Aeg parandab kõik haavad? Ei! Vanarahvas soovitab sügisel, mil looduses on rohkem niiskust ja mädanemist, haavadega ettevaatlik olla – teadagi, mädakuu. Tänapäeva esmaabis aastaaeg enam põletikuteket ei määra. Haava ohtlikkus sõltub hoopiski selle asukohast, suurusest, sügavusest ja saastumisest.
PIXABAY
MEdITSIIn
Tekst: KAIDO TAMM
Haava paranemine on füsioloogiline protsess, mida kiirendada ei saa. Küll aga sõltub õigesti osutatud esmaabist ja ravist optimaalne ja tüsistusteta paranemine. Kas me räägime rahvatarkusest või tänapäevasest lähenemisest, haavaravi eesmärk on sama: põletiku lühendamine, infektsiooni vältimine, paranemiseks soodsate tingimuste loomine ning tüsistuste ärahoidmine. Eelmisel sajandil soovitati haava pesta kusega, paistetusele äädikat ja raviks vaiku. Tänapäeva esmaabipaunas neile ravimitele kohta ei ole. Küll aga võiks selles leiduda lisaks sidemetele ja plaastritele ka vee baasil antiseptiline lahus, hüdrogeel,
50
7|
haava sidumiseks kasutatav vaseliin- või silikoonkihiga haavavõrk ja polüvidoonjodiidi sisaldav salv. Ent mis üldse on haav? Haava võib defineerida kui nahka või limaskesta kogu ulatuses läbivat vigastust, millel on konkreetne väline põhjus. näiteks traumahaav on marrastus, hammustus-, lõike- või torkehaav, kergem põletus jne. Seevastu haavand on peamiselt sisemistel põhjustel tekkinud kudede kahjustus (nt verevarustuse häire, diabeetiline haav jne), mis paraneb tavaliselt aeglaselt. Üldjuhul
