saab asja küll, kui külm ära ei võta ja õpetada lastakse NELE PERNITS Kaitseliidu kooli arendusjaoskond

aitseliidu koolis läbiviidaval instruktorikursusel on pikk ajalugu. Algselt taanlaste poolt läbiviiduna ja alates 2002. aastast juba kooli oma kursusena on ta näinud mitmeid ülemaid, värvikaid õpetajaid ja tarmukaid õppijaid. Nii sõbralt sõbrale levivates juttudes kui ka käesoleva ajakirja kaante vahel on korduvalt nenditud, et tegu on kastsumus- ja emotsioonirohke kursusega, kus ei puudu uste paugutamine ega pisarad, mis aga omakorda saavad korvatud rõõmu ja tohutu hakkamasaamistundega, mis saabuvad kursuse tunnistuse saamisega.

Küsitleti instruktorikursuse lõpetanuid Kõigi nende aastate jooksul on aga õhus olnud üks küsimus: mis saab instruktorikursuse lõpetanutest edasi? Võib ju loota ja oletada, et küllap nad hakkavad oma malevas aktiivseteks vabatahtursuse on likeks (mõnel juhul ka lõpetanud palgalisteks) instrukto478 kaitriteks, sest selle mõttega seliitlast ja neist nad kursusele saadeti. Aga tõestatud teadmine 458-le õnnestus on siinkohal puudunud. saata küsitluse

link kas e-posti või

Et instruktorikursuse tulemi ja kursuse aren- Facebooki abil. dusideede osas ei peaks tuginema pelgalt kõhutundele, viis Kaitseliidu kool 2014. aasta kevadel läbi küsitluse ajavahemikus 2009–2013 instruktorikursuse läbinud kaitseliitlaste seas. Kursuse on lõpetanud 478 kaitseliitlast ja neist 458-le õnnestus saata küsitluse link kas e-posti või Facebooki abil. 40% ehk 184 väljaläinud küsitlustest said vastuse. 113 vastanut olid kaitseliitlased, 54 naiskodukaitsjad, 8 noortejuhid ja 9 inimest oli Kaitseliidus ainult tööl. Arvestades väljasaadetud küsitluse hulka, olid kõige produktiivsemad vastajad Saaremaa, Valgamaa ja Jõgeva malevast, kust saabus vastuseid vastavalt 58%, 54% ja 52%. Üle 60% vastajatest oli tulnud instruktorikursusele omaenda soovist saada instruktoriks või paremaks instruktoriks ning ülejäänud kas mõne kursuse raames, tulenevalt ametikoha nõuetest või mõnel muul sundival põhjusel. Kaitse Kodu! 7/2014

Väljaõpe

Elu pärast instruktorikursust:

Ilmselt kõige põletavam küsimus saab vastuse tabelis 1. 29% vastanutest ei ole pärast instruktorikursuse läbimist kas üldse õpetanud või on teinud seda kõigest paar korda. Ülejäänud 71% vastanutest leiavad instruktorina kasutust vähemalt korra aastas.

Rakendamata instruktorid Vaadates lähemalt instruktorina kas üldse mitte või väga vähe kasutust leidnud vastajaid, tuleb välja, et enam kui pooli neist on ajendanud kursusele tulema isiklik huvi ja soov saada instruktoriks. Üks neist on instruktorina nii vabatahtlik kui ka palgaline töötaja ja kõigi ülejäänute puhul on tegemist vabatahtlike instruktoritega. 37% rakendamata või väherakendatud instruktoritest ei soovigi rohkem õpetada, 63% aga tunneb, et nad on instruktorina kasutust leidnud palju vähem, kui nad ise sooviksid. Põhjused, miks ei tahetagi rohkem või üleüldse õpetada, võib lahterdada järgnevalt: 1) ebakindlus instruktorina; 2) ajapuudus; 3) põhimõtteline soov mitte koolitada. Kolmeks võib jagada ka põhjused, miks ollakse koolitanud vähem, kui seda tegelikult teha soovitakse: 1) ajapuudus; 2) malev või ringkond ei ole õpetama kutsunud (ka pärasti isiklikku soovi avaldamist); 3) ebakindlus instruktorina.

Tabel 1. Õpetamine pärast instruktorikursuse läbimist (n=184) Pärast instruktorikursuse läbimist…

…ei ole ma kordagi õpetanud 14%

…olen õpetanud 1—2 korda 15%

…olen õpetanud 1—3 korda aastas 22%

…olen õpetanud 4—10 korda aastas 24%

…olen õpetanud sagedamini kui 10 korda aastas

25% 23

Väljaõpe

4% rakendamata või vähekasutatud instruktorikursuse lõpetajatest on välja toonud, et nad ei soovi instruktorina edasi areneda. Kõik ülejäänud sooviksid õpetamisalaseid täiendkoolitusi ja võimalusel edaspidi rakendust instruktorina. Mitu vastajat tõi probleemina välja selle, et kui ei saada pärast instruktorikursuse lõpetamist kohe reaalset praktikat ja kursusest läheb üha enam ja enam aega mööda, muututakse oma instruktorioskuste osas ebakindlaks ja lõpuks ei julgetagi enam õpetama minna.

Tegutsevad instruktorid 46% aktiivselt instruktorina tegutsevatest vastajatest on läbinud ka mõne erialainstruktori kursuse (nt laskeinstruktori, esmaabiinstruktori või Naiskodukaitse organisatsiooniõpetuse instruktori kursuse), samal ajal ei olnud keegi mittetegutsevatest instruktoritest käinud erialainstruktori kursusel. Siit võib n olemas järeldada, et erialainstruktori kursuse kenake hulk läbimine mõjutab positiivselt aktiivvabatahtlikke sust instruktorina. Tõenäoliselt võib instruktoreid, kes see tuleneda ka asjaolust, et mitmel erialainstruktori kursusel on juba kurhea meelega rohsuse osana ette nähtud praktika, mille kem oma kodumasooritamine ongi esimeseks sammuks levas instruktorina kodumalevas instruktorina ree peale tegutseksid. saamisel.

Tegutsevate instruktorite käest küsiti ka instruktorikursusel õpitud töövahendite ja käsitletud õppemeetodite kasutamise kohta ning selgus, et kolmveerand vastanutest järgib õpetamisel kõiki instruktorikursusel omandatud põhitõdesid. Kursuse lõpetanute seas on populaarseimad ehk kõige sagedamini kasutatavateks õppemeetoditeks ülesandemeetod ja grupitöö. Nagu tabelis 2 näha, tunneb 26% tegutsevatest instruktoritest ennast instruktorina hakkamasaajana, 55% kindlalt, 13% lausa suurepäraselt ja vaid 2% ebakindlalt. Siinkohal peaks rõõm olema õppijate poolel, keda need instruktorikursuselt

Tabel 2. Instruktorite enesehinnang Tunnen ennast instruktorina…

13% 55% 26%

2% 0%

…saamatuna …ebakindlalt …hakkama- …kindlalt saajana

…suurepäraselt

malevatesse rännanud inimesed õpetavad, sest kes ei tahaks, et õpetaja tunneks end klassi ees kui mitte suurepäraselt ja kindlalt, siis vähemasti hakkamasaajana. 72% tegutsevatest instruktoritest leiab, et neid on instruktorina rakendatud just nii sageli, kui nad ise soovivad, sest ajaliselt ei jõuakski nad rohkem. 18% tegutsevatest instruktoritest tõi välja, et nad sooviksid tegelikult rohkem õpetada, kui nad praegu seda teevad. Siinkohal olid soovide ja tegelikkuse erinevuse põhjuseks nt isiklik ajapuudus, mis ei võimalda rohkem õpetada, aga ka sobivate õppuste puudumine või see, et malev ei näe vabatahtlikku instruktorit kasutatava ressursina. 10% tegutsevatest instruktoritest leidis, et nad on instruktorina märksa enam rakendatud, kui nad seda tegelikult sooviksid. Üle poole siia kategooriasse kuulujatest on Kaitseliidu palgalised töötajad. Siinkohal tuleks ilmselt punaselt alla joonida fakt, et kasutamata ressursina on olemas kenake hulk vabatahtlikke instruktoreid, kes hea meelega rohkem oma kodumalevas instruktorina tegutseksid, ning samas on käesolevale küsitlusele ja taas kord kõhutundele tuginedes igas malevas ülekoormatud palgalisi instruktoreid, kes järjepideva õpetamiste vahel pisut hingetõmbeaega tahaksid.

Tuleviku tarvis Kaitseliidu kool küsis vastajatelt veel hulganisti sisulisi instruktorikursusesse puutuvaid küsimusi, mis aitavad edaspidi õppetööd parendada ja mida kõiki siinkohal lahkama ei hakka. Tõsise vajadusena tuli ka välja kursuse läbinud tegutsevate ja mittetegutsevate instruktorite soov täiendõppe ja toetuse järele. Toetust soovitakse lisaks reaalsetele täiendust andvatele kursustele ka nt veebis olevate õppematerjalide ja instruktoreid koondava virtuaalkogukonnana. Kellel on suurem huvi küsitluse vastu, saab lähteandmetele ligi Kaitseliidu kooli kodulehe kaudu. Võib järeldada, et alustavale instruktorile annab instruktorikursus kätte sobivad tööriistad ja loob väga hea aluspõhja, millega klassi ette minna ja õpetajana kogemusi saama hakata. Tugev teooria on tagatud, aga pahatihti jääb kahjuks puudu just praktikavõimalusest kodumalevas või -ringkonnas. Puudub ühtne süsteem, mis tagaks, et instruktorikursusele satuksid just need inimesed, kes nii iseenda kui ka kodumaleva silmis on tulevased instruktorid, ja et kursuse lõpetanuid koheselt ka instruktorina rakendama hakataks. Siinkohal tänan veel kord kõiki vastajaid ja loodan, et küsitluse tulemused panevad mõtlema ja tegutsema neid, kes tahavad ja saavad midagi muuta ja parendada, ning soovin jätkuvat õpetamiselusti nii instruktorikursuse läbinutele kui ka tulevastele läbijatele ja kursuse läbiviijatele. Kaitse Kodu! 7/2014

Põhja kompanii dessantõppus Rohuneeme-Aegna-Kräsuli-Rohuneeme 18. ja 19. juulil TANEL JÄRVET, leitnant Tallinna malev Põhja üksikkompanii

Mis: Põhja kompanii dessantõppus Rohuneeme-Aegna-Kräsuli-Rohuneeme 18. ja 19. juulil 2014 Kes: Tallinna maleva Põhja kompanii kaks rühma ja luurejagu Olukord: Aegna saare Lemmiku poolsaarel on maabunud vastase luure-diversioonigrupp, mis teeb luuret ja sihitab Eesti laevade pihta rakette Põhja kompanii ülesanne: Dessant Aegnale, tuvastada ja hävitada vastase luure-diversioonigrupp ja liikuda tagasi Viimsisse Lähtepunkt: Viimsi, Rohuneeme sadam

TEGEVUS 18. JUULIL Sooritati kiirpaadidessant Aegnale ja rajati varustuse sillapea. Seejärel rajati rühma tugipunkt ning julgestati seda ja selle rajamist.

TEGEVUS 19. JUULIL Kell 8 hommiku anti kummalegi rühmale oma rünnakukoridor ja alustati Lemmiku poolsaare ala vastase luurajatest puhastamist. Kell 9 oldi sillapeapunktis, et valmistada ette kompanii minek läbi vee kahlates ja ujudes Kräsuli saarele (vahemaa ca 500 m). Udu oli tihe, nähtavus vaid 50 meetrit, mistõttu määrati GPSga sillapea koordinaadid ja kaardil üleminekukoridori asimuudiks 130 kraadi. Kell 10 oli udu hajunud, rühmad hävitanud vastase ja ületanud veetakistuse Aegna-Kräsuli-Rohuneeme. Esimesed 450 meetrit tuli liikuda läbi vee kahlates (vesi ulatus reieni) ja seejärel mööda köit tõmmates ca 10 meetrit (vee sügavus ca 2 m). Eelgrupp vedas kummipaadi Kräsuli teisele küljele ja paigaldas julgestusköie Kumbli laiult Rohuneeme esimeste kivideni. Ujuda tuli ca 25 meetrit. Kell 12 jõudis Põhja kompanii tagasi Rohuneeme poolsaarele. Ülesanne oli täidetud.

Kaitse Kodu! 7/2014

Väljaõpe MIDA ARENDADA: 1. Patrullkotti ega rakmeid ei ole mõtet panna suurde kilekotti, sest siis kaob lahinguvõime. Seega on vaja pakkida veekindlalt rakemete või koti sees olevad asjad. 2. Galilile oleks vaja veekindlat pakendit, millest samas oleks relva lihtne kätte saada.

Kaitse Kodu! 7/2014

Koos sügiseste suurte õppustega saabuvad ka jahedamad ilmad. Kuigi mälestus suvesoojast püsib veel kaua kontides, tasub end varakult külmade tulekuks ette valmistada.

Meditsiin

Sügis on õppuste ja haiguste aeg Neid viirusi on väga palju (üle 200), sh eraldi vaadeldakse gripiviirusi (soovi korral loe täpsemalt terviseameti kodulehelt: http://www.terviseamet. ee/nakkushaigused/nakkushaigused-a-u/uuu. html, sealt leiad ka asjakohaseid juhiseid).

KERSTI PODMOŠENSKI

Lühidalt: külmetushaigus ei teki otseselt külmetamise tagajärjel (pigem on rohkem haiguspuhanguid soojadel aastatel ja niisketel sügistel). Seos on muidugi olemas – lihtsustatult öeldes peab organism külmas ja niiskes (ammugi tuulises) keskkonnas kulutama rohkem energiat, mistõttu immuunsüsteemi vastupanuvõime nõrgeneb ja viirustel on lihtsam rünnata.

NKK väljaõppe arendusspetsialist

ülm ja märg metsaalune põllu ääres. See on ühe korraliku kaitseliitlase lemmikpaik – kas pole? Milline kaitseliitlane ei armastaks külitada nädalavahetusel kuskil pärapõrgus „positsioonidel“. Tean, et lemmiktegevuseks on see just luurerühma (ja võitlusgrupi) karmidele meestele ja naistele – ilmselt sellepärast, et nad peavad muidu muudkui ringi silkama, higi otsa ees, mistõttu lebasklemine jahedal pinnal on oodatud vaheldus. Ja mis võiks veel väärikam olla sellest, kui pärast õppust saab uhkelt tööle minna punetavate silmade, tilkuva nina ja karedast kurgust kähiseva häälega, palavikust tingitud nõrkusekahvatus väärikust juurdegi lisamas. Igal juhul võib kindel olla, et töökaaslased hoiavad aupaklikult imetlevasse kauks see sügigusesse. Kahju ainult, et kogu sel ja talvel selle vaimse väärikuse ja au juures füüsiline enesetunne väliharjutusnauditav pole. Nali naljaks, tel osalemine ole aga eks see sügisel ja talvel üldjuhul ebamugav väliharjutustel osalemine ole ja pane immuunsüs- üldjuhul ebamugav ja pane teemi proovile. immuunsüsteemi proovile, halvematel juhtudel on see kõik lausa tervistkahjustav. Seda viimast muidugi siis, kui unustatakse või lihtsalt kangelaslikkusest eiratakse lihtsaid ennetusabinõusid.

Väga süvitsi külmetushaiguste teemal siinkohal ei peatu, sest see kuulub rohkem peremeditsiini (või rahvameditsiini ehk iseenese tarkusest ravimise) valdkonda. Ja ennetus on sõduri baasoskuste ning varustuse ja riietuse läbimõtlemise teema. Aga mõned olulised, samas lihtsad nüansid tasub ehk taas meelde tuletada.

„Külmetus“ on mõiste, mille alla käivad varieeruvate sümptomitega ja erinevatest viirustest põhjustatud ülemiste hingamisteede ägedad haigused. Kaitse Kodu! 7/2014

KARRI KAAS

Hoia end sooja ja kuivana!

Meditsiin KRISTJAN PRII

Esimene soovitus (liigagi ootuspärane): hoia ennast õppusel sooja ja kuivana. Kui tekib juba külmatunne, on õige aeg lisada selga riidekiht või panna enda ja maapinna vahele kasvõi telkmantel. Sooja hoidmiseks on veel üks lihtne moodus – liigutamine (võimlemine). Ja kuigi see pole ilmselt ühe tõelise kaitseliitlase lemmiktegevus, piisab vahel ka kergest jäsemete võbistamisest. Aga ei, külmatunne on ju pehmodele ja ega kuri jaoülem lubagi niheleda. Sõjas on veel hullem, seega tuleb kannatada juba praegu: hoidkem au sees deviisi „raske õppustel, kerge lahingus“. Kokkuvõttev selgitus: ei viitsi lihtsalt või on piinlik.

Siit teine soovitus (samuti liigagi lihtne): peske käsi! Ka metsas õppusel olles ja eriti enne söömist. Viiruseid ja baktereid, mis üksuse moraalile ja tegutsemisvõimele halvasti võivad mõjuda, on teisigi ja nood ei mõju ainult ülemistele kehaosadele.

Lisamärksõnad: kihiline riietus, sokivaru, „Hüvasti, noorus!“-aluspesu, kindad.

Pese käsi! Viirused levivad tavaliselt aevastamisel või köhimisel piisknakkusena. Vähemalt samaväärselt levivad need saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad nii käed kui ka kontaktpinnad ülmetus(ukselingid, telefonid, arvutiklahaigus ei viatuurid jt) eluvõimelise viiruteki otsesega. Nakatuda võib, kui pesemata selt külmetamise kätega, ise seda tihtipeale märkamata, hõõruda limaskesti (silmi, tagajärjel. nina või suud). Mets pole muidugi viirustele kõige ideaalsem keskkond, aga seda kergemini võib pärast magamata öid ja füüsilist pingutust nakatuda õppuse järel rahvarohkes malevaruumis varustust hooldades.

Siinkohal ei julge muidugi ükski rühmaparameedik väita, nagu poleks osa pisikuid kasulikud – väike hommikune jogurt näiteks on igati teretulnud. Ka ei ole eesmärgiks sundida kedagi end meediku valvsa pilgu all Safeguardi vahuga tundide kaupa seebitama, traatharjaga verele hõõruma ja seejärel Cutaseptiga üle piserdama. Aga veidi vett ja lihtsat seepi ei tohiks küll rikkuda isegi kõige õrnema nahaga kaitseliitlase käsi. Ennetusabinõuna on see põhimõtteliselt kindlaim meetod. Vee puudumisel on heaks alternatiiviks ka ühekordsed niisked salvrätikud.

akatuda võib, kui pesemata kätega, ise seda tihtipeale märkamata, hõõruda limaskesti.

Ära unusta süüa ja juua! Tuntud tõsiasi on ka see, et organismi kaitsevõimet vähendavad haigusseisundid, füüsiline kurnatus ja magamatus ning vedeliku- ja toitainete vaegus. Siit ka kolmas elementaarne ennetusabinõu: ära unusta süüa ja juua! Ei saa eitada väliõppuste (eriti rännakute) kasulikku mõju vööümbermõõdule, ent jahedamal perioodil ei suurenda söömata olemine mitte ainult vastuvõtlikkust viirustele, vaid võib halvematel juhtudel viia ka kerge alajahtumiseni (juhul, kui kaasneb pikaajaline liikumatu Kaitse Kodu! 7/2014

Mõned soovitused raviks

TERVISEAMET SOOVITAB Viirusnakkuste põdejatel: jääda koju ja ennast terveks ravida, sest haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl, koolis või lasteaias käimine kurnab ka organismi;

Meditsiin

Lisainfo

asend). Normaalsed ja isegi tavalise päevaga võrreldes suuremad portsojnid ja tihedamad toidukorrad aitavad vältida külmatunde ja -värinate teket ning seega ennetavad haigestumist.

köhides ja aevastades tuleks nina ja suu katta salvrätiga;

Mis puudutab juba vallandunud ülemiste hingamisteede haiguse ravi, tasub teada, et spetsiifiline ravi puudub ja seega ei saa loota kiiret paranemist tagavale ravimile. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat toetavat ravi: palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ja turset alandavad ravimid. Üks vähemtuntud soovitusi on tarvitada tsingi ja C-vitamiini kombineeritud (imemis)tablette kohe sümptomite ilmumisel – nende kasutamine pidavat haigusekulgu oluliselt lühendama. NB! Mis puudutab rahvameditsiini, siis antibiootikumid selle alla ei käi, isegi kui kunagi jäi neid sahtlipõhja seisma – viirustele need nagunii ei mõju (hävitavad vaid baktereid).

vältida silmade puudutamist; pesta tihti käsi. Nakatumisest hoidumiseks: vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi; pesta tihti käsi; haigega lähikontaktis olles katke nina ja suu marlimaskiga. Allikas: Terviseameti kodulehekülg (www.terviseamet.ee)

Nohu puhul nuuska, nuuska, nuuska. Põhiline nohuravi eesmärk on alguses, et eritis pääseks ninast välja ja õhk pääseks ninna sisse. Nuuskamisel on ka oma soovituslik tehnika: õige on nuusata üht ninapoolt korraga. Samas on liiga tugeval nuuskamisel ka üks miinus ehk riskikoht: eritis võib sattuda kõrvadesse, see on aga tüsistusoht. Köha ravimisel tuleb kesi saa eikenduda samuti eritistest tada väja rögast lahtisaamisele. liõppuste Mõte on selles, et kui kurku katab sitke röga, on selle all kasulikku mõju limaskestas põletik ja köha vööümberjääbki kestma. Limaskest mõõdule. saab paranema hakata, kui kasutada röga vedeldavaid ravimeid (näit atsetüültsüsteiin ehk ACC kihisevad tabletid). Väike nipp on ka selle vastu, kui kurgus on rögast ärritus ja selle kriipimistunde pärast öösel magada ei saa: tavaline valuvaigisti aitab seda ärritust vähendada.

Kurguvalu kiire ja tõhus abivahend on kuristamine lahusega, milles on ühe klaasi vee kohta ca 1 tl soola. Mida kiiremini sümptomite ilmnemisel (ehk esimesel hommikul) seda teha, seda kiirem on paranemine.

KRISTJAN PRII

Erinevaid soovitusi, sh rahvameditsiini omi, on väga palju, kindlasti aga tasub teabe saamiseks otsida usaldusväärseid artikleid ja kohti, näiteks üheks selliseks paigaks on apteek (ka ravimtaimede osas). Kui köha või nohu ei parane teiseks nädalaks, tasub ka kõige tugevamal sõjamehel pöörduda perearsti poole.

Kaitse Kodu! 7/2014

Test

Lõõrid puhtaks ehk millesse tühjendada nina

ASSO PUIDET vabatahtlik reporter

endeks viieks objektiks valisime ajalehepaberi, klantsajakirjapaberi, paberist käterätiku, tualettpaberi ja vahtralehe. Katse läbiviimiseks kasutasime tehisnohu, mille segasime kokku kiirkartulipudrust, veest ja limonaadist, saavutades nõnda viskoossuselt ja konsistentsilt üsna originaalilähedase tulemuse. Hindamisel lähtusime neljast kriteeriumist. Imavust mõõtsime selle põhjal, kui kiiresti ja kas üldse testiobjektile kantud nohueritis sinna imendub. Volditavuse kategoorias hindasime, kas ja kuivõrd kompaktseks on katseobjekti võimalik pärast kasutamist voltida. Lähtudes arusaamast, et mida paremini allub nuuskamisvahend kokkuvoltimisele, jäädes samas puhtaks ja kuivaks, seda lihtsam on seda kaasas kanda. Seda, kas katseobjekti on

võimalik tarbida ühe- või mitmekordselt, väljendas katses taaskasutuse kriteerium. Kui metsas olles on kaasas ainult üks nuuskamisvahend, on ju hea, kui seda jätkub kogu päevaks. Seda, kas ja kuidas on võimalik katseobjekti tükkideks rebida, kas siis ratsioonideks jaotamise või sõbraga jagamise eemärgil, indekseeris katses rebitavuse kategooria. Tulemuse mõõtmiseks kasutasime skaalat, mille viis punkti tähendab sajaprotsendilist tulemust ja üks vastavalt nullprotsendilist.

Ajaleht (1) Ajalehe puhul hakkab eritis imenduma suhteliselt kohe pärast pinnale sattumist. Samas, kuna ajalehepaberi pind on õhuke, ei mahu sinna eritist vajalikult määral, mistõttu jääb see klimbina paberi pinnale loksuma. Kokkuvolditud õhukesest ajalehepaberistst tungib mittetäielikult imendunud tatt läbi ja määrib käed ebameeldiva ninaeritisega. Eelnevast tulenevalt on ajalehepaberi taaskasutus võimatu, sest taskusse pista ja kaasas kanda ei ole 8 X ANNELI SEPP

Kuidas saada nina puhtaks siis, kui taskurätik on koju ununenud, ent frentšikäist kasutada ei raatsi? Võtsime sel otstarbel testida viis kõigile kättesaadavat alternatiivi traditsioonilisele riidest või paberist taskurätikule.

Kaitse Kodu! 7/2014

Ajaleht

Ajakiri

Paberkäterätik

Tualettpaber

Vahtraleht

Imavus

Volditavus

Taaskasutus

Rebitavus

Kokku

seda võimalik, kui te just ei taha oma taskut seestpoolt tatiga kokku mäkerdada.

Test

Testi tulemused

Ajalehepaberi plussiks on aga väga hea rebitavus. Samas on võimalik korrapärase kujuga tükki rebida vaid pikikiudu. Ristikiudu rebides pole võimalik rebimisjoont kontrollida.

Ajakiri (2) Ajakirja klantspaber ei suudagi imada – tatt jookseb mööda läikivat paberipinda alla, mistõttu määrduvad sellesse suunatud purske tagajärjel nii nägu kui ka särgiesine. Kokkuvolditud klantspaberist ei tungi tatt küll erinevalt ajalehepaberist läbi, vaid vurtsab ülalt ja alt välja, määrides nõnda ka püksid ja mütsi. Ehkki enamik tatist irdub paberipinnalt, jääb see siiski nätskeks ja märjaks, mistõttu ei ole selle taskusse pistmine kõige meeldivam. Mis tähendab ühtlasi, et seda ei ole võimalik taaskasutada. Samas rebitavus on ajakirjal väga hea. Ent erinevalt ajalehepaberist on ajakirjapaberit parem rebida ristikiudu.

Paberkäterätik (3) Pärast ninaeritise sattumist paberkäteräti pinnale algab kohe tormiline imavusprotsess, mille käigus tati vedelam osa otsekui rebitakse tahkemast osast välja. Tahkemad osad jäävad klimpidena paberi pinnale. Vedelama nohu puhul on oht, et käed saavad niiskeks. Pabertaskurätiku kiituseks tuleb öelda ka seda, et see on ülihästi ja lihtsa vaevaga palliks volditav. Oluline on, et sealjuures jääb nii vedelam kui ka tahkem osa tatist palli süvakihtidesse, võimaldades selle muretult taskusse pista. Pabertaskurätikut lahti voltides võivad aga tati tahkemad osakesed sealt välja pudeneda, mis on üsna ebameeldiv. Samas on võimalik leida paberipinnalt tatist puutumata alasid, kuhu ka teist ja

Kaitse Kodu! 7/2014

isegi kolmandat korda nina tühjendada. Mis rebimisse puutub, siis on märkimisväärne ja huvitav tõsiasi, et pabertaskurätikut on võimatu rebida ristipidi. Vastuoksa tahtele hakkab rebimisjoon jooksma ikka piki paberit. Mistõttu on võimatu sellest näiteks võrdkülgsete tükkide rebimine.

Tualettpaber (4) Tualettpaberile on iseloomulik veidike vähem äge imendumine kui pabertaskurätile, ent see on 4

Lisainfo

Test

NOHU POLE NOHU Nohu on kuulutatud eelmise sajandi haiguseks. Ometi tuleb igal teisel inimesel selle haigusega talvehakul võidelda. Nohu põhjuseks võib olla ninaneelus paiknev adenoid ehk neelumandel ja selle põletikuline suurenemine või stressist ja väsimusest tingitud veresoonte laienemine — nina läheb kinni ja tekib nuuskamisvajadus. Külmetuse või allergiahoo ajal sulguvad põskkoobaste kanalid ning neisse kogunenud lima ja bakterid ei pääse välja. Tugev nina löristamine ajab bakterid ainult sügavamale põskkoobastesse ja nohu süveneb. Kui nohu on Põhjamaades igapäevane nähe ja nuuskamisest suuremat numbrit ei tehta, siis näiteks Türgis on nina nuuskamine sama, mis meil tualetis käimine. Seda tehakse üksi, privaatselt ja mitte kunagi söögilauas ega seltskonnas, sest selline käitumine on lausa solvav.

2 X ANNELI SEPP

Ehkki nohu puhul öeldakse, et seda ravides saab sellest lahti nädalaga ning mitteravides seitsme päevaga, on mõned soovitused, kuidas see reegel proovile panna. Näiteks käige saunas — kuum leil vähendab põskkoobaste turset. Sööge greipi, apelsine, virsikuid, sparglit või kartulit — neis viljades leidub glutatiooni — antioksüdanti, mis aitab reguleerida põskkoobaste rõhku.

siiski täiesti piisav. Et aga paber on õhuke, on soovitatav sättida tatikanalite ette kaks kihti, muidu võib ninaeritis sealt läbi pursata. Ka tualettpaberi puhul eralduvad tati tahked osakesed vedelatest, ent erinevalt pabertaskurätist kinnituvad need paremini paberi krobelisele ja pehmele pinnale ega pudene paberit keerutades maha. Sarnaselt pabertaskurätikule, on ka tualettpaber väga lihtsa vaevaga nutsakuks volditav. Ent kui nutsak jääb liialt väikeseks, tungib niiskus vähesel määral ka selle pindmistesse kihtidesse, mistõttu tuleb selle taskusse surumisega olla ettevaatlik. Ebameeldivaks üllatuseks tualettpaberi puhul on tõsiasi, et õhuke tatist niisutatud paber muutub väga püdelaks ja kergesti rebenevaks, mistõttu pole selle lahtivoltimisjärgne kasutamine enam võimalik. Õnnekorral võivad siiski pihku jääda mõned tatist puutumata tükid, kuhu ehk õnnestub väikemates kogustes tatti puhuda. Küll aga on tualettpaber ideaalsete rebenemisomadustega. Seda tänu oma perforeeritud rebimiskohtadele, mis võimaldavad paberit ideaalselt tükkideks jaotada.

Vahtraleht Va h t ra l e h e imavus on alla sigasugust arvestust. Tõsiselt. Isegi akirja kehvem kui ajakirja ahtralehte klantspaberil. Vahtralehte aalne oht nuusates on reaalne okku määsaada ise tatiga kokku des ei tungi eritis küll läbi ritud. Kokkuvoltides õrgub servade vahelt kätele. Väga lehepinna, kuid nõrgub ku käsitsemise korral, kasutades osava ja ettevaatliku he vart, on siiski võimalik voltida sõlmimiseks ka lehe niiskust enda seess hoidev pakend, mida on suhtelipista Lahti voltides oltides on aga lehe selt ohutu taskussee pista. mõlemad pooled plägased, mistõttu ei sobi vahtraleht kuidagi teistkordseks nuuskamiseks. Ei ole vahtralehe puhul kiita ka selle rebenevus. Iseenesest on ju võimalik lehte rebida, ent korrapäraste tükkide moodustamist takistavad leherootsud.

Kokkuvõte

Ehkki vahtraleht näib neiu käes ilus ja efektne, ei sobi see siiski nina tühjendamiseks

Testi tulemusel selgus ühelt poolt, et kui ikka mitte kuhugi nuusata ei ole, on parem nuuskamata jätta. Ent kui see variant ei sobi ja tatti sisse luristada ei taha, võib puhuda ükskõik mille sisse. Siiski on mõistlik vältida puu-, põõsa- ja muid taimelehti ning eelistada paberit. Kusjuures tasub hoiduda trükimusta kandvast paberist ja valida pigem majapidamises kasutusel olevate pabertoodete vahel. Ükskõik, kas kasutada tualettpaberit või meie testi veenvat võitjat paberkäterätikut, mis seljatas teised nii oma imavuse, volditavuse kui ka taaskasutuse poolest. Kaitse Kodu! 7/2014

KAITSEVÄGI

Sõda võib tulla meie kõigi tagahoovi

Uusi ülesandeid riigikaitses Mida sina sõja korral tegema hakkad? MAREK MIIL1

aitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras teatasid 2012. aasta lõpul avalikult, et sõjaliste võimete loomine on läinud oodatust kallimaks. Et raha oli plaanitust märgatavalt vähem, said kõik kaitseväe ja Kaitseliidu üksused midagi, kuid mitte piisavalt, et olla täielikult komplekteeritud. Kaitseminister ja kaitseväe juhataja resümeerisid senise riigikaitse arengukava tulemit: „Nii ei vasta ükski kaitseväe üksus praegu oma varustatusega nõuetele, mis neile seatud.“2 Olukorra parandamiseks kinnitati uus kaitseväe arengukava aastateks 2013–2022, mis näeb ette kiirreageerimisvõime parandamist, isikkoosseisu suurendamist, Kaitseliidu juhtrolli territoriaalkaitses, uut relvastust ja varustust.

Tavakodaniku pilguga Paralleelselt uue kaitseväe arengukava ellurakendamisega tõusis avalikes riigikaitsekäsitlustes päevakorda küsimus elutähtsate teenuste jätkusuutlikkusest. 2013. aastal kritiseeris riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma Eesti inimarengu aruannet, sest selles ignoreeriti tule-, vee-, liiklus- ja muude õnnetuste statistikat ning vastavatele õnnetustele reageerivaid teenistusi, Kaitse Kodu! 7/2014

mis kujundavad meie elukeskkonna turvalisusele antavat hinnangut.3 Aasta hiljem juhtis riigikaitsekomisjoni esimees juba avalikult tähelepanu tõsiasjale, et riigikaitse mõistes tuleb Eesti riigiasutustel seista vastamisi uue valdkonnaga. Nimelt tuleb säilitada elutähtsate teenuste toimepidevus riilanikkond vagikaitselistes hädaolukordades ja sõjaajal: „Elanikkond vajab, jab, sõltumata sõltumata kriisi iseloomust, nii kriisi iseloouputuse kui ka sõjaajal leiba, must, nii uputuse elektrit, tervishoidu, korrakaitset ja palju muud.“4 Samalaadse kui ka sõjaajal leiba, küsimuse tõstatas 2014. aastal elektrit, tervishoidu, ka kaitseväe juhataja kindralma- korrakaitset ja palju jor Riho Terras: „On selge, et just muud. ühiskonna haavatavus sellesarnases olukorras võib kujuneda võtmetähtsusega teguriks. Kuidas suudame ulatusliku kriisi korral mobiliseerida kogu jõu selleks, et püsima jääda?“5

Alljärgnevad read ongi ajendatud käesoleva kirjutise autori mõtetest seoses elutähtsate teenuste tagamise võimekusega sõjaajal. Asetan ennast siinkohal tavalise inimese olukorda, tuginedes sellele informatsioonile, mis minul kui tavakodanikul on olemas. Teisisõnu: ma ei käsitle erinevate riigiasutuste ega kohalike omavalitsuste kõikvõimalikke 33

Probleem

tegevusplaane sõjaolukorraks. Need on tõenäoliselt kuskil šeifisügavustes olemas, aga märkega „salajane“ või „asutusesiseseks kasutamiseks“. Võimalik, et tavakodanikud ei peagi sellistest asjadest enne teadma, kui sõda käes. Niisiis lähtun informatsioonist, millele mul on ligipääs ajakirjanduse vahendusel või mille on mulle kui kodanikule saatnud riik või omavalitsus.

Mis kõik võib juhtuda? Minu vaatenurga lähtekohaks on eeldus, et relvastatud konflikti korral võib Eestis peaaegu igaüks puutuda kokku lahingutegevusega. Teisisõnu: sõjategevus ei käi kusagil kaugel rindejoonel, vaid jõuab õige ruttu meie akende alla ja tagahoovi. Vahet ei ole, kas seal tegutseb vaenlane, kaitseliitlane või mõne meie NATO liitlase is juhtub üksus – kuulid, miinid ja suurtükimürsud siis, kui tapavad ühtmoodi.

lahingutegevuse tõttu põleb mitu maja eri linnades, sealhulgas kõrged hooned?

Viimastel aastatel on korduvalt kostnud signaale, mis seavad kahtluse alla tuletõrje võimekuse. 2011. aastal tunnistas päästeameti juhtkond, et pooled 81 päästekomandost ei suudaks täita oma ülesandeid, seega on päästevõimekus näiline.7 2013. aastal ilmnes, et kui Narvas peaks süttima kõrgem hoone kui kolm korrust, tuleb päästjaid oodata kaua, sest redelauto saabub 130 kilomeetri kauguselt. Enamik maju on Narvas aga viie- või üheksakorruselised.8

Samal aastal põles Pärnu kesklinnas maha kõigest kahekorruseline puumaja, sest kohalik redelauto oli remondis ja lähim redelauto tuli tuua kohale Tallinnast. Siis teatas päästeamet, et neil ongi kokku vaid kaheksa redel- ja tõstukautot, mis jagunevad päästekeskuste vahel. Seega teenindavad Tallinna kolm, Tartut, Valgat ja Võrut kolm, Kuresaaret ja

Tulekahjud on lahingutegevuse korral paratamatud

Pärnut kaks ning tulevikus Narvat üks redel- ja tõstukauto.9 Augustis põles Tallinnas kontorihoone, mille kustutamiseks kaasati praktiliselt kogu pealinna päästeressurss, lisaks päästemeeskonnad Muugalt ja Keilast.10 Seda kontorihoonet kustutati peaaegu kümme tundi.11 Kuid mis juhtub siis, kui lahingutegevuse tõttu põleb mitu maja eri linnades, sealhulgas kõrged hooned? Milline on meie päästevõimekus siis, kui samal ajal on mitmes kohas kokku varisenud ja enda alla inimesi matnud hooneid? Mis juhtub, kui samaaegselt peaks kuivade ilmade tõttu puhkema metsatulekahju, mis ohustab elurajoone? Isegi rahuaegsel kaitseväe keskpolügoonil võib metsast tulekindlalt eraldatud alal võtta tulekollete avastamine ja lõplik likvideerimine päevi.12 Mis juhtub, kui samas piirkonnas käib intensiivne lahingutegevus? Näide ressursimahukusest: kui 2005. aastal ujutas tormituul üle ligi veerandi Pärnust ja vee eest tuli evakueerida üle 200 inimese, osales ainuüksi päästeoperatsioonides 200 inimest kaitseväest, piirivalvest, politseist, Kaitseliidust ja päästeteenistusest.13

Kuidas korraldada meditsiiniabi? Iga kaitseväelane ja kaitseliitlane teab, kui palju aega ja inimressurssi nõuab allüksuselt ühe haavatu vahetust lahingutegevusest sidumispunkti viimine. Kaitseväe spetsialistid on tunnistanud, et Eestis ei ole mõtet rajada sõjaväehaiglaid, pigem tuleks panustada tsiviil- ja militaarsektori koostöösse.14 Seega tuleb raskelt haavatute puhul loota tsiviilhaiglate abile. Kui 1991. aastal oli Eestis ligikaudu 120 haiglat 18 000 voodikohaga, siis 2002. aastaks oli järel 51 haiglat 8242 voodikohaga.15 2007. aastal arvestati, et Eestis on 100 000 inimese kohta 380,2 aktiivravi voodikohta.16 Kuid tsiviilhaiglate puhul ei saa arvestada pelgalt rahuajal deklareeritavate haiglakohtade KAITSEVÄGI üldarvuga. Alati on haiglas osa voodikohti hõivatud. Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad sõja korral arvestama just nende voodikohtadega, mis on parajasti vabad. Seejuures on ka tsiviilisikutest vigastatutel sõduritega võrdsed õigused meditsiiniabile. Seega, kui ooteruumi tuuakse lahingus viga saanud kaitseliitlane ja temast raskemini vigastada saanud, näiteks miini otsa astunud tsiviilisik, on arsti seisukohalt antud juhul olulisem esmalt tegelda tsiviilisikuga. Lahinguüksuste toetamisel ei oleks mõistlik arvestada ka haiglatega, mis jäävad vastase kontrollitud alale. Aimates potentsiaalse vastase luureorganite

Kaitse Kodu! 7/2014

Probleem

KAITSEVÄGI

Telk ja sidumispunkt ei asenda haiglat

ajaloos korduvalt ilmsiks tulnud „töökultuuri“, ei saa välistada, et vastase kätte sattunud haiglatest leitud kaitseväelastelt ja kaitseliitlastelt püütakse kätte saada luureinformatsiooni, seejuures mitte just kõige humaansemate meetoditega. Genfi konventsiooni peale lootmine on siinkohal naiivne. Kuid kas ollakse suutelised haiglaid evakueeruma, isegi kui jutt on ainult kaitseväelaste ja kaitseliitlaste ümberpaigutamisest? Milline hakkaks olema lahingutegevuse korral haiglate koormus ja kui kaua nad sellega oma ressursse arvestades toime tulevad? Kui 2001. aastal oli vaja Pärnus hospitaliseerida sadakond metanoolimürgituse saanud inimest, töötasid Pärnu haigla kõik 120 töötajat kaks nädalat katastroofirežiimil, hoolimata meedikute puhkustest ja nädalavahetusest. Kokku tegi haiglapersonal 9721 ületundi.17 Mis juhtub, kui sõjategevus peaks toimuma lumerikkal talvel, mil teede puhastamine ei pruugi olla enam kellegi prioriteet? Mäletatavasti otsiti 2010. aastal terve ööpäeva lahendust, kuidas aidata Padaorust välja 600 lumevangi jäänud inimest.18

Põllumajandusministeerium on deklareerinud, et Eesti toidutootmis- ja kaubandusettevõtetel on piisavalt suured toiduvarud, et Eesti elanikele jätkuks täiendava tootmiseta toitu 6–7 nädalaks.19 Probleeme võib tekkida, kui ei jagu elektrit. Seitsmepäevase elektrikatkestuse korral võib tegevuse katkestada 43% kaubandusettevõtetest ja 55% tootmisettevõtetest.20 Omaette küsimus on, kuidas olemasolevaid toiduvarusid organiseeritult jagada, et need jõuaksid tegelike abivajajateni. Pooltel Eesti toidutootjatest ja kolmanust saab dikul kaubandusettevõtjatest sularaha, jätkuks kütust vaid 5–8 päevaks ja kui pangatankimisvõimaluste puudumisel tekiks probleeme toidu trans- automaadid ei portimisega.21 Siinkohal ei ole peaks töötama? arvestatud, et kõikidel teedel ei saa lahingutegevuse tõttu sõita ja mõnda teed või silda ei pruugi sõjakahjustuste tõttu enam olemaski olla. Kas sõjaolukorras saab teha palga maksmiseks pangaülekandeid, tasuda poes maksekaardiga või kust saab sularaha, kui pangaautomaadid ei peaks töötama?

Kust saavad inimesed sooja ja süüa? Miski ei anna alust loota, et sõjaolukorras ei satu suurtükitule alla elamurajoonid. Kas meil on varjendeid ja kus need asuvad? Kas ja kuhu evakueerime elanikud? Mis saab mitmekorruseliste suurmajade elanikest, kui hoonetel ei ole pärast tulelööki enam ühtegi tervet akent? Kui need inimesed isegi majutatakse kusagile staadionile telklaagrisse või tühja koolimajja, tahavad nad kõik ometi süüa ja juua, meditsiiniabi jms. Mis juhtub, kui mitmekorruselistes majades kaovad pakaseliste ilmadega elekter, küte ja veevarustus? Kes ja kuidas tegeleb leitud lastega, kelle kodu on hävinud ja lähedased kaotsi läinud või hukkunud? Kes korraldab tundmatute surnukehade tuvastamise, transportimise ja matmise? Kaitse Kodu! 7/2014

Mis juhtub tsiviilelanikega? Teisalt ei saa välistada, et ka meil võidakse paanikahoos hakata rüüstama kauplusi, ladusid, haiglaid, riigiasutusi ja apteeke. Meeleheites ja abita jäänud inimesed on kõigeks võimelised. Kas suudetakse toidu-, riide- ja muid varusid kaitsta? Ei maksa unustada, et kusagil meie hulgas toimetavad jätkuvalt ka need ligi 1500 inimest, kes Tallinnas 2007. aastal lõhkusid poliitilise avalduse ettekäändel autosid, rebisid maha trammiliine, purustasid aknaid, süütasid ja röövisid kauplusi. Sõjaaegse segaduse ajal ei saa sisejulgeoleku seisukohalt mööda vaadata ka narkomaanidest, keda on Eestis erinevatel hinnangutel 14 000–20 000.22 35

Probleem

Mida teha, kui vaenlase väed lähenevad vanglatele? Tallinna, Harku, Viru ja Murru vanglas on kokku ligikaudu 3000 kinnipeetavat.23 Lisaks kurjategijatele istuvad mõnes kinnipidamisasutuses ka riigireeturid. Me ei tea ka, kui palju liigub Eestis ringi tegelasi, kes meie potentsiaalse vaenlase rünnakut vargsi tervitavad ja sisuliselt viienda kolonni moodustavad. Neid on kindlasti. Küsimus on vaid selles, kus, kui palju ja mida nad sõjaajal ette võtavad. Kuidas Venemaa püüab oma huvides mõjutada Eesti venekeelset elanikkonda, saab igaüks lugeda KAPO aastaraamatust.24

Kas meie kodanikkonnale on jagatud piisavalt ja süstemaatiliselt teadmisi ja oskusi sõjaolukorras tegutsemiseks? Kas keegi on ette valmistanud õppematerjalid näiteks selle kohta, kuidas anda esmaabi, tegutseda tulevahetuse puhkemisel, mida teha snapritule korral, abatahtlik kuhu peaks ja kuhu ei tohiks varjuda pääste ei suurtükitule ajal, millist vett tohib asenda mit- juua, mida teha relva või laskemoona leidmisel, kuidas käituda mineeritud te kunagi elukutselist päästet, vaid hoones, kuidas tegutseda tulekahju korral, milline sein pakub kuuli eest üksnes täiendab kaitset ja milline mitte jne, mida vajaseda. dusel kiiresti kas siis otsepostitustes või massimeedias levitada? Või veelgi banaalsem näide: kuidas tavakodanik peaks eristama välimuselt kaitseväelast, kaitseliitlast, bandiiti-terroristi ja vaenlase sõdurit? Mida varem on inimestel teatud põhitõed selged, seda suurem on lootus, et sõjaolukorras neid ka edukalt rakendatakse. Meie inimeste „õpivõimest“ annab märku kurb tõsiasi, et vaatamata kõigile kampaaniatele hukkub igal aastal kümneid inimesi, kes purjus peaga lähevad ujuma või istuvad autorooli. Sõjaolukorras võib ühe tavakodaniku hoolimatus, laiskus või rumalus tuua kaasa kümneid tsiviilohvreid.

Väga oluline on, et kaitsevägi, Kaitseliit, riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja kõikvõimalikud vabatahtlike organisatsioonid ei eeldaks põhjendamatult, et mingid ressursid on olemas mõnel teisel organisatsioonil. Kui eeldatakse, et mingi ressurss eksisteerib, siis tuleb seda kontrollida ja ressursi omanikult ka aegsasti uurida, mis tingimustel seda vajadusel kasutada saab. Näiteks kaitseväel on rahuajal pealtnäha külluses transpordivahendeid, tekke, toidutermoseid ja telke, kuid see ei tähenda automaatselt, et neid saab sõjaolukorras kasutada tsiviilelanike abistamiseks. Neid kasutatakse eelkõige lahinguüksuste toetamisel.

Mis siis saab? Eestis on umbes 800 aktiivset abipolitseinikku ja ligi 1200 vabatahtlikku päästjat.25 Siseminister Ken-Marti Vaher on rõhutanud, et vabatahtlik pääste ei asenda mitte kunagi elukutselist päästet, vaid üksnes täiendab seda.26 Vajakajäämine seisneb vabatahtlike piisava väljaõppe ja varustuse puudumises. Nii näiteks ei suuda vabatahtlik pääste teha veel suitsusukeldumist. Selle võimekuse eelduseks on vähemalt 200 tundi põhjalikku väljaõpet ja vastava varustuse olemasolu.27 Teisalt on riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma tõdenud, et Eesti kaitsmine on kodanikkonna ühisväärtus, -hüve ja -vastutus: „Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on suur roll julgeoleku ja turvatunde edendamisel.“28 Juulis tõstatas Raidma väga olulise küsimuse: „Kas ei võiks ja ei peaks me täna, kus riigikaitsega seonduv küllaltki päevakorral, ühe nn inventuuri ette võtma ja nii riigile kui ka iseendile selgeks tegema, mis on meie igaühe roll, kui riiki ähvardavad julgeolekukriisid?“29

KAITSEVÄGI

Tsiviilelanikud ei saa arvestada lahinguüksustele mõeldud ressurssidega

Kaitse Kodu! 7/2014

kui neil puudub vastav väljaõpe ja varustus. Tugev kodanikuühiskond peaks sellest probleemist üle saama oma initsiatiivi ja aktiivsusega: tuleb nõuda õigeaegset tegutsemist poliitikutelt ja riigivõimu esindajatelt ning olla valmis ka ise panustama. Üks on kindel: kui seljatagune ei ole turvaline, on nõrgad ja haavatavad ka meie rindeüksused – need, kes vahetult, relv käes, sõdivad vaenlasega. Kui meie kaitseväelased ja kaitseliitlased peavad lahingus üle õla vaatama ja pidevalt muretsema, kas ja kuidas nende lähedased hakkama saavad, ei saa me rääkida tugevast võitlusvaimust ja -tahtest. Lõppkokkuvõttes kaitstakse relvaga ikkagi neid, kes seda ise teha ei suuda. Pentsik oleks lasta neil inimestel samal ajal surra tulekahjudes, nälga, õnnetustes või haigustesse.

Probleem

Just sellest küsimusest lähtuvalt võiks käesoleva artikli võtmes iga kodanik mõelda, kuidas tema saab suurendada enda ja oma lähedaste turvalisust julgeoleku tagamisel sõjaolukorras. Üks võimalus on küsida meie rahvaesindajate käest – olgu need siis kohaliku omavalitsuse või riigikogu tasandil –, kas ja kuidas on külades, valdades, linnaosades ja linnades lahendatud tsiviilelanikkonna turvalisus ja neile elutähtsate teenuste osutamine sõjaolukorras. Kui vastavad tegevuskavad on olemas, saab kodanik juba endalt küsida, kus ja kuidas saab tema vabatahtlikuna panustada. N-ö rindelõikusid, mis vabatahtlikke ootavad, on palju ja need võitlustandrid ei eelda üksnes, relv käes, tegutsemist. Võib aimata, et kodanike abi on vaja tulekahjude kustutamisel, põgenike aitamisel, esmaabi andmisel jm, kuid paljudes valdkondades ei saa vabatahtlikud aidata, 1

Käesolev artikkel kajastab autori isiklikke seisukohti.

Reinsalu, Urmas & Terras, Riho 2012. Eesti kaitsevõime kasvab. — Postimees, 12.12.2012. URL: http://arvamus.postimees.ee/1072424/reinsalu-ja-terraseesti-kaitsevoime-kasvab.

Raidma, Mati 2013. Kodanikuühiskond ei seisne ühiskonnakriitilises sõjakuses. — Postimees, 24.05.2013. URL: http://arvamus.postimees.ee/1246562/ mati-raidma-kodanikuuhiskond-ei-seisne-uhiskonnakriitilises-sojakuses.

Raidma, Mati 2014. Lai, mitte laiali valguv riigikaitse. — Lääne Elu, 17.02.2014. URL: http://online.le.ee/2014/02/17/mati-raidma-lai-mitte-laialivalguvriigikaitse/.

Terras, Riho 2014. Meie sõjaline heidutus tugineb reaalsetel ning kiiresti reageerivatel üksustel. — Kaitsevägi, 01.04.2014. URL: http://www.mil.ee/et/ uudised/8124/kaitsev%C3%A4e-juhataja:-meie-s%C3%B5jaline-heidutus-tugineb-reaalsetel-ning-kiiresti-reageerivatel-%C3%BCksustel.

Viimase osas pean tunnistama, et peale reservväelase sõjaaja ametikoha teatise ei ole mulle isiklikult riigi- ega omavalitsusasutustelt saadetud mingit teavet, kuidas tagatakse minu kodulinnaosas sõjaolukorras elutähtsad teenused.

Sillaots, Marge 2011. Poolte komandode päästevõimekus on näiline. — Õhtuleht, 17.12.2011. URL: http://www.ohtuleht.ee/456594/poolte-komandodepaastevoimekus-on-nailine.

Põhjarannik 2013. Narva kõrghoonete elanikud peavad tulekahju korral abi ootama 130 kilomeetri kauguselt. — Põhjarannik, 07.03.2013. URL: http:// eestielu.delﬁ.ee/eesti/ida-virumaa/narva/elu/narva-korghoonete-elanikud-peavad-tulekahju-korral-abi-ootama-130-kilomeetri-kauguselt.d?id=65785162.

Rand, Erik 2013. Päästeamet Pärnu pubipõlengule Tallinnast redelauto toomisest: halbade asjaolude kokkulangevus. — Delﬁ, 04.06.2013. URL: http://www.delﬁ.ee/news/paevauudised/eesti/paasteamet-parnu-pubipolengule-tallinnast-redelauto-toomisest-halbade-asjaolude-kokkulangevus. d?id=66235326.

10 Einmann, Andres 2014. Öist tulekahju oli kustutamas kogu Tallinna päästeressurss. — Postimees, 12.08.2014. URL: http://tallinncity.postimees. ee/2885171/oist-tulekahju-oli-kustutamas-kogu-tallinna-paasteressurss. 11 Teder, Merike 2014. Tulekahju Tallinna kesklinna büroohoones kustutati üle 10 tunni. — Postimees, 12..08.2014. URL: http://tallinncity.postimees. ee/2885175/tulekahju-tallinna-kesklinna-buroohoones-kustutati-ule-10-tunni. 12 Männi, Marian 2014. Kaitseväe sihtmärgiala põleng sai lõpuks kustutatud. — Postimees, 01.08.2014. URL: http://www.postimees.ee/2874379/kaitsevaesihtmargiala-poleng-sai-lopuks-kustutatud. 13 Saare, Anu 2005. Pärnus tuli sadu inimesi tulvavee tõttu evakueerida. — Eesti Päevaleht, 10.01.2005. URL: http://epl.delfi.ee/news/eesti/parnus-tuli-saduinimesi-tulvavee-tottu-evakueerida.d?id=51001121. 14 Kuldkepp, Errit 2012. Haiglajuhid: Camp Bastioni haiglast on palju õppida. — Pärnu Haigla Uudised, 02.07.2012. URL: http://www.ph.ee/uudised1/ haiglajuhid-camp-bastioni-haiglast-on-palju-oppida-223. 15 Riigikontroll 2010. Haiglavõrgu jätkusuutlikkus. Riigikontrolli aruanne Riigikogule 2. veebruaril 2010. URL: http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1721/1/ Riigikontroll2010.pdf, lk 5. 16 Samas. 17 Päevaleht 2002. Riik on Pärnu haiglale võlgu üle miljoni krooni. — Eesti Päevaleht, 05.09.2002. URL: http://epl.delfi.ee/news/eesti/riik-on-parnu-haiglalevolgu-ule-miljoni-krooni.d?id=50933006. 18 Kuus, Agnes 2010. Padaoru lumevangla peasüüdlaseks jääb vaid torm nimega Monika? — Õhtuleht, 16.12.2010. URL: http://www.ohtuleht.ee/406826/ padaoru-lumevangla-peasuudlaseks-jaab-vaid-torm-nimega-monika. 19 Ojamaa, Heidi 2013. Uuring: Eesti ettevõtetel on toiduvarusid seitsmeks nädalaks. — Postimees, 24.04.2013. URL: http://www.postimees.ee/1213376/ uuring-eesti-ettevotetel-on-toiduvarusid-seitsmeks-nadalaks. 20 Samas. 21 Samas. 22 Salu, Mikk 2012. Politsei otsib narkovõitluseks uut relva. — Postimees, 15.06.2012. URL: http://www.postimees.ee/876988/politsei-otsib-narkovoitluseksuut-relva. 23 Vanglateenistus 2014. Karistuse kandmine. — Justiitsministeerium. Vanglateenistus. URL: http://www.vangla.ee/6494. 24 Vt näiteks: Kaitsepolitseiamet 2014. Põhiseadusliku korra kaitse. — Aastaraamat 2013. Tallinn: Kaitsepolitseiamet, lk 4—11. URL: https://www.kapo. ee/cms-data/_text/38/44/files/kaitsepolitsei-aastaraamat-2013.pdf. 25 Vaher, Ken-Marti 2014. Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015. 2013. aasta täitmise aruanne. Ettekanne Riigikogus 25.02.2014. URL: http:// www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&pkpkaupa=1&date=1393316766.274&paevakord=14459. 26 Samas. 27 Samas. 28 Raidma, Mati 2011. Kuidas valmistuda sõjaks. — Pärnu Postimees, 04.06.2011. URL: http://www.parnupostimees.ee/459768/mati-raidma-kuidasvalmistuda-sojaks. 29 Raidma, Mati 2014. Kuidas saan mina Eesti riiki kaitsta. — Eesti Päevaleht, 18.07.2014. URL: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mati-raidma-kuidas-saanmina-eesti-riiki-kaitsta.d?id=69374211.

Kaitse Kodu! 7/2014

LIIVI REINHOLD

Ajalugu Ajalugu

Suomenlinna merekindlus rajati algselt kuuele saarele, mis omavahel ühendati. Hiljem lisandusid kaitserajatised veel kahele väiksemale saarele

Suomenlinna on Põhjamaade Gibraltar KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

uomenlinna merekindluse, mis lisati 1991. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja, teeb huvitavaks tõsiasi, et selle territoorium moodustab ühe Helsingi linnaosa, kus elab alaliselt peaaegu 900 elanikku. Lisaks tegutseb saarestikul ka Soome mereväeakadeemia.

KARRI KAAS

Lisainfo

Ilmselt on kõik, kes kunagi praamiga Helsingisse sõitnud, märganud lugematuid saari, mis linna sissesõidu võrdlemisi keeruliseks muudavad. Kaheksal neist asub Suomenlinna merekindlus, mida omal ajal kutsuti ka Põhjamaade Gibraltariks.

Vaatamisväärsused KUNINGA VÄRAV 1754. aastal valminud Kuninga värav rajati sinna, kuhu Rootsi kuninga Adolf Fredericku laev ankrusse jäi, kui monarh paar aastat varem kindluse ehitamist inspekteerimas käis. Värav on ehitatud maakividest, mida raamib marmor. 1770. aastal lisandusid sellele tõstesild ja kai, samuti laiad trepid, mis ehitati Stockholmi lähedalt kaevandatud liivakivist. Kuninga värav sai tugevasti kannatada Krimmi sõja ajal kindluse pommitamisel. Kahjustused likvideeriti alles 1925. aastal Rootsi kuninga ja kuninganna visiidi tarbeks.

SUOMENLINNA.FI

SUUR SISEÕU

Pärast valmimist 1760. aastal toimis suur siseõu kindluse keskse väljakuna. Majades, mis selle ümber paiknesid, elasid kindluse kõige tähtsamad isikud. Ka asus seal saarestiku administratiivkeskus. Kuigi siseõu sai Krimmi sõja ajal tugevasti kannatada, on see endiselt heaks näiteks Rootsi arhitektuurist. Väljaku keskel puhkab aga igavest und kindluse rajaja Augustin Ehrensvärd.

Kaitse Kodu! 7/2014

beks. 1750. aastal nimetati kindlus ametlikult Sveaborgiks, mille soomlased mugandasid kiiresti Viaporiks.

Rootsi aeg Pärast mitmeid kaotusi Venemaale 18. sajandi esimesel poolel jõudis Rootsi parlament viimaks arusaamisele, et senise kursiga jätkamise korral ähvardab idanaaber kasvada Läänemerel domineerivaks jõuks. Selle vältimiseks võeti 1747. aastal nõuks rajada suhteliselt vähetähtsa linnakese Helsingforsi (tänaoumenlinna päeva Helsingi) lähedale saakõige suurertele tugev merekindlus, milmaks vaatalest pidi saama Rootsi sõjaväe keskne baas venelaste vastu misväärsuseks on suunatud operatsioonides paarisaja-aastane Soome lahe piirkonnas. merekindlus ise.

Ehitustöödega tehti algust juba järgmisel aastal ja loodeti lõpule jõuda uue aastakümne alguses. Tulenevalt muutustest Rootsi kuningriigi sise- ja välispoliitikas ning pidevalt kahaneva eelarve tõttu otsustati õige pea aga esialgset plaani revideerida ja keskenduda ainult mereväe vajadustele. Kaitserajatiste mahtu tõmmati oluliselt koomale ja saarestikule hakati rajama kuivdokki rannikulaevastiku tar-

Suomenlinna dokkide rajamist alustati 1750. aastal, kuid laevaehitus läks seal korralikult käima alles mitu aastakümmet hiljem. Venelaste ajal jäid dokid paraku unarusse ja hakkasid lagunema. Esimese maailmasõja eel alustati nende taastamist, millega jõuti valmis täpselt Soome vabariigi väljakuulutamise hetkeks.

Vene aeg Venelased hindasid kindlust kõrgelt ja neil olid sellega suured plaanid. Nad laiendasid kaitserajatisi veel kolmele saarele ja püstitasid uusi barakke saartel teenivate soldatite majutamiseks. Järgnenud pika rahuaja tõttu Läänemere piirkonnas minetas aga kindlus suures osas oma tähtsuse. Kaitserajatiste eest ei kantud enam piisavalt hoolt ja need hakkasid lagunema. Alles 1853. aastal puhkenud Krimmi sõda tuletas kindlust uuesti meelde. Venelased asusid kohe kaitserajatisi parandama ja moderniseerima, kuid

LIIVI REINHOLD

DOKID

Kasutades odava tööjõuna ära kindluse garnisoni, jätkasid rootslased ka järgmise poole sajandi jooksul baasi edasi arendamist. Sellest hoolimata ei suutnud nad seda oma valitsemisajal päris valmis ehitada. 1808. aastal puhkenud Soome sõjas jäi kindlus piiramisrõngasse ja oli sunnitud õige pea venelastele alistuma. Kaotanud lisaks kesksele tugipunktile Lõuna-Soomes ka suure osa rannikulaevastikust, ei suutnud rootslased enam Vene mereväe tegutsemist Läänemerel takistada. Järgmisel aastal sõlmitud rahulepinguga läks terve Soome Vene impeeriumi koosseisu ja Suomenlinna kindluse võtsid üle tsaariarmee sõdurid.

Ajalugu

Praegu on Suomenlinnas kodu leidnud mitmed muuseumid, Põhjamaade kunstikeskus, vabaõhuteater, laste kunstikool ja avavangla, mille karistusalused tegelevad põhiliselt heakorratöödega. Soumenlinna kõige suuremaks vaatamisväärsuseks on muidugi paarisaja-aastane merekindlus ise.

SUOMNELINNA KIRIK Esialgselt Vene õigeusu kirikuks rajatu sai oma tänapäevase kuue Soome iseseisvumise järel, mil see põhjalike ümberehitustega luteri usu nõudmistega vastavusse viidi. Neli väiksemat ümmargust sibulakujuliste kuplitega torni võeti täielikult maha ja suur keskmine muudeti kandiliseks. Torni tipus asub tänase päevani majakas, mille morsekoodis vilkuv täht H sümboliseerib Helsingit.

Pärast Soome iseseisvumist asus dokkides riiklik lennukitehas, kus valmisid esimesed põhjanaabrite lennukid. Teises maailmasõjas kasutati ala allveelaevade baasina ja seejärel tegutses seal Valmet Oy. Praegu asub dokkides puust purjelaevade taastamisele spetsialiseerunud eraﬁrma.

KARRI KAAS

Soumenlinna dokid on Soome vanimad ja koguni ühed maailma vanimaid tegutsevad dokid.

Kaitse Kodu! 7/2014

KAI BARAKID

ZANDERI BASTION

Roosat värvi kasarmud pärinevad venelaste valitsemisajast ja olid algselt kavandatud vahtkonnamajaks, kus olid lisaks meeste eluruumidele arestikamber, kontor ja köök. Praegu asuvad hoones pruulikoda ja restoran.

Päris kindluse ehituse algfaasis rajatud bastionil on lehvinud valitseva riigi lipp läbi kogu selle ajaloo. Kaitserajatisel on kolm tiiba ja kaks külge ning see on ka ainus Suomenlinna bastion, mis on varustatud ambrasuuridega. Kokku oli neid kaitserajatisel 14 suurtüki jaoks. Bastionilt avaneb hea vaade kindlusele ja selle kaitserajatistele.

Lisainfo

Ajalugu

Muuseumid SUOMENLINNA MUUSEUM Suomenlinna muuseumi väljapaneku naelaks on 18. sajandi keskpaigas ehitatud 6,5-meetrine laev, mis on üks vanimaid säilinud Soomes ehitatud aluseid.

LIIVI REINHOLD

Külastajad saavad sukelduda kindluse minevikku ning seal elanud ja töötanud inimeste eludesse puutetundlike ekraanidega varustatud pildiraamatute abil. Lisaks sellele näitab muuseum iga poole tunni järel lühiﬁlmi Suomenlinna paeluvast ajaloost. Muuseumis asub aasta läbi avatud kingitustepood.

EHRENSVÄRDI MUUSEUM Kindluse rajaja ja esimese ülema Augustin Ehrensvärdi nime kandvas muuseumis on eksponeeritud põhiliselt Rootsi valitsemisajast pärit esemed alates mööblist ja lõpetades relvastusega. Et kindluses teeninud Rootsi ohvitseride hulgas oli hulgaliselt harrastuskunstnikke, on muuseumi ekspositsioonis ohtralt nende töid, millel on jäädvustatud kaitserajatiste ehitamine ja selles töös osalenud inimesed.

KARRI KAAS

Muuseum on avatud ainult suvel.

MILITAARMUUSEUMI MANEEŽ Viapori suurtükimaneež valmis 1881. aastal ja seal paiknes pikka aega kahurväe ladu. Pärast Soome iseseisvumist võeti maneež kasutusele omamoodi õppekeskusena, kus lisaks vajalikule varustusele paiknes ka kino. Kui 1970. aastatel loodi Soome kaitsejõududele paremad koolitustingimused, anti maneež üle militaarmuuseumile. Hoones on välja pandud Soome militaarvarustus alates Soome liitmisest Vene impeeriumi külge ja lõpetades tänapäevaga. Muuseum on avatud aasta läbi.

KARRI KAAS

Suomenlinna ainus ujumiskoht on kaetud tsaari ajal Eestist kohale toodud liivaga

Kaitse Kodu! 7/2014

Ajalugu

ALLVEELAEV VESIKKO Soome ainus säilinud allveelaev Vesikko on üks kindluse populaarseimaid atraktsioone. Esialgselt Saksa mereväe teenistuses olnud alus lasti esmakordselt vette 1933. aastal, soomlaste omaks sai see juba 1936. aastal. Talve- ja Jätkusõja ajal oli Vesikko ning nelja ülejäänud Soome allveelaeva kodusadam Suomenlinna merekindlus, mille kaitsvas varjus viidi läbi mitmeid operatsioone. 1947. aastal sõlmitud Pariisi rahulepinguga võeti Soomelt ära allveelaevade kasutamise õigus ja olemasolevad alused saadeti vanametalli. Vesikko pääses tänu ajaloohuvilistele, kes muutsid selle muuseumiks.

LIIVI REINHOLD

Muuseum on avatud ainult suvel.

TOLLIMUUSEUM

SUOMENLINNA MÄNGUASJAMUUSEUM

Tollimuuseum keskendub Soome tolliteenistusele ja selle igikestvale võitlusele smugeldamise ning salakaubanduse vastu. Lisaks püsiekspositsioonile on muuseumis igal aastal erinev teemanäitus.

Tuhandeid lelusid koondava muuseumi keskmes on erinevad sõjaaja mängud ja mänguasjad. Õrnroosat värvi villa on üks vähestest Suomenlinna majadest, mis siiani erakätes. 1911. aastal garnisonis teeninud Vene ohvitseri ehitatud hoones tegutsevad mänguasjamuuseumi kohvik ja pood, kus huvilistel on võimalik lõbusalt aega veeta ning midagi meelepärast koju kaasa osta.

Muuseum on avatud ainult suvel.

Muuseum on suvel avatud iga päev, sügisel ja kevadel ainult nädalavahetustel.

ei jõudnud sellega paraku enne lahingutegevuse algust valmis. 1855. aastal ilmus saarestiku reidile Inglise-Prantsuse ühendlaevastik ja võttis kindlles 1853. luse tule alla. Kahe päeva aastal jooksul sadas kaitserapuhkenud jatistele üle kahekümne tuhande mürsu, kuid Krimmi sõda tulekindluse kahuripatareid tas kindlust uuesti pidasid vastu ja liitlased meelde. olid sunnitud tagasi tõmbuma. Kavas oli ka saarestiku vallutamine ulatusliku dessandiga, kuid nendele plaanidele tõmbas kriipsu peale sõja lõpp.

Kaitserajatised tehti küll kiiresti jälle korda, kuid järgnevatel rahulikel aastakümnetel kahanes kindluse tähtsus pidevalt ja Viapori muutus viimaks lihtsalt üheks paljudest Vene impeeriumi piirikindlustest. Alles Esimese maailmasõja eelõhtul võeti kindluse moderniseerimine uuesti päevakorda ja sellest pidi saama Venemaa pealinna Sankt-Peterburgi kaitseks rajatava Peeter Suure merekindluse oluline osa. Kaitse Kodu! 7/2014

1917. aastal puhkenud revolutsiooni käigus kuulutas Soome end Venemaast iseseisvaks ja kindlus sai uue omaniku, kes selle juba järgmisel aastal patriootlikest tunnetest innustatuna Suomenlinnaks (eesti k ‘Soome kindlus’) ümber nimetas.

Soome aeg Soome kodusõja ajal kasutati kindlust vangilaagrina, kus hoiti põhiliselt kommunistlikult meelestatud punasoomlasi. Kehvade änapäeval olmetingimuste tõttu surid paljud nende hulgast, mistõttu otsustati on Suoülejäänud vangid mujale kolida. menlinna Saarestiku sai endale Soome kaitpopulaarne vaba sevägi, kes paigutas sinna üksused, aja veetmise mida kuhugi mujale panna polnud.

T koht.

Talve- ja Jätkusõjas tegutses kindluses soomlaste allveelaevade baas, mille peamiseks eesmärgiks oli Helsingi akvatooriumi kaitsmine. Ka oli Suomenlinna majutatud arvestatav hulk Saksa sõjaväelasi. 41

Lisainfo

Ajalugu

KUIDAS SUOMENLINNA PÄÄSEB? Suomenlinna pääseb ainult vett mööda ja ülesõit kestab tavaliselt 15—20 minutit. Praamid saarele väljuvad presidendipalee vastast ja sõidavad aasta läbi. Et need on osa Helsingi ühistranspordisüsteemist, kehtivad seal ka kõik linna ühissõidukipiletid, mida saab endale hankida vastavatest automaatidest. LIIVI REINHOLD

Jet-Line’i veebuss tegutseb ainult maist augustini ja selle pileteid saab osta pardalt või kioskist, mis asub aluse väljumiskohas Turu väljakul.

Pärast Teist maailmasõda ei leidnud Soome kaitsevägi kindlusele enam erilist rakendust ja sealt hakati üksusi järgemööda ära viima. 1972. aastal anti Suomenlinna ametlikult üle tsiviilvõimudele.

Suomenlinna kaitserajatistel võib ohtralt näha ja käega katsuda erinevatest ajastutest pärit sõjatehnikat

Tänapäeval on Suomenlinna populaarne vaba aja veetmise koht, mida külastab igal aastal ligikaudu 700 000 inimest. Kindluse alal tegutseb lisaks mitmetele muuseumidele ka rida meelelahutusasutusi alates kohvikutest ning lõpetades üürisaunadega, mille hulgast peaks igaüks endale midagi meeldivat leidma. Allikad Fortress of Suomenlinna. URL: http://whc.unesco. org/en/list/583 — 02.02.2014.

KARRI KAAS

Helsinki — Visitors Guide 2013. Helsingi: Helsinki Travel Marketing Ltd. & Helsinki City Tourist & Convention Bureau. Sea Fortress Suomenlinna 2013. Helsingi: The Governing Body of Suomenlinna. Suomenlinna. URL: http://en.wikipedia.org/wiki/ Suomenlinna — 02.02.2014. Suomenlinna. URL: http://et.wikipedia.org/wiki/ Suomenlinna — 02.02.2014. Suomenlinna.ﬁ. URL: http://www.suomenlinna.ﬁ/ — 02.02.2014.

LIIVI REINHOLD

Kuigi saarestik anti tsiviilvõimudele üle 1972. aastal, tegutseb seal endiselt Soome mereväeakadeemia

Kaitse Kodu! 7/2014

Militaarturism

HIIUMAA MALEVKOND

Reisiseltskonda kuulusid leitnant Urmas Selirand, vanemseersant Taimo Juhe, nooremseersant Lembit Saar, kapral Janek Aug, malevlased Kuido Tõnurist ja Avo Träder ja leitnant Mart Reino Hiiumaalt ning veebel Kalle Karm ja vanemseersant Kajar Lehtmets Läänemaalt

Hiidlased Pargases ehk kaitsevõime sõltub koostööst Soome lääneosas Turu lähedal asuv põhiliselt rootsi keelt kõneleva elanikkonnaga Pargas (soomepäraselt Parainen) on juba üle paarikümne aasta Kärdla sõpruslinn. MART REINO, leitnant Hiiumaa malevkonna pealik

iiumaa kaitseliitlaste ja Pargase reservohvitseride tihedamad kontaktid tekkisid 2012. aastal. Vastastikustele külaskäikudele järgnes hiidlaste osalemine Soome vabariigi aastapäeval pargaslaste poolt korraldatud pidulikel üritustel. Tänavu mais külastas Hiiumaad aga suur Pargase reservohvitseride ja nende abikaasade delegatsioon, et saada aimu meie saarest, selle loodusest ja, mis peamine, meie kaitseliitlaste tegemistest kodukandi kaitsevõime tugevdamisel.

Koostöövõimalustest merepäästes Augustis käisime meie taas Pargases. Teele asusime 21. augustil esialgu seitsmekesi, kuid Rohuküla sadamas liitusid meiega veebel Kalle Karm ja vanemseersant Kajar Lehtmets Läänemaalt, neist esimene oli meile ka heaks bussijuhiks. Juba kella kolme paiku olime Pargase kesklinnas ja kohtusime nende reservohvitseride pealiku Jorma Ake ja Kaitse Kodu! 7/2014

mereväelase Ole Bergeniga, kellest viimane oskas rääkida eesti keelt. Meid majutati kohaliku orienteerumisklubi ruumidesse. Enne tööpäeva lõppu jõudsime külastada Põhjamaade suurimat n ju nii Kärdla lubjakivikaevandust selle kui ka Pargas juhataja Robert Mannströmi juhendamisel. Seejärel merelinnad andsime au Soome endise ja meie uus sadam Kaitseliidu kohaliku osakonna mälestuskivi juures. annab koostööks Pärast reisi- ja lubjatolmu uusi võimalusi ning mahapühkimist andsid merepääste on mePargase reservväelased reäärsete elanike üks meile õhtusöögi Ole Ber- prioriteetidest. geni hubases kodus. Enne pika päeva lõpetamist oli võimalik nautida saunamõnusid.

Järgmine hommik algas külaskäiguga Karjala pagulase Liisa Ake-Helariutta koju, kus iga ruutsentimeeter meenutas tema lapsepõlve elu anastatud Soome aladel ja lõppes tõdemusega, et karjalased võidi küll lahutada kodumaast, kuid Karjalat ei saa keegi nende südamest võtta. See tõi paralleele Eesti oludega ja manas silmade ette meie veelgi suuremad kannatused. Seda kõike praeguste veriste sündmuste valguses meie käe-jala juures Euroopas. 43

Militaarturism

Kell 10 pakuti meile pidulikku hommikukohvi Pargase linnavalitsuses, kus räägiti kahe linna senistest suhetest ja tulevikuplaanidest. Üheks võimaluseks võiks olla merepäästealane koostöö. On ju nii Kärdla kui ka Pargas merelinnad ja meie uus argase reservsadam annab koostööks uusi laste pealik võimalusi ning merepääste Jorma Ake on mereäärsete elanike üks on rahvusvahelise prioriteetidest.

kategooria orientee-

Pärast linnavalitsusest lahku- rumiskohtunik, kes mist väisasime reservväelase on koostanud kaarte Bernt Engströmi mereäärisegi maailmameistriseid valdusi koos väikesadamaga, kust on võimalik ka võistlusteks. Kärdlasse purjetada, ning Per Lundströmi kodumuuseumi, mis tutvustab kohalikku eluolu, eriti jahindust.

Ajalugu tuletab meelde tänapäeva Seejärel algas päeva tähtsaim osa. Suundusime metsa, kus oli võimalik koos kohalike reservväelastega oma laskeoskused proovile panna. Pargaslaste poolt olid nii relvad kui ka laskemoon ja kõik said käe valgeks ning märklaua auklikuks. Sealjuures harjutasime laskmist püstiasendist, mida Eestis tavaliselt ei praktiseerita. Õppus viidi läbi vabas looduses, mingit erilist laskeala ette valmistatud ei olnud. Kõik sujus aga suurepäraselt ja kujunes meeldejäävaks.

ka samanimeline linnus, mis kõrgub seal juba 15. sajandist ja oli algselt rajatud riigi kaitsevõime tugevdamiseks. Selle kindluse kahureid pole aga kunagi kohapeal vaja läinud ja need viidi riigi idapiirile, mis tuletas meelde, kust ähvardab peamine oht nii Soomet kui ka Eestit. Tutvusime veel mõnede meeldejäävate ehitistega, mis hiidlaste ehitusalased teadmised üles äratas. Siis tutvustas Matti Agge meid vanade kalapüügivõtetega, mis kuluksid marjaks ära korralikel ellujäämiskursustel.

Vastastikku õppimine tugevdab kaitsevõimet

Pärast lõunat sõitsime Saaristo keskusse, Soome ajaloolisse pealinna Turusse, kus jätkus kultuurilis-militaarne ringkäik. Külastasime Turu lossi, kust sajandeid valitseti kogu Soomet. Nautisime meremuuseumi Forum Marinum väljapanekuid, kus on näha ka mitmesugused sõjalaevad alates kiirkaatritest ja lõpetades miinilaevaga. Muuseum on vahva, htu lõppes kontserdiga kuid meie meremuuseum oma võimsa angaari, allveelaeva LemMilijazz, kus bitu ja nüüd renoveeritud Suure põhiesinejaks oli Tõlluga tundub võimsam.

Läti kaitsejõudude bigband.

Õhtu lõppes sealsamas meremuuseumi juures vabas õhus kontserdiga Milijazz, kus põhiesinejaks oli Läti kaitsejõudude bigband. Esinesid ka Soome mereväe ja kohalike noorte orkestrid. See oli tore kultuuriline lõpp meie militaarsele retkele.

HIIUMAA MALEVKOND

Piisavalt harjutatud ja laskemoon otsas, algas orienteerumine Saaristo kaljusel maastikul. Pargase reservväelaste pealik Jorma Ake on rahvusvahelise kategooria orienteerumiskohtunik, kes on 24. augusti hommikul jätsime võõrustajatega koostanud kaarte isegi maailmameistrivõistlusteks hüvasti ja algas kodutee. Saime palju uusi kogemusi nii kodus kui ka mujal maailmas, kaasa arvatud ja tõdesime järjekordselt, et mõlemal poolel on teimaakera kuklapoolel Austraalias. Ta on tuttav ka selt palju õppida ja et meil on ühine vaenlane, kelle Lõuna-Eesti maastikuga ja teab hästi Hiiumaa karvastu on võimalik saada vaid koos tegutsedes. tograafi Toivo Sauet. Tema juhendamisel osutus retk meeldejäävaks ja väga huvitavaks. Soome maastik on ju meie omast väga erinev ja pani mõnel Ehkki püstiasendist laskmine polmehel jalad mõnusalt surinud hiidlastele harjumuspärane, sema. Meid soosis ka ilm, said kõik käe valgeks ja märklehe mis sellel päeval oma helauklikuks gemat palet näitas. Retkelt naasime higistena, kuid rõõmsas meeleolus, sest keegi rajale ei jäänud ja kõik olid endaga rahul. Higi sai maha pestud samas metsasaunas ja pärast kosutavat õhtusööki naasime ülevas tujus ööbimispaika. Kolmanda päeva hommikul tutvusime Anders af Heurlini Qvidjani mõisaga. Tema valdustes asub 44

Kaitse Kodu! 7/2014

Militaarsport

240 kaotatud elu hiljem MARTIN ANDRELLER rindereporter

uleb tunnistada, et oluliselt vaimumurdvam kui võistlejatel. Rutiinne tegevus, tundidepikkune ootamine ja lõpuks – võib-olla mitte ühegi võistleja silmamine. Võistleja aga pehmelt öeldes vihkab vastutegevuse liikmeid nagu… vaenlast. Alati ebameeldival kohal ja tavaliselt ootamatult. Siiski on vastutegevuses samasugused inimesed nagu võistlejadki – lihtsalt teise ülesandega. Seekordsel Admiral Pitka luurevõistlusel koosnes vastutegevus Kaitseliidu üksustest, mereväe ajateenijatest ja USA 173. õhudessantbrigaadi võitlejatest. Koondüksus sai, arvestades korjatud elutalongide arvu, väga hästi hakkama, kuigi vastutegevuslased ise oleksid tahtnud rohkem. Selge, süües kasvab ikka isu ja ega kõik tegelikult talonge korjata saanudki.

Ajateenijate motivatsioon ja professionaalsus Tänu vastutegevuse ülema major Neeme Kaarna vastutulelikkusele oli mul võimalik valida, millise üksuse juures peatun. Esmalt liikusin kaasa mereväe ajateenijatega. Pärast paari varitsuskoha ülevaatamist pimedas öös suundusin ühe Unimogi kastis punkti MV4, kuhu jäin hommikuni. Mehed ütlesid, et võistlus on nendelegi väsitav: harjumatu režiim, mis ei alga kell 6 ega lõpe kell 22, nõuab lõivu, kuid sellest hoolimata on huvitav ja õpetlik. Viivu pärast, kui ümbruskonnas oli kõik juba vaikseks jäänud, saabus mööda lähedalasuvat teed ilma tuledeta Hummer – nagu hiljem selgus, kontrolliti Unimog lihtsalt üle ja ameeriklased läksid oma positsioonidele. Paar tundi hiljem, kui osa mehi kastis pinkidel kergelt tukastas, suundusin koos ümbrust jälginud ajateenijaga läheduses oleva talu poole, kus koerad ühtäkki haukuma olid hakanud. Mis paneb koerad öösel lärmama? Eks ikka võõrad inimesed, suisa tükki neli, kes eemaldusid luurealalt. Pimedas öös ei olnud võimalik nendega enam kontakti luua, Kaitse Kodu! 7/2014

kuid lähikonnas tundus mõne aja pärast uuesti liikumist olema. Loetud sekundid hiljem sekundeeris öisele ritsikalaulule Browning, mille haugatused tähendasid, et ameeriklastele on keegi sülle jooksnud. Asudes ajateenijaga läbi õrna koiduvalguse ja tiheda udu teele teise põllunurga poole, kus võis arvata võistkondade liikumist, sai selgeks, et veel tükk aega pole tegelikult ümbruses midagi näha. Jõudnud kohale, kuulsime metsas liikumist ja vaikset jutukõminat. Sellele vastu kõndides oli loodus meie vastu, koiduvalgus täpselt selja tagant, kuid see ei muutnud oluliselt olukorda. Selgus, et mööda teed tuli Ameerika 173. õhudessantbrigaadi vastutegevuse mees seersant Scott, kes tänu öövaatlusseadmele nägi juba eemalt, et talle tulevad vastu n-ö omad. Pärast lühikest infovahetust teadsime, et ameeriklased said kätte ühe võistleja ja termokaamera abil nägid ka metsas puhkavat võistkonda, keda nad siiski püüdma ei asunud. Kui nähtavus oli paari tunni pärast paranenud, vahetasid meie lähedal paiknenud ameeriklased asukohta ja sõitsid minema. Unimog aeti samuti pöördesse ja algas sõit Annikverre, sest võistkonnad olid sealtkaudu meie poole teel ja neid tuli kohe mitu korraga. Asulas olime kuni kella üheksani ja selle aja jooksul sai mõndagi nähtud ja kogetud, muuhulgas ka elutalonge ära korjatud. Isiklikult üllatas mind ajateenijate professionaalsus ja, olgem ausad, pärast kõiki neid päevi ja unetuid öid jätkuv taktikaline mõtlemine. Oli isegi juhtum, et võistkond jalutas sisuliselt neile sülle. Ajateenijad oleksid võinud lihtsalt välja astuda ja lasu saatel talongid ära võtta, kuid kõigepealt pandi paika taktika, lahingupaaride paiknemine ja alles siis mindi „vastasele peale“. Jäin meestele fotoaparaadiga järele joostes mõtlema, et kas ma ise oleksin viitsinud asja sellel hetkel nii piinliku põhjalikkusega teha. Ega vist mitte. Õnneks olid need mehed paremini välja õpetatud ja piisava motivatsiooniga, et teha asju nii, nagu peab.

Positsioonile jõudnud, asusid ajateenijad kohe ümbrust jälgima

MARTIN ANDRELLER

Patrullretkedel saab tihtipeale võistlejate pahameele osaliseks vastutegevus, sest nad alati seal, kus nad olema ei peaks, ning teevad seda, mida teha ei tohiks. Vähemalt võistlejate arvates. Kuid olete te mõelnud, milline on elu patrullvõistluste vastutegevusel?

Militaarsport

Kaitseliitlaste rahu Esimesel õhtul kohtusin ka erinevate Kaitseliidu üksustega – vaiksed, ülesandele keskendunud mehed ja naised. Sõid kiirelt ja samal ajal jälgisid ümbrust ning, nagu järgmisel hommikul Annikvere lähedal näha oli, täitsid oma ülesandeid stoilise rahu ja kindlusega. Kui mereväe ajateenijad pidasid kinni ühe välisvõistkonna, märkasin taamal veel kaht kollase lindiga meest. Suundusin vaatama, kellega täpselt tegu, ja leidsin eest kaks Viru maleva võitlejat. Küsimusele, mida nad seal teevad, kõlas stoiline vastus: „Võistlejad tulevad siit kõrgepingeliini alt ja me võtame nendelt elutalongid ära.“ Ei jäänud mingit kahtlust, et see võibki kirjeldatud viisil juhtuda. Annikvere lähedal maastikul oli võimalik näha tegevuses koera koos koerajuhiga. Minule teadaolevalt olid luureülesande objektiks olnud relvastuse luuramise raskendamiseks paigutatud piirkonda ka politsei- ja piirivalveameti teenistuskoerad ning üks selline jälitas üht võistkonda kuni Annikvere ojani, mille kallastel elutalongid lõpuks ka ära võeti.

MARTIN ANDRELLER

Ameeriklaste väljaõpe

Admiral Pitka luurevõistlus pakkus ameeriklastele head võimalust oma väljaõpet täiendada

MARTIN ANDRELLER

173. dessantbrigaadi võitlejad suutsid tänu oma varustusele ja tehnikale jälgida väga suurt maa-ala

Reede pärastlõunal, kui avanes võimalus seersant Scotti autos kaasa sõita, ei näinud me ühtegi võistkonda. Lähikonnas asunud teised Hummerid ja nendel olnud mehed kohtusid küll naistevõistkonnaga ja jälgisid tükk aega termokaamera abil üht kahtlast gruppi, kuid see oli ka kõik. Välja arvatud tsiviilisikud, kes põõsaste ja rohuga maskeeritud Hummerit nähes valdavalt seisma jäid (kui nad seda märkasid) ja pilti tegid.

Kaitse Kodu! 7/2014

Kõige humoorikam seik sellest varitsusest ja võimalik, et vastutegevuses osalemisest USA poolel üldse, oli aga hetk, kus meie lähedal teeristis peatus valge Lexus, millest väljunud proua rõõmsalt hõikas: „Noh, poisid. Kaugelt olete ka, Tapalt või?“ Olgem ausad, olukorras, kus võistlejaid on oodata, ei oskagi nagu midagi tarka sellise asukoha paljastamise peale teha. Vaikselt vastates, et siinolijad on kõik vähe kaugemalt pärit, lisas proua ainult, et ta teeks ühe pildi ka mälestuseks. Pildistamise ajal teatas ta, et polegi varem tanki näinud. Ameeriklased küsisid hiljem, et kas ma ikka ütlesin talle, et ta sellelgi korral seda ei näinud. Visanud õhku küsimuse, kas teid, poisse, on siin põõsastes veel, kadus valge Lexus tolmupilves silmapiiri poole. Muidu roidunud pärastlõunasse tekitas see vahejuhtum hetkeks aga muigamist küll.

Teine Admiral Pitka luurevõistlus peeti 5.—9. augustini Lääne-Virumaal. Luurevõistlusel osalesid neljaliikmelised võistkonnad, kes pidid trassil lahendama sõdurioskusi sisaldavaid ülesandeid, hankima teavet tingliku vastase kohta, liikudes seejuures märkamatult, et mitte sattuda vastutegevuse küüsi. Luurevõistluse võitjaks pärjati Kuperjanovi jalaväepataljoni võistkond. Teiseks tuli Kaitseliidu Tartu maleva ja kolmandaks Scoutspataljoni meeskond. Parima välisvõistkonna tiitli sai Soome II esindus. Võistluse lõpetas kuue riigi 22 võistkonda, sealhulgas ainsate õrnema soo esindajatena rajal olnud Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna naiskond. Võistluse katkestas neli võistkonda. Kaitseliidu korraldatava militaarvõistluse ülem oli Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Kindral Kiili sõnas autasustamisel, et kõik Admiral Pitka luurevõistlusel osalenud võistkonnad on saanud hakkama suure eneseületusega. Ta lisas, et tal oli väga hea meel näha viimase peale lihvitud meeskonnatööd ja sportlaslikku austust üksteise vastu. Luurevõistlus korraldatakse igal aastal Eesti erinevas piirkonnas, et vähendada Eesti võistkondade koduväljakueelist. Võistluse peakorraldaja on Kaitseliit, ettevalmistusele ja läbiviimisele on kaasatud nii kaitsevägi, Erna selts, reservohvitseride kogu, laskurliit kui ka teised organisatsioonid.

Kõige koomilisem oli USA võitlejate arvates kahe võistleja püüdmine ühes külas, kus viimased lihtsalt mööda teed ameeriklastele vastu jalutasid. Võistlejaid jälitama asudes kaotati nad küll lõpuks silmist, kuid tagasi kõndideski oli veel näha kohalike elanike hämmingus ja üllatunud nägusid. Reede õhtul võeti mind ameeriklaste kogunemispunktist auto peale ja punktide vahel ringi sõites Kaitse Kodu! 7/2014

KAITSEVÄE TEAVITUSKESKUS

Puhudes aja sisustamiseks juttu seersant Scottiga, selgus, et viie nädalaga olid USA 173. õhudessantbrigaadi võitlejad Eesti looduse ja oludega harjunud. Patrullvõistlused kui sellised pole samuti neile iseenesest võõrad. Seersant Scott oli muuhulgas treeneriks oma kaaslastele, kes mõned kuud tagasi läbisid edukalt USAs Fort Benningis ühe sealse raskeima samalaadse võistluse, kus tavaliselt osalejad langevad vigastuste tõttu välja juba treeningutel. Rääkides Admiral Pitka luurevõistlusest, oli Scott mõnes aspektis natukene hämmastunud. Osa tiime olid tema hinnangul väga head, teised aga kõndisid rahulikult mööda teed, tehes enda tabamise lihtsaks. Esimesel ööl oli tema Hummer paigutatud künka otsa ja nad jälgisid ümbruskonda termokaameraga, avastades nii ühe puhkama asuva võistkonna. Et kedagi valvesse ei jäetud, oli nendelt elutalongide äravõtmine lihtsamast lihtsam.

Militaarsport

Lisainfo MARTIN ANDRELLER

Paljusid võistkondi tabas kindlasti üllatus, kui nad märkasid luureobjekti ümbruses liikumas teenistuskoeri koos nende juhtidega

ADMIRAL PITKA LUUREVÕISTLUSE VÕITIS KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON

oli näha, et hoolimata nendele antud valvekorra lõpu kellaajast oldi vastutegevuses valmis veel paigale jääma – keegi polnud nii väsinud, et oleks tahtnud lõpetada. Ärge võtke seda nüüd nii, et vastutegevuse ainus eesmärk oli võistlejate närvide hävitamine. Loomulikult kuulus see nende ülesande juurde, kuid, nagu ütlesid ka ameeriklased, oli see suurepärane võimalus oma oskusi lihvida ja parendada. Neid oskusi aga võib mõlemal poolel kunagi vaja minna. Lõpptulemuseks 240 kaotatud elu(talongi) ja täidetud ülesanded. VAATA VIDEOLUGU KK! FACEBOOKi LEHELT: www.facebook.com/kaitsekodu 47

Militaarsport

Kübassaare retkel võtsid saarlased üksteiselt mõõtu Kuuma heinakuu kolmandal laupäeval sai taas teoks Kübassaare retk, millele lisasid värvi külalised naabersaarelt Gotlandilt. RAILI NÕGU rindereporter

übassaare retke algushetked ulatuvad möödunud sajandisse. Täpset järjekorranumbrit ei teadnud peakorraldaja Raivo Kabur nimetada, kuid selge on see, et algselt Orissaare otsa kavandatud retkest on aastatega kasvanud ülesaaremaaline oodatud sõjalis-sportlik ettevõtmine.

RAILI NÕGU

Korraldajatel oli sebimist ja sahmerdamist juba mitmel nädalal enne võistluspäeva. Retke eelõh-

tul sätiti üles kontrollpunktideks vajalik ja seati ootusvalmis finišipaik. Minagi teritasin objektiivi, et rindereporterina rajale tormata, sain aga hämarduvatel õhtutundidel õige magusa viimase hetke pakkumise ja võimaluse teha võistlustest kokkuvõte rajalolija pilguga. Sellest ei raatsinud ma kuidagi loobuda.

Rindereporterina rajale Laupäeval tervitas varahommikune Pöide terviserada särasilmseid retkele saabujaid end läbi hajuva udu sirutavate päikesekiirtega. Oli rõõmu taaskohtumistest, kontrolliti üle vajaminev varustus, märgata oli väikest võistlusärevust. Avarivistus, tervitussõnad, loosimine. Ja nii sai tosin tiimi kätte oma stardiaja. Rajale mindi kümneminutiliste vahedega. Varustuse kontrollis vaatasid kohtunikud karmi pilguga üle, kas kaasas on kõik, mis vajalik üksikvõitlejale ja üksusele ühiselt. Esimeses punktis tuli otsida inimest. Metsatukast leidsime kaitsevärvi riietuses kodaniku. Mida kiiremini teda puudutati, seda parem. Kiireim puudutaja oli Gotlandi 1. tiim. Kahutsi maalinna jalamil ootas meditsiiniülesanne. Tiimid andsid abi kolmele kannatanule: ühel lahtine reieluumurd, teisel põletushaav käel ja kolmandat oli salvanud rästik. Parimad abiosutajad olid võistkondades Muhu ja Moorad. Kaheteistkümne tiimi tubli töö tulemusena võis kannatanute rollis olnud tüdrukuid pärast võistlust täiesti tervete ja rõõmsatena näha. Mõned vahvad kraavid, metsad, karjamaad ja heinamaad viisid punkti, kus tuli määrata kaugusi, küll silmaga, küll binokliga, küll sammupaare lugedes. Pakkumisi tehti erinevaid, ka päris täpset silma võis täheldada. Kõige paremini teadis kauguse paika panna ja kohtunikule objekti asukohta osutada võistkond KuVa. Osalejatele teadmiseks, et vajalikud numbrid olid 215, 445 ja 120.

Palaval päeval oli igasugune jahutus teretulnud

Järgmise punkti koordinaadid lasid oletada, et ees ootab laskeharjutus. Võistkonnad ise jagasid, kes laseb seisvat, kes tõusvat-langevat sihtmärki. Kasuks tuli ka rahulik tegutsemine, kiiret polnud siin kuhugi. Täpseim silm ja kindel käsi tõi laskmises parima tulemuse Gotlandi 2. meeskonnale. Miiniväli oli väga hästi ära peidetud ning vajas leidmiseks lisaks koordinaatidele ka vaistu ja sõduriõnne. No ja eks sealse ülesande sooritamisel Kaitse Kodu! 7/2014

Militaarsport

olnud kõik nimetatu samuti vajalik. Eksimusteta ja kiiresti ületas miinivälja KuVa.

Merel ei saanud märjaks keegi, ent see pisiasi sai lõõskava palavuse peletamiseks pöörde takistusrajal, mille võistkonnad läbisid aja peale piki jõge. Oli see vast õnnistus ja kerge mudavann saabastes jalgadele! Seda veerõõmu nautinuks küll kauem, aga aeg luges. Kõige kiiremini läbis veetakistuse võistkond Moorad.

Tänavuse Kübassaare retke tegid rahvusvaheliseks külalised Gotlandilt

übassaare retke võitsid teist aastat järjest Jooksikud koosseisus Tanel Kuusikmaa, Marvin Teär, Martin Heinsaar ja Anton Lii.

Saabastest vesi välja, sokiväänamine, kuivad või poolkuivad sokid jalga tagasi ja käik edasi. Jäänud oli veel vaid viimane lõik. See oli metsarägastikune, aga ega sest olnud miskit, finiš ootas. Ja viimaks paistsidki tuttavad masinad, kumas katlakorsten ja nüüd oli paras aeg teha lõppjooks. Ligi 25 km selja taga, rõõm kohalejõudmisest, kuid aeg ei läinud veel kinni. Pandi laua taha istuma ja anti ette viktoriin. Tuli teada kuuldekoode, tunda piltidel kujutatud masinaid, leida otstarve lauale laotatud museaalidele. Võistkond Naksitrallid teadis kõike.

RAILI NÕGU

Sideülesanne lasi seadistada raadiojaama Icom ja teisaldada ristkoordinaate. Põnev! Aega anti koguni 5 minutit, aga mida nobedamini ettekanne tehtud sai, seda parem. Taiplikult ja kõige kiiremini tegutsesid Jooksikud. Koordinaadid taas käes ja edasi. Ees oli pikk ja palav tee postkastini. Võistlusjärgsel muljetamisel nimetati seda lõiku mitmel korral motivatsioonisirgeks. Aga käidud sai seegi ja ees ootav tee mere äärde läks suisa lennates, et teha kauaoodatud paadisõit. Maasi maalinna all mererannas seisis paat, ehtne puupaat, põhi päikese poole. Seega aerule läksime kummipaadiga. Oli see vast lahe! Oma mereringi said kõige jõudsamalt tehtud Naksitrallid ja Jooksikud.

ja Aare Tiitma). Kolmanda koha saavutasid Naksitrallid koosseisus Aire Pahapill, Leevi Naagel, Taavi Tuisk ja Joosep Preedin. Tanel Kuusikmaa on osalenud viiel Kübassaare retkel ja tema sõnul oli seekordne võistlustrass üle ootuste parimaid. Kasuks tuli eelnev väljaõpe ja meeskonnatöö toimis väga hästi. „Seltskond oli super ja ilm soosis,“ võttis Tanel kokku edu saladuse. „Kiidusõnad korraldajatele!“ Ühinen minagi Taneli sõnadega. Ka Mait Hiiuväin võistkonnast Üksteist kiitis, et rada oli väga hea ja kiidusõnu lisas tema võistkonnakaaslane Alo Oll. Mina tänan aga oma tiimikaaslasi. Oli supervahva päev. Arvesse läks raja läbimisele kulunud aeg, mistõttu olid eelisseisundis need võistkonnad, kes tundsid hästi kaarti

Väljateenitud puhkus

Kübassaare retke võitsid teist aastat järjest Jooksikud koosseisus Tanel Kuusikmaa, Marvin Teär, Martin Heinsaar ja Anton Lii. Teiseks tuli meeskond Üksteist (Mait Hiiuväin, Alo Oll, Leo Reiman Kaitse Kodu! 7/2014

RAILI NÕGU

Kokkuvõttes oli oluline ka raja läbimise üldaeg. Muhu ja Moorad võisid rahulolevalt jalad välja sirutada, sest nemad said raja läbitud kõige vähema ajaga. Võistlejatel oli nüüd aega muljeid vahetada, varustust ja ennast korrastada. Ja süüa. Kohtunikud Jüri Linde, Sven Ernesaks ja Raivo Kabur tegid viimased rehkendused ja oligi aeg autasustamiseks. Malevapealik kolonelleitnant Kristjan Moora tänas kõiki osalejaid. Tänusõnu laususid ka külalised piiri tagant ning kõikide kohtunike ja abiliste rinda jääb ehtima väike kollane märk.

Militaarsport

Veeblid võhmale jalgrattamatkal Narvast Jõgevale Kaitseliidu allohvitseride kogu (Edaspidi KL AOK) korraldas kolmandat aastat kolmepäevase rattamatka. Seekord sõideti teekonnal Narvast Jõgevale maha umbes 240 km.

tõdeda, et uskumatult palju looduskauneid ja ajalooliselt huvitavaid paiku on jäänud siiani läbi autoakna nägemata.

Esimene päev

KAINAR KRUUS, veebel Tallinna malev

Kogunemine Balti jaamas. Esimesena jõuab kohale Aigor ja siis riburadamisi teised matkast osavõtjad. Meel on ülev, visatakse nalja ja käib elav diskusioon täpse marsruudi valiku üle. Üldjoontes on plaan selline, et pärast jalastumist Narvas külastame Hermanni kindlust. Sealt suundume võimalikult idapiiri lähedale hoides Vasknarva piirivalvekordonisse. Ja sellega peakski esimene päev lõppema. Mehis teeb ettepaneku külastada ka Narva-Jõesuud ja liikuda siis planeeritud marsruudile.

dee korraldada jalgrattamatk sündis kolm aastat tagasi. Ühel kevadpäeval vahetult enne puhkuste algust istusid kaks veeblit töölaua taga ja mõtlesid, mida põnevat suvel ette võtta. Pärast põgusat arutelu otsiti välja Eesti kaart. Tund tõhusat ajurünnakut ja asi oli otsustatud. Plaan nägi välja järgmine: valime välja kõige kaugema punkti isamaa pinnal, kuhu rongiga on võimalik sõita, ja tuleme jalgratastega täpselt nii kaugele tagasi, kui aeg ja füüsiline vorm parasjagu võimaldavad.

Kõik on sellega nõus ja ronime rongi. Selleks on Elroni uus porgand, millega meist keegi siiani sõitnud ei ole. Esmamulje on paljulubav ja kusagilt pole tunda ajakirjanduses korduvalt kirutud vagunite kitsust ja ebamugavust. Hiljem saame loomulikult vastupidise kogemuse osaliseks. Kõige segavamaks faktoriks kujuneb peaaegu kogu sõidu kestel soliidses eas vanahärra, kes hakkab kohe meile oma kogemusi ja teadmisi uuest rongist jagama. Pärast 10 minutit tarkusejagamisesest osasaamist tõmbab Tõnu endale mütsi silmadele ja proovib vanahärrat ignoreerida, kuid ka see tegevus ei heiduta taati ning lakkamatu jutuvada jätkub. Püssi jaamas too jutupaunik õnneks väljub. Selleks ajaks on rong juba tihedalt reisijaid ja jalgrattaid täis. Meie saame aga endiselt mugavalt toolidel istuda ja edaspidiseks sõiduks kaarti uurida.

Nüüdseks on sellest spontaansest otsusest tekkinud KL AOK suvine traditsioon. Läbitud on marsruudid Valga-Tõrva-Viljandi-Võhma-Türi, Koidula-Värska-Kavastu-Jõgeva ning tänavu sõidetud Narvast Narva-Jõesuusse ja sealt Auvere, Sillamäe ja Mustvee kaudu Jõgevale. Kõigi marsruutide puhul oleme lähtunud põhimõttest, et paneme paika alguspunkti, mõned kindlad vaatamisväärsused ja umbkaudse lõpp-punkti. See jätab ruumi teha kiireid plaani- ja teekonnamuudatusi, et retk huvitavam ja nauditavam saaks. Kui vaadata tagantjärele kolme aasta kolme retke, tuleb

Mööda jämedaid raudtorusid liigub põlevkivituhaga segatud vesi settebasseinidesse, mida rahvakeeli ka Sinisteks laguunideks kutsutakse

KAINAR KRUUS

Jõudnud Narva, külastamegi linnust, lööme endale kohustusliku mälestusmündi ja liigume jõeäärt pidi Narva-Jõesuu suunas. Kogu Narva jõe kallas on palistatud mälestusmärkidega langenud punaarmeelastele, kes hukkusid Teise maailmasõja ajal siisamas jõe forsseerimisel. Kontrollime postamendil seisva tanki T-34-85 seisukorda ja fakti, et masin on alles, sest museaalse väärtusega sõjatehnika töökorda seadmine ja kasutamine pidi olema tõusev trend.

Veendunud luukide keevituste pidavuses, liigume edasi. Peagi muutuvad pinnavormid liivaseks ja allakirjutanule hakkavad meenuma 13 aasta eest Narva-Jõesuu piirivalve õppekeskus läbielatud juhtumid samade mändide all. Liialt selgelt on Kaitse Kodu! 7/2014

KAINAR KRUUS

Vabadussõja Kõnnu lahingu mälestussammas

meeles käbid, mis roomamisel kõhu katki kriipisid, ja liiv, mis kägarkõnni ajal suulakke kleepus. Jõuame Narva-Jõesuusse ja mõistagi vaatame üle ka jõe ja mere ühinemiskohta, kus leidub nii kalamehi, suvitajaid kui ka maa seest paistvaid hiiglaslike raudkonstruktsioonide jäänuseid. Lõunaks sööme kohalikust koloniaalkauplusest hangitut ja sõit võib jätkuda.

iigume

Sõit viib lõuna suunas ja varsti jõeäärt pidi leiame end pikalt sirgelt teelt, Narva-Jõemille vasakul küljel kõrgub hoomamatu suurusega lõputu suu suunas. Kogu pikana tunduv tuhamägi. Peagi Narva jõe kallas jõuame Eesti soojuselektrijaama on palistatud mäkülje alla. Avaneb tavatu vaa- lestusmärkidega tepilt: kirjeldamatud ehitised, langenud punaarmadudena mäkke looklevad jämedad torujuhtmed, sinine meelastele. leelisvesi ja viltuvajunud hoiatussildid. Kõik see omakorda pakendatud taradesse ja okastraati. Tundub nagu oleksime sattunud Andrei Tarkovski filmi „Stalker“ maastikule. Üllatuslikult leiame järgmise mälestusmärgi – postamendile asetatud haubitsa. Siin jooksid pealetungi käigus Sinimägedele verest tühjaks Punaväe 2. ja 8. armee. Jätkame teekonda läbi selle väikese linna ja suundume lõunasse, kuid äkki ilmuvad meie ette keelusildid ja tõkkepuu. Tõkkepuu tähistab kohta, kust algab karjääri territoorium. Teekonda planeerides ja mitmesuguste veebipostitustega tutvumisel näis läbipääs olevat siiski võimalik. Nüüd aga seisab meie ees turvafirma G4S turvatöötaja, kes elavalt žestikuleerides tee tõkestab. Püüame küll selgitada, et me ei lähe kaevandusse, kuid asjata. Ainuke lause, mille vastuseks saame, on: „А у вас пропуск есть?“ Meil muidugi vastavat luba ette näidata ei ole, kuid püüame oma loomuliku sarmi ja olematu vene keele oskusega valvurile selgeks teha, et me oleme Tallinnast ja sõidame valvatavalt alalt kiiresti läbi. Kaitse Kodu! 7/2014

Saades aga jätkuvalt eitavaid vastuseid, jätame raske südame ja veel raksemate jalgadega esialgse plaani katki ning valime teise tee. Uue plaani kohaselt liigume marsruudil Eesti soojuselektrijaam-SirgalaSillamäe, lootes, et sõber, kelle telefoninumbri ma olen suutnud ära kaotada, on kodus. Sõit kulgeb mööda värskelt laotatud suurefraktsioonilist kruusateed, pannes proovile meie tasakaalu ja rataste vastupidavuse. Pärast üleinimlikku pingutust jõuame Sirgalasse ja edasi saame sõita juba mööda tuttavat asfaltkattega teed. Peagi oleme Sillamäel ja tunnike hiljem näen tuttavat maja. Kui hoovi astume, tuleb peremees vastu ja pärast põgusaid läbirääkimisi võime sisse kolida. Lahke peremees majutab meid valmimisjärgus maja tühja tuppa. Olgugi, et ilma sisustuseta, kuid võrreldes metsaalusega tundub tuba meile viietärnihotellina. Pärast kosutavat sauna ja õhtusööki vajusime magusasse unne.

Teine päev Teine päev algab päiksepaisteliselt. Peremees Tarmo annab igale reisisellile teemoonaks isevalmistatud põdralihakonservi. Kuremäe nunnaklooster võtab meid vastu keskpäevase päikesepaistega, mis laotab oma kuldset valgust tohutule turistimassile. Jalutuskäik kloostrimüüride vahel avaldab sügavat muljet. Kogu ala on korras. Iga kivi, maja ja rohulible näib nagu olevat loodud just selle koha jaoks, kus ta asub. Soovitan kõigil võimalusel seda paika külastada ja pudel värsket õunamahla sealt kaasa osta! Ainukese mõru pillina mõjub kloostri ajalugu tutvustava tahvli puudumine, peame leppima algelise asendiplaaniga. Üsna pea seame alumiiniumruunad Iisaku poole. Tee kulgeb enamjaolt metsade vahel, kuid läbida tuleb ka üks hoov, kus oma tööd tõsiselt võtvate neljajalgsete koduvalvurite tõttu kerkib keskmine sõidukiirus ligi 30 km/h. Suurt leevendust ihule ja seeläbi ka hingele toob jõudmine kõvakattega 51

Militaarsport

maastik. Erilist lohtust ei paku ka kaardilegend, mis näitab meie teel mitmeid kauni vaatega kohti. Ratturi jaoks tähendab see ainult üht – järjekordset tõusu.

KAINAR KRUUS

Peatume Laiuse lossivaremete juures. Kohustuslik pildisessioon, arutlus muistsete kaitsesüsteemide üle, võimalik vägede paigutus siinsel maasikul ja viimaste kommipakkide avamine. Nüüd on meie lõpp-punkti jäänud kõigest loetud kilomeetrid. Enne tuleb aga ületada teekonna suurim tõus, millel kõrgust merepinnast kuni 103 meetrit. Rattakett ragiseb ja kolonn venib pikaks, näod õhetavad, kuid viimaks jõuame tippu. Õnneks on sinna rajatud kena varjualune, kus saame surisevaid sääremarju venitada ja puhata. Et meil on lõpuks aega laialt käes ja kiiret pole kuhugi, saame teha sagedamini ja pikemaid pause. Lõppude lõpuks ei pidanud see olema rattamaraton, vaid matk.

Veel üks lonks ja võib sõitma hakata

teele. Kiire lõuna Iisaku sööklas-ööklubis, mille müüjanna on klientide rohkusest hullumas ja kus Aigor maitseb elu kõige vedelamat seljankat. Varsti jõuame Peipsi põhjakaldal asuvasse Kauksi randa. Meie ees laiub sügavsinine Peipsi. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) korrastatud suvitus- ja telkimisala on inimestest, autodest ja telkidest tulvil. Autoraadiotest kostab hetkehitte, vorstid kärssavad ja pudelid kõlksuvad. Meie reisisellid ei lase end sellest kõigest segada ja üsna pea oleme kaelast saadik soojas järvevees. Suplus on värskendav ja kõik, v.a Tõnu, iimaks sulgu- kes jäi rattaid valvama, tunnevad end värskete ja teotahtelistena. Jäänud on vad vaguniveel oma 30 kilomeetrit järgmisesse uksed meie selja taga ja rattaga peatuspaika Mustveesse. Tuul on tagant ja meel hea. Möödume paljudest viimaseid meetreid suitsukalaputkadest. Paraku on neist koduukseni mõõavatud vaid kaks ning eelkõige Aigori meelepahaks piirdub meie kalasaak tes tunnen hinges seitsme suitsurääbisega. Siis ongi juba pisikest kurbust. Mustvee ja peagi ka Kasepää, kuhu oleme tuttava kaitseliitlase Omari juurde ööbimise kavandanud. Päevatee pikkuseks näitab GPS 103 km.

Kolmas päev Kolmas ja viimane päev. Eesmärgiks jõuda vähemalt Jõgevale või, kui hästi läheb, lausa Võhmasse. Kiire hommikukohv lahke pererahva poolt, millest poole suudan valgele laudlinale ajada, ja teele. Pikem peatus on Tormas, kus täiendame veevarusid. Seejärel tulevad eelmisest aastast tuttavad pikad tõusud ja madalad langused – Vooremaa 52

Edasi viib tee enamjaolt allamäge. Suurim mõõdetud kiirus on 46 km tunnis. Siis veel väiksem tõus ja juba paistavad tuttavad siluetid. Tee hargnemiskohal valime Jõgevale sisenemiseks sama tee, mida kasutasime täpselt aasta tagasi. Peagi veereme kummide sahisedes linna vahel. Kohustuslik lõpupilt ja suundume raudteejaama läheduses olevasse parki aega parajaks tegema. Kaks ootetundi mööduvad kiiresti ja algab tagasisõit Tallinna. Meie lootus leida eest tühi rong paraku ei täitu. Kõik rattahoidikud on juba kasutuses ja meil tuleb püsti seista. Igas peatuses tuleb nii ratastega kui ilma reisijaid üha juurde. Üsna pea on ka tualettruumi uks lahti ja ruum reisijaid täis. Huvitaval kombel ei ole inimesed vihased. Pole kuulda vandumist ega tigetsemist. Pigem kõlab positiivse, võiks öelda, isegi naljatleva tooni ja häälega ironiseerimine uute rongide üle. Tunnen sisimas kaasa inimestele, kes rongi ainuma tualetini jõudes avastavad, et selle kasutamine pole võimalik. Pealinna jõudmiseks kulub peaaegu kaks piinarikast, kuid huvitavat tundi. Viimaks sulguvad vaguniuksed meie selja taga ja rattaga viimaseid meetreid koduukseni mõõtes tunnen hinges pisikest kurbust– ilus oli, kuid otsa sai. Olenemata kõigist ettetulnud ootamatustest ja raskustest võib matka pidada kordaläinuks. Palju erinevaid emotsioone, kauneid vaateid ja huvitavaid kohti – need on asjad, mida saab veel kaua meenutada, minnes vastu talvele ja argirutiinile. Järgmisel aastal ootab meid Läänemaa, tulvil uusi inimesi, kohti ja tegusid. Suur aitäh osalejatele, kes kibedal puhkuseajal leidsid mahti aeg maha võtta ja rattamatkale tulla. Samuti tänab KL AOK oma head koostööpartnerit kaitseministeeriumi igakülgse abi ja toetuse eest. Kui kellelgi Kaitseliidu allohvitseridest tekkis huvi meiega järgmisel aastal ühineda või saada rohkem teada Kaitseliidu allohvitseride kogu tegemistest, saab infot aadressilt kogu@kaitseliit.ee. Kaitse Kodu! 7/2014

Vene vestid 1950ndadest Krimmi „roheliste mehikesteni“ Jätkub eelmises Kaitse Kodu! numbris (6/2014) alguse saanud Heikki Kirotari artiklisari armee kaitsevestidest. HEIKKI KIROTAR

Sõjaraud

Armee kaitsevestidest II

armee kaitsevestide jäigad kuulikaitseplaadid on tavaliselt NIJ tasemel III ja IV ning iga plaat kaalub 1,5–3,5 kg; kaitsevestide kasutamist piirab keskmise sõduri kandevõime, mis on 20–24 kg.

Snaiprigild

Esimesed vestid ameeriklaste eeskujul Tänu koostööle Hiina, Korea ja Vietnami kommunistidega ei saanud Nõukogude Liidus märkamatuks jääda, et ameeriklased kasutasid Korea ja Vietnami sõdades laialdaselt kaitseveste. Koos sõjasaagiks saadud lääne varustusega jõudsid Nõukogude inseneride kätte ka ameeriklaste kaitsevestid. Nagu ikka, asuti ideid usinalt kopeerima ja edasi arendama. Meenutame, et nii Koreas kui ka Vietnamis kasutasid ameeriklased tugevast nailonist kaitseveste, millele olid õmmeldud sisse väikesed kõvad plaadid. 1957. aastal võeti Nõukogude Liidus piiratud kasutusele kaitsevest 6B1, mis ei osutunud eriti

RU.SPETSNAZ.SU

rtikli esimeses osas kirjeldasin sõduri kaitsevestide arengut alates antiikajast ja tutvustasin lähemalt esimeste põlvkondade kaitseveste Esimesest maailmasõjast Vietnami sõjani. Teises osas keskendun külma sõja aegsetele NSV Liidu vestidele. Mõned olulised põhimõtted, mida tuleb arvestada armee kaitsevestidest rääkides: tänapäevased armee kaitsevestid jagatakse 3–4 kilo kaaluvateks killuvestideks ehk põhivestideks ja 6–25-kilosteks kuulivestideks, olenevalt lisaelementide arvust; kaitsevestid on reeglina moodulvestid, põhivestile lisatakse kaitseelemente vastavalt ohutasemele;

6B3ﬂora vestid Vene dessantväe harjutusel 2008. aastal

Kaitse Kodu! 7/2014

Sõjaraud

Miilitsa kasutuses olnud vestid olid tavaliselt halli kattega nagu miilitsamunder. Uuemat vesti valmistati ka rohelisena, sest sõjavägi hakkas selle vastu huvi tundma ja rohelist tooni peeti armeele sobivamaks. Tegelikult kasutasid rohelisi veste ka miilits ning siseväed. Vest kaalus 10 kilo ja aramiidkangale oli needitud hulgaliselt väikesi ümmargusi titaanplaate.

RA.SPETSNAZ.SU

1957. aastal võeti Nõukogude Liidus piiratud kasutusele kaitsevest 6B1, mis ei osutunud paraku edukaks

Uusi kaitseveste Afganistani sõjaks

edukaks. Nailonist ja osaliselt kattuvate väikeste alumiiniumplaatidega tugevdatud veste toodeti erinevatel andmetel 1000–1500 komplekti. Need pidid kaitsma kandja ülakeha eest ja tagant kildude ning 50 m kauguselt lastud püstolkuulipilduja PPŠ kuulide eest. Neid veste ii Koreas kasutati Afganistanis sõdinud Nõukogude kui ka armee üksustes veel 1980ndatel, kuid Vietnamasstootmist ei alustatudki. 1950ndatel ja mis kasutasid 1960ndatel valmistati veel mõned kaitseameeriklased vestide katsepartiid, peamiselt KGB ja riigi tugevast nailo- tippjuhtide tarbeks. 8–12 kg kaaluvaid ja nist kaitseveste. parimal juhul püstolkuulipilduja kuuli eest kaitsvaid kaitseveste peeti sõduritele liiga raskeks ja kohmakaks ning võib-olla oli üksikvõitleja kaitsmine ebaoluline olukorras, kus sõda kavatseti pidada massihävitusrelvadega.

Vestid miilitsale

Pärast Afganistani sõja algust saadi aru, ei vägedele on kiiresti vaja kaitsevesti. Paari kuu jooksul töötati välja mudel 6B2, mis paraku ei pakkunud sõdurile lahingutegevuses piisavat kaitset

RED-ALLIANCE.NET

1970ndatel hakati otsima siseministeeriumile ehk miilitsatele ja sisevägedele sobivat kaitsevesti, mille esimene mudel sai koodi ä ZT-71 ja täiustatud mudel koodi ä ZL-74. Neid veste jäi pärast NSV Liidu lagunemist vähesel hulgal ka Eesti politseile ja need leidsid parema puudumisel ka esimestel aastatel kasutamist.

Ehituselt meenutas uus kaitsevest keskaegseid soomusveste, kus rõngassärkidele kinnitati metallplaate. Ka see vest pidi kaitsma rindkeret löökide, kildude, torgete ja TT-püstoli kuulide eest.

Pärast Afganistani sõja algust saadi aru, ei vägedele on kiiresti vaja kaitsevesti. Mudel 6B2 töötati välja paari kuu jooksul. Kaitsevest koosnes mitmekihilisest aramiidkangast ja selle peale kinnitatud õhukestest, 1,25 mm paksustest titaanplaatidest ning pidi pakkuma kaitset kildude ja püstolikuulide eest. Sõjas saadi kiiresti aru, et kaitse ei olnud piisav, sest alla 5 kg kaalunud vest ei suutnud peatada isegi mõnesaja meetri kauguselt lastud automaadi AKM kuuli. Kiiresti korraldati uute kaitsevestide 6B3 ja 6B4 tootmine. 6B3 kaitseplaadid vahetati ümber oluliselt tugevamate, 6,5 mm paksuste titaanplaatide vastu, mis kaitsesid 10 m kauguselt lastud automaadi AKM kuuli eest. Kuulikaitseplaadid muutsid vesti oluliselt raskemaks, endise 5 kg asemel kaal kolmekordistus. Põhivest kaalus alla 4 kilo, kuid selle peale kinnitati 24–28 titaanplaati, millest igaüks kaalus 380 grammi. Vesti kogukaal oli seega 12–14 kg. See oli kuumas kliimas ja nappivate joogiveevarudega võitlejatele ränk koorem ning sõdurid hakkasid koorma kergendamiseks omavoliliselt seljakaitseplaate eemaldama või vahetama. Huvitav detail nende Nõukogude kaitsevestide juures oli väikeste metallist või keraamiliste kaitseplaatide eelistamine. Kergelt kaardus titaanplaadid olid mõõtmetega 120x105 mm ja need olid paigutatud ühekaupa vesti peale väikestesse taskutesse. Titaan on teatavasti terasest kergem tugev metall, kuid titaanplaatide tootmisel oli probleeme materjali kvaliteediga. Ilmselt metallivalu või töötlemise käigus tehtud vigade tõttu olid eri partiide plaadid erineva tugevusega. Plaatide tegelik vastupidavus kuulitabamusele oli erinev. Afganistani sõjast on teada juhtumeid, kus kuul läks kaitsevestist läbi, kuid aastakümneid hiljem on võimatu öelda, kas viga oli plaadi materjalis või tulistati näiteks sama kaliibriga vintpüssist, mille kuuli kineetiline energia on oluliselt suurem. Kõvad kuulikaitseplaadid olid osaliselt kattuvad ja katsid koos 30x40 cm suuruse kilbi, suuremal vestil oli veel kaks lisaplaati alaselja ja -kõhu kaitseks. Seega rippus kaitsevesti esi- ja tagakülgedel Kaitse Kodu! 7/2014

Sõjaraud

RA.SPETSNAZ.SU

4,6–5,3 kg titaani ning mõned kilod padruneid ja käsigranaate. Kui 6B2 oli ainult kaitsevest, siis vestile 6B3 lisati ette neli salve- ja selja peale neli käsigranaaditaskut lahingumoona hoidmiseks. Vesti rinnal ja seljal oli veel kaks suuremat varustusetaskut. Rinnatasku oli algselt mõeldud gaasimaski ja seljatasku raadiosaatja kandmiseks, kuid sõdurid kasutasid neid loominguliselt. Tavaline oli panna esimesse taskusse veepudel ja kuivikuid, et pikemal rännakul oleks neid hea võtta, ning tagumises taskus kanti näiteks suuremat toidupakki, telkmantlit või vahetusriideid.

Rohelise kattega vesti 6B3 eestvaade. Võrreldes oma eelkäijaga kaalus uus mudel kolm korda rohkem

Vestil 6B4 kasutati 13 mm paksusi keraamilisi 5. klassi kaitseplaate, mis pidid kaitsma isegi vintpüssikuuli eest. Iga plaat kaalus 220 grammi, kuid need olid väiksemad (mõõtmetega 9x9 cm) ning plaate läks väiksema vesti sisse 34, suuremasse 39, nii et vestid kaalusid 11,5–12,5 kg. Mitte väga oluline kaalumuutus, kui meenutada, et titaanplaatidega vest kaalus 12–14 kg. Tunnimeestel oli võimalik kasutada ka kubemekaitset, mille täitmine kaitseplaatidega suurendas vesti kaalu ligi 16 kiloni. 6B4 juures tehti ka olulisi uuendusi. Rinnalt kaotati gaasimaskitasku ja õlgadele õmmeldi kaks väikest granaaditaskut. Automaadisalved kinnitati laiale vööle, millega sai vesti tihedamalt keha ümber tõmmata. Meenutame, et vanemate vestide kinnitus oli halvem ja veste kanti tihti lahtisena.

fganistani veteranid meenutavad, et kaitsevestid istusid selga suhteliselt halvasti.

RA.SPETSNAZ.SU

6B3 vesti titaanplaatide taskud. Et vest oli võrdlemisi raske, meeldis sõduritele Afganistani sõjas plaate omavoliliselt taskutest eemaldada

1985. aastal valminud kaitsevesti 6B3 järgmine versioon 6B3TM ja katsevest 6B4 püüti muuta kergemaks, vähendades aramiidkangakihte seljal ja asendades kuulikaitseplaadid oluliselt õhemate ja kergemate, 1,25 mm paksuste ja 80 grammi kaaluvate titaanplaatidega. Vesti tagaosa kaitses kandjat praktiliselt ainult kildude eest. Selg kaeti plaatidega ainult osaliselt (üksnes selgroog ja neerud), sest kasutati seitset kerget plaati endise 12 raske asemel. Sellega kergendati vesti mitme kilo võrra (9–10 kiloni), kuid selja kaitse oli oluliselt nõrgem, mida vastased peatselt teada said ja võimalusel selga sihtisid. Afganistani veteranid meenutavad, et kaitsevestid istusid selga suhteliselt halvasti. Esiosa oli seljaosast mitu kilo raskem tugevama soomuse ja salvetaskutesse topitud laskemoona pärast ning kui vesti küljerihmasid ei pandud korralikult kinni, rippus vest lühematel võitlejatel põlle kombel põlvini.

RA.SPETSNAZ.SU

Head vestid olid sõduritele liiga rasked

Miilitsale ja sisevägedele mõeldud kaitsevesti ŽZT-71 täiendatud mudeli ŽZL-74 titaanplaadid

FOORUM.GUNS.RU

1970ndatel hakati otsima siseministeeriumile ehk miilitsale ja sisevägedele sobivat kaitsevesti, mille esimene mudel sai koodi ŽZT-71

Moodulvest 6B5 Aastal 1986 leiti, et kõige mõistlikum on luua ühtne kaitsevest, millel ühele põhivestile kaitseKaitse Kodu! 7/2014

Sõjaraud

Vesti 6B4 eestvaade, õlapealsed granaaditaskud, kubemekaitse avatuna, tagantvaade ning keraamiline plaat ja plaaditaskud

RA.SPETSNAZ.SU

plaate lisades saab koostada erineva kaitsetaseme ja kaaluga kaitseveste. Sama üldpõhimõte on nende kaasaegsetel lääne vestidel. Loodi mudel 6B5, millel on üheksa väikeste erinevustega versiooni. Neid veste toodeti 1998. aastani. Kui varem olid kaitsevestid rohelised, toodeti nüüd rohkem laigulisi veste, et need sobiksid paremini laiemalt kasutusele võetud laigulise mundriga. Modifikatsioonid olid: 6B5-11 oli 3 kg kaaluv kerge killuvest tagalateenistusele; 6B5-12 oli 5 kg kaaluv kerge kaitsevesti 1,25 mm paksuste titaanplaatidega tagalateenistusele ja suurtükiväelastele;

6B5-13 kuni 6B5-15 olid 11-kilosed tavalised jalaväelase kaitsevestid, kaitsesid nii eest kui ka tagant automaadi AK-74 kuulide eest; 6B5-16 kuni 6B5-19 olid 6–7 kg kaaluvad vestid titaanist või keraamiliste plaatidega. Neid jagati peamiselt eriüksustele, õhudessantvägedele ja merejalaväele.

Kaitsevest 6B5 oli kasutusel Itškeerias

RU.SPETSNAZ.SU

FOORUM.GUNS.RU

Aastal 2000 lõpetati kaitõikidel sevestide 6B5 jagamine vanematel allüksustele. Nende tootNõukogude mine oli lõppenud juba kaitsevestidel 1998. aastal, kuid veste kasutatakse kuni nende olid küljed lahtikulumiseni ja need on sed ja paljudel ka kindlasti ka praegu mõnes seljaosa halvemitagalaväeosas kasutusel. Kõikidel vanematel Nõu- ni kaitstud. kogude kaitsevestidel olid küljed lahtised ja paljudel ka seljaosa halvemini kaitstud, mida vastased püüdsid ära kasutada, sihtides võimalusel selga ja külgedesse. Sama perioodi lääne kaitsevestide kaitsetase ja lisaplaadid olid sarnase kaalu ja kaitseastmega. Näiteks Ameerika ranger’ite 1990ndatel kasutatud Ranger Body Armour kaitsevesti III klassi kuulikindel plaat kaalus 3,5 kg ja kaitses 25x30 cm suurust pinda. Vest koos lisaplaatidega kaalus küll vaid Kaitse Kodu! 7/2014

Sõjaraud RA.SPETSNAZ.SU

RU.SPETSNAZ.SU

Sisevägede luurajad 2008. aastal Lõuna-Osseetias. Tagumisel mehel seljas kaitsevest 6B4

11 kg ehk oli 2–4 kg kergem, kuid kattis oluliselt vähem. Ranger’id kogesid Muqdisho tänavalahingutes, nagu Nõukogude väed Afganistanis, et selja kaitse peab olema korralik.

Venemaal algas suurem armee moderniseerimine 2008. aastal. Koos uute vormielementidega on võetud kasutusele ka uued kaitsevestid, mis tekitavad lääneriikide armeedes palju murelikke mõtteid. Kui senini elati teadmisega, et Vene kaitsevestid olid lääneriikide omadest halvema kaitsetasemega, siis enam see nii ei ole. On isegi väiteid, et venelaste uued kaitsevestid ja -kiivrid on lääneriikide varustusest paremad, st tugevamad ja kergemad. Uue kaitsevesti 6B43 kõvad kaitseplaadid on kuni GOSTi 6. klassi omad ehk võrdsed NIJ IV klassiga ja Vene vestid kaitsevad lääne vestidest suuremat kehapinda. USA vestide arengust ja tänapäevast kirjutan pikemalt järgmises Kaitse Kodus!, ka ootavad käsitlemist uuemad Vene kaitsevestid.

RU.SPETSNAZ.SU

Krimmi vallutamise halvad üllatused

1986. aastal leiti, et kõige mõistlikum on luua ühtne kaitsevest, nii et ühele põhivestile kaitseplaate lisades saaks koostada erineva kaitsetaseme ja kaaluga kaitseveste. Loodi mudel 6B5, millel oli üheksa väikeste erinevustega versiooni

Laigulisest kangast kaitsevesti 6B5-19 eestvaade

Kaitse Kodu! 7/2014

Sõjaraud

Kose meeste oma BTR Heinamaal on BTRiga mugavam sõita kui sõiduautoga kruusateel ARDI ANDERSEN vabatahtlik

iimasel ajal on siin-seal Kaitseliidu üritustel nähtud idanaabrite klassikaks saanud soomustransportööre BTR-80. Järva maleva soomukist ja selle liigikaaslastest võib lugeda aastatagusest Kaitse Kodust! (2013/8). Seepärast ei käsitle käesolev artikkel seda tüüpi soomukeid üldisemalt, vaid keskendub ühele konkreetsele masinale.

Peategelane ja tema sõbrad Loo peategelaseks on Harju maleva Kose malevkonna BTR-80 registrimärgiga 039EKL. Soomuk ise aga ei kõnele inimkeeli, seepärast leppisin kohtumise kokku malevkonnapealiku oomuki ja nooremleitnant Toomas Kutsariga, kes laiemalt sõ- viis mind kokku soomuki suurimate sõpjaväetehnika rade, Kose kompanii kaitseliitlase lipnik Lembit Naela ja tema venna seersant kallal nokitsemine Rein Naelaga, kes vastutab Kose malevpole nendele konna tehnika eest.

meestele mitte hobi, vaid elustiil ja kutsumus.

Kohtusin leitnant Kutsariga Kose alevis. „Lähme siis soomuki juurde, sõitke minu järel!“ oli lühike juhend pärast põgusat tervituste vahetamist. Tee viis kunagise Tallinna üksik-päästekompanii asukoha poole, kus paiknevad praegu Kose päästekomando ja päästeameti logistikakeskus. Üllatuslikult ei peatunud me seal, vaid jätkasime sõitu. Asfaltteelt pöörasime kruusateele, kruusateelt heinamaale. Ootasin huviga, millal meie tee päris sohu või rappa viib, aga enne nägin üle välja loo peategelast. BTR-80 on sarnaselt paljudele muudele Vene sõjatehnika mudelitele eriliselt kauni disainiga. Suursuguselt

seisis see taluhoonete kõrval, justkui oodanuks külalisi. Pärast vendade Naeladega tutvumist ja oma tuleku põhjustest rääkimist tekkis kohmetu vaikusehetk. See aga kadus kohe, kui vendadelt nende tegemiste kohta küsisin. See rõõm, mis nende meeste silmis säras, on kadestamist väärt. Esimeste minutite jooksul oli selge, et soomuki ja laiemalt sõjaväetehnika kallal nokitsemine pole nendele meestele mitte hobi, vaid elustiil ja kutsumus. Meestel on rikkalikult kogemusi Kaitseliidu vanaautode klubist ja aastate, kui mitte aastakümnete jooksul tekkinud klubi sõpruskond vahetab mitte ainult kogemusi, vaid ka haruldasi varuosi ja infot nende hankimise võimalustest.

Väga soomustatud malev Kose malevkonna kogemus soomustransportööridega ulatub aastasse 1992, kui Keilas võidupüha paraadil oldi väljas BTR-40ga. Praeguseks on see masin erakätes. Suur kvalitatiivne hüpe tehti järgmise soomukiga, milleks oli BTR-70. Sajandivahetusel saadi Patarei vangla kaudu kolm ScaniaVabist, millest praegu on kaks töökorras ja kolmas ootab järge. Mõte hankida Kose malevkonda BTR-80 pärineb ammusest ajast, jutustas Rein: „Alati, kui Tapal neid soomukeid seismas nägin, mõtlesin, et need võiks aktiivsesse kasutusse võtta. Möödunud aastal otsustas kaitsevägi anda 13 BTR-80 Kaitseliidule, neist kolm sai Harju malev ja kolmest esimene sõidukõlbulikuks taastatud masin on siin.“ Kuidas 13 tonni kaaluv ja omal jõul mitteliikuv masin Tapalt Kosele jõudis, on omaette lugu. See oli 14. mail 2013. „Meil oli sellega väike mure, sest meil puudus selline transpordivõimekus. Parajasti oli käimas õppus Kevadtorm ja seal osales ka kaitseväe logistikapataljon oma rasketehnikaga. Kaitseliidul õnnestus logistikuid veenda, et nad Kevadtormil väljas olnud tehnikaga BTRid Tapalt ära tooksid,“ jutustas Rein. „Valisime kolmest masinast kõige paremas korras oleva välja ja hakkasime seda liikumiskõlbulikuks putitama. Paljud detailid olid puudu, näiteks rattad püsisid all ainult kahe Kaitse Kodu! 7/2014

Sõjaraud

3 X ARDI ANDERSEN

BTR-80 ja sellele hinge sisse puhunud mehed nooremleitnant Toomas Kutsar, lipnik Lembit Nael ja seersant Rein Nael ning karvane masinavalvur

poldiga, kerelt olid välised seadmed maha kruvitud. Tehniline seisukord oli tõeliselt nukker: liikuvad osad olid lootusetult oksüdeerunud, näiteks sidur ei lahutanud, vedelikud suures osas välja jooksnud, tihendid lekkisid. Nädalaga sai soomuk niipalju korda tehtud, et osaleda Ravila pärandküla päeval.“ Koselaste BTRi teisi „esinemisi“ meenutas Toomas Kutsar: „Avalikkuse ees oli suurem ülesastumine tänavusel maakaitsepäeval Nissis, kus osaleti näidislahingus. Selleks aastaks pole suuri plaane soomuki kasutamise osas tehtud, sest polnud kindel, millal masin piisavalt heasse töökorda saab.“

Palju tööd Küsimusele, kui palju aega või raha on mehed sellesse masinasse investeerinud, on raske vastust saada. Osalt on põhjus meeste tagasihoidlikkuses, osalt selles, et selliste asjade üle polegi võimalik arvestust pidada. Niipalju suudan meestelt välja pigistada, et Lembit Nael, kelle elukohas taastamistööd toimusid, leidis aasta jooksul peaaegu iga päev vähemalt paar tundi, et asjaga tegelda. Nagu öeldud, palju saadi abi ka teistelt kaitseliitlastelt. Varuosadejahil käidi vanavaralaatadel ja internetioksjonitel, paljud detailid „laenati“ kokku üle Eesti teistelt tehnikahuvilistelt. Kahjuks pole Kaitseliit otseselt rahalist toetust pakkunud. Mehed loodaKaitse Kodu! 7/2014

vad, et edaspidi saab jooksvad kulud kaetud Kaitseliidu rahakotist. Praeguseks on masinal valmidus pardarelvade paigaldamiseks, rehvirõhu reguleerimise süsteemid on töökorras, kogu käiguosa töötab laitmatult. Soomukijuhi ja jaoülema istekohad on saanud uued polstrid. Soomusmasinal on originaalmoo-

Lipnik Lembit Nael roolis ja proovisõit kulgeb väga mugavalt

Sõjaraud

vend Lembit lisab nüüd juba üldise naeru saatel, et tegelikult anti teateid talle kui juhile sõidu ajal põlvega ribidesse togides morsekoodi vahendusel. Mehed näitavad veel nutikaid tehnilisi lahendusi, mida tehases pole ette nähtud: näiteks meeskonnaluugi avamise võimalus väljastpoolt.

2 X ARDI ANDERSEN

Tulevikuplaanid „Esialgu saame kasutada soomukit sihtmärgina. Augustis plaanime BTRi Harju ja Järva maleva ühisõppusele transpordivahendiks,“ räägib Toomas. „Tulevaks aastaks planeeritakse soomuk õppustele. BTR on mitmeski mõttes võimekam kui senised Scaniad, näiteks on soomus paksem, maastikuläbivus parem. Soomuki käigushoidmine on üks suurimaid katsumusi, sest rahast üksi ei piisa. Endiselt on vaja mehi, kes oleksid valmis ohverdama vaba aega nokitsemiseks ja hooldustöödeks. Keskne varuosade hankimise kord ja hooldustööde läbiviimise võimalus kahjuks puuduvad. Kose mehed uurisid võimalusi Ukraina tehastes kapitaalremondi teostamiseks, aga see osutus liiga kalliks. Lihtsam on ise kasvõi treipingil vajalikud detailid valmis teha.“

Kose masinaparki kuuluvad ka soomusauto Scania-Vabis ja ﬁlmideski osalenud sõjaaegne veoauto MAN

tor, mis töötab nagu kellavärk. Operatsioonilise valmiduse saavutmiseks on üht-teist siiski veel teha. „Kindlasti on vaja luukidele uusi tihendeid, et tagada kere hermeetilisus, kõik muu on juba valmis vees liikumiseks. Vahetada tuleks kõik õlid, praegu sai vedelikke hädapäraselt juurde lisatud vanadele jääkidele, mis veel alles olid. Uued rehvid annaksid kindluse maastikul liikumiseks,“ unistab Lembit. Toomas lisab inimlikuma oomuki soovi: „Kindlasti on vaja oleks mütse, mis käiguskaitseksid meeskonna päid soomukis.“

hoidmine on üks suurimaid katsumusi, sest rahast üksi ei piisa.

Räägime ka sidesüsteemidest, milleta pole võimalik osaleda õppustel ega lahingus. Kindel soov on soetada süsteemid, mis ühilduksid ülejäänud Kaitseliidu ja kaitseväe standarditega. Meenusid hiljaaegu nähtud ja Eesti pressis kajastust leidnud lahingumasina CV90 meeskonna töökohad, kus olid puutetundliku ekraaniga side- ja juhtimissüsteemid. Mehed kirjeldavad värvikalt, kuidas Nissis käies sidet peeti. Kuulipilduri positsioonil istunud Rein jälgis tornist ümbrust ja andis infot juhile õlale patsutades. Malevkonnapealik tähendab, et sellist sidepidamist nimetatakse üldiselt käemärkidega juhtimiseks. Rein täpsustab, et tegelikult patsutati siiski jalaga, seega olid kasutusel jalamärgid. Teine

Küsimuse peale, mis ülejäänud kahest BTRist saab, on kindel vastus, et need tuleb ka korda teha. Arutame variante, kuidas masinatest kõige rohkem kasu võiks olla, ja jõuame järeldusele, et mõistlik oleks kolm masinat koondada ühte lahingurühma, kus nad annaksid reaalse soomusvõimekuse ühele allüksusele. Räägime ka lahendusest, et nõukogudeaegsed soomuki hooldusmanuaalid ja määrustikud tuleks kombineerida NATO standarditega. Soomukijuhtide koolituse osas tuleks paika panna ühtne koolitussüsteem kogu Kaitseliidus, mis oleks samadel põhimõtetel kaitseväe soomukijuhtide väljaõppega. Lembit Nael näitab ka oma teisi taastatud masinaid. Pean mainima, et masinapark on muljetavaldav: lisaks juba mainitud Scania soomusautole on garaažis kaks MANi veoautot, millest üks on lausa sõjaveteran, mis Kuramaa kotis käinud. Nähtu lükkab ümber tavaarusaama põlve otsas masinate kallal nokitsevatest meestest ja nende garaažidest. Kõikjal valitseb laitmatu puhtus ja masinad ise on heas töökorras. Enne veel, kui mul koju lastakse minna, teeme sõidu päevakangelasega. Mootor käivitub vähem kui poole sekundiga ja on uskumatult vaikne. Demosõit heinamaal on mugavam, kui sõiduautoga kruusateel logistades. „Sõltumatu vedrustus,“ avaldab pehme sõiduelamuse saladuse soomukijuht Lembit. Olen juba minekul, kui Reinule meenub, et väga haruldane 1932. aastast pärit veoauto jäi mul hoopis nägemata. „Las jääb järgmiseks looks!“ arvan ma ja olen terve õhtu lummatud asjatundlikkusest, kirest ja pühendumisest, mida ma nende meeste juures nägin. Kaitse Kodu! 7/2014

Tänavuse Admiral Pitka luureretke raames viidi läbi Kaitseliidu ja Naiskodukaitse välikokakursuse praktika, kus teadmisi ei omandanud mitte ainult kursuslased, vaid ka nende juhendajad.

hilinemisega, leides eest köögis askeldava Mariana koos instruktorite Mareti ja Mairega, kes testisid haagisele ehitatud väliköögi valmisolekut eelolevaks nädalavahetuseks. Sel korral said õpilased juba toast välja ja valmistasid õppehoones peatuvatele kursustele katlatoitu.

Naiskodukaitse

Välikokapraktika kasvatas meeskonnaks

Kursuslased olid eelnevalt jagatud kaheks rühmaks, ühe pundi sain endale, teine usaldati Maire kindlatesse kätesse. Tundus, et teine grupp toimis hästi, nad oleksid nagu varem koos töötanud, kõik sujus. Minu grupp alles leidis end, sest neil läks ka mõni asi viltu: toit jäi hiljaks, kartul krõmpsus

EDA LEOLA Välikokakursuse instruktor

lin Naiskodukaitses tegutsenud peaaegu seitse aastat, kui tekkis motivatsioonikriis. Olukorrad, inimesed ja vaated olid muutunud, see koht ei olnud enam see, kus aastaid tagasi suure innuga tegutsema olin asunud. Tõmbusin tegevusest tagasi ja mõtted liikusid juba üsna äärmusliku sammu suunas. Kuni ühel päeval saabus minu meilipostkasti sõnum, mis muutis kõik. Naiskodukaitse ja Kaitseliidu välikokakursuse ülem Mariana Maasik esitas mulle ootamatu küsimuse: kas saad ja oled huvitatud tulema kursusele õpetama? Sain ja olin huvitatud, kuigi kahtlesin tõsiselt oma võimetes.

Küsimused tekivad Pabistan ürituste eel alati tublisti, kuid igapäevase kiire töö tõttu saabus välikokakursuse esimene nädalavahetus ootamatult. Ühel hetkel oligi käes viimane aeg kospektid valmis teha ja tunnid ette valmistada. Saabusin ilusal el korral said märtsiõhtul elegantse hilinemiõpilased juba sega Kirna õppekeskusesse, kus leidsin end kohe klassi eest, suur toast välja ja hulk võõraid uudishimulikke silvalmistasid õpmapaare minu poole suunatud. Kursus algas. Enam ei olnud pehoones peatutaganemisteed ja tuli manada vatele kursustele näkku kõiketeadja välikoka katlatoitu. ilme.

Möödus umbes kuu ja vähemalt sama ootamatult kui esimene jõudis kätte järgmine õppenädalavahetus. Taas saabusin reede õhtul Kirnale väikese Kaitse Kodu! 7/2014

KRISTJAN PRII

Teoorianädalavahetus möödus suuremate vahejuhtumiteta. Tunnid said läbi viidud, õpilased said ehitada toidupüramiidi, meisterdada väliköögiteemalise maketi, joonistada toidujagamisskeeme ja muud vajalikku. Eks viperusi tulnud ka ette ja järgmisel korral teeksin mõnegi asja teisiti, aga kui jätta kõrvale tossamiseni äraväsitatud paljundusmasin, läks nädalavahetus rahulikult.

Admiral Pitka luurevõistluse baaslaagris olid toidukorrad jagatud nii, et grupid tegutsesid köögis kordamööda

Naiskodukaitse

hamba all, köögis valitses kohati segadus, kruup kees pajas rahulikult järelevalveta jt pisemad äpardused. Ei saa jätta mainimata, et see nädalavahetus väliköögis süstis minusse veidi ärevust ja hirmu eesootava nädalase praktika suhtes Admiral Pitka ee nädalavaluurevõistlusel. Lubadus oli hetus välikööaga antud ja enam ei olnud gis süstis mivõimalust tõsta käed ja öelda: „Mina ikkagi ei sobi siia õpe- nusse veidi ärevust ja hirmu eesootava tajaks ja praktikale ei tule!“

nädalase praktika

täis indu ja tahtmist. Ees ootas kuus põnevat päeva täis palavust, higi, verd ja pisaraid. Luurevõistluse baaslaagris olid toidukorrad jagatud nii, et grupid tegutsesid köögis kordamööda. Rühmas valiti või määrati peakokk, kes omakorda jagas ülejäänud rollid: katlakütja, nõudepesija, ettevalmistajad, keetjad, praadijad, serveerijad. Peakokk vastutas, et kõik oleks kena ja kaunis, toitu piisavalt, toit oleks maitsev ja õigel ajal laual. Instruktor istus päikesevarjus, jõi jahedat jooki ja jälgis, et peakokk oleks oma ülesannete kõrgusel. Pärast koristamist ja nõudepesu kogunes grupp õpetajaga kokku, arutati, kuidas peakokal ja toimkonnal läks, mida teha teisiti, kurdeti muresid ja lahendati probleeme. Lõpuks määrati järgmise toidukorra peakokk ja ring algas taas.

Admiral Pitka luurevõistsuhtes Admiral Pitka lusel korraldatava praktika pärast oli juba rohkem aega luurevõistlusel. närveerida, sest see õppus oli planeeritud puhkuse finaaliks. Eespool põgusalt kirjeldatud teine nädalavahetus ja eemalolek NaisKes eespool loetust mäletab, olin praktika eel kodukaitse tegevusest olid jätnud hinge ärevuse ja ärevil. Esimesel toidukorral püsis see ärevus tugehulga küsimusi. Kas oskan veel üldse väliköögis toivalt sees. Olin iga hetk valmis hüppama konfliktimetada? Kui kaua kartul keeb? Kas toitu ikka jagub keerisesse ja lahutama nugadega 300 inimesele? Mida ma teen, kui köögis puhkeb tüli ja keegi tahab minema kõndida? Kas ma oskan nstruktor istus vehkivaid osapooli. Olin valmis haarama kulbi, et tõrjuda sellega piisavalt õpetada? Kas mind kuulatakse? Kas mu päikesevarjus, eemale peakokk ja ise vastutada, välivorm mahub mulle veel selga? jõi jahedat et toit ikka õigeaegselt valmiks. jooki ja jälgis, et Olin valmis sukelduma, pea ees, nõudepesuvanni, kui ametlik Vastusteta Pitkale peakokk oleks nõudepesija otsustab lahkuda. oma ülesannete Instruktorite rõõmuks oli Läsnal juba esimesel Tegelikkus oli aga ehmatavalt kõrgusel. õhtul kohal käputäis õpilasi, umbes pool minu grusuurepärane: toit oli valmis õigel pist, kes aitasid valmistada lihalõike ja kartulit. See ajal, maitse oli hea, süüa said kõik pehmendas minu sisseelamist märkimisväärselt, soovijad, köögis valitses lõbus ja sõbralik õhkkond. sain öösel oma privaattelgis isegi unenägusid jälMõtlesin endamisi, et see on alguse asi, nad ei ole gida. Hommikul saabusid kõik ülejäänud õpilased, veel kaklemisele mõtlema hakanud. Aga ei. Järg-

MARET KOMMER

Kõik laabus suurepäraselt: toit oli valmis õigel ajal, maitse oli hea, süüa said kõik soovijad, köögis valitses lõbus ja sõbralik õhkkond

Kaitse Kodu! 7/2014

Naiskodukaitse

mine söögikord laabus jälle. Ja järgmine. Ja järgmine. Nad said kõigega hakkama. See meeskond, mis mulle saatuse tahtel kööki komplekteeritud oli, kasvas iga koosveedetud hetkega tugevamaks. Tuli ette ka mitmesuguseid üllatusi ja viperusi, mida tuli üheskoos ületada. Saime valmistada mitte millestki magustoitu. Saime kolm tundi enne kooreklopsi serveerimist teada, et tegelikult on aega kaks tundi. Küll need lihahaamrid välkusid kiirelt ja pannid praadisid supervõimsusega. Saime eelmisel õhtul teada, et meie pilafiliha ununes poodi ja saame selle kätte paar tundi enne söögiaega. Saime pärast õhtust üldkoosolekut teada, et hommikul tuleb lisaks helbepudrule valmistada ka singi-munaputru. Pole midagi, sai duši all peetud viimane välkkoosolek. Tulime kõigest välja, toit oli alati õigeaegselt valmis ja kiidusõnu ei jõudnud kokku koguda. Mis peamine, protsess oli huvitav ja kogemus kasulik.

Mulle jäi meelde ühe õpilase lause. Istusime toimkonnajärgsel koosolekul ümber laua, kui kõrvallauda tuli kaks hilinenud sööjat. Heideti nalja, nagu ikka. Vestluse kontekst ei oma antud hetkel tähtsust, aga ühel hetkel mehed küsisid: „Noh, kes teist meiega kaasa tuleb? Kõik ei saa tulla, ainult üks saab.“ Selle peale vastas üks õpilane meie grupist: „Me olemegi üks, kui kõik ei saa, ei tule keegi.“ Sel hetkel naersid kõik ja jätkasime oma koosolekut, kuid hiljem ma mõistsin, et see oli tõsi mis tõsi. See grupp oli nii üheks saanud ja mul oli hea meel, et sattusin just sellisesse punti. Kursuse pidulikul lõpetamisel plaksutasin raevukalt igale tunnistuse järele ruttavale õpilasele – nad kõik teenisid selle auga välja. See oli esimene välikokakursus, kus osalesin instruktorina. Me lasime lendu 14 usinat välikokka, kellega loodan kunagi metsasügavuses, lauluväljakul või kus iganes taas kohtuda. Ja siis juba mitte õpetaja ja õpilase, vaid kahe täiesti võrdse välikokana. Tänan kõiki õpilasi, instruktoreid, vaprat Kaitse Kodu! 7/2014

Rühmas valiti või määrati peakokk, kes omakorda jagas ülejäänud rollid: katlakütja, nõudepesija, ettevalmistajad, keetjad, praadijad, serveerijad. Peaaegu iga kursuslane sai praktika ajal etendada mitut rolli KENN KEÄRI

Kui märkasite, läksin sujuvalt üle meie-vormile. Nii seal köögis oligi. Olin eelnevalt valmis mõelnud enda rolli: istun õrre peal ja jälgin, kuidas peakokk toimetab, vahel suunan ja pärin aru. Esiulime kõimesel kahel toidukorral gest välja, see nii oligi, kuid edasi toit oli alati tuli sujuv sulandumine. Kusjuures ma ei võtnud õigeaegselt valendale sugugi peakoka mis ja kiidusõnu rolli, vaid praadisin liha, ei jõudnud kokku segasin mõlaga potisisu, koguda. pesin potti, sõnaga tegin, mida peakokk palus. Mis peamine, minusse suhtuti kui võrdsesse köögitöölisesse, kellest võib sekundi murdosaga saada instruktor, kellelt nõu küsida.

KRISTJAN PRII

Kõik saab selgeks

Kaitseliidu ja Naiskodukaitse välikokakursus lõppes tänavu Admiral Pitka luurevõistlusel

laohoidjat, kursuse ülemat ning eesti- ja muukeelseid sööjaid, et aitasite mul taas mõista, miks ma Naiskodukaitsesse tulin. Kokakursuslase muljeid luurevõistluselt loe www.naiskodukaitse.ee/Valikokkade_toine_nadal_ Pitka_retk_2367.htm 63

NKK RAPLA RINGKOND

Naiskodukaitse

Kose naised avastasid Põhja-Kõrvemaad DIANA MIHKELSOO Naiskodukaitse Harju ringkond

Kose jaoskonna naiskodukaitsjatel on traditsiooniks käia ühiselt matkamas. 19. ja 20. juuli matkal võtsime ette järjekordse lõigu Oandu-Ikla 370-kilomeetrisest matkateest, sihiks „mägede“ ning järvede tõttu Eestimaa Šveitsiks kutsutud Põhja-Kõrvemaa. Esimene päev oli täis ajalugu. Peatusime Lendurite kivi juures. Mälestuskivi on püstitatud metsavendadena kommunistide vastu võideldes elu kaotanud Eesti õhuväelaste mälestuseks. Asetasime kivi jalamile küünla ja kimbu põllulilli. Süütasime küünla ka Oru talu lähedal asuva Anton Hansen Tammsaare vennapoja Artur Hanseni mälestuskivi juures. Tiisikusse haigestunud Tammsaarel õnnestus vastupidiselt prognoosidele aastatel 1911—1918 Oru talus elades terveneda. Põhja-Kõrvemaa matkaradade hulgast valisime kaks: Paukjärve ja Jussi loodusraja. Radade ääres on infotahvlid matkajatele, oma kuuskedest „infotahvel“ on ka metsloomadel — nende vastu nühkides märgistavad metssead territooriumi. Loodusravi austavad metssead teavad, millega tohterdada kaklustes saadud haavu: parim haavasalv on kuusevaik. Matkarajal ei puudunud üllatused. Kes võis arvata, et Eestimaa metsades võib kohata lõvi. Tegemist oli, tõsi küll, sipelgalõvi vastsega, kes tagakeha võbistades liivast lehtri tekitab ning sellesse sipelgaid püüab.

Ohutuspäev tõi Kohilasse nii suured kui ka väikesed

Kuulsime põnevaid fakte Paukjärve-äärse vana laagripaiga kohta. Teise maailmasõja eel peeti laagripaigas Noorte Meeste Kristliku Ühingu suvelaagreid, samuti spordilaagreid. Laagris treenisid ka 1936. aasta Berliini olümpiamängudeks valmistunud korvpallurid. Imetlesime vaatetornist silmapiirini ulatuvat 1600 hektaril laiuvat Kõnnu-Suursoo raba. Omaette elamuseks oli kulgemine mööda laugaste vahel looklevat laudteed.

LIIS TIIGIRAND Naiskodukaitse Rapla ringkond

Tänavu korraldati iga-aastane Raplamaa ohutuspäev 23. augustil. Kui eelmisel aastal tuldi ohutuspäevale Raplasse, siis tänavu olid huvilised oodatud Kohilasse gümnaasiumiesisele platsile. Kohal olid mõistagi kõik turvalisuse ja ohutusega seotud asutused ja organisatsioonid: politsei, päästeamet, maanteeamet, vetelpääste, korstnapühkijad ja naabrivalve.

NKK HARJU RINGKOND

Matka võib pidada kordaläinuks. Lisaks imeilusatele looduvaadetele ja matkajuht Ene Riibergi jagatud ajaloo- ja loodusalastele teadmistele saime end jahutada järvevees, telkida kauni Mähuste järve kaldal ning süüa kosutuseks mustikaid ja lõkkel valmistatud toitu. Järgmisel suvel ootavad uued matkarajad.

Ohutuspäeva eesmärgiks oli teavitada inimesi igapäevaelus tekkida võivatest ohtudest ja sellest, kuidas neid ennetada, samuti sellest, kuidas talitada siis, kui õnnetus siiski käes. Päev oli täis põnevaid esitlusi, kust ei puudunud tuli, suits, veri, koerad, paugud, sireenid, pommirühm jms. Ka Kaitseliidu mehed näitasid end ja viisid läbi õpetliku demo. Naiskodukaitsjatest olid kohal Rapla jaoskonna esindajad Liis, Merike ja Liidi. Hoolitsesime selle eest, et inimesed saaksid rohkem teada Naiskodukaitsest ja meie tegemistest. Huvilisi oli mitmeid ja meile küsimusi jätkus. Meie kokad pakkusid rahvale ülimaitsvaid pannkooke moosiga ning sinna kõrvale kohvi ja morssi. Pannkoogid olid väga populaarsed ja läksid nagu soojad saiad, mitmel korral tekkis lausa järjekord. Lastele oli mõeldud huvitav mäng, kus tuli igas punktis täita erinev ülesanne: vastata mõnele teemakohasele küsimusele, panna kokku pusle, proovida elustamist või haava sidumist. Kui ülesanne täidetud, sai selle eest templi. Kogudes kokku kõik templid, oli võimalus võita auhindu. Päev oli nii põnev, et sai kiirelt otsa ning lõppes osalejate tunnustamise ja auhindade jagamisega.

Kaitse Kodu! 7/2014

Naiskodukaitse

Avinurme perepäeval lustiti ja testiti SILVI SIRELPUU Avinurme jaoskond

Naiskodukaitse eestvedamisel korraldati 20. augustil esimene Avinurme perepäev, kus tegevust ja uudistamist jagus igas eas inimestele. Päeva avasid Avinurme vallavanem Aivar Saarela ja Naiskodukaitse instruktor Elle Vinni. Tiina Raudmäe oli „päevaruupor“ ja andis teada, kus ja mis kellaajal midagi toimub.

Naiskodukaitse telgis oli kõige atraktiivsem tegevus maitseainete tundmise test. Inimene tuli ja sai ära arvata maitse- ja toiduained. Laual oli 15 linast kotikest ja tuli tuvastada, mis nende sees on. Telgis sai mängida ka loteriid, mille iga loos võitis ja võita võis kõiksugust kraami lõikelauast kuni lõngavihini. Jagati Naiskodukaitset tutvustavaid ja ellujäämist õpetavaid voldikuid. Huvilised said kontrollida kirjalikku testi täites, kas nad sobivad Naiskodukaitsesse, ja kui sobivad, siis milline erialagrupp peaks neile passima. Parimad testitud said õnnekupongi, mille eest sai pannkoogi koos koduse moosi või meega.

AVINURME JAOSKOND

Kodutütarde telgis sai valmistada kaarte. Lastetelgis sai värvida kive, valmistada CD-plaatidest unenäopeletajat, võistelda erinevates mängudes ja jõukatsumistes. Igale osavõtjale oli väike auhind, mis tekitas entusiasmi, et panna end veel ja veel kord proovile. Lastele leidus mitmesugust muudki põnevat tegevust: nad said lustida atraktsioonidel, mida pakkus Virubatuut, süüa suhkruvatti ja pannkooke ning juua karastusjooke, mida pakkusid Naiskodukaitse, Avinurmest pärit Heli ja Virubatuudi Raivo koos abilistega. Laekvere neiud avasid ühes telgis näomaalingusalongi, kuhu tekkis kiiresti pikk järjekord, et ikka igaüks saaks just sellise maalingu, mis süda ihaldas.

Esmaabitelgis andis juhiseid ja näpunäiteid koos praktilise tegevusega naiskodukaitsja Siiri. Maanteeamet tutvustas oma telgis turvavahendid ja kõik soovijad said oma teadmised testi täites üle kontrollida. Ida prefektuuri telgis eesotsas Liivi Maalmaniga sai tutvuda politseiauto ja ametimeeste töövahenditega ning anti vastuseid paljudele küsimustele. Kõige rohkem elevust tekitasid vahvad ja tublid politseikoerad. Avinurme pritsimeeste selts demonstreeris oma masinaid, töövahendeid ja ega veejugagi tulemata jäänud. Kaitseliit tuli kohale rasketehnikaga, tutvustas relvi jm vahendeid. Lapsed said masinates käia ja oma silmaga uudistada, mis nende sees põnevat on. Päeva naelaks oli Kaitseliidu korraldatud näidislahing, kus kõlasid lasud, toimusid tagaajamised ja õhus hõljusid värvilised tossupilved. Kaitseliidu meeste juhendamisel sai kätt harjutada täpsuslaskmises ja neilt sai teavet selle kohta, mis Kaitseliidus tehakse ja kuidas selle organisatsiooni ridadesse astuda saaks.

Värske Vaiga jaoskond kavandab tulevikku KERSTI JUHANSON Vaiga jaoskond VAIGA JAOSKOND

Suvi on jõudmas lõpule. On aeg teha ülevaade verivärske Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna Vaiga jaoskonna suvest ja üldisest käekäigust. Hoolimata sellest, et suvi oli tegusate inimeste jaoks lühikesevõitu ja enneolematult kuum, õnnestus meil suve lõpul mõnus koosviibimine korraldada. Augustis külastasime nimelt Katrini maakodu. Tegemist on endise kõrtsihoonega, kus tegutses ka piima vastuvõtupunkt. Seega hoone ajalugu on igati kirju ja põnev. Vastne majaomanik tegi meile toreda ringkäigu ja näitas ka kõige väiksemaid, kuid põnevaid kohakesi ja nurgakesi. Maja tekitas naistes elevust ning üheskoos jõuti otsusele vajadusel majaabiliseks asuda, sauna valmimisel ka saunanaiseks. Pärast majaga tutvumist muutsime meele töiseks. Arutlesime tuleviku üle, et mida, milleks ja mil määral teha. Jõudsime arusaamisele, et Vaiga jaoskonna tegevuste peamine fookus saab olema suunatud noortele. Eelkõige tagame koostööüritusi ja püüame liikmeskonda kasvatada kodutütarde seast sirguvate neidudega. Nii nagu igal vahval üritusel, ei unustanud me seegi kord kaasamast uusi potentsiaalseid liikmeid, kellele tutvustasime oma jaoskonda. Juttu jätkus kauemaks, isegi taevas hakkas hämarduma. Sel hetkel soovisime, et päevavalgus meie koosviibimist veel saadaks, kuid see oli asjatu lootus. Enne kodutee jalge alla võtmist leppisime kokku järgmise kohtumise ja soovisime üksteisele mõnusat suve lõppu. Juhtide õppepäeval panime paika järgmise aasta plaanid ja ootame põnevusega suurt sügist, mis toob uusi liikmeid ja üritusi.

Kaitse Kodu! 7/2014

Naiskodukaitse

Esimene Xena reid pani uurima jäätise hinda MARIS SOONSEIN Naiskodukaitse Tallinna ringkond

MARIS SOONSEIN

Naiskodukaitse Tallinna ringkond korraldas 10. augustil oma liikmetele esmakordselt lahingupaaride militaarsportliku mõõduvõtmise nimega Xena, kuhu olid oodatud nii jala liikuvad võistkonnad kui ka jalgratturid. Männiku lasketiiru jahimajja kogunes võistlema 13 naerusuist ja päevitunud naiskodukaitsjat. Stardijärjekorra selgitamiseks algas võistlus „kuldvillakuga“, mis tähendas kaheksast küsimusest koosnevat viktoriini. Iga vale vastus tähendas 20 hüpet hüppenööril ja loomulikult tuli seda teha lahingupaarilistel sõbralikult ja sünkroniseeritult koos. Järgemööda pääsesid rajale nii viis jalgsiklassi võistkonda kui ka üks jalgratast väntav lahingupaar. Võistluse esimeses osas tuli lahingupaaridel (sh ühel triol) osavalt orienteerudes leida kolm mehitamata kontrollpunkti. Et ümbrusele veel enam tähelepanu pöörataks, oli võistlejatel kaasas lisaülesanne: nimelt sai teenida boonuspunkte, kui rajalt naastes on kaasas teeleht, põdrakanep, kanarbik ja/ või raudrohi. Järgmisena tuli sooritada mehitatud kontrollpunktis meditsiini- ja sideülesanne. Meditsiinipunktis oli legend järgmine: juhtunud on kaatriõnnetus ja mere kaldal on kaks teadvuseta naist, ühel neist lahtine reieluumurd ja reiearteri rebend, teisel peahaav ja käevigastus. Niisugune ülesanne oli paras pähkel ja kinnitas, et esmaabi põhitõed tasub pidevalt üle korrata. Sidepunktis tuli lahingupaaril lahendada suisa kaks ülesannet. Lahingupaarilised said ise valida, millist ülesannet kumbki neist täidab: kas sõnumi dekodeerimist kooditabeli abil või kahe ICOM-raadiojaama kokkupanemist ja õigele kanalile häälestamist. Lahtikodeeritud sõnum, milleks oli „Xena on ka kääbusplaneedi 136199 Eris hüüdnimi“, tuli edastada tähthaaval teisele võistlejale, jälgides kaitseväe sideprotseduure ja kasutades NATO tähestikku. Kõik osalejad said oma ülesandega hakkama ja aega kulus selleks 16—28 minutit. Nüüd tuli rattaga võistleval lahingupaaril siirduda täitma luureülesannet, „jalamehed“ seda tegema ei pidanud. Nimelt oli Xenal hädasti vaja teada saada, kui palju maksab 1 kg vaniljejäätist Saku Selveris ja sealses Säästumarketis. Sakusse kohale ja asulas ringi pidid ratturid liikuma kaardita ning kasutama kas nutitelefoni või kohalike abi. Ratturitelt saadud info oli tulikuuma ilma tingimustes ülikasulik ning vastutasuks said nad soorituse eest maksimumpunktid. Võistluse kolmandas osas tuli kõigil märkida oma kaardile kolm ülejäänud mehitamata punkti ja koguda neistki salasõnad (nagu võistluse esimeses pooles). Esimese Xena reidi võitsid jalgsiklassis Kaisa Laas ja Kärt Käärst ning rattaklassis Evelin Verš ja Aet Kala. Suur tänu kõigile osalejatele ning kontrollpunktide kohtunikele!

Naiskodukaitsjad orienteerumise MMil võidukad

EESTI ORIENTEERUMISLIIT

Eesti naiskond võitis augusti lõpus Austrias Güssingis peetud sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel orienteerumises teatevõistlusel kuldmedali. Teise koha saavutasid venelannad ja kolmandaks tuli Leedu naiskond. Eesti naiskonda kuulusid Annika Rihma Naiskodukaitse Põlva ringkonnast, Kirti Rebane Tallinna ning Laura Joonas (pildil) Võrumaa ringkonnast. Lisaks teatekullale tõi Annika Rihma individuaalarvestuses Eestile hõbemedali, läbides 8,5 km pikkuse 19 kontrollpunktiga raja ajaga 51.08. Sõjaväelaste orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused Güssingis algasid 25. ja lõppesid 29. augustil.

Kaitse Kodu! 7/2014

Lõikuskuu sumedal õhtul said Viljandi kesklinna seiklusrajal end proovile panna kodutütred, noorkotkad, pered ja sõpruskonnad. LEMBE LAHTMAA Naiskodukaitse Sakala ringkond

aiskodukaitsjate korraldatud seiklusmängu Sakala Seiklus start anti kõigile üheaegselt Viljandi turuplatsi lähedal. Varem on võistlejad lubatud rajale väikeste ajavahedega, aga kunagi pole seiklusmängu korraldatud aja peale. Ikka on olnud oluline sportliku tegevuse pakkumine, orienteerumisvõime ja meeskonnatöö arendamine Viljandimaa eri piirkondade võistkondadele.

aga osalejad leidma erinevaid varustusega seotud esemeid. Meditsiiniülesande lahendamine nõudis esmaabitarkuste tundmist ja kavalust. Seiklusrajast lähtudes kontrolliti ajaloopunktis Viljandimaaga seotud tähtsate isikute tundmist. Tore on, et eranditult kõik teadsid Johan Laidoneri. Harvemini tunti kirjelduse põhjal ära luuletaja ja lastekirjanik Friedrich Kuhlbars ja Viljandi kunagine linnapea August Maramaa.

Naiskodukaitse

Viiendat korda Sakala Seiklusel

Hea meel on, et kõik võistkonnad läbisid kõik kümme kontrollpunkti. Ühe võistleja meelest olid kõik ülesanded huvitavad, ent temal kui kaugemalt tulijal võttis orienteerumine märksa rohkem aega. Samas oli tema sõnul tore Viljandi huvitavaid paiku avastada.

See kummaline köömen Mõtteid tulevikuks Igas võistkonnas oli kolm kuni viis liiget, kes pidid võistluste tarbeks koostatud linnakaardi abil läbima enam kui seitsme kilomeetri pikkuse raja ja lahendama kümnes kontrollpunktis iselaadseid ülesandeid. Toitlustuspunktis tuli osalejatel tunda põllukultuure. Kontrollpunkti kohtunik Margit Rei sõnas, et ükski võistkond ei arvanud ära kõiki vilju, näiteks rapsi asemele pakuti aeduba või lillhernest. Ka vastati, et see on taim, mis teeb klõps, kui seda vajutada. Vastusena kõlas isegi, et see on konnasilmadele pandav kollane teravili. Tatra asemel pakuti lina. Kõige rohkem elevust tekitas aga köömen. Noor köömen nimelt veel ei lõhna ja on maitsetu. Ehkki maitset prooviti, pakuti NKK SAKALA RINGKOND küll peterselli, küll porgandit.

Iga kontrollpunktikohtunik valis lõpus välja enda ülesande täitjatest parima või toredaima võistkonna. Kõik finišeerinud said väikese meelehea. Väga tihedas konkurentsis osutus parimaks võistkonnaks Perekond Põrk 90 punktiga, teise koha sai võistkond Hello Kitty 86 punktiga, kolmandaks tuli 72 punktiga võistkond Nuiakas, kes kiirusele rõhudes läbis raja joostes ja finišeeris juba tund pärast starti. Võistluse käigus sündis mõnelgi kohtunikul järgmise Sakala Seikluse ülesande idee. Milline, selgub aastal 2015, kui on kavas korraldada ööseiklus.

Õige põnev oli jahimeeste kontrollpunkt: metsloomi pidi tundma hammaste, naha ja sarvede põhjal

Noored Kotkad kontrollisid miiniväljaga hakkama saamist. Kodutütred pakkusid muusikalist ülesannet: helisalvestiste põhjal sai arvata, mis muusikariist mängib. Õige põnev oli jahimeeste kontrollpunkt:metsloomi pidi tundma hammaste, naha ja sarvede põhjal.

Tarkust näitamas ja Viljandit avastamas Igal seiklusmängul kaasa löönud politsei sisustas seekord situatsiooniülesande. Ohutuse kontrollpunktis tuli kokku panna suitsuandur. Sõdurioskuste punktis pidid Kaitse Kodu! 7/2014

Noored

Võrokesed püüdsid Võrtsjärvel kalamehe erialamärki HELI MAASLIEB Võrumaa kodutütarde ringkonnavanem

einakuu lõpul viibisid Võrumaa kodutütred ja noorkotkad kalalaagris Võrtsjärve-äärses limnoloogiakeskuses. Limnoloogia ehk järveteadus on teadusharu, mis uurib nii mageda kui ka soolase veega järvi ja nende erinevaid aspekte.

Kõigepealt oli teooria Laager, mis kestis neli päeva, algas teooriaõppega. Kalade maailma tutvustas Arvo Tuvikene Eesti Maaülikoolist. Saime teada, et kalad kuulevad ja näevad. Ka tutvuti kalandusega seotud seadustega ja Anu Metsar näitas erinevaid vahendeid, millega on võimalik kala püüda. Nüüd teavad laagris käinud lapsed, et maailma kiireim kala on must marliin, kes ujub üle saja kilomeetri tunnis, merihobu läbib selle ajaga vaid mõne meetri. Maailma kõige taimetoidulisem kala on valgeamuur ja lepiskala on see, kes ei söö teisi kalu.

Siis järgnes praktika Esimesel päeval püüti kala lihtkäsiõngega. Õpiti ise sööta konksu otsa panema ja leotati õngi soojas järvevees. Saadi kätte ka esimesed kalapojad. Need, kellele kalapüük võõras ei olnud, püüdsid spinninguga.

Ka põhjaõnge ehk tonkaga said soovijad kala püüda, ainult enne püüdmist pidi igaüks ise selle oma õngele seadma. Käidi koos kaluritega Võrtsjärvel mõrdasid vaatamas. Püütud kalad puhastati, pandi soola ja grilliti. Kõik tegemised olid õpetlikud ja andsid teadmisi kogu eluks.

Eesmärk: kalamehe erialamärk Noorkotkad ja kodutütred võivad välja teenida erialamärke. Kalamehe märgi saaja nõuded on üpris karmid, kuid kalanduslaagris käinud lapsed tunnevad nüüd Eesti vetes elavaid kalu ja teavad, milline on kellegi eluviis, tunnevad kehtivaid kalapüügieeskirju, oskavad kasutada erinevaid kalapüügivahendeid. Laagri lõppedes täitsid kõik noored harrastuskalapüüdjad testi, millega kontrolliti, kui hästi olid nad neljal päeval teadmisi omandanud. See laager erines varasematest noorkotkaste ja kodutütarde laagritest. Mina pole kunagi suutnud mõista seda kirge, mis on kalameestel, -poistel, -tüdrukutel. Aga olles ise kõik need päevad koos entusiastlike lastega, suudan ennast natuke rohkem sinna kalamaailma mõelda. 2 X HELI MAASLEIB

Kuigi kalamehe erialamärgi nõuded on üpris karmid, suutsid noored laagris omandatud tarkuste toel need täita

Meile olid tulnud kalateadmisi jagama Lõuna-Eesti kalastajate klubi liikmed. Nüüd saime esimesed kogemused, kuidas ise jõhvi ja õiget konksu ridvale seada, ning õppisime, kuidas teha õige Palomari sõlm. Tegemist on spetsiaalne sõlmega, mida kasutatakse kalanduses.

Püütud kalad puhastati, pandi soola ja grilliti

Kaitse Kodu! 7/2014

Noored

Kotkapoisid said Avinurmes soomukisõitu ANNELI REINO Avinurme malevkonna teavituspealik

AVINURME NOORED KOTKAD

Avinurme lähedal Muru välilasketiiru territooriumi korraldati 22.—24. augustini Noorte Kotkaste Alutaguse maleva militaarlaager. Laagris osalesid Iisaku, Avinurme ja Venevere rühma esindajad ning mõned liikmekandidaadid. Viimased olid laagriga ka kõige rohkem rahul, sest said juba enne liikmeks astumist aimu, millega noorkotkad tegelevad. Laagrisse sõideti Avinurme malevkonna kuulsa BTRiga ja hoolimata mürast poollukus kõrvadest vaimustas see igas vanuses laagrilisi.

ANNELI LEHT Kadrina kodutütarde ja noorkotkaste rühmavanem

Vainupeal korraldati 11.—13. augustini Kadrina, Põlula ja Lehtse noorkotkaste ja kodutütarde rühmade ühislaager. Laager algas kogunemisega Kadrinas, kust sõideti Rakverre ja sealt otse Vainupeale. Kõik koos ja suure veoautoga. Laagri esimene päev kulus tutvumisele. Kui kõik olid rühmadesse jagatud, said noored vanema kodutütre Merily juhendamisel proovida kätt kunstis. Pildid valmis ja lõunasöök söödud, mindi randa. Seal liitusid noortega Aasukalda priitahtlikud, kes rääkisid veeohutusest. Suuremad said proovida päästerõnga viskamist. Õhtul pakkus silmailu kõhutantsija Heli. Enne öörahu vaadati pimedas multikat. Hommik algas, nagu laagris alati, hommikuvõimlemisega. Hommikupoolikul täideti rühmades ülesandeid, nagu ruudu kokkupanek, meeskonnasuusatamine ja laskmine, mida juhendas Aleksei. Pärastlõunal viis tee Rutjale Arma ratsatallu, kus meid võtsid vastu Mare ja Arvi, kes tegid kõigepealt ekskursiooni ja siis läksime koos järele hobustele, keda laagrilised said puhastada ja valmis seada. Kõik, kes soovi avaldasid, said teha hobusega ühe jalutusringi. Kui sõidud sõidetud ja hobused talli viidud, põgenesime vihma eest tagasi Vainupeale, et jätkata seal ühismängude ja -tegevustega. Õhtu lõppes lõkke ääres. Viimase päeva hommikul pärast sööki ootas laagrilisi üllatus — veesõda. Rannas pandi mängudes proovile meeskonnatöö. Rannategevusi juhendas Artur Aleksejev. Pärastlõunal viisime läbi piduliku tseremoonia, mille käigus võtsime organisatsiooni vastu ühe kodutütre. Seejärel ootas aga laagrilisi veel üks üllatus: külla tuli Rakvere teatri näitleja ja kunstiline juht Üllar Saaremäe, kes rääkis näitlejatööst. Lapsed said proovida ka mõnd ülesannet täita. Hiljem kandsid lapsed ette omaloodud ja -lavastatud näidendeid, teemaks olid muinasjutud tänapäevases võtmes.

Kaitse Kodu! 7/2014

Kolme laagripäeva jooksul harjutati erinevaid sõduri- ja muid oskusi alates sõjaväetelgi püstitamisest ja katelokiga vee keetmisest kuni täpsuslaskmise ja kinniseotud silmadega autosõiduni raadiosaatja teel juhendamise abil. Muu hulgas said lapsed tänu vabatahtlikele tuletõrjujatele proovida tulekustutamist erinevat tüüpi veejugadega. Ei puudunud ka tõeline poiste laagriromantika lõkkeõhtu ja vorstide grillimisega ning alati populaarne värvikuulimäng. Laagris osalenud Agule ja Relonile meeldisid kõige rohkem tegevuspunktid ja see, et sai värvikuulimängu mängida. Ja sõjaväeautos sõita. „Meile meeldis kõige rohkem miiniväli,“ ütlesid Markus ja Tormi. „Mulle meeldis laagris kõige rohkem sõjaväetelgis magamine,“ täiendas Anri. Nagu ühest suust kiitsid kõik kokk Helorit maitsva ja põneva toidu eest. Korraldajate hinnangul läks laager korda ja ka osalenud laste tagasiside oli positiivne. Siinkohal korraldajate tänusõnad kõigile juhendajatele, vabatahtlikele ja abilistele, kes ettevõtmisse panustasid ning tänu kellele laager teoks sai.

KADRINA KT/NK

Ühiselt Vainupeal, põikega Rutjale

Noored

Filmitegemine on imelihtne KRISTJAN PRII, veebel

Asukoht, asukoht, asukoht

foto- ja ﬁlmimees

ühifilmid on tänapäeval üks enimlevinud viise loo jutustamiseks. Eales pole filmi väntamine olnud nii lihtne kui nüüd, sest tehnoloogia kiire areng on teinud kaamerad kõigile kättesaadavaks.

Mõtle läbi kõikvõimalikud filmimiseks saadaolevad paigad (kodu, kontor jne) ja kirjuta käsikiri niisuguseks, et tegevus toimuks just seal. Isegi igapäevastes ja tavalistes kohtades saab kavala käsikirja korral filmi vändata. Üldiselt oleks alustuseks hea filmida siseruumides, kus on lihtsam valgust kontrollida.

Kõik alustavad väikselt Üks suurimaid vigu on alustada suurelt. Paljud esmakordsed filmitegijaid võtavad kohe ette 20– 30-minutilise lühifilmi, mis ebaõnnestub, sest asi on nende jaoks liiga raske. Seega alusta väikeselt ja filmi midagi lihtsat. Pea meeles: enamik suuri filmitegijaid on alustanud lühifilmidega.

Planeeri ette Filmi tegemine ei koosne ainult filmimisest. Eelarvesta kõik oma vajadused ja tegevused. Kontrolli, kas sul on olemas autoriõigused kasutada seda visuaalset ja helilist materjali, mida sa ise ei kavatse luua. Vastasel korral võib juhtuda, et sa ei saa näidata oma filmi festivalidel ega avalikult levitada.

Käsikiri Olulisim osa kogu protsessist on käsikirja ehk stsenaariumi kirjutamine. Sa võid valida parimad näitlejad ja parima varustuse, aga kui stsenaarium on vilets, on ka film vilets. Käsikirja on ka kõige odavam ja lihtsam muuta. Käsikirjas peab alati olema kolm komponenti: sissejuhtatus, muutja ehk lugu ja kokkuvõtte.

Varustus Põhimõtteliselt on sul vaja ainult kaamerat, mis filmib. Valik on lai alates telefonidest ja fotoaparaatidest ning lõpetades profikaameratega. Selleks, et tulemus oleks professionaalsem, kasuta kolmjalga ja lisavalgustust. Hea heli on alati sama oluline kui film. Marjaks kulub ära ka mingi videomontaažiprogramm, näiteks Windows Movie Maker.

Stseen stseeni haaval Vaata oma lemmikfilme ja analüüsi nende stseene ja stseenides nähtavaid detaile, valgust, kaamera liikumist. Mida tegelased tahavad ja mis takistab nendel selle saavutamist? Milliseid valikuid on näitlejad teinud, et kujutada oma tegelast? Kuidas on režissöör kasutanud oma nägemust, et stseen oleks põnev ja köitev?

Kasuta, mida vaja Ära osta ega rendi varustust mõttega, et äkki läheb vaja. Mõtle ja planeeri, mida sul tegelikult vaja on, et saada just selline kaader, nagu sina tahad. Võimalusi on palju ja ära karda ka improviseerida.

Meeskond Sul on vaja meeskonda. Produtsent peab eelarvet, direktor raiskab selle, videograaf valgustab stseeni ja otsib võttepaiga, operaator on kaamera taga, helimees, montöör jne. Loomulikult võib väikese eelarve korral teha üks inimene mitut tööd. Õnneks on tänapäeval üsna lihtne leida filmihuvilisi, kes soovivad kampa lüüa. Neid võib kohata filmiüritustel, foorumites ja internetiavarustes.

Kõige tähtsam Hakka filmima, sest ainult nii on võimalik kogemusi omandada. 70

Kaitse Kodu! 7/2014

Noored

Rootsi kodukaitse võistlus nõudis väledaid jalgu

MARGUS PURLAU

Augusti keskel osalesid Pärnumaa noorkotkad ja kodutütred Rootsi kodukaitse sõjalis-sportlikul mitmevõistlustel Vällinges, kus neidudel õnnestus saada esikoht tütarlase arvestuses. Noormehed saavutasid poiste arvestuses kuuenda koha.

Kalevi laste spordipäeval võitsid kõik Kalevi spordipäev oli koolivaheaja lõppu ja uue kooliaasta algust tähistav spordiüritus, organiseerimaks Kalevi lapsi, kodutütreid ja noorkotkaid uue hooaja ja õppeaasta künnisel. See Kalevi keskstaadionil ESS Kalevi koostöös Kaitseliiduga korraldatud piirkondlik spordiüritus oli suunatud eelkõige Tallinna ja lähiümbruskonna ESS Kalevi liikmesklubide lastele ja noortele ning Tallinna ja Harju maleva kodutütardele ja noorkotkastele. Kalevi kergejõustikukooli korraldatud võistlusel katsusid jõudu kuni 16-aastased lapsed kolmes vanuseklassis. Kõige enam oli osalejaid mudilaste seas. Võisteldi kombineeritud pendelteatejooksus (kaheksa võistkonda), 60 meetri jooksus ja palliviskes. Vahepalana esines võimlemisklubi Piruett. Spordipäeva kulminatsiooniks oli Kalevi aardejaht, mille käigus pidid võistkonnad leidma kaardi abil viis punkti ja lahendama ristsõna. Nagu korralikule spordipäevale kohane, kaotajaid ei olnud — olid ainult võitjad. Kõik osalejad said toreda elamuse, sest nalja ja naeru oli palju. Auhinnad ja meened kõikidele osalejatele panid välja ESS Kalev ja Kaitseliit. Jäätist pakkus kõigile lastele AS Premia.

Kaitse Kodu! 7/2014

Mini-Erna ja Ernakese võitjad valisid sel korral võimaluse ennast proovile panna Rootsis, kus võistles 69 neljaliikmelist võistkonda (lisaks kohalikele noortele ka Norra, Läti, Leedu ja Eesti esindused). Esimesel võistluspäeval katsuti jõudu takistusrajal, teateorienteerumises, granaadiviskes, biatlonis ja patrull-laskmises. Saavutatud punktide alusel koostati ürituse tippsündmuse, 15 km takistuslaskeorienteerumisjooksu stardijärjekord. Kui mitu punkti oli võistkonnal vahe esimese koha punktidega, nii mitu minutit hiljem asus tiim stardijoonele. Võimalus eesolevat võistkonda kinni püüda oli väike. Põnevaks muutis võistluse kiirlaskmine spordirelvast, kus 15 sekundi jooksul tuli lasta viis lasku, iga möödalask tasuti penaltiringe joostes. Noorte arvates ei olnud võistlus raske, vaja oli lihtsalt väledaid sprinterijalgu, sest tugevust, vastupidavust ja head meeskonnatööd sellel võistlusel suurt näidata ei saanud. Rootsis võistlemas käinud kodutütarde võistkonda kuulusid Rebeka Vahkal, Iiris Prosa, Ita Kuusik ja Ranne Kuldmaa ning noorkotkaste meeskonnas olid Riivo Rand, Kevin Kalda, Siim Aarna ja Rasmus Rand.

Noored Kuuste kodutüred ja Sillamäe noored koos Kalevipojaga fotojahil poseerimas

Tartu malev kutsus vene noored keelekümblema KERSTI KIVIRÜÜT Kuuste Kodutütarde rühmavanem Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert

gal aastal lahkub vene õppekeelega põhikoolidest umbes tuhat eesti keelest erineva emakeelega õpilast, kelle eesti keele oskus jääb alla taseme B1. Need lapsed on õppinud eesti keelt üheksa aastat, mõni rohkemgi, ent ometi ei võimalda nõrk riigikeeleoskus neile igapäevast eestikeelset suhtlust, rääkimata edasiõppimisest eestikeelses gümnaasiumis. Tuhat noort inimest, kelle edasised valikud on puuduliku keeleoskuse tõttu piiratud, on Eestile suur kaotus.

Keeleoskus suvelaagrist? Valdavalt on need noored pärit Ida-Virumaa, Harjumaa ja Peipsiääre etnilistest enklaavidest, kus igapäevane suhtlus eestlastega on piiratud või reaalselt olematu. Lisaks puudulikule keeleoskusele teeb muret nende nõrk riigiidentiteet ja madal kodanikuaktiivsus. Koolid on otsinud lahendusi erinevate koostööprojektide ja õppekäikude kujul, ent ilmselgelt on sellest jäänud väheks. Kodutütred ja Noored Kotkad on kaks kõige tõhusamalt kodanikukasvatust läbi viivat noorteorga72

nisatsiooni. On rõõm tõdeda, et kodutütarde ja noorkotkaste hulgas on ka üha rohkem vene kodukeelega noori. Nende noorte eesti keele oskus, riigiidentiteet ja kodanikuaktiivsus on täisealiseks saades kindlasti eeskujuandev. Et Kaitseliidu malevates korraldatakse igal aastal kolme-neljapäevaseid suvelaagrid, sündis mõte kaasata neisse laagritesse haridus- ja teadusministeeriumi toel vene kodukeelega organiseerimata noori. Siinkohal avaldan suurt tänu Kaitseliidu Tartu maleva noorteinstruktoritele Mirjam Lingile ja Martin Erstule, rühmajuhtidele Andrus Salule, Anett Raudlale ja Karola Hiiemäele ning Tartu maleva instruktoritele, kes olid avatud ja koostöövalmis, katsetamaks Tartu maleva noorte suvelaagris pilootprojekti organiseerimata vene kodukeelega noorte kaasamiseks.

Millised keeleõppemeetodid on laagris tõhusad? Tartu maleva suvelaagris osales seitse noort Sillamäe koolidest ja seitseteist Kolkja põhikoolist. Selline proportsioon oli tingitud regionaalsest eelistusest, sest Kolkja jääb Tartu maleva vastutusalale. Sillamäe noored olid laagrirühmas koos Kuuste kodutütardega, Kolkja noored jäid eraldi. Pilootprojekti eesmärgiks oli reaalselt ära proovida Kaitse Kodu! 7/2014

Kindlasti ei ole otstarbekas laagrisse kutsutud venekeelseid noori jätta eraldi rühma. Nad jäävad siis ikkagi reaalselt segregeerituks, nagu juhtus Kolkja rühmaga. Seevastu Kuuste-Sillamäe rühm, kus oli eesti noori natuke rohkem, toimis hästi. Kolmanda päeva õhtuks hakkasid eesti keelt kasutama ka need Sillamäe noored, kellel puudus isegi riigikeelest arusaamise võime. Ka eesti noored õppisid ära mõned venekeelsed sõnad. Enne noorte laagritesse kutsumist on kindlasti vaja tutvustada koolides Kaitseliitu, eriti selle tähtsust tsiviilriigikaitses ja kodanikuhariduses. Haridus- ja teadusministeeriumi toel tuleb laagrisse kaasata keeleõpetaja, kes rakendaks planeeritult keeleõppe tugimeetodeid konkreetselt laagrikontekstis (riputaks laagrialale sõnu, teeks igaõhtust keeleõppe analüüsi, kasutaks mõnd mitteformaalset aktiivõppemeetodit). Rühmajuht paraku ekstra keeleõppega tegelda ei jõua. Laagrieelsetes kokkulepetes tuleb rõhutada, et noor võtab kõikidest keeleõppetegevustest osa (loomulikult ka laagri teistest kokkulepitud tegevustest). Toetavate keeleõppetegevuste läbiviimise mõtte pakkusid välja Sillamäe noored ise.

Suhtluseks on vaja avatust Tuleb teha selgitustööd ka eesti noorte seas. Abi ei ole hoiakust, et „õpi eesti keel ära, enne ma sinuga ei räägi“ ega rassistlikest märkustest. Eesti keel ei ole üleilmne lingua franca. Ainus võimalus ladus eesti kõnekeel omandada on suheldes etniliste eestlastega. Vene noored kurtsid, et eestlased räägivad liiga kiiresti ja neid on raske jälgida. Teine, vastupidise sisuga mure oli, et kui vene noor püüdis eestlasega eesti keeles suhelda, siis too ei teinud pöördujast väljagi. Seega kutsugem oma noori üles avatusele ja abivalmidusele ning kannatlikule keelekasutusele.

Küll aga on sellisele hulgale laagrilistele sobilik kutsuda külla kümme organisatsiooni mittekuuluvat last. Rõhutan organisatsiooni mittekuulumise staatust just seetõttu, et üheks töömahukamaks ülesandeks oligi järjepidev selgitustöö Kaitseliidu noortelaagri distsipliini teemadel.

Noored

võimalikud tagasilöögid ja toimivad tegevused ning saadud kogemuse põhjal luua mudel vene õppekeelega koolide ja Kaitseliidu soovituslikuks koostööks. Selle kogemuse me ka saime.

Vene lapsed tuleb paigutada rühmadesse koos eesti lastega nii, et eesti lapsi oleks rühmas rohkem. Tegevustes tuleb jälgida kõigi aktiivset kaasatust. Kui laagri õppepunktides on töötubasid, mis koosnevad artu maleva suures osas loengutest, kaaluda suvelaagris külalisnoortele alternatiiviks osales seitse keeleõpet. Keeleõpet tasub läbi noort Sillamäe koo- viia ka ajal, kui laagris on orgalidest ja seitseteist nisatsioonipõhised tegevused (näiteks Tartu malevas uute Kolkja põhikoolist. kodutütarde vastuvõtmine).

Augusti algul korraldati vetelpäästeteemaline laager Mustvees, kus põhifookuseks oli Tartu maleva ja Kolkja põhikooli koostöö arendamine. Suur tänu Mustvee vabatahtliku järvepääste juhile Kaupo Kaasikule ja tema võrratule meeskonnale hariva laagri korraldamise eest. Täname ka Mustvee gümnaasiumi külalislahkuse eest laagriliste majutamisel. Järgnevatel kuudel tuleb saavutada kooskõlastused riigi tasandil nii Kaitseliidu peastaabis kui ka haridus- ja teadusministeeriumi ning vajadusel kaitseministeeriumi juhtkonnas. Loodetavasti saame uuel aastal teha koostööd juba laiemalt. Tegevkaitseliitlasena loodan, et koostöö tulemusel liitub üha rohkem eesti keelest erineva emakeelega noori Kodutütarde või Noorte Kotkastega ning loodetavasti leidub neile tublidele noortele ka agaraid rühmajuhte. Kolkja noored ilmutasid mõlemas laagris imetlusväärseid oskusi nii ujumises, paadisõidus kui ka parve ehitamisel

Väga suur abi on rühmas kakskeelsetest noortest. Ka vähemalt üks rühmajuhtidest peaks valdama vene keelt. Laagri pikkuseks peab olema vähemalt kolm päeva. Kahepäevane laager esialgsete kontaktide loomiseks võib teha pigem karuteene, sest pinged vallanduvad konfliktidena just teisel laagripäeval ja neid ei pruugi jõuda ajapuudusel lahendada.

Kuidas edasi? Mis edasi? Kogemus näitas, et koostöö Kaitseliidu ja vene õppekeelega koolide vahel on teostatav. Kui suvelaagrilisi on 200–250, on 27 külalist liiga palju. Kaitse Kodu! 7/2014

Taani merekodukaitse laevad käisid kahel päeval Roomassaare sadamast kaitseliitlaste ning politsei- ja piirivalveametnikega merel ning näitasid otsingu- ja pääste- ning reostustõrjeoperatsioonide taktikat

Taani lipp Saaremaal 28. juulist 1. augustini külastas Kuressaaret 50 Taani merekodukaitsjat, kes koostööõppuse raames tutvustasid oma patrull-laevade ja rannakaitseüksuse tegevust.

TAAVI TUISK vabatahtlik reporter

uressaaret külastanud MHV 900 klassi laevad Askø ja Brigaden on 27,2 meetrit pikad. Ühe laeva meeskonda kuulub 12 merekodukaitsjat. Kokku on Taanil 12 sellist laeva ja need on teenistust alustanud aastatel 2003–2011. Koos veidi lühemate ja vanemate MHV 800 klassi laevadega mehitab merekodukaitse 30 laeva. Laevad paiknevad erinevates sadamates üle Taani. Iga laev kuulub konkreetsesse allüksusesse ehk flotilli, kõik laevameeskonnad on moodustatud üksnes vabatahtlikest liikmetest, kes peavad suutma tagada laevade valmisoleku sõita sadamast välja ühetunnise etteteatamisega. Kiire reageerimisvõime tagab igasse flotilli kuuluvate merekodukaitsjate suur hulk. Askø kodusadam on Kopenhagenist 60 km kaugusel asuvas Hundestedis. Laeva mehitamiseks on komplekteeritud kolm meeskonda. Lisaks on kahe meeskonna jagu merekodukaitsjaid veel väljaõppel. Kokku on Askøt mehitava vabatahtliku allüksuse nimekirjas 60 merekodukaitsjat. Brigadeni kodusadamaks on Jüütimaal asuv Taani suuruselt teine linn Århus ja laeva mehitab vahetustega kokku 110 vabatahtlikku merekodukaitsjat. Taani rannakaitseüksus kasutab kergeid plastikpõhja ja võimsa 100 hj mootoriga kummipaate ehk RIBe. Kui dessant sadama julgestamiseks maabub, jääb paat sadama akvatooriumi kontrollima ja julgestama

Kaitse Kodu! 7/2014

Askø kapten

Millised on muljed Saaremaa külastamisest? Siin oli väga palav. On väga suur au ja võimalus Eestit külastada ja näidata, mida me teeme. Meie kõige tähtsam roll on pääste- ja otsinguoperatsioonid ning reostustõrje merel, mitte niivõrd sõjaline roll. Taanis on need ülesanded mereväel, sest meil rannakaitset eraldiseisva organisatsioonina pole. Siia tasus tulla, et siinseid inimesi näha, neid tundma õppida ja suhteid luua. Teil ei ole selliseid vahendeid ning merepääste ja reostustõrje ei ole samamoodi korraldatud, aga tahtsime näidata, kuidas saab neid ülesandeid täita vabatahtlike abiga. Meie laevadel ei saa keegi palka.

Koostöö

PETER BÆRENTZEN

Laevade ehitamine ja käigus hoidmine ei ole odavad. Aga palgalisi meeskondi ei suudaks Taani ülal pidada. Nägin, et inimesed tunnevad huvi selle vastu, mis meil on näidata, ja see rõõmustab mind. Nägin huvi meie vastu ka kohalike ajalehelugude põhjal. Käisime umbes 20 inimesega merel. Kohtusime ka kahe inimesega, kes olid keskkonnakaitsega merel oma varasemas töös kokku puutunud ja meil olid väga huvitavad vestlused. Ma ei arva, et Eestis tuleks keskkonnakaitsesüsteem merel samamoodi üles ehitada nagu meil, aga olen väga rahul, kui meie külaskäik andis selleks inspiratsiooni.

Merekodukaitse rannakaitseüksused harjutavad nii sõjaliste kui ka tsiviilülesannete täitmist. Üksused on mobiilsed, sihtpunkti liikumiseks ja operatsioonide juhtimiseks kasutatakse selleks kohandatud kaubikuid, kus on nii sideseadmed kui ka veekindlad ülikonnad merele minekuks

Patrull-laevade ülesandeks on mereseire, merepääste ja keskkonnakaitse merel. Laevad on varustatud tänapäevaste otsingu- ja sideseadmete, kraana, reostustõrjepoomide ja veekahuritega. Laevad on relvastatud kahe 7,62 mm kuulipildujaga. Laeva pardal on ka 100 hj mootoriga varustatud kõvapõhjaline kummipaat ehk RIB. Merekodukaitse rannakaitseüksus kasutab samuti RIBe, mida on võimalik väikebussidele haagitud treileritel kiiresti vajalikku kohta toimetada. Saaremaad külastanud rannakaitseüksus demonstreeris Roomassaare sadamas maabumist ja sadamaala julKoostööõppuse põhiosa korraldati Roomassaare sadamas, kus samal ajal jätkus aktiivne puidu- ja turbavedu

Kaitse Kodu! 7/2014

Siinsed inimesed võtsid meid väga soojalt vastu. Selleks, et meid toetada ja külalislahkelt vastu võtta, tehti palju tööd transpordikorraldusest kuni fekaalvee äraveoni. Paljud inimesed kulutasid selleks oma aega. Et olen ise vabatahtlik, pean sellest väga lugu. Mulle tundub, et eestlased on taanlastega sarnased. Meil on samasugune huumor. See teeb külaliseks olemise lihtsamaks. Te olete väga kenasti Põhjamaade hulka sobitunud. Eesti ja Taani on väikesed riigid. Peame väikeriikidena hakkama saama ja targalt toimetama. Millisena näete koostöövõimalusi tulevikus? Koostöövõimalusi näen palju. Merel otsimise ja merepäästevõimet ning keskkonnakaitset ei ehitata üles üleöö. Kümme aastat tagasi sõitis meie ﬂotill 1940ndatel ehitatud kalalaevaga. Praeguste laevadeni jõudmine oli väga suur samm. Paljast laevast aga ei piisa. Palju rohkem on vaja oskusi. Me saame siin aidata, et te ei peaks jalgratast leiutama.

Askø kapten Peter Bærentzen (keskel) tundis Saaremaal käies, et eestlased ja taanlased on sarnase mõttelaadi ja huumorimeelega

Koostöö

Meeskonnaliikmed

LEITNANT PETER BÆRENTZEN, ASKØ KAPTEN KAPTENMAJOR JOHN RØMER, FLOTILLIÜLEM Koduka Kodukaitses Kodu kait itse sess ol olen en o olnud l ud 2 ln 22 2 aast aa aastat, ast stat at, es at esi esimesed imes im e ed kkümme üm mme m rroheoheoh e elisel lilise se sel el poolel pool po olel el ehk ehk maaväes. maa m aavä väes es.. Olen Olen purjetanud pur p urje jeta tanu ta nud nu d väga v ga vä a väikesest väi ä kke ese sest sstt peale neid ühendada. Eraelus olen Taani Posp pe eal a e ja ttahtsin a ts ah tsin in nn e d as ei asju ju ü ühe h nd he ndad ada. a. E Era rael elus uss o le en Ta Taan anii Po an P oss ttiss mä ti mäne mänedžer. ne edž džer er.. Ju JJuhtimine uht httim imin ine in ne on n ssee, ee,, mi ee m miss mi minu nu ttsi tsiviiltööd sivi viililtö tööd öd d jja a me me-rekodukaitsetööd ühendab. re ekodu ko odu duka ka ait itsse ettö ööd ü h nd he n ab ab. Kui Kui laevaga Ku la aev evag ag ga välja v ljlja vä a läheme, lähe lä heme me,, olen o en ol kapten. Ülejäänu on lauatagune Meie kka apt pten e . Ül en Ülej ejää ej ejää äänu n o nu n ig igav av v llau auat au atag ag gun une e tö töö. ö M ö. Mei eie e ﬂotillis otilillliliss on 62 ot 62 aktiivset mitteaktiivset reservis. Kokku meil akti ak tiiv ivse se et liig liliiget iig iget e jja et a 60 0m ittte teak akti tiiv ivse sett re rese serv rvis is.. Ko Kokk kku kk u on m el ei laeva tarvis viis meeskonda. Meie peab olema valmis la aev va ta tarv vis v iii s me mees esko es k nd ko n a. a. M e e la ei llaev ev p eab ea b ol olem ema a va valm lmis iss ühe üh he tunni t nn tu n i jooksul jo ook oksu s l merele mere me re rele ele e minema. min inem nem ma. a. Esmaspäevast Esm mas aspä p ev pä evas a t reedeni as reed re eden enii kella viieni on raskem ajal pole kell ke lllla a ka kkaheksast ahe heks he ksas ks astt viie as v vi iie i nii o n seda se eda rras aske as kem ke em ta ttagada, ga g ada d , mu muul u a ul aja jall po p le probleemi. Meie ridades palju pensionäre, kelle pr rob oble ble leem emi.i.. M em Mei e e ri ei rida da ade dess on n kka a pa alju ljju pe p ens n io ionä näre re e, ke kell llle ab abii sa saaame tteiste eist ei stte liikmete lil ik ikme me ete töö töö öö ajal ajja al kasutada. kasu ka su utada tada. ta da Naisi da Na aissi on o meil mei m eill üheksa. ühek üh eksa sa.. Inimesi Inim In im messi on n kõikidest kõi õiki kide ki dest de s sotsiaalsetest st sot otsi siaa si siaa aals lsset etes estt gruppidest. es grup gr u piide up dest s. st Minu nu töös ttöö ö s on kkõige öö õige õi g rraskem ge aske as kem ke m in ini imes im esii pi pide deva de valt ltt m oti ot tiv ivee ivee eri r da da,, ett Minu inimesi pidevalt motiveerida, d ikka ikkka ka tuleksid tul tul ulek eksi ek s d ja si ja teeksid. te ee ekssid id.. Tegu Tegu on on vabatahtlikega, vaba va ba bata ata ahttlil ke keg ga a, kes kes nad p g jja saavad lahkuda,, kui neile siin ei meeldi. Kopenhagenis teis te iste tess suuremates suur su urem emat ates es linnades lin inna n de d s on vabatahtlikke vab ab a bat a ah ahtl tlik tl ikkkke e lihtsam lihts lih ih hts tsam am leilei eteistes da Väikesemates Väikkessem emates es ja eraldatud eral alda d tud kohtades kohtad a es see ee nii niii lihtne lih htn tne e pole. pole po l . da. on inimesi in nimes im mes esi puudu esi puud pu udu du ja ja neid nei eid laenatakse la laen ae en nat atakse akkse se teistest tei eist stes est st ﬂotilliottil o tiilllllililiSeall on de dest est s . Taani T an Ta a i ettevõtted e te et tevõ võtt võ t ed tt d suhtuvad su uh httu uva ad kko odu duka uka aittse sessse sso oos osiiv v val alltt.. a alt dest. kodukaitsesse soosivalt. Mõ M õne õne ned ettevõtted etttte ette evõ võtt t ed d annavad ann nnav avad oma oma m töötajatele töö ööta aja jate t le e ka ka tasustatud tassu ta ussttat atu ud d Mõned liisa lisa apu puhk hkkust, h usst, et et nad nad saaksid na ssa aak aak aksi sid kodukaitse kod ko du uka ait itse tse e töös tö öö ö öss osaleda. osa os alled ed da a. Avaa. A Ava va vava lisapuhkust, lliiku us sektoris sekkttor se sekt o is is on on tasustatud t ssu ta usttattu ud d lisapuhkus lis i ap a uh hku kuss regulatsioonidega re eg gu ula ula lats tsio io oon onid i eg id ega a likus tta taga aga gatu atu ud d.. tagatud.

INGER MAGNUSSEN, RAADIOOPERAATOR Kodukaitsega olen seotud 24 aastat, merekodukaitsega 13. Enne olin politseikodukaitses. Kogu mu elu ja töö on seotud raadioga, algul merel — sõitsin Maerski tankeritel —, nüüd kaldal, meresidega tegelevas Lyngby raadios. Minu ülesanne laevas on raadioühenduse pidamine kalda, teiste laevade ja ka helikopteritega, kellega koostööd teeme. Laevas on nii sõjaline, tsiviilmereside kui ka kriisireguleerimisside politsei ja päästeteenistustega. Samuti käsijaamad. Laevas on ka suunapüüdja, mis suudab õnnetusse sattunud laevadelt ja lennukitelt edastatava raadiosignaali suuna kindlaks määrata. Tuleb testida, et kõik süsteemid ja jaamad oleksid korras. Täidan ka logiraamatut. Teeme seda praegu veel paberil käsitsi ja vajadusel on see näiteks kohtus tõendusmaterjaliks. Võib-olla läheb logi täitmine tulevikus arvutisse. Mõnikord võib siin minna kiireks, eriti siis, kui on päästeoperatsioonid. Kevadel ja suvel on väljas palju lõbusõidualuseid ja peaaegu iga päev on mõni merekodukaitse laev väljas. Suvi on selles osas väga kiire aeg. Laevas on veel paar inimest, kes saavad raadiotega hakkama, meie laevas on selliseks inimeseks kokk, aga põhiliselt on see minu töö. Vaja on palju praktikat, tavaolukorras kuulan korraga nelja kanalit.

Kaitse Kodu! 7/2014

Koostöö Taani merekodukaitse MHV 900 tüüpi laevad suudavad reostustõrjepoomide abil õlilaigu lokaliseerida, et suuremad laevad selle merest kokku saaksid korjata

HENRI CHRISTENSEN, TEKIMADRUS (53) Töötan köitega, RIBiga (kõvapõhjaline kummipaat) ja olen RIBi juht. Merel olles olen ka navigaator. Mind kasutatakse igal pool peale mootoriruumi ja köögi. Olen merekodukaitses sellepärast, et mulle meeldib inimestega kohtuda, ja ka see, et teen siin olulist asja. Me ei ole vaid sõdurid, vaid aitame tsiviilolukorras hätta sattunud inimesi. Olen meremeheharidusega. Olin mereväes ja töötasin kaubalaevadel. Nüüd olen igapäevaelus IT-konsultant. Töö merekodukaitses erineb minu igapäevatööst. Mul oli varem paat, millega me perega merel käisime. Müüsin selle maha, et suuremat osta. Ei ostnud, liitusin kaks aastat tagasi hoopis merekodukaitsega, sest tahtsin olla seotud soolase veega.

HENRIK JESPERSEN, TEHNIK (48) Merekodukaitses M k d k i olen l olnud l d1 18 8 aastat. Ol O Olin i noorena mereväes ä jja lliitusin iiii i merekodukaitk d k i sega, sest tahtsin sellesse keskkonda tagasi. Eraelus tegelen haldustööga koolis. Minu peaülesanne laevas on tagada, et mootorid töötaksid. Käivitan mootoreid, jälgin õlitaset. Minu peamine töökoht on mootoriruumis, „saunas“. Seal võib olla vahel 40 kraadi sooja, diisliaurud jne. Aitan alati ka tekil. Me ei ole insenerid ja ei pea oskama mootorit lahti võtta, küll peame tagama, et need töötaksid. Laevas on kaks mootorit ja kaks elektrigeneraatorit. Kai ääres kasutame kaldalt tulevat elektrit. Peame olema valmis elektrisüsteeme käsitsi juhtima, kui automaatika ei toimi. Olen erialalt elektrik ja mul oli kerge laeva mootorit ja elektrisüsteeme kasutama õppida. Neil, kellel sellist tausta pole, see nii lihtne pole, aga kõik õpetatakse siin kursustel selgeks. Me panustame merekodukaitsesse palju on vaba aega. Kui sulle siin ei meeldi, siis sa siia ei jää. Siin õpib palju teiste inimeste kohta ja seda, kuidas erinevate inimestega töötada. Meil ei ole tähtis, mis sul õlakutel on. Pardal oleme võrdsed. Meil on ka maa- ja õhuväe taustaga inimesi, kes seal on olnud ohvitserid, siin aga meeldib neile madrusetöö. Merekodukaitse liikmeks olles on vaja mõistvat naist, sest veedame palju aega kodust eemal.

Kaitse Kodu! 7/2014

Koostöö

gestamist, mis on vajalik enne suuremate laevade sildumist. Rahuajal täidavad merekodukaitse alused enamasti mittesõjalisi ülesandeid. Taani merekodukaitse vabatahtlike flotillide liikmed kannavad mereväelaste siniseid vormiriideid, rannakaitsjad ja sadamakaitsjad aga rohelist vormirõivast ja nende ettevalmistus on tunduvalt sõjalisem. Samas osaletakse oma kiirete alustega ka otsingu- ja päästeoperatsioonidel merel ning järvedel.

Saaremaa maleva kaitseliitlaste kõrval tutvusid taanlaste varustuse, tehnika ja taktikaga ka kohalikud politsei- ja piirivalveameti teenistujad ning kutsutud olid ka teiste Eesti mereäärsete malevate esindajad. Korraldati ka „Avatud laev“, kus Taani laevadega tutvus ligi 60 saarlast ja Saaremaale saabunud puhkajat. Külaskäiku saatis Taani merekodukaitse ülem mereväekapten Jens Walther, kes kohtus visiidi käigus ka Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili ja Kaitseliidu peastaabi ülema kolonel Ilmar Tammega.

KOLONELLEITNANT KRISTJAN MOORA Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik

Miks oli Taani merekodukaitse visiit oluline? Taani merekodukaitse näitas tänases rahvusvahelises olukorras operatiivset valmisolekut tulla Eesti vetesse ja harjutada siin erinevate riigikaitsega seotud ülesannete täitmist. See näitab, et taanlased võtavad tõsiselt meie kollektiivkaitse vajadust. Ühisel õppusel osalesid ka Rootsi ja Saksamaa esindajad. Taanlaste visiit näitas, et vabatahtlikud üksused on alati kõige kiiremini kasutatavad. Samuti näitas see, et toimiv liitlassuhe on võimalik ka otsekontaktidena. Saaremaa maleval on juba vahetu väljaõppealane koostöö Rootsi kodukaitse Gotlandi pataljoniga ja samamoodi tahame jätkata koostööd ka Taani vabatahtlike merekodukaitsjatega. Selline koostöövalmidus näitab Kaitseliidu vabatahtlikku olemust, kus asju saab teha altpoolt tuleva initsiatiiviga. See ei ole ainult käsu korras toimiv koostöö, vaid eelkõige vaba tahte väljendus. Loodan, et ka taanlastele oli külaskäik Saaremaale huvitav ja kasulik. Peame arvestama, et nad olid selleks, et siia tulla, kõik ennast oma põhitöölt vabaks võtnud.

Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora (ees vasakul) leiab, et meri peaks ühendama, mitte lahutama, ja lubab sõlmida uusi koostöösidemeid ülemerenaabritega Rootsist, Taanist ja Lätist

Mida me sellest külaskäigust õppisime? Taani riik on leidnud, et vabatahtlikke saab usaldada ja nende kätte saab anda ka uusi ja kalleid laevu. Vabatahtlikud on nendega väga korrektselt hakkama saanud ja suudavad oma laevadega täita nii merepääste-, piirivalve-, rannakaitse- kui ka reostustõrjeülesandeid ning on suutelised osutama vajadusel abi väikesaarte elanikele. Vabatahtlike meeskondade poolt mehitatud laevu kasutavad vastavalt vajadusele mitmed ametkonnad, taanlaste hinnangul on see riigile niimoodi kõige kasulikum ja me peaksime sellest ka Eesti erinevate ametkondade koostöö korraldamiseks järeldused tegema. Eesti ametkondade palgal olevate isikute kohalolek meie saartel tõmbub järjest kokku. Eesti läänepiir kulgeb Läänemeres, piirneb rahvusvaheliste vetega ja sellega kaasnevalt on ka siin tegemist Euroopa Liidu välispiiriga. Paraku on piirivalve viimasel aastakümnel Saaremaalt sisuliselt koondatud, tänavu suletakse Saaremaal ka siin eraldi operatiivset merepäästevalmidust taganud Kuressaare merevalvekeskus. Ainus merevalvekeskus jääb Tallinna, siinsed erialaspetsialistide ametikohad koondatakse. Teiste riiklike ametkondade koondamise tagajärjel Eesti läänesaartel kujunenud riigikaitselist vaakumit ei suuda Kaitseliit praegu täita, vastavaid ülesandeid ei ole seni Kaitseliidule määratud. Ühisel õppusel said maleva liikmed tutvuda taanlaste nüüdisaegse varustuse ja tehnikaga. Saime kinnitust, et vabatahtlike merekodukaitsjate laevad ja rannakaitseüksus on taktikaliselt hea väljaõppega ja tegutsemisvalmis. Ma ei näe ka Eestis selle lahendi suunas võimalikule arengule sisulisi takistusi. Õppus võimaldas anda ka maleva reservohvitseridest liikmetele uusi kogemusi välisriikide üksuste juurde määratud kontaktohvitseridena. Rahvusvahelisi koostöökogemusi vajame malevate tasandil tuleviks järjest enam, võimalik, et juba sel aastal Saaremaal korraldataval Orkaanil. Millised on edasised koostöövõimalused Taani merekodukaitsega? Leppisime kokku, et edaspidi korraldame selliseid ühisõppusi regulaarselt ja meie kaitseliitlastel on võimalik käia vastaval väljaõppel Taanis. Nii Taani väinades kui ka Saaremaa läänerannikul on naftatankerite tiheda liikluse tõttu suur reostusoht. Seetõttu oleme sarnases olukorras ja ei saa vastavat valmisolekut alatähtsustada. Samasugune koostöövajadus on meil ka vahetult üle mere asuvate rootslaste ja lätlastega. Et Sõrvest Kuramaale on napp 30 kilomeetrit ja Gotlandile vaid 146 km, tahame arendada vahetut koostööd ka Rootsi kodukaitse ja Läti Zemessardze üksustega. Seda, et meie ülemerenaabrid on nii lähedal, tavaliselt ei teata. Meri peaks olema pigem ühendav, mitte lahutav. Nõukogude ajal oli meri kinni, nüüd on see lahti. Huvialustega käiakse taas üle mere ja meie vabatahtlik riigikaitsekoostöö ning vastavate riigikaitseliste struktuuride areng peab samuti leidma lühima tee ühiselt mõtestatud koostööni meie liitlastega.

Kaitse Kodu! 7/2014

Kaitseliit KAITSELIIT

Pärnus Pikas tänavas asuv Pärnumaa maleva staabihoone tänapäeval

Kirka looga staabihoone Pärnus Peaaegu igas Eesti linnas on Pikk tänav, kuid ainult mõni üksik neist saab uhkustada Kaitseliidu maleva staabihoonega. Mullu kirjutati Kaitse Kodus! Rakveres Pikas tänavas asuvast Viru maleva keskusest, nüüd on aeg asuda teise samalaadse sisuga Pika tänava maja kallale. See on Pärnumaa maleva staabihoone. MEHIS BORN, major Kaitseliidu peastaap

eatavasti olid sõjaeelses Eestis suurimad kinnisvaraomanikud kirik ja Kaitseliit. Meie õnneks on toonane Kaitseliidu taristu suures osas säilinud ja terve Eesti on täis pikitud huvitava saatusega väärikaid hooneid, millest osa on nüüd taas uhkelt Kaitseliidu teenistuses. Üks nendest paljudest on Pärnumaa maleva staabihoone Pärnus Pikas tänavas. See on maja, mille seinad on aegade jooksul näinud erinevaid sündmusi ja inimesi.

Mõisahärra suveresidents 19. sajandi keskel tuli Uulu mõisa omanik parun Reinhold Steal von Holstein toredale mõttele Kaitse Kodu! 7/2014

rajada enda ja perekonna tarbeks Pärnusse suvemaja. Toetudes toonasele moele võttis parunihärra ette tõeliselt suursuguse ja toretseva hoone ehitamise ning 1864. aasta fotodel näeme juba uhkete puitnikerdustega kaetud härrastemaja, mille vaieldamatuks krooniks on pitsiline torn. Muinsusarhitekt Rein uinsusarRaie on öelnud, et Holsteinide hitekt Rein suvemõisa eeskujuks on olnud Raie on omaaegsed Itaalia lossid ning öelnud, et Holkogu kujundus ja stiil on sügavalt lõunaeuroopalik. steinide suvemõisa

eeskujuks on olnud

Et parun Reinhold Steal von omaaegsed Itaalia Holstein oli väga ettevõtlik ja hõivatud mees ning tal endal lossid. ilmselgelt nappis aega suvemaja nautimiseks, jäi hoone põhikasutajaks tema lapselaps Peter Steal von Holstein. Parunivõsu oli teadaolevalt suhteliselt elurõõmus tegelane, kes armastas veeta aega lõbustusasutustes ja arvatavalt kulus talle Pärnu kesklinnas paiknev lossikene marjaks ära. Mingist hetkest alates ei käinud mõisaomanike käsi Eestis enam hästi ja Holsteinide suguvõsa otsustas Maarjamaalt lahkuda. Pärnumaa maleva säilinud majandusdokumentidest leiame aga Pärnu notari

Kaitseliit PÄRNUMAA MALEV

Arvatavalt esimene ülesvõte praegusest Pärnumaa maleva staabihoonest

Hanschmidti kirja aastast 1938, millest nähtub, et Peter Steal von Holsteini õde Luise-Auguste Hennin (sündinud Steal von Holstein) müüs kõnealuse hoone koos kinnistuga 32 500 krooni eest Kaitseliidule. Kui võtta arvestuse aluseks, et sel ajal maksis näiteks vasikas umbes 7 krooni ja tänapäeval saaks eelnimetatud pudulojuse tuua majapidamisse ligikaudu 100 euro eest, saame müügiobjekti hinnaks tänases vääringus umbes 465 000 eurot.

munistliku partei Pärnumaa komitee, hiljem maakonna komsomolikomitee ja Osoaviahim’i (vene keeles Общество содействия обороне, авиационному и химическому строительству) ehk riigikaitse ning lennundus- ja keemiaalase töö abistamise ühingu Pärnumaa büroo. Bolševistlikest majahaldajatest vabaneti 8. juulil 1941, kui Pärnusse jõudsid Wehrmacht’i väeüksused oberst Hullerspieri juhtimisel ja hoone senistest noorkommunistlikest kasutajatest leidsid mõnedki viimse kodu Tammiste metsas.

Üürike idüll ja noorkommunistid Värske kinnisvaraomanik võttis soetatud residentsi kasutusele Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabihoonena. Maja esimesel korrusel hakkasid paiknema administratsiooni tööruumid ja teisele korrusele seadis ennast korterisse toonane malevapealik kolonelleitnant Tõnis-August Avingo.

OLAF ESNA ERAKOGU

Paraku ei kestnud see idüll kuigi kaua ja 1940. aasta pöördelised suvesündmused tõid majja uued peremehed. Esimese hooga suutsid punased maailmapäästjad korraldada hoones korraliku rüüsteretke ja enamik varast – mööblist kuni maleva raamatukoguni – tassiti lihtlabaselt mööda linna laiali. KergejõustikPärast esimeste võimutäiuse nautimise puhangute laste sooritus jahtumist vaadati süllelangenud vara pisut ratsioVabadusvälnaalsemalt ja otsustati hoonesse paigutada komjakul

Et paralleelselt sakslaste saabumisega maakonda käis juba endistest kaitseliitlastest Omakaitse löögirühmade formeerimine, läksid endised Kaitseliidu hooned, kaasa arvatud Pika tänava staabihoone, peatselt vastloodud Omakaitse maleva kasutusse. Seekord leidsid kunagises Holsteinide suvekodus katusealuse Omakaitse õhukaitseüksus, ambulants, Omakaitse juhi kolonel Viktor Koerni käsutusse ilmunud Lõuna-Pärnumaa omakaitselaste kompanii koos piirivalvuritega ja Punaarmeega liidetud sidepataljonist omavoliliselt lahkunud õppekompanii rühma reamehed. 1944. aasta sügiseks oli lahingute laine taas kord üle Eesti rullinud, sedapuhku läks maleva staabihoone sõjaväestatud kutselise tuletõrje kasutusse ja oli seda kuni Eesti taasiseseisvumiseni, kui hoone tagastati õigusjärgsele omanikule – Kaitseliidu Pärnumaa malevale.

Pühitsetud hiis ja püstitamata mälestusmärk Siinkohal oleks patt jätta käsitlemata ka staabihoone esine ala, mis tänapäeval kannab nimetust Vabaduse park. Nimelt lõppes sõjaeelses Pärnus Pikk tänav umbes tänase politseiprefektuuri hoone juures ning maleva staabihoone ees laiutas suur ja uhke lagendik. Toona kandis plats tähtsalt Vabadusväljaku nime ja kõikvõimalikud

Kaitse Kodu! 7/2014

Kaitseliit

OLAF ESNA ERAKOGU

riiklikud ning ühiskondlikud organisatsioonid kaitseväest vabadussõdalasteni kasutasid ala usinasti oma pidulike tseremooniate, miitingute, spordivõistluste ja muude rahvakogunemiste korraldamiseks. Tuleb meenutada ka ununema kippuvat, maleva staabihoone idapoolse naabermaja ette 1932. aastal rajatud 9. jalaväepolgu hiit. Mainitud pühapaiga loomise idee sündis seltsi 9. Jalaväe Polk liikmete ridades ja mõte leidis peatselt toetust ka Pärnu linnavalitsuses. Mälestushiie avatseremoonia leidis aset 1932. aasta 19. juunil, kui paarituhandeinimeselise pealtvaatajaskonna juureolekul pandi mulda esimesed tammed. Üritusel võtsid sõna kõrged aukandjad nii linnavalitsusest kui ka kohalikust garnisonist ja teadaolevalt oli tegemist ainukese Eesti hiiega, mis on saanud kirikliku pühitsuse. Tänaseks ei ole tollest hiiest säilinud enam oksaraagugi, sest kogu see planeeritud ilu jäi 1950ndatel ehitatud Pika tänava pikenduse ehk tollase Lenini allee alla. Usutavalt tundus punavõimule Vabadusväljaku minevik kahtlase väärtusega ja pärast Teist maailmasõda tehti kõik endast olenev, et kustutada rahva mälust see iseseisvuslaste ja kodanlike natsionalistide kultuskoht.

9. jalaväepolgu mälestushiie istutustööd

Esimese mõttena tärkas kommunustliku režiimi tegelaste peas idee püstitada alale suurejooneline ausammas eespool jutuks olnud komnoortele, kellest olid selleks ajaks saanud fašistlike timukate süütud ohvrid. Mingil ajal aeti platsi lääneserva püsti väiksem kivirahn, millelt möödujad võisid lugeda, et siia ongi tulemas suurem mälestusmärk noortele kangelastele. Ei oska enam täpselt öelda, mis põhjusel see mõte siiski viljakandvaks ei osutunud ja noorukeste punategelaste meenutamiseks otsustati piirduda tagasihoidliku mälestuskiviga otse maleva staabihoone aia ees.

tabasid hävitavad tulekahjud või ehitati need Nõukogude ajal tundmatuseni ümber, siis Pikk 20 asuv suveloss on säilitanud oma algse kuju ja välimuse. See annab tänastele kaitseliitlastele suurejoonelise võimaluse toimetada oma riigikaitsetegemisi ajalooliselt värvikas ja kuulsusrikkas miljöös.

Lisaks kivile paigaldati maja fassaadile vastava sisuga kivitahvel ja sellega need ettevõtmised tookord piirdusid. Komnoorte mälestuskivi vundament püsis staabihoone ees kuni hilisminevikuni ja teisaldati alles mõned aastad tagasi uue veetrassi ehituse käigus. Kas ja kui tihti sotsialismiperioodil Pikale tänavale hukkunud komnoorte austuseks koguneti, oskavad öelda asjaosalised, ja ega meid see enam väga huvitagi.

Pärnu Postimees, artiklid ajalehes 29.05.2003, 28.07.2003, 14.11.2007.

Allikad:

Parek, Elsbeth 1971. Pärnu sajandeis: ehituskunstiline ülevaade. Tallinn: Eesti Raamat.

Pärnu linna kõrgemad aukandjad ja sõjaväelased mälestushiie avatseremoonial OLAF ESNA ERAKOGU

Parming, Bernhard 1942. Üldkokkuvõte Pärnumaa Omakaitse ajaloolisest tegevusest Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1. jaan. 1942. a. Pärnu.

Kindalasti on selle maja loos enamgi meile tundmatuid detaile, mis aga tõenäoliselt jäävadki unustustehõlma. Võib-olla leiaks hoone lugulaulust midagi suisa valgustkartvat, aga olgu sellega nüüd nii nagu on. Jääb veel lisada, et Pärnumaa maleva staabihoonel on väga ja väga vedanud. Kui naabruses asunud hooneid Kaitse Kodu! 7/2014

Kaitseliit

Sakala maleva pealik major Ahto Alas

Enne pealikuna ametisse asumist teenis major Alas neli aastat Kaitseliidu kooli sõjaväelise juhtimise õppesuuna ülemana. Ka Sakala maleva pealikuna jätkab major Alas kooli sõjaväelise juhtimise õppesuuna lõppharjutust Kotkalend planeeriva ohvitserina. Sakala malevasse on major Alasel kaasa võtta kogemused nii Sakala kui ka Jõgeva maleva staabiülemana. Senine Sakala maleva pealik major Kalle Köhler asus juhtima Tartu malevat.

LIIVI REINHOLD

Sakala maleva pealiku kohale astus 15. augustil major Ahto Alas. „Esimesed tunded on uhked, sest malev on hea. Edasi saab malevat ainult paremaks arendada,“ ütles värske Sakala maleva pealik.

Tartu maleva pealik major Kalle Köhler

Major Köhler juhtis enne Tartu maleva pealikuks saamist neli aastat Sakala malevat. Varem on ta teeninud kaitseväe peastaabi personaliosakonnas ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Tartu maleva endine pealik major Janno Rosenberg jätkab teenistust Kaitseliidu peastaabis.

LIIVI REINHOLD

Major Kalle Köhler asus Tartu maleva pealiku ametikohale 15. augustil. Major Köhleri sõnul on Tartu malev väga suure potentsiaaliga ja tulevikus näeb ta seda Lõuna-Eesti tugevaima malevana. „Minu prioriteetideks on korralik väljaõpe ja koostöö teiste jõustruktuuridega,“ sõnas major Köhler.

Harju maleva pealik kolonelleitnant Gunnar Havi 18. augustil andis Harju maleva staabiülem malevapealiku ülesannetes major Rene Saart maleva juhtimise üle kolonelleitnant Gunnar Havile.

Kolonelleitnant Gunnar Havi oli enne Kaitseliidu Harju maleva pealiku ametikohale asumist kaitseväe logistikakeskuse staabiülem. Harju maleva endine pealik kolonelleitnant Urmas Susi lahkus teenistusest.

ARDI HALLISMAA

„Kaitseliidu panus ühiskonna stabiilsusse ja sõjalisse heidutusse rajaneb selgelt määratletud võimetel. Selleks, et Harju malevale püstitatud ülesanded saaksid täidetud, on minu märksõnad koostöö vabatahtlikega ja teiste jõustruktuuridega ning väljaõpe,“ sõnas kolonel Havi.

Kaitse Kodu! 7/2014

Järgmised katsed toimuvad 22.09.–04.10.2014

ERIOPERATSIOONIDE GRUPP

Kaitse Kodu! nr 7 2014. a

Articles inside

Suomenlinna - Põhjamaade Gibraltar

Armee kaitsevestidest II - Vene vestid 1950ndatest Krimmi "roheliste mehikesteni"