Vingugaas:
nähtamatu tapja Nähtava vaenlasega on alati lihtsam võidelda kui nähtamatuga – viimase hulka kuulub ka Eestis igal aastal kümnete ja kümnete inimeste elusid nõudev vingugaas.
mediTsiin
Tekst: ELLEN STERNHOF, esmaabikoolitaja
eelkõige tekib vingugaas hapnikuvaeses keskkonnas, näiteks suletud siibriga ahjus, põlemisel, kus pole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (Co2). nii tekibki hoopis süsinikmonooksiid ehk lõhnatu, värvitu ja tapvalt mürgine vingugaas. mille tekkeks, nagu keemilisest ühendistki (Co) aru saada, on vaja poole vähem hapnikumolekule. Vingugaasi hukatuslik loomus pääseb mõjule seda sisse hingates. selle molekulid seovad end veres hemoglobiini molekulidega, täpsemalt raua aatomitega hemoglobiinis. see omakorda teeb võimatuks hapniku ühinemise nendesamade raua aatomitega. see tähendab, et rakud ei saa enam vere kaudu hapnikku – organismis tekib hapnikunälg, häiritud on kõikide organsüsteemide funktsioonid, mis võib viia surmani.
Võib kergelt pääseda
eristatakse kaht liiki vingugaasimürgistust – kerget ja rasket. kerge vormi puhul kaebab kannatanu tugevat peavalu, tal on tunne, et pea ümber on kitsas võru. Valu on otsmikus ja oimukohtades, kõrvus kohiseb, pea käib ringi. kannatanu tunneb nõrkust, südamepekslemist, iiveldust, valu rinnus, oksendab ja silmade ees on täpid. kontakt sellise kannatanuga on raske, ta on küll teadvuse juures, kuid on nagu kurdistunud, ei saa aru, mida temast tahetakse. raske vormi puhul on teadvus ähmastanud, hingamine pindmine, pulss sage ja silmaterad laienenud. erilist nõrkust on tunda alajäsemetes, mistõttu kannatanu ei suuda püsti tõusta ja liikuma hakata. Võib
44
8 | 2018
tekkida unisus ja teadvusekaotus, mis läheb üle koomaks. silmaterad, mis algul on vähenenud, hakkavad pikkamööda laienema ega reageeri enam valgusele. nägu muutub punaseks, huuled kirsspunaseks, kehatemperatuur tõuseb järk-järgult, isegi kuni 40 kraadini. hilistüsistuseks võib olla aju- ja kopsukahjustus.
Mürgitame end ise
muide, suitsetajatel on Co sisaldus veres kõrgem kui mittesuitsetajatel, ulatudes tavasuitsetajal 2–5%-ni, ahelsuitsetajal aga 5–10%-ni. kerge vingumürgistuse puhul püsib hemoglobiini ühinemisel vingugaasiga tekkiva karboksühemoglobiini suurenenud tase veres mõned tunnid, raskemal juhul võib olla määratav 10 tunni jooksul. karboksühemoglobiini sisaldus 15–25% põhjustab peapööritust, peavalu või iiveldust, sisaldus üle 50% on juba eluohtlik. Viimasel ajal on tõsiseid vingugaasimürgistusi ette tulnud ka seoses vesipiibu suitsetamisega. Tavalise vesipiibu suitsetamine kestab üldjuhul kuni tund, et rahuldada organismi nikotiininälga. sigareti suitsetamiseks kulub 2–3 minutit, mille jooksul hingame sisse umbes pool liitrit suitsu. ühetunnine vesipiibuseanss sisaldab aga 100–200 korda rohkem suitsu kui ühe sigareti suitsetamine.
Tassike kohvi
kannatanu tuleb viia vingugaasi piirkonnast välja ja tagada talle värske õhu juurdepääs. Juhul, kui esmaabivahendite hulgas on hapnikuballoon, tuleb anda kannatanule hingata puhast hapnikku. meie poolt väljahingatavas
