Ligi 5000 inimest on valmis

Ligi 5000 inimest on valmis

Naiskodukaitse andiskevadel välja mobiilirakenduse „Ole valmis!“, mis sisaldab riiklikke käitumisjuhiseid eri kriisiolukordadeks, esmaabiõpetusi, võimalust oma kodust valmisolekut interaktiivselt testida ning rakenduse kaudu mitmetele vajalikele numbritele helistada.

Tekst: ELISA JAKSON, Naiskodukaitse arendusspetsialist

Rakenduse on praeguseks oma telefoni laadinud ligi 5000 inimest. Uurisin mõnelt kasutajalt, kuidas neil elu äpiga läheb.

Ida-Tallinna Keskhaigla kriisinõunik Liina Henn leiab, et äpp „Ole valmis!“ on tänuväärne võimalus suurendada inimeste teadlikkust iseendast ja ümbritsevast. „Teadmatus väljendub alati mingit laadi probleemina – õnnetused, sõltuvus teenustest või teenuse vale kasutamine. Näiteks inimesed pöörduvad abi saama erakorralise meditsiini osakonda, aga tegelikult ei ole nende tervislik seisund eluohtlik ega vaja vältimatut abi.“ Äpi abil on võimalik teha kindlaks, kas kaebustega pöörduda perearstile või tuleb kiiremas korras helistada 112.

Liina hindab ka kasulike numbrite koondit, mille alt leiab perearsti nõuandeliini, ni, kuhu helistades on võimalik veel täpsustada, kas tervislik seisund su on perearstile pöör- n dumise või siiski kiirabi kutsumise vajaduse tundemärkidega.

“Mulle kui täiskohaga koduperenaisele vaadatakse kodustes n.-ö kriisiolukordades tihti küsivate silmadega otsa,” jagab Britta Post. Näiteks kasutas ta äppi, kui suvel pereliikmelt puugi avastas, samuti on ta erinevate haavade korral põhitõed kiiresti üle vaadanud. Naine arvab, et „Ole valmis!“ mobiilirakendus on viimase aja üks parimaid leide: „Mul on hea meel, et selline asjalik „taskuteatmik“ on kokku pandud.“

Annika Blumkvist leiab samuti, et tegemist on väga õpetliku materjaliga: „Leidsin uut ja kasulikku infot ning sain ka vanu teadmisi üle kontrollida ja kinnistada.“ Ta tõmbas äpi ka mõlema kooliealise lapse telefoni ja rääkis juurde, et seal on palju kasulikku infot ning millal iganesneil igav on, võiksid nad seda sirvida, ehk jääb midagi kahe kõrva vahele. „Vaadates laste telefonikasutuse statistikat, näen, et nad kasutavad seda äppi peaaegu iga päev vähemalt 15 minuti jooksul,“ on naine rahul ning usub, et sealt jääb palju kasulikku külge.

Kui Annika lastelt endalt uurida, mida nad äpis tavaliselt vaatavad või mida uut on teada saanud, selgub, et nad on hoolsad lugejad. 8aastane noormees teab, et kordamine on tarkuse ema, ja lappab järjest erinevaid teemasid läbi, alustades esmaabist ning vaadates mõnda asja mitu korda. Mis on poisile kõige põnevam uus teadmine? „See, et on olemas see asi, mida kasutatakse siis, kui mitte midagi muud ei jää üle! No lihtsalt kui ei ole muid võimalusi! Või siis on liha liiga palju! Mis selle nimi nüüd oligi? Ahjaa – leeauk. See on selline asi, kui kaevad augu ja paned sinna kivid ja siis teed lõkke, et seal saaks liha küpsetada,“ vuristab koolipoiss õhinal. Ka tema 12aastast õde köidab kõige enam üleelamise teema. „See on lihtsalt nii põnev, kui palju on selliseid taimi, mida annab toiduks kokku keerata.“ Samas hindab neiu ka koduste ja evakuatsioonivarude osa ning loeb sealset infot huviga.

Inglismaal elavat Kristi Raed köidavad enim julgeoleku- ja kriisipeatükid, sealt leiab tema meelest ka igapäevaeluks häid asju. Näiteks kuidas käituda suurüritusel – ka ilma ründavate terroristideta; või et (eriti praeguses poliitilises kliimas) pole ehk arukas ka väljaspool sõjakoldeid tänaval militaarmoodi kanda – võid saata valedele inimestele valesid signaale. Ilmaoludega on meil ka nagu on, ei saa välistada, et ei juhtu midagi ekstreemset. „Vahel ikka muigan autoga liikuma harjunud inimeste üle – ei ühtegi sooja riideeset, akulaadijat ega veepudelit … Kui Padaorgu ööpäevaks kinni jääd, siis on ju lühikestest pükstest ja dressidest vähe abi,“ selgitab naine.

Kristi lemmikteemaks ongi see, kuidas ise hakkama saada. „Eestlaste jaoks tundub (ilmselt kombinatsioonina metsavendlusest ja nõukogude ajast, kui midagi polnud saada ja pidi leidlik olema) olevat normaalne, et midagi peab sukasääres olema ja soola-tikke peaks varuma.“ Seega mingil tasemel on ilmselt paljud nendel teemadel mõelnud ja igaks juhuks valmistunud. Vanades Lääne ühiskondades ei oska aga põlvkonnad, kes ise otseselt sõda ei mäleta, üldse selles võtmes mõelda – ollakse harjunud, et küll keegi tuleb ja korraldab. Ei arvestata ei elektrikatkestuse ega üleujutuse võimalusega, sest „ega me kuskil Aafrikas ela“.

Maria Pleesile meeldib palju ringi liikuda ja tegutseda. Tavaline on see, et lisaks kontorielule jõuab ta trenni, tennist mängima, rabaradadele, randa, reisima ja muudest seiklustest osa saama. Seda kõike koos sõpradega.

„Ükskõik kui tähelepanelik ja tubli olla, üllatusi tuleb ikka ette. Kui mitte endal, siis kellelgi sõpradest. Isegi siis, kui tegelikult peaksid kõike teadma olukorra parimaks lahendamiseks, on paanikahetkel on pea tühi ega meenu, mida päris esimese asjana peaksid tegema või millele mõtlema. Ka väiksema mure korral ei saa kunagi kindel olla, millist allikat usaldada kindlustunde tagasisaamiseks. Seepärast on mul hea meel, et nüüd on telefonis alati üks lisaabiline. Mina olen valmis!“

Mobiilirakendus „Ole valmis!“ ise ei ole aga valmis, vaid hoopis pidevas arenduses. Kui Sul on arendusmõtteid või ettepanekuid, siis saada need olevalmis@naiskodukaitse.ee.