SÕJATULEKAHJU KUSTUTAMINE 1

„Mittelineaarse sõdimise puhul käsitletakse vastast justkui mulli sees liikumas, kus mull on täpselt nii suur ala, kui vastane tegelikult oma üksustega suudab kontrollida. Territoorium väljaspool mulli on endiselt meie oma.“ Brigaadikindral Riho Ühtegi (Kaitse Kodu! 3/2020)

SÕJATULEKAHJU KUSTUTAMINE 1

Alljärgnev on refereering Vene dessantvägede koloneli (kaardiväepolkovniku) 2018. aasta kevadel avaldatud artiklist, milles ta illustreerib ühte võimalikku tegevuskäiku (doktrinaalmudelit1), kuidas Vene ründedessantpolk tegutseks siseriikliku konflikti korral maa-ala üle kontrolli saavutamiseks – ehk mida see „mull“ võiks endast kujutada.

Tõlkinud ja refereerinud: kolonelleitnant RIIVO PIIRSON, Kaitseväe Akadeemia rakendusuuringute osakond

Analoogset doktrinaalmudelit võivad kasutada ka teised maaväe, Rosgvardia või siseministeeriumi üksused ning lugeja võib endale ette kujutada polgu tegevusi esimese ešeloni põhijõudude koosseisus, teise ešeloni järgnevates üksustes või üleüldse üldväereservis ja ka vallutatud ala julgestamisel.

Siinkohal on oluline lugejale meenutada, millise suurusega üksus on polk ehk millistest elementidest see koosneb ning millised orgaanilised võimed, lihtsalt öeldes relvad, on selles organisatsioonis. Samuti peab märkima, et Vene määrustikes on alati kirjeldatud ühendrelvaliigiliste elementide kaasamise nõuded, sh õhutoetus ja toetamise nõuded, diviisi vahenditega vastavalt ülesandele. Seega on järgnev struktuuriskeem (skeem 1) koos lahingutehnika kirjeldusega ainult illustreeriv, tegelikkus on alati variatsioonidega ning tuleneb määratud ülesandest ja selle kestusest.

Artikli autor liigitab relvastatud konflikti kaheks: rahvusvaheline, milles osaleb vähemalt kaks või rohkem riiki, ning siseriiklik relvastatud konflikt, kus relvastatud kokkupõrked toimuvad ühe riigi territooriumil. Lahingutegevuse viisiks on kaitsetegevus või pealetung.

Iisikkoosseis 2500–3500 inimest, 90–120 jalaväe lahingumasinat (nt BMD) või soomustransportööri (nt BTR-MDM „Rakuska“); 30–40 tanki (nt T-72); 6 kerget tanki (nt 2S25 „Sprut“); 18–24 järelveetavat suurtükki (nt D-30) või iseliikuvat miinipildujat (nt 2S9 „Nona“); 6–12 mitmikraketiheitjat (nt BM-21 „Grad“), lisaks õhutõrje, pioneeri-, luure-, EW, TBK, logistika- jms lahingutoetuse ning -teeninduse elemendid.

Siseriikliku konfl ikti iseloomulikud jooned:

- lahingutegevust teostatakse ebaseaduslike relvastatud formeeringute vastu;

- lahinguid teostatakse diversantide ja terroristide vastu;

- on oht konflikti transformeerumiseks/eskaleerumiseks kodu- või lokaalseks sõjaks;

- lahingutes osaleb suur hulk tsiviilelanikke ja see mõjutab kohalikku elanikkonda;

- lahingutegevust viiakse läbi üheaegselt kogu lahinguruumis;

- relvade kasutamine on piiratud;

- rakendatakse olulise suurusega üksusi elutoetusteenuste, ühendusteede ja paiknemisalade kaitseks;

- moraalne, psühholoogiline ja infokeskkond on keerukas;

- sõdivad pooled on üksteise vastu julmad.

Kommentaarina on oluline selgitada, mida tähendab vene terminoloogias „ebaseaduslik relvastatud formeering/üksus“.

Seda iseloomustavad kolm parameetrit:

- see on ajutiselt või alaliselt ühise eesmärgiga ühendatud inimeste rühm, kelle liikmetel on hierarhiline struktuur,

- alluvuse elemendid (ülem-alluv) ja distsipliininõuded;

- rühma liikmetel on kasutada erinevad relvad;

- rühm luuakse ja toimib kehtivate õigusaktidega vastuolus, väljaspool seaduslikku valitsust.

Konflikt jaguneb kolmeks perioodiks: hoiatamine (ennetamine), mahasurumine ja konstitutsioonilise korra säilitamine.

Armee peamine roll konfliktis on kõige olulisemate ülesannete/eesmärkide täitmine, kui vastavalt olukorra tingimustele teiste vägede ja koosseisude kasutamine ei ole võimalik või asjakohane. Relvajõude võidakse kasutada ka toetavas funktsioonis, kui põhirolli täidavad teiste ministeeriumide ja teenistuste väed.

Siseriikliku konflikti käigus läbiviidavates operatsioonides osalevad:

- maa- ja õhu(mere-)dessantväed;

- õhu-, raketi-, suurtüki- ja õhutõrjeüksused;

- lahingutegevust tagavad üksused;

- erioperatsioonide üksused;

- avalikku või kehtestatud korda (režiimi) tagavad üksused.

Siseriikliku konfl ikti käigus teostatavad ülesanded on:

- infodomeenis üleoleku saavutamine;

- konfliktipiirkonna blokeerimine ja lokaliseerimine;

- asustatud piirkondades riiklikult tähtsate ja sõjaliste objektide valve ja kaitse tugevdamine;

- ebaseaduslike relvastatud formeeringute kukutamine, hävitades nende baasid ja treeningukeskused;

- võitlus ebaseaduslike relvastatud formeeringute poolt läbiviidavate diversiooni- ja terroriaktide vastu;

- ebaseaduslike relvastatud üksuste desarmeerimine ja meetmete rakendamine elanikelt relvade konfiskeerimiseks;

- humanitaarabi vedude saatmine;

- elanikkonna julgeoleku tagamine;

- konfliktipiirkonna õhuruumi ja merealade ning sellega külgnevate alade kaitse.

Eesmärgid:

- ebaseaduslike relvastatud rühmituste kukutamine ja likvideerimine määratud piirkonnas kindlaks kuupäevaks;

- tingimuste loomine konflikti lahendamiseks Venemaa Föderatsiooni põhiseaduse ja föderaalseaduste alusel.

Ühendväe koosseisu määratakse:

- armee relvajõudude väeüksused;

- Rosgvardia väeüksused;

- siseministeeriumi elemendid;

- välisluureasutuste üksused;

- FSB julgeolekuteenistuste elemendid;

- erisideüksused ning territoriaalsed valveteenistused;

- justiitsministeeriumi kinnipidamisasutuste teenistused ja üksused;

- eriolukordade ministeeriumi üksused.

Siseriikliku konflikti lahendamiseks kasutatakse järgmisi meetodeid ja tegevusi:

1. etapis: ühendväe moodustamine määratud alal ning konfl iktipiirkonna blokeerimine ja lokaliseerimine;

2. etapis: ebaseaduslike formeeringute kukutamine ja maa-ala üle kontrolli saavutamine; 3. etapis: ühendväe väljaviimine operatsiooni piirkonnast.

Õigusliku aluse tekitamiseks antud operatsioonile kehtestatakse terrorismivastase operatsiooni alused. Autor defi neerib, et terrorismivastane operatsioon seisneb teenistuste, julgeoleku-, sõjaliste ja muude meetmete kompleksses rakendamises, mille eesmärk on ebaseaduslike relvastatud üksuste ebaseadusliku tegevuse mahasurumine, nende neutraliseerimine ja relvastatud vastasseisu tagajärgede minimeerimine.

Kasutatavad meetmed piirangute kehtestamisel on:

- üksikisikute dokumentide kontrollimine ja nende puudumisel nende isikute toimetamine pädevatele asutustele tuvastamiseks;

- üksikute inimeste ja sõidukite eemaldamine teatud maastikualadelt ja objektidelt;

- avaliku korra kaitse tugevdamine objektidel, mis tagavad elanike elu ja transpordi toimimise sõlmpunktid;

- valve tugevdamine erilise materiaalse, ajaloolise, teadusliku, kunstilise või kultuurilise väärtusega objektidel;

- konfliktipiirkonnas paiknevate asutustele, ettevõtetele ja üksikisikutele kuuluvate sõidukite kasutamise takistamine, et mitte võimaldada nende kasutamist terroriakti toimepanemiseks;

- sellel territooriumil elavate isikute ümberasustamine, kus on kehtestatud terrorismivastase operatsiooni õiguslik režiim;

- karantiinimeetmete kehtestamine;

- sõidukite ja jalakäijate liikumise piiramine;

- isikute ja nende asjade, samuti sõidukite kontrolli teostamine, sealhulgas tehniliste vahendite kasutamine kontrolliks.

Konflikti hoiatamise (lokaliseerimise) perioodil teostatavad ülesanded on:

- sõjalise jõu demonstreerimine ja konfliktipiirkonna lokaliseerimine;

- luure läbiviimine;

- riiklikult tähtsate objektide valve;

- Rosgvardia ja siseministeeriumi üksustele abi osutamine avaliku ja julgeoleku korra tagamisel;

- piirivalve tugevdamine riigi (administratiiv)piiril.

Mahasurumise perioodi võimalikud ülesanded on:

- vastase relvastatud formeeringute kukutamine koostöös Rosgvardia ja siseministeeriumi üksustega;

- aktiivse luure teostamine;

- elutähtsate objektide valve ja kaitse;

- erinevate varustuskolonnide valve ja saatmine;

- mitmesugused erioperatsioonid.

Polgule määratavate ülesannete parameetrid:

- vastutusala suurus: pataljonil kuni 35 km2 (nt 5 x 7 km), polgul kuni 800 km2 (nt 20 x 40 km);

maa-ala lokaliseerimine: pataljonil 30–40 km2, polk kuni 250 km2 (nt 10 x 25 km);

- objektide valve teostamine: pataljon kuni 300 km2 , polk kuni 1200 km2 (nt 20 x 60 km);

- kolonnide saatmine: pataljon kuni 150 sõidukit;

- maa-ala blokeerimine (isoleerimine): pataljon kuni 15 km2 (nt 3 x 5 km), polk kuni 40 km2 (nt 5 x 8 km)

- patrullimine piirkonnas: pataljon 40–80 patrulli; polk 180–360 patrulli;

- pataljon evakueerib kuni 3000 inimest.

Ebaseaduslike formeeringute otsimiseks lahingugrupi moodustamiseks määratakse:

- üksused ja vahendid maa-ala (objekti) isoleerimiseks;

- ühendväe üksused ja vahendid vastase löömiseks;

- üksused ja vahendid maa-ala kontrolliks määratud vastutusalas;

- üksused ja vahendid eriülesannete täitmiseks;

- mobiilne reserv;

- kaudtuletoetuse üksused;

- õhutõrje ja õhutoetuse elemendid;

- muud lahingutoetuse ja -teeninduse elemendid;

- muud reservid vastavalt ülesande iseloomule.

Enamkasutatavad taktikalised tegevused on:

- viisid: pealetung, kaitse ja eriotstarbelised tegevused, rännak, üksuste väljavahetamine, ümberorganiseerumine;

- vormid: lahing, ründamine tulega, löök, välja liikumine, manööver üksustega;

- meetodid: rünnak, vasturünnak, maa-ala isoleerimine, reid, äkkrünnak, varitsus, valvamine ja tegevuste demonstreerimine.

Maa-ala isoleerimiseks rakendatakse reeglina Rosgvardia, siseministeeriumi ja piirivalve üksusi, et takistada irregulaaride välja- või sissemurdmist maa-alalt (objektilt) ning relvade ja laskemoona sissevedu konfl iktipiirkonda, samuti selleks, et võtta neilt võimalus saada väljast abi.

Vastase löömiseks moodustatav grupeering komplekteeritakse üldväeüksustest, kelle eesmärk on ebaseaduslike relvastatud üksuste kukutamine ning oluliste maastikupunktide, joonte ja asustatud piirkondade hoidmine.

Vastasest puhastatud alade kontrolliks määratakse üksused ja vahendid, et tuvastada ja hävitada järelejäänud ebaseaduslike formeeringute väikesed osised ja nende liidrid, kehtestada määratud režiim, valvata ning kaitsta tähtsaid objekte, samuti õhu- ja kaudtulelöökide tulejuhtimiseks ja muudeks ülesanneteks.

Mobiilne reserv moodustatakse motolaskur- ja tankiüksustest, eriüksustest, armee õhuväe elementidest, miinipilduja- ja teistest tuletoetuse üksustest selleks, et osutada kiiret tuletoetust, kui satutakse kontakti suuremate ebaseaduslike formeeringutega, kes ründavad elutähtsaid ja sõjalisi objekte või kolonne raskesti ligipääsetavates kohtades. Mobiilne reserv täidab ka teisi ootamatuid ülesandeid.

Ründegrupp võidakse moodustada ajutiselt, ühendades eriliigilised üksused vastavalt vajadusele. Ründegrupi tuuma moodustab motolaskur- või tankiüksus, kellele on toetuseks juurde antud suurtüki-, tankitõrje-, pioneeri- jt relvaliikide üksusi. Polgus võib selliseid ründegruppe moodustada kaks-kolm. Neid võidakse kasutada maaalade blokeerimiseks, otsingute teostamiseks, tulega ründamiseks, rünnakul, reservis, taktikalises õhudessandis ja soomusgrupina vastase haaramiseks. Samuti võidakse neid kasutada kinnipeetavate konvoeerimiseks. Määratud õigusliku režiimi kehtestamiseks võidakse neid rakendada ees- või küljejulgestuses, kolonnide valve- ja saateüksusena, avaliku korra kaitseks (komandanditunni kehtestamisel, kontroll-läbilaskepostides, manöövergruppides), sh katteüksustena.

Operatsiooni läbiviimise peamised meetodid on:

- vastase üksuste ümberpiiramine (haaramine), millele järgneb vastase osadeks tükeldamine ja osade kaupa hävitamine või piiramisrõnga kokkusurumine;

- eripiirkondades viiakse lahingutegevus läbi eraldi ettenähtud üksustega;

- haaramine õhust, vastase rühmituse blokeerimine määratud alal ja tema põhijõudude kukutamine;

- domineerivate kõrgendike kontrolli alla võtmine ja teede blokeerimine, et takistada vastase põhijõudude edasiliikumist.

Reeglina toimub lahingugrupi sisenemine alasse alles õhuülekaalu saavutamisel ja pärast vastase põhijõudude löömist. Samaaegselt viiakse läbi infooperatsioone ja luuret, et selgitada kriitiliselt tähtsad riiklikud ja sõjalised objektid, vastase koondumisalad, baasid ja väljaõppelaagrid ning vastase reservide võimalikud liikumisteed. Teostatakse lööke ja erioperatsioone vastase juhtimissüsteemi häirimiseks.

Seejärel lahingupiirkond lokaliseeritakse, määratakse vastutusalad, viiakse läbi meetmed relvastatud kokkupõrke lõpetamiseks ja osapoolte desarmeerimiseks.

Lahingupiirkonna lokaliseerimine viiakse läbi selleks, et isoleerida sõdivad pooled ja piirata konfl iktipiirkonda relvade, laskemoona ja sõjatehnika, sh täiendavate inimressursside (sõdijate) juurdetoomist.

Üksuste vastu, kes keelduvad sõdimise lõpetamisest, teostatakse ründetegevust suurte jõududega, lüües neid tiibadele, haarates ja lüües tagalat. Hävitatakse vastase relvajõudu, vallutatakse ja hoitakse määratud alad, jooned ja tähtsad objektid, mõnikord ka asustatud punktid.

Osapoolte vahele luuakse puhver või demilitariseeritud tsoonid, mida jäädakse valvama.

Rahu kehtestamiseks organiseeritakse luure- ja otsingutegevusi, et leida allesjäänud ebaseaduslikke formeeringuid, võetakse kasutusele meetmed kaasnevate kahjude ärahoidmiseks kohaliku elanikkonna hulgas ning takistatakse olulistele objektidele täiendavate kahjude tekitamist.

LAHINGUTEGEVUSE PLANEERIMINE

Siseriikliku konflikti lahingutegevuseks valmistutakse samadel alustel nagu muudelgi juhtudel. Esmalt võetakse kasutusele meetmed kaotuste vähendamiseks kohaliku elanikkonna seas ning olulistele objektidele kahjustuste ja muu materiaalse kahju mittetekitamiseks.

Hoiatavas (ennetavas) etapis:

- viiakse vajalikud väeüksused lahinguvalmidusse, rakendatakse meetmed vajalike ülesannete täitmiseks, paigutatakse üksused koondumisaladele;

- tutvutakse eesootava lahingualaga, määratakse vastutusalade piirid ja alasse sisenemise kord;

- määratakse vaatluse, patrullimise, oluliste objektide kaitse, väikeste üksuste otsingu, nende blokeerimise, ümberpiiramise ja kukutamise viisid;

- planeeritakse lahinguala lokaliseerimine, et takistada relvade, laskemoona, sõjatehnika ja inimeste juurdevedu alasse;

määratakse luure-otsingugruppide, mobiilse reservi, aga ka katte- ja julgestusüksuste (ka kolonnide) ülesanded.

Mahasurumise etapis uuritakse ja tehakse ettepanekud:

- liikumiste varjamiseks ja üksuste paigutamiseks konfliktipiirkonda, et üllatada oma tegevustega;

- üksustele ülesannete määramiseks nende vastutusalas;

- piirangute seadmiseks relvade kasutamisel tegevustes ja objektidel, et vähendada keskkonnakatastroofi tekkimise võimalust;

- meetmete kehtestamiseks, mis tagavad kohaliku elanikkonna julgeoleku konfliktipiirkonnas;

- luuretegevuse liikide, ülesannete ja nende läbiviimiseks vajalike vahendite ja üksuste kohta.

Polgu komandör kirjeldab oma lahingukäsus:

- kuidas liigutakse konfliktipiirkonda;

- kuidas konfliktipiirkond lokaliseeritakse ja blokeeritakse julgeolekupiirkonna loomiseks;

- kuidas vallutatakse määratud maa-ala ja kehtestatakse kontroll selle üle;

- kuidas toimub vastase blokeerimine, otsimine ja kukutamine (hävitamine);

- kuidas valvatakse ja kaitstakse olulisi objekte ja valvatakse riigi (administratiiv)piiri;

- kuidas valvatakse kolonnide suunamiseks ja saatmiseks vajalikke sõlmpunkte;

- kuidas kehtestatakse määratud režiim ja kohaliku elanikkonna julgeolek.

Täiendavalt kehtestatakse koostööks:

- meetodid ja ülesanded, mida täidetakse koos teiste väeüksustega;

- juurdeantud üksuste alluvusvahekord (käsuõigus);

- ühendrelvaliigiliseks koostööks vajalikud ettevalmistused ja ülesanded;

- juhtimispunktide paiknemine ja seal viibimise aeg.

Hoiatavas etapis on olulised luua koostöövõimalused:

- kuidas toimub liikumine konfliktipiirkonda ja toetus;

- kuidas lokaliseeritakse konfliktipiirkond.

Mahasurumise etapis määratakse:

- milliseks perioodiks luuakse konfliktipiirkonnas tugipunktid;

- allüksuste lahinguülesanded ebaseaduslike formeeringute kukutamiseks;

- teiste toetamise ülesanded oma vastutusalas.

Lisaks määratakse üksuste omavaheliseks koostööks:

- milline on hetkel nende koosseis ja koostöö;

- kord, kuidas toimub üksteise abistamine lahinguteenindusega.

Lahingutoetuse korraldamiseks:

- määratakse vahendid ja üksused luure teostamiseks, nende ülesanded (luureküsimused) oma vastutusalas, samuti olulise tähelepanuga alad või objektid;

- valve teostamiseks määratakse õigeaegse hoiatamise nõuded, kui vastane viib läbi üllatusrünnaku valvatavale objektile või koondumisalale, samuti määratakse, milliseid objekte ei ole lubatud hävitada;

- taktikalises maskeerimises määratakse näidistegevused, kuidas kasutada pimedat aega või piiratud nähtavusega tingimusi, kuidas varjata marsruute, otsingu teostamiseks blokeeritud alasid, kuidas kasutada kohalikke olusid ja asustust isikkoosseisu ja relvastuse paigutamiseks;

- TBK-kaitse valdkonnas määratakse ülesanded aerosoolsete ja kergesti süttivate vahendite väljastamiseks ning leegiheitjate kasutamiseks;

- pioneeritoetuses määratakse vajalikud üksused, tõkete tüübid, kuidas tegutsetakse mineeritud aladel ja objektidel ning nende mineerimisel;

- isikkoosseisu psühholoogiliseks ettevalmistuseks selgitatakse määratud ülesande täitmise põhjusi ja sõjalis-poliitilisi eesmärke, seda, kuidas viia läbi mõjutustegevust kohaliku elanikkonna hulgas ning kuidas osutada isikkoosseisule abi psühholoogiliseks pingelanguseks;

- tehnilises tagamises määratakse ülesanded ja kord üksustele, kes tegutsevad autonoomselt, kui nad on põhijõududest eraldatud, samuti üksuste varudega täiendamise kord nende vastutusalas;

- lisaks kehtestatakse lahinguvarude ja isikkoosseisu normid ning kui tegutsetakse eraldatuna põhijõududest, siis kuidas toimub toitlustus, veega varustamine, millised on tagalaala julgestamise nõuded ja valmisolek tulekahjude kustutamiseks.

Juhtimiseks täpsustab polgukomandör täiendavalt:

- operatiivsete staabigruppide koosseisu, jaotamise, saabumise ja lähetamise korra; vastastikuse teavitamise ja teabevahetuse nõuded;

- juhtimise korraldamise ja tagamise varjamise nõuded;

- üksuste juhtimispunktide asukohad;

- staapide isikkoosseisu jaotumise juhtimispunktide vahel, võttes arvesse Rosgvardia, siseministeeriumi ja FSB piirivalve asetust;

- sidepidamise ja sidevahendite kasutamise korra oma vastutusalas;

- juhtimispunktide ümberpaiknemise korra oma vastutusalas.

Artikli teises osas on vaatluse all lahingutegevuse täideviimine.

VIIDE:

1 Doktrinaalmudel annab ainult üldise suuna ega tingi selles toodud tegevuste ning taktikalis-tehniliste parameetrite täpset täitmist (nt maa-ala mõõtmed võivad olla kordades suuremad).

ALLIKAD:

ВОРОБЬЕВ, К. (2000). Специальные войсковые действия в вооруженном конфликте. Военная мысль, http://militaryarticle.ru/voennaya-mysl/2000-vm/9810specialnye-vojskovye-dejstvija-v-vooruzhennom.

ТОНКИХ e., г. п. (19.aprill.2018). ЗАТУШИТЬ ПОЖАР ВОЙНЫ. АРМЕЙСКИЙ СБОРНИК, http://army.ric.mil.ru/Stati/item/115319/. Allikas: http://army.ric.mil.ru/ Stati/item/115319/