FILmIARvUSTUS
vApRUST, vApRUST jA vEEL KORD vApRUST Ameerikamaal on olnud väga palju erinevaid presidente. Mõni on sihuke, et vaatad – ohmu mis ohmu, teine jällegi on nii tark ja kaval, et hoia ja keela. Aga on olnud ka presidente, kes on sõda pidanud mitte ainult maakaardil näpuga siia-sinna osutades, vaid ka ise püssiga vehkides. John Kennedy oli niisugune president. Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor
O
n aasta 1943. Teine ilmasõda käib täie vungiga. Muu hulgas peetakse sõda ka Vaiksel ookeanil, kus ameeriklased ja jaapanlased kõiksuguste saarte pärast omavahel kraaklevad. Ühel säärasel saarel asuvasse baasi saabub noor, kuid vapper leitnant Kennedy. Ameerika merevägi, kellel muidu on kõiksugu lootsikuid küllaga, pakub noorele leitnandile üht paadiloksu. Tee korda ja pea sõda, meie lubame. Torpeedokaater PT
88
8/2020
109 sätitaksegi korda, paraku teevad Jaapani sõjamehed selle jällegi katki ning leitnant Kennedy on ühes meeskonnaga lihtsa valiku ees: ära uppuda või välja ujuda. Sel kombel hakkavad sündmused kerima Leslie Martinsoni aastal 1963 valminud filmis „PT 109“. Pagan seda teab, kes täpselt filmi idee välja mõtles. Võis ju olla, et mister Kennedy, teades, et eesootavatel valimistel läheb mölluks ja hääli on igatepidi vaja, astus produtsendi uk-
sest sisse. Sel ajal, kui turvameeskond kappe pahupidi pööras ja prügikastist mikrofone ja pomme otsis, võis president istuda lauanurgale, sõrmega hajameelselt lauale ringe joonistada ja rääkida pikalt-laialt oma kuulsusrikkast minevikust. Produtsent mõistva inimesena võis panna jutu kirja ja nii see film valmima hakanuks. Aga võis olla ka teistpidi: kantselei töötajad nuhkisid kusagilt presidendi mineviku välja ja käisid nagu uni peale, et „film mõjub presidendi renomeele hästi”,
