Sõjaturism
Metsavendade jälgedes II Läänemaal ja saartel Paar numbrit tagasi tegime Kaitse Kodus! algust metsavendade jälgede ajamisega. Siis olid vaatluse all Pärnu- ja Raplamaal asuvad punkrikohad ning mälestusmärgid. Nüüd oleme jõudnud Lääne-Eestisse ja saartele.
kodukohas toimunuga kursis. Kuigi maa-ameti veebilehelt ligipääsetavas pärandkultuuri kaardirakenduses on näha üle saja metsavendlusega seotud objekti, puudub paljude kohta igasugune taustteave. Kirjeldan allpool mõningaid paiku, mida huvireisil olev lugeja võib külastada.
MARTIN ANDRELLER Metsavendluse uurija
Ehmja punkrikoht ja mälestuskivi
S
aartel oli metsavendlust võib-olla natukene vähem ruutkilomeetri kohta kui mandril, kuid relvastatud vastupanutegevus seal siiski eksisteeris ja toimetas. Saarel metsavennaks olemine oli isegi raskem kui mandril, sest esiteks oli tegutsemisraadius piiratud ja teiseks olid kohal ka uue korra lisajõud – piirivalvurid. Ometigi on Saaremaal tegutsenud Elmar Ilp, kellest vahel veriseid lugusid jutustatakse. Silmas tuleb siiski pidada, et metsavennad pidasid vastu niikaua, kuni neil oli toetajaid. Omadega vastuollu minnes jäi metsavend üksi, aga üksi ei saanud kuidagi ellu jääda.
Tähtis ei ole kiri, vaid hoopis sõnum
Statistika järgi langes Eestis 2003 metsavenda, Läänemaal hukkus neist 112, Saaremaal 30 ja Hiiumaal kuus. Need andmed on kindlasti ebatäpsed ja vajavad edasist uurimist, mille juures saavad abiks olla ka kohalikud kaitseliitlased, kes on oma
1945. aasta sügisel rajas suurem (umbes 15–20 meest) Martna valla metsavendade salk endale talvepunkri Kuusemaale Ehmja küla lähedale tihedasse metsa. 20. jaanuaril 1946 arreteeris julgeolek Ehmja külas Edgar Koitsaare talus viis selle grupi meest. Ülekuulamise, ilmselt ka peksmise tulemusel saadi teada punkri asukoht. Järgmisel päeval, 21. jaanuaril piiras 40-meheline operatiivgrupp punkri ümber. Punkris viibinud viiele mehele tehti ettepanek vabatahtlikult väljuda ja alla anda. Sellest metsavennad keeldusid. Puhkenud lahingus, mis kestis umbes tund aega, hukkusid kõik punkris olnud metsavennad: August Lehtsalu, Herman Madissoo, Aleksander Remmel, Johannes Sipp ja Saksa sõjaväest maha jäänud sakslane Werner Weiser (või Kaiser). Lahingu käigus sai haavata neli operatiivgrupi liiget. Julgeoleku dokumentidest on näha, et metsavendadel oli kasutada üks automaat, kaks poolautomaati, neli vintpüssi, üks nagaan ja laskemoona. Punker koos toidutagavarade ja igapäevaesemetega süüdati põlema, metsavendade surnukehad aga viidi tuvastamiseks Haapsallu. Kuhu nad seejärel maeti, pole teada.
MARTIN ANDRELLER
Külas varem koos Lembit Lehtsalu ja Elmo Pärnametsaga arreteeritud Endel Lehtsalu mõisteti tribunali otsusega 26. augustil 1946 Tallinna vanglas nr 1 surma ning otsus viidi täide sama aasta 23. detsembril.
40
Punkrikoht on praeguseks läbi uuritud ja sinna on paigaldatud mälestuskivi. Lisaks on punkri ümbruses puude küljes lihtsaKaitse Kodu! 8/2012
