MARI RAAMOTI RADADEL

MARI RAAMOTI RADADEL

Viljandimaal, mõned kilomeetrid Mustla asulast eemal, paikneb Kuressaare küla kõrval looduse rüpes ajahambast puretud, kuid valla poolt hooldatud õue ja väärika mälestuskiviga tähistatud Kitsi–Tamme talu.

Tekst: MERIKE TULP, NKK Sakala ringkonna Tarvastu jaoskonna aseesinaine

See on naisriigikaitselisele tegevusele aluse panija Mari Raamoti (1872–1966), sünnitalu. Lattaia väravast sünnitalu õuele sisse astudes vaatavad hoone akendel olevatelt maalidelt vastu Tammede talupere lapsed Mari, Aino ja Jaan.

See on koht, kus võib mõelda ennast lapseks, kes kodutalust hobusõidukiga nädalateks mitmekümne kilomeetri kaugusele Viljandisse Lilli Suburgi tütarlastekooli haridust nõutama viidi. Või nooreks neiuks ja naiseks, kelle koolitee viib Köningsbergi, Kieli ja Leipzigisse. Või elada mõttes kaasa Mari Raamoti elu- ja tööaastatele Venemaal ning Saksamaal, luues seoseid ajaloosündmustega.

Mis oli see jõud, mis pani ühe taluperes kasvanud noore naise sügavalt eestimeelseid tegusid tegema ja algatama naisriigikaitselise tegevuse? Oli see tänutunne sünnimaa ees, kohuse- või missioonitunne või suur soov teenida oma riiki, olla truu ja pühendunud? Ilmselt kõik see kokku ja enamgi veel.

Igatahes sai Mari Raamotist (sündinud Tamm) väljapaistev ühiskonnategelane ja pedagoog. Ta oli naiskodukaitse asutajaid ja esimene esinaine, lisaks asutas kodutütarde liikumise. Tema ja tema pere panus Eesti haridusmaastikul ja omariikluse arengul on märkimisväärne.

Koos abikaasa Jaan Raamotiga asutasid nad Raadi vallas Sahkapuu tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskooli. Jaan Raamot võttis osa Eesti omavalitsuste loomisest ja omariikluse ettavalmistamisest 1917. aastal. Eesti ajutise valitsuse koosseisus oli Jaan Raamot põllutöö- ja toitlustusminister.

Poeg Ilmari elulooga tutvudes tekitab aukartust sügav poliitiline tahe toetada ka väljaspool oma koduriigi piire Eestit ja eestlust, temagi oli alates aastast 1951 tegev erinevates üleilmsetes organisatsioonides.

Mari Raamoti sünnitalu on väärikalt eksponeeritud ja tema elutööd jätkavad vääriliselt tänased naiskodukaitsjad ja kodutütred. „Minu kohus“ ja „Isamaa auks alati valmis“ on hüüdlaused, mida organisatsioonidesse kuulujad auga südames kannavad.

Aastal 2022 möödub Mari Raamoti sünnist 150 aastat. Sakala maleva naiskodukaitsjad teevad ettevalmistusi, et tema sünniaastapäeval paigaldada sünnitalu õuele mälestuspink. Soovime, et Mari Raamoti ja tema pere väärtuslik panus meie riigi arengusse jõuaks paljude kaasmaalasteni.

Kes teab, ehk aitab Mari Raamoti panust mõista, mõtestada ja südamesse talletada just külaskäik Mari Raamoti sünnitallu – kohta, kust kõik ilus alguse sai.

Gunnar Teas