Vingugaas: nähtamatu tapja

Vingugaas: nähtamatu tapja

Nähtava vaenlasega on alati lihtsam võidelda kui nähtamatuga– viimase hulkakuulub ka Eestis igal aastal kümnete ja kümnete inimeste elusid nõudev vingugaas.

Tekst: ELLEN STERNHOF, esmaabikoolitaja

Eelkõige tekib vingugaas hapnikuvaeses keskkonnas, näiteks suletud siibriga ahjus, põlemisel, kus pole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (Co 2 ). nii tekibki hoopis süsinikmonooksiid ehk lõhnatu, värvitu ja tapvalt mürgine vingugaas. mille tekkeks, nagu keemilisest ühendistki (Co) aru saada, on vaja poole vähem hapnikumolekule.

Vingugaasi hukatuslik loomus pääseb mõjule seda sisse hingates. selle molekulid seovad end veres hemoglobiini molekulidega, täpsemalt raua aatomitega hemoglobiinis. see omakorda teeb võimatuks hapniku ühinemise nendesamade raua aatomitega. see tähendab, et rakud ei saa enam vere kaudu hapnikku – organismis tekib hapnikunälg, häiritud on kõikide organsüsteemide funktsioonid, mis võib viia surmani.

Võib kergelt pääseda

Eristatakse kaht liiki vingugaasimürgistust – kerget ja rasket. kerge vormi puhul kaebab kannatanu tugevat peavalu, tal on tunne, et pea ümber on kitsas võru. Valu on otsmikus ja oimukohtades, kõrvus kohiseb, pea käib ringi. kannatanu tunneb nõrkust, südamepekslemist, iiveldust, valu rinnus, oksendab ja silmade ees on täpid.

Kontakt sellise kannatanuga on raske, ta on küll teadvuse juures, kuid on nagu kurdistunud, ei saa aru, mida temast tahetakse.

Raske vormi puhul on teadvus ähmastanud, hingamine pindmine, pulss sage ja silmaterad laienenud. erilist nõrkust on tunda alajäsemetes, mistõttu kannatanu ei suuda püsti tõusta ja liikuma hakata. Võib tekkida unisus ja teadvusekaotus, mis läheb üle koomaks.

Silmaterad, mis algul on vähenenud, hakkavad pikkamööda laienema ega reageeri enam valgusele. nägu muutub punaseks, huuled kirsspunaseks, kehatemperatuur tõuseb järk-järgult, isegi kuni 40 kraadini. hilistüsistuseks võib olla aju- ja kopsukahjustus.

Mürgitame end ise

Muide, suitsetajatel on Co sisaldus veres kõrgem kui mittesuitsetajatel, ulatudes tavasuitsetajal 2–5%-ni, ahelsuitsetajal aga 5–10%-ni.

Kerge vingumürgistuse puhul püsib hemoglobiini ühinemisel vingugaasiga tekkiva karboksühemoglobiini suurenenud tase veres mõned tunnid, raskemal juhul võib olla määratav 10 tunni jooksul. karboksühemoglobiini sisaldus 15–25% põhjustab peapööritust, peavalu või iiveldust, sisaldus üle 50% on juba eluohtlik.

Viimasel ajal on tõsiseid vingugaasimürgistusi ette tulnud ka seoses vesipiibu suitsetamisega. Tavalise vesipiibu suitsetamine kestab üldjuhul kuni tund, et rahuldada organismi nikotiininälga. sigareti suitsetamiseks kulub 2–3 minutit, mille jooksul hingame sisse umbes pool liitrit suitsu. ühetunnine vesipiibuseanss sisaldab aga 100–200 korda rohkem suitsu kui ühe sigareti suitsetamine.

Pixabay

Tassike kohvi

Kannatanu tuleb viia vingugaasi piirkonnast välja ja tagada talle värske õhu juurdepääs.

Juhul, kui esmaabivahendite hulgas on hapnikuballoon, tuleb anda kannatanule hingata puhast hapnikku. meie poolt väljahingatavas õhus on hapnikku vaid 22%, mida jääb abi andmiseks väheks.

Kui kannatanu on teadvusel, tuleb asetada ta poolistuvasse asendisse ja joota talle kanget kohvi või musta teed. Seda annustame väikeste lonksude kaupa, vältimaks vedeliku sattumist hingamisteedesse, kui kannatanu peaks teadvuse kaotama. Piima joomisest ei ole otsest abi, aga kui muud vedelikku käepärast ei ole, võib ka seda juua anda.

Kui kannatanu kaotab teadvuse, tuleb ta keerata püsivasse küliliasendisse ja katta alajahtumise vältimiseks soojalt kinni. Kui kannatanu lamab maapinnal, tuleks tema alla asetada termokile või ajaleht – nõnda saab vältida või vähendada niiskuse tungimist kehasse.

Kärmelt arsti juurde

Kui südametegevus seiskub või hingamine peatub, tuleb kannatanut elustada (kaudne südamemassaaž ja kunstlik hingamine). Sealjuures on oluline teada, et vingugaasimürgistusega kannatanut elustades ei tohi sisse hingata tema väljahingatud õhku.

Ning muidugi vajab vingugaasimürgistuse saanud kannatanu kiiresti ravi, soovitatavalt haiglaravi. Meie rahvameditsiin on muidugi rikas nõuannetest, mida igasuguste õnnetuste puhul teha ja kuidas aidata. Näiteks soovitatakse teadvuseta kannatanule anda iga viie minuti järel nuusutada nuuskpiiritust, põletatud vatti või paberit. Aga ka mädarõigast soolaga. Efektiivne olevat ka panna pea ümber sipelghappes niisutatud mähis.

Targem on siiski jääda nüüdisaegsete võtete juurde ja organiseerida kiirelt professionaalne abi.