KUIDAS... KÄIMAD KESTMA SAADA

KUIDAS... KÄIMAD KESTMA SAADA

Mis on kõndimise juures kõige olulisemad? Õige, jalad! Ilma on keeruline. Ja kohe nende järel jalanõud. Et jalanõud aga kestaks ja kannaks, tuleb nende eest hoolt kanda. Aga kuidas või miks?

Tekst: HANNES AUS, Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna veebel ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Novot, nahast saapad on nagu abielu: ilusad, kallid ja ehitatud kestma, aga kui te neid ei hoolda, siis lagunevad nad enne oma aega laiali. Kui aga hooldada, kestavad nad kuni surmani.

Saapaid valides ja jalga proovides tuleks neid kindlasti vaadata sellise pilguga, et saaks kanda kahe paari sokkidega ja topelt taldadega. Topelt tallad selleks, et isoleerida maapinnast tulevat külma. Kaks paari sokke aga vähendavad hõõrdumist ja takistavad villide teket. Samuti juhib lisasokipaar paremini niiskuse jalast eemale. Alussokid olgu õhemad ja pealmised paksemad.

Ent ärgem kaldugem teemast kõrvale.

Niisiis, oled saanud laost või poeriiulilt uued nahksed jalavarjud. Mida kõigepealt teed – tõmbad need viksiga üle? Vale vastus.

Selleks, et saabas jala järgi vormuks, või mõningatel juhtudel ka vastupidi, jalg saapa järgi kuluks, tuleb esmalt saapaid kanda ja lasta neil jala ning, ütleme otse välja, higi mõjul deformeeruda just neis piirkondades, kuhu jalg survet avaldab. Jättes samal ajal jäigemaks need kohad, mis jalaga nii tihedalt kokku ei puutu.

Muidugi, paarikümnekilomeetrisele jalgsirännakule ei maksa uute saabastega minna. Aga rida lühemaid jalutuskäike peaks andma soovitud efekti. Mõni soovitab protsessi kiirendamiseks ka viinaga immutatud villane sokk jalga tõmmata. selt nende kohtade pealt, kust peab painduma, ja on jäik sealt, kust peab olema, ongi paras aeg saapale kaitsev kreemikiht peale tõmmata.

MIKS PUHASTADA?

Võib jääda mulje, et saapaid tuleb puhastada sellepärast, et ülemad kiusavad ja nõuavad viksitud ja puhtaid saapaid. Tegelikkuses on sõduri esmaülesanne hoida oma varustus korras, puhas ja jätkusuutlik. Seega, kui saapapaar on jala järgi mõnusalt sisse kantud, oleks ju kahju, kui need hooaja lõppedes tuleks ärakantutena minema visata. Et seda ei juhtuks, tulebki saapad hoida kuivad ja puhtad.

Mõistagi, muda ja vesi ei ole saabastele vastunäidustatud, selleks saapad ju ongi, et märjaks ja mudaseks saada. Ent kui jätta muda saapale liialt kauaks, hakkab see nahka lõhkuma. Kuidas? Iga kord, kui saabas astudes paindub, hõõrdub selle pinnal ja mikropragudes olev muda, mis peamiselt koosneb ju liivast ehk väikestest kivikestest, aina sügavamale saapa pinda. Mõju on umbes sama, nagu saabast liivapaberiga lihvides. Seda ju ei teeks? Järelikult ei maksa ka paksu, kuivanud mudakihiga saabastega liiga kaua kõndida.

Hea küll, aga kui ei kõnni mudaste saabastega, vaid jätad need rahulikult koridorinurka seisma, mõnda tulevast matka ootama, siis ju ei kuluta saapaid? Õige. Ent kuivanud muda imeb saapanahast selle loomulikku niiskust välja, muutes naha jäigemaks ja rabedamaks. Nii et järgmine kord pikemale rännakule minnes võivad saapasse juba sügavad vaod murduda. Jällegi paha.

Ehk siis, kui võimalik, tuleks saapad iga matkapäeva järel puhtaks teha.

SAAPAD PUHTAKS

Ega siin suurt teadust pole. Vaja on vett ja saapaharja. Nii tugevate harjastega kui vaja, aga nii pehmetega kui võimalik. Seepi või muud kodukeemiat, nagu näiteks pesupulbrit, on mõistlikum mitte kasutada. Need sisaldavad nahka kahjustada võivaid keemilisi ühendeid. Ka ei maksa saapaid panna pesumasinasse. Mis juhtub saabastega pesumasinas, sellest võib-olla kunagi artiklis „Kuidas kõige efektiivsemalt oma saapad ära lõhkuda“.

Enne saabaste puhastamist eemalda sellelt nöörid ja sisetallad. Tegelikult võiks sisetallad, isegi kui need ei tundu niisked, pärast iga pikemat käimist saabaste seest välja võtta. Nii väldid sisetaldadesse akumuleerunud niiskuse mõjul tekkivat odööri või koguni hallitust.

Kui saapad on vabastatud liigsest kolast, nagu nöörid ja sisetallad, tuleb need vabastada ka liigsest mustusest. Eelmainitud harjaga. Raskemini ligipääsetavate kohtade harjamiseks sobib ka näiteks hambahari. Ristkasutust me siinkohal siiski ei soovita.

Kui saapad veel puhtad ei ole, pese kuivanud mustus pehme, niisutatud lapi ja veega maha. Võib kasutada ka voolavat vett. Ei tee see saabastele miskit halba. Tegelikult isegi, kui tahta nahksaabastele Merelõvi või mõne muu rasvainega lisaveekindlust anda, on selle pealekandmiseks õige aeg just siis, kui saapad on märjad. Nõnda imendub rasv sügavamale naha sisse ja protsessi ei pea niipea kordama. Samas jällegi mõnede ekspertide hinnangul imendub rasv märga saapasse liialt sügavale, pärssides nõnda saapa võimet hingata. Igal juhul ei maksa rasvaga liialdada. Mida rasvasemad saapad on, seda vähem nad hingavad.

Määrimiseks on veel mõned võimalused: pihustiga silikoonmääre, vana kooli mesilasvaha või tööstuslikel õlidel baseeruv saapamääre. Samuti veepõhine veekindel vaha Nikwax.

SAAPAD KUIVAKS

Veeprotseduurid lõppenud, on vaja saapad kuivaks saada. Kui aega on, võib jätta need õue kuivama, kuid mitte otsese päikese kätte. Kui on kiire, siis võib protsessile kaasa aidata näiteks fööniga. Aga madalal kuumusel ja distantsi hoides.

Kuivamisprotsessi saab kiirendada, kui toppida saabastesse vett imavaid pabereid. Ajalehepaber ei ole parim variant, sest mõnel juhul võib trükivärv saapa veekindlat kihti lõhkuma hakata. Ent siis ei maksa neid sinna unustada, vaid ikkagi eemaldada kohe, kui paber on niiskeks muutunud.

Mida teha ei tasu, on saabaste asetamine kuumale radikale või, hoidku selle eest, lõkkekuumuse kätte. Liigse kuumuse mõjul hakkab nahk pragunema, selle erinevad kihid üksteisest eralduma, kummidetailid kuju muutma jne. Jälle teema artiklisse „Kuidas kõige efektiivsemalt oma saapad ära lõhkuda“.

Metsas olles saab saapaid kuivatada rusikasuuruste kividega, mida on eelnevalt soojendatud lõkke ääres sellise soojuseni, et kannatab käes hoida, ja mis pannakse saapa sisse.

KREEM PEALE JA SISSE

Saapad puhastatud ja kuivatatud, on aeg neile jälle määre peale tõmmata. Kas siis naha sisse imenduv, toitev ja pehmendav määre, seda kattev, kaitsev ja veekindlust andev määre või värvi taastav määre. Või vajadusel kogu menüü. Milline määre täpselt, sõltub juba naha tüübist, on see pindvärvitud nahk, aniliinnahk, seemisnahk, nubuk või muu. Igaühele neist on oma vahendid. Kui poemüüjale saabas ette näidata, saab tõenäoliselt selle, mida vaja.

Saabaste kreemitamisel on oluline kreem peale kanda ühtlase kihina. Liiale pole mõtet minna. Väikese sõrmeotsa suurune tuts saapa ninale, teine saapa küljele. Kreem sisse harjata ning jätta umbes veerand tunniks seisma. Seejärel võib peale tõmmata teise kihi või siis võtta villase lapi ja saapapaari kenasti läikima poleerida.

Aga läikimine pole saapa juures muidugi omaette eesmärk – hooldame saapaid ikkagi selleks, et need kestaksid ning võitleja saaks oma ülesande täidetud, ilma et märjad või muul moel rikutud jalanõud teda saboteeriks.

Vaja läheb:

saapaharja – tegelikult isegi kahte, üks suurema pori maha harjamiseks, teine määrde peale ja laiali kandmiseks;

vett;

paberit;

saapamääret.

Ajakulu: 15–30 minutit

Asso Puidet