MATKAMÄNG 2024 - SEIKLUS, MIS JÄÄB KAUAKS MEELDE

MATKAMÄNG 2024 - SEIKLUS, MIS JÄÄB KAUAKS MEELDE

Kui oktoobripäike veel viimaseid sooje kiiri jagas, kogunes Haapsalu südamesse üle saja noore seikleja, valmis katsumustele vastu astuma.

Tekst: KERSTIN KÄÄRIK , Kaitseliidu noorteorganisatsioonide turundus- ja kommunikatsioonispetsialist

Ees ootas kümnekilomeetrine rada, mis läbis nii linna kui ka Paralepa parkmetsa. Rajale oli paigutatud kaheksa kontrollpunkti ja neli postkasti, mis pakkusid põnevaid ülesandeid. See polnud tavaline matk ega lihtsalt jalutuskäik looduses – see oli kodutütarde ja noorkotkaste suur seiklus, kus iga samm ja väljakutse pani proovile nii keha kui ka vaimu. Adrenaliin oli laes ja meeskonnavaim tugev.

Aga kuidas selline sündmus sünnib? Püüdsin kinni ühe korraldajatest, kes vastas lahkesti minu küsimustele.

Maire Kruusilt, kes aitas sel toredal sündmusel teoks saada, uurisin esmalt matkamängu korraldusliku poole kohta.

„Matkamängu korraldamine on tõeline au, aga ka suur vastutus. Korraldustiimis oli kokku 59 inimest, kelle hulgas olid noortejuhid, kodutütred, noorkotkad, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, lapsevanemad ja isegi vabatahtlik pääste. Koostöö oli suurepärane ja kõik panustasid, et päev sujuks ladusalt. Igaüks teadis oma rolli ja noored said kogeda midagi tõeliselt erilist.“

Kuidas valiti välja osalevad võistkonnad ja mis ettevalmistusi nad tegid?

„Võistkonnad olid oma piirkonna parimad – igal ringkonnal või maleval on oma võistlused, tublimad võistkonnad jõudsid meie korraldatavale matkamängule. Mõni treenis kõvasti, teine võttis asja veidi vabamalt, aga lõppkokkuvõttes andsid kõik endast parima. Just see ongi kõige olulisem – mitte ainult võit, vaid kogemus, mille nad võistluselt kaasa saavad.“

Kuidas valiti rada ja kontrollpunktid? Mis noortele kõige rohkem meeldis?

„Rada pidi olema mitmekesine. Tahtsime, et noored saaksid tunda nii linna kui ka metsa võlusid. Samas pidi olema planeeritud nii, et kõik võistkonnad saaksid korraga liikuma hakata ja kontrollpunktides ei tekiks ummikuid.

Noorte lemmikuks osutusid paadisõit ja laskmine. Need on alati hitid! Samas tuleb tunnistada, et kaardilugemisoskust tuleb meil veel pisut treenida, et edaspidi saaksid noored orienteerudes iseseisvamalt hakkama. Eesmärk oli, et kõik võistlejad lõpetaksid positiivse kogemusega – see meil ka õnnestus!“

Kuidas sujus koostöö Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja Haapsalu päästekomandoga?

„Koostöö nendega on alati olnud suurepärane. Kaitseliit aitas transpordi ja varustusega, Naiskodukaitse hoolitses, et osalejatel oleks kõhud täis, ning politsei ja päästeamet tõid välja praktilised ülesanded ja oskused. See ongi meie ürituste tugevus – igaüks annab oma osa, et noored saaksid parima kogemuse. Pärast matka küsisime ka noortelt nende emotsioonide kohta.“

Milliseid muljeid kuulsite pärast matkamängu?

„Tagasiside oli ülimalt positiivne. Noored ütlesid, et rada oli vaheldusrikas ja huvitav. Eks seal oli ka raskemaid hetki – näiteks loomakolpade tundmine osutus väljakutseks ja ragulka laskmine polnud päris kõigi lemmik, aga kõik see kuulub kogemuse juurde! Noored kiitsid kohtunikke ja olid tänulikud suurepärase päeva eest. Ja loomulikult oli paadisõit see, mis tegi päeva eriti meeldejäävaks. Üks osaleja märkis tagasisidet andes: „Väga tore matk, aga me olime liiga paksult riides!“ ja teine lisas: „Paadisõit oli parim! Jäime küll keset vett hätta, aga see oli lõbus!““

Kuidas saaks matkamängu tulevikus veelgi ägedamaks teha?

„Ideid on alati. Kindlasti võiks lisada rohkem praktilisi esmaabiharjutusi ja ehk ka ajakontrolli. Samas on nooremate laste puhul ajaga mängimine keeruline, sest igaüks läbib rada omas tempos. Kuid üritame alati pakkuda midagi uut ja huvitavat. Võib-olla teeme järgmisel aastal midagi täiesti uut!“

Mis oli sinu jaoks kõige meeldejäävam hetk?

„Mulle jäi kindlasti meelde meie punktikohtunike rõõmsameelsus ja noorte säravad silmad. Nii palju naeru ja rõõmu! Päeva lõpus olid kõik küll väsinud, aga õnnelikud. Samuti oli tore näha, et peavanemad Ave ja Silver olid tulnud noortele kaasa elama, nad külastasid kõiki punkte – see andis üritusele erilise tähenduse.

Päeva lõpetasid muidugi soe supp ja maitsvad pannkoogid, mida pakkusid naiskodukaitsjad. Mis olekski parem, kui pärast pikka päeva koos laua ümber istuda, oma seiklusi jagada ja toiduelamusi nautida?“

VÕISTLUSE TULEMUSED

Kokku osales 64 kodutütart ja 47 noorkotkast, kõige nooremad olid vaid 8aastased. Nendele polnud oluline ainult rada, vaid kogu kogemus midagi nii suurt kaasa teha. Võistlus kulges ilma suuremate probleemideta, kuigi esimesed lõpetasid juba 14.30 ja viimased alles kella 17 paiku. Mõnel tuli lõpurivistust natuke kauem oodata, aga see andis hea võimaluse jagada muljeid ja puhata!

Kodutütardest krooniti võitjaks Tartu ringkond, järgnesid Tallinna ja Lääne ringkond. Noorkotkaste seas saavutas esikoha Harju maleva võistkond, teise koha võttis Valgamaa maleva tiim ja kolmandaks tulid Lääne maleva noored. Kõik osalejad väärivad suurt aplausi – nende pühendumus ja oskused said päeva jooksul tõeliselt proovile pandud.